Vanasõnad ja Mõistatused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Vanasõnu

1. 1. Töö kiidab tegijat! 2. Tublidus ei tule tööta, osavus ei hooleta! 3. Mis täna tehtud, see homme hooleta! 4. Ühendatud karjas ei ole hunt hirmus! 5. Mis üks ei või, seda üheksa võivad! 6. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi! 7. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe - kolmekesi! 8. Kes tera ei korja, see vakka ei saa! 9. Kõrtest saab kubu, sentidest kroon! 10. Ühendus annab jõudu! 11. Üks nupp on hea, aga kaks veel parem! 12. Kõigi hea on igaühe hea! 13. Kunas tigedal tänu, või ahnel aitüma! 14. Hirmul on suured silmad! 15. Arg kardab ka oma varju! 16. Lubaja hea mees, aga sõnapidaja veel parem! 17. Tulel on lai käsi, veel sügavam vagu! 18. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! 19. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb! 20. Kuidas külvad, nõnda lõikad! 21. Enne mõtle, siis ütle!

Kirjandus

8

docx

VANASÕNAD

VANASÕNAD Amet meest ei riku. Argpüks kardab ka oma varju. Aus nimi on enam kui raha. Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab. 

Eesti keel

15

pdf

Mõistatused

etnograafiliste lahendobjektide endi kadumist igapäevasest olmest. Kui ei tunta enam vokki, margapuud, lähkrit, ahjuroopi, atra, äket ega linatööriistu, ei tehta kodus leiba ega võid, ei kedrata, koota kangast ega parandata jalatseid, ei peeta toitu ja kehakatteid andvaid koduloomi, ei võidelda alatasa täide ja kirpudega jne., siis kaovad paratamatult ka nende riistade, tööde ja loomadega seotud mõistatused. Keerdküsimus jt. naljale tuginevad perifeersed vormid seevastu on küll taandunud peamiselt laste traditsiooni, kuid see traditsioon ise on pulbitsevalt elujõuline ja intensiivne. Võib siis öelda, et mõistatuszanri endisest keskmest on praeguseks saanud kiduv perifeeria ja endisest perifeeriast lopsakalt õilmitsev kese. 2 Mõistatusjutud Mõistatuste varasem minevik üldse on tihedalt seotud jutuliste (narratiivsete) kontekstidega.

Folkloristika alused

13

pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest

Kultuur

57

doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke,  õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

Kirjandus

120

pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa  Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel

134

docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus

345

pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011  I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)