Füüsika kt 2 (4)

KT2
Energia
Mehaaniline töö ja võimsus – meh tööd tehakse siis kui kehale mõjub jõud ja keha sooritab jõu mõjul nihke, tööd teeb alati jõu liikumissihiline komponent . Energia muutmise protsessi jõudude toimel nim tööprotsessiks. Energia muutust sellel protsessil nim jõudude poolt tehtud tööks. dA=Fdr. Võimsus – f.s. mis näitab kui suur töö tehakse ühes ajaühikus P=dw/dt= dA/dt=Fdr/dt=Fv.
Kineetiline energia kulgliikumisel – mõõtub tööga, mida tuleks teha, et keha täielikult peatada. dWk= dA=Fdr=dmv *dr/dt=dmv * vdt/dt -> dWk=dA=v*dmv || keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused dWk=c2dm; Wk=mc2 –m0c2
Gravitatsiooniseadus – jõud, millega kaks keha tõmbuvad, võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga .
Gravi võlja isel suurused – väli on ainest erinev mateeria eksisteerimise vorm, mille kaudu aine osakesed mõjutavad teineteist. Välja isel väljatugevus. Gravi väljatugevuseks nim jõudu, mis selles punktis mõjub ühikulise massiga kehale. G=F/m
Töö gravi väljas – dA=Fdr
Potentsiaalne energia raskusväljas – potentsiaalne energia on mehaaniline energia, mis on kehal või keha osadel nende vastastikuse asendi tõttu. Potentsiaalne energia muut mõõtub tööga, mida teeb vaadeldav süsteem üleminekul ühest asendist teise. A=-ΔWp=Wp1 – Wp2; Wp=mPii
Potentsiaalne energia elastsel deformatsioonil – F=Δxk; A=Wp1- Wp2= kx12/2 - kx22/2; Wp=kx2/2
Mehaanilise energia jäävuse seadus – isoleeritud süsteemis, kus kehade vajel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteem meh koguenergia jääb. W=Wp+Wk; dmv/dt= f + F; f – sisesed , F – välised jõud.
Põrked, deformatsioonid
Kerade tsentraalne otsepõrge – P30
Absoluutselt elastne põrge – ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks , mittemehaanilisteks energiavormideks. Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama.
Absoluutselt mitteelastne põrge – kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks ; pärast põrget kehad kas liiguvad ühessuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib impulsi jäävuse seadus ja summaarne enegia – mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus.
Elastne ja plastiline deformatsioon – elastne kui keha pärast deformatsiooni esilekutnunud jõudude mõju lakkamist võtab keha esialgsed mõõtmed ja kuju tagasi. Plastiline siis, kui keha ei võta enam esialdset kuju ja mõõtmeid tagasi.
Elastsusmoodul - Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust , see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral.Elastsusmoodul iseloomustab materjali jäikust. Jäikus on keha võime avaldada välisjõu deformeerimisele vastupanu keha materjali elastsuspiiri ulatuses.
Pöördliikumise dünaamika
Pöördliikumise kineetiline energia – Wk= sum mivi2/2 = sum miw2ri2/2 = w2/2 sum miri2(v=wr); Wk=sum mivi2/2; Wk=Iw2/2
Inertsimoment – I=mr2 Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Tema roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel.
Inertsimomendi arvutus – steineri lause: keha inertsimoment suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga , mille üheks liidetavaks on inertsimoment I0 telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ja läbib keha massikeset ning teiseks liidedavaks keha massi korrustis telgedevahelise kauguse ruuduga. Y= I0 + ma2, a – kaugus; I=mr2/2 +mR2= 2/3mR2