Rõivaste markeerimine

Allik, Kati

Rõivaste markeerimine (0)

1 Hindamata

Rõivaste markeerimine ehk kokkuleppeliste numbritega märkimine
Rõiva suurusnumbri määramiseks mõõdetakse figuurilt 3 põhilist ümbermõõtu:

üle rinna kõrgema koha

ümber vöö kõige peenma koha ( ei asu seal , kus püksivärvel, vaid nabast kõrge-mal)

ümber puusa kõige laiema koha ( mõõdulint puudutab ka reie ülaosa, st. mõõta tuleks suhteliselt madalalt)
Sobiva suurusnumbri määramiseks, tuleks saadud mõõdud sobitada tabelisse. Tabelit võib leida ostumüügi kataloogidest, samuti peaks see olema välja pandud valmisrõivaste kauplustes. Meie vaatame lähemalt tabelit, kus numbriteks on näiteks 34, 36, 38, 40 jne. Tuleb tuttav ette! Tegelikult ongi see põhikooli õmblustunni kordamine. Kuid müügil on ka teistsuguste numbritega rõivaid. Näiteks 17, 18, 19, 20 jne. Tavapärane suurusnumber on jagatud 2-ga. Need on keskmisest lühematele naistele, kelle pikkuseks on 164 cm ja alla selle. Pole õnnestunud müügil näha, kuid väidetavalt toodetakse rõivaid numbritega 68, 72, 76, 80, mis peaksid sobima keskmisest pikematele naistele, kes on172 cm ja pikemad . Siin on suurusnumber korrutatud 2-ga.
Õnnelikud keskmised naised kasvuga164-172 cm, kelle kolm põhimõõtu sobivad täpselt tabelisse ühe ja sama suurusnumbri järele, saavad rõivapoes vähese ajakuluga hakkama. Tuleb ainult oma kindlakstehtud number meelde jätta.
Kõrge rinnaga ja kitsapuusalised naised, samuti nagu väiksema rinnaga ja laiapuusalised, peavad läbi mõtlema, millised tegumoed neile sobivad ja milliseid nad kunagi kandma ei peaks. Pükste ja seeliku jaoks tuleks määrata eraldi suurusnumber, jaki või pintsaku jaoks eraldi. Liibuv vööni ulatuv top võib olla numbri võrra väiksem, kui jakk . Laiapuusalistele on tabelis olemas eraldi numeratsioon tähisega D, kuid rõivatootjad komlpektide valmistamisel seda eriti ei arvesta. Ikkagi tuleb komplekti osta soovides see endal üksikesemetest kokku panna. Samuti ei sobi tavaliselt komplektidena müüdav pesu.
Suurused tähtedes ja numbrites:
S –väike, M-keskmine, L-suur, X- võiks tõlkida näiteks “väga”. Seega: XS-väga väike, XXL- väga, väga suur. Millistele numbrivahemikele need tähed vastavad, saab igaüks tabelist vaadata. Tavaliselt tähistatakse tähtedega trikotaažist pesuesemeid, t-särke, spordi-ja vabaajarõivaid, kõike sellist, mis on venivast materjalist või avara tegumoega (näit. kummivärvliga püksid/seelikud, joped , dressid).
Suurused tollides:
Nende numbritega märgitakse teksapükse. Seega on vaja vöö ja puusamõõtu, ning tabelist saab teada sobiva numbri. Need , kelle mõõdud ei taha samale reale sobida, peaksid proovikabiini võtma erinevate tegumoodidega teksaseid ja erinevaid numbreid .
Tekapükste etiketil on tavaliselt veel teinegi number, mis kajastab pikkust. Samuti tuleks püksisäärte sisepikkust mõõta ja ära märkida kataloogidest tellides.
Rinnahoidjate numbrid , tähed:
Vaja on kahte ümbermõõtu: rinna pealt üle kõrgema koha ja rinna alt, tihedalt vastu ribisid. Suuremast mõõdust lahutatakse väiksem, tulemus annab rinnahoidja korvi suuruse ja seda märgitakse tähega A, B, C, D jne (tabelist). Rinnahoidja suurusnumbriks loetakse rinnaalust mõõtu ümardatuna tabeli järgi.

Näide

Rü. 96
Ra. 79
96-79=17 Tabelist:17 on täht C, alumine mõõt 79, mahub tabelis vahemikku78-82 ja annab numbriks 80. Seega antud näite puhul on rinnahoidja suurusnumbriks C80.
Jalatsid :
Mõõt võetakse paberile märgitud jalajäljelt. Täpsuse huvides peaks jälje joonistamise ajal paberil seisma, sest istudes pole keharaskus jalale kantud ja mõõt tuleb tegelikust väiksem. Tabelisse kantud arvteljelt saab vaadata, millise suurusnumbri lähedale jäävad mõõdetud cm-d mm-d. Meie oleme harjunud jalatsipoes nägema numbreid 37, 38, 39, 40, 41, kuid mõned tootjad märgivad numbriteks jalalaba pikkuse näit.: 25; 25,5; 26; 26,5 Inglismaal toodetud jalatsid kannavad tavaliselt numbreid 4,5,6,7. Jalatsitel võvad olla erimärgistused liistu laiuse kohta. Näiteks tähisega kingad H on sobivad laiema jalalabaga inimesele. Samuti tähistatakse ortopeedilisi jalatseid, mida kannavad vanemad inmesed ja need, kel vaja tööga seoses väga palju jalgel olla.
Kindad :
Kootud kindaid tavaliselt numbritega ei märgita, küll aga nahkkindaid ja spetsiaalseid töö-, spordi-, jms.kindaid. Käelaba ümbermõõt (pöial ei jää mõõtmise sisse) tuleb jagada 2,5-ga. Tulemus ümardatakse täisnumbriks. Kindanumbrid on tavaliselt 7, 8, 9jne. Siiski on müügil olnud kindaid numbritega 7,5 ja 8,5jne.

Sukkpüksid:

Number ühtib tavalise rõivanumbriga. Tavaliselt peab siiski arvestama ka inimese üldpikkusega, samuti igaüks ise teab oma jalgade pikkust. Paljud tootjad kasutavad oma märgistust, mille seos puusamõõdu ja pikkusega on näidatud pakendil värviskeemil. Veidi väikseid sukkpükse ei tasu valida, sest pingul sukkpüksid lähevad kiiremini katki. Hoidvuse tagab vähemalt 14% lycra või elastikusisaldus. DEN näitab niidi jämedust (kuid mitte kudumi tihedust ). Jämeda saab niidist saab kududa ka suhteliselt hõreda ja läbipaistva pinna.
Lasteriided:
Mõõdetakse lapse üldpikkus ja see ongi rõivanumbriks. Mõnikord on väikelaste riietel numbri asemel vanus, näiteks 3 kuud, 6 kuud, 1a, 3a vms. Vanuse puhul tuleb arvestada, et ühevanused lapsed võivad olla individuaalselt väga erineva kasvukiirusega.
Meesterõivad:
Suururnumbri määramine käib samamoodi nagu naistel - kolme põhilise ümbermõõdu järgi. Erinevuseks on meeste puhul triiksärgi markeerimine. Mõõdetakse kaelaümbermõõt (tihedalt vastu kaela). Saadud tulemus (cm-tes) ongi särgi numbriks. Tavaliselt on särkide numbrid 40, 41, 42, 43 jne. Kvaliteetsed triiksärgid on alati markeeritud kaelaümbermõõdu järgi ja märgitud on ka inimese kasv. Odavamad päevasärgid, vaba-aja särgid võivad olla tähistatud tähtedega S, M, L, XL jne.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kati Allik Õppematerjali autor

Rõivaste markeerimine ehk kokkuleppeliste numbritega märkimine

rõiva suurus tollid jalatsid kindad rinnahoidjate suurus

Sarnased õppematerjalid

103

doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Baas Logistika

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk