Must mänd ja selle sordid Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 MUST MÄND (Pinus nigra).......................................................................................... 4 Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio).............................................................6 Austria must mänd (Pinus nigra ssp. austrica)............................................................7 Krimmi must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana)....................................................... 7 Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii)......................................................8 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica)...............................................
Seljaaju on seevastu jäme ja raske. Silmad on tavaliselt hästi arenenud, pupill on ümmargune, peale kahe liikuva silmalau esineb veel pilkekile. Maitsmine, haistmine ja kompimine on samuti teravad. Näiteks oma kilprüü puudutamist tunneb loom otsekohe. Seevastu kuulmine on kilpkonnadel vilets. Maismaavormidel on trummikile paks, aga merevormidel on kuulmekäik kaetud tugevasti paksenenud nahaga. Elevantkilpkonn ehk elevant-kilpkonn (Geochelone nigra) on suurim maismaal elav kilpkonnaline, endeemne liik Galápagose saartel. Eri saartel on kujunenud erinevad alamliigid, keda on eristatud 15 (5 väljasurnud). 10 alamliigi esindajaid on kokku umbes 14 000, suurim populatsioon Isabela saarel Alcedoni vulkaani kaldeeras (ca 5000 isendit). Varasemad ladinakeelsed nimed on Geophile elephantopus, Testudo nigra, Testudo elephantopus, Chelonoidis nigra ja Chelonoidis elephantopus.
· Eestis on erinevaid liike kokku avastatud u.14 900 liiki, Eestis on liikide ohustatust uuritud 8600 liigil, neist 1314 liiki on ka tegelikult ohustatud. · Eestis avastamata u.16500 liiki Ohustatud liigid!! · Maailmas on eriti ohustatud hiidpandad, keda on vabas looduses järgi vaid 1600 isendit ning spetsiaalsetes uurimiskeskustes vaid 70 isendit. Ohustatud liikid Eestis!! · Rohe-kärnkonn on ohustatuim kahepaikne Eestis · Must-toonekurg Ciconia nigra ja lendorav Pteromys volans on peamiselt vanu metsi asustavad liigid ja nende elutegevust pärsib tugevalt laienenud raietegevus. Ohustatud liikid Eestis!! Must toonekurg Rohe kärnkonn Lendorav TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!
I kaitsekategooria Mida tähendab I kaitsekategooria? Nimeta I katsekategooriasse kuuluvad loomaliigid Eestis. I katsekategooria alla kuuluvad kõige rangemalt kaitstud looma- ja taimeliigid, kelle arvukus on väga jõudsalt langenud ning elamispiirkonnad on kriitilised. I katsekategooria loomaliigid Eestis on: 1.Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) 2.Kõre (Bufo calamita) 3.Rohe-kärnkonn (Bufo viridis) 4.Must-toonekurg (Cicona nigra) 5.Väike-laukhani (Anser erythropus) 6.Merikotkas (Haliaeetus albacilla) 7.Madukotkas (Circaetus gallicus) 8.Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) 9.Suur-konnakotkas (Aquila clanga) 10.Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) 11.Kalakotkas (Pandion haliaetus) 12.Väikepistrik (Falco columbarius) 13.Rabapistrik (Falco peregrinus) 14.Rabapüü (Lagopus lagopus) 15.Tutkas (Philomachus pugnax) 16.Habekakk (Strix nebulosa) 17.Siniraag (Coracias garrulus) 18.Lendorav (Pteromys volans) 19
Eestis esinemissagedus 178 juhtu 100000 elaniku kohta. PARKINSONI TÕVE RAVI Haigusnähtude süvenemisel tekib vajadus medikamentoose ravi järele. Sõltub haigest kui ka haiguse vormist ja väljendusest. Minimaliseerida ravimitest tingitud tüsistused ja saada maksimaalne toime. Peamiseks ravivõtteks dopamiini asendamine suu kaudu manustatava levodopaga. ERINEVAD RAVIMID Amantadiin- ravi alustamiseks, suurendab dopamiini sünteesi säilinud substantia nigra rakkudes. Antikoliinergilised vahendid- toimivad treemorile, ei tohi kasutada dementsuse korral, võivad tekkida kõrvalnähud. Levodopa- kõige efektiivsem, toimib enamikel juhtudel, võib kaasneda kõrvalmõjusid, ei kasutata puhtal kujul, efekt ei ilmne koheselt. Depressioonivastased ravimid e. antidepressandid- parandavad meeleolu ja sageli ka teisi Parkinsoni haiguse avaldusnähte. TÄNAN KUULAMAST!!!
· Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Vesipaju Salix triandra · Lehelaba kuju-süstjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides · Lehelaba kuju-kolmetine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Must pappel Populus nigra · Lehelaba kuju-kolmnurkne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-peensaagjas · Lehelaba-lihtleht JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica · Lehelaba kuju-neerjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-täkiline · Lehelaba-lihtleht
KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana
KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana
Parkinsoni tõbi on sagedasemaid kroonilisi neuroloogilisi haigusi, mis avaldub kesk- ja vanemas eas. Haiguse kulg on aeglane ja algus hiiliv; sümptomid võivad varjeeruda ja seega ei ole haiguspilt erinevatel haigetel ühesugune. See võiks olla ka põhjuseks, miks arsti poole pöördutakse enamasti alles 1-3 aastat pärast esimeste haigustunnuste ilmnemist. Parkinsoni haiguse korral tekkivad anatoomilised ja biokeemilised muutused ajus, kahjustuvad substantia nigra rakud, mille funktsiooniks on toota närviülekandeainet dopamiini. Dopamiini abil kantakse närvirakkude vahel edasi impulsse, et tagada sujuvad ja kontrollitud liigutused (Mis põhjustab Parkinsoni tõbe?). Parkinsoni haigusele iseloomulikud sümptomid kujunevad välja siis, kui on hävinud 80% substantia nigra rakkudest. Haiguse tekkemehhanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks Parkinsoni tõbi tekib
47. Cornus sanguinea (swida sanguinea) Verev kontpuu 47 48. Lonicera xylosteum Harilik kuslapuu 48 49.Viburnum opulus Harilik lodjapuu 49 50. Vibrunum lantana Villane lodjapuu 50 51. Sambucus raccemosa Punane leeder 51 52. Sambucus nigra Must leeder 52 53. Symphoricarpos albus Harilik lumimari 53 54. Betula pendula Arukask 54 56. Betula Pubescens Sookask 55 56. Betula humilis schrank Madal kask 56 57. Alnus glutinosa Sanglepp 57 58. Alnus incana Hall lepp 58 59
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Must-toonekurg Ciconia nigra Liigi tegevuskava Liigi levik, arvukus (nii Eestis kui ka mujal) ja bioloogia Must-toonekurg on lind, kellel on metalse läikega sulestik, valge kõhupool ning erkpunased nokk ja jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi ning kasvult on ta veidi väiksem. Must-toonekurg eelistab elada vanades metsamassiivides ja raskesti ligipääsavates soodes või järvekallastel. Nad toituvad
hypoglossi (XII) -KEELEALUSE NÄRVI KOLMNURK colliculus facialis- NÄONÄRVI KÜNKAD aquaeductus mesencephali KESKAJU VEEJUGA tegmen: - tela chorioidea - pedunculus cerebellaris superior - velum medullare superior ÜLEMINE AJU PURI velum medullare inferior ALUMINE AJU PURI Mesencephalon KESKAJU kõige väiksem ja paikneb kõige sügavamal tectum mesencephali: - KESKAJU KATEL colliculus superior - colliculus inferior - pedunculus cerebri - nucleus ruber - substantia nigra MUST OLLUS kui viga saab, siis inimese liigutused muutuvad katkendlikuks Diencephalon -VAHEAJU hypothalamus: - HÜPOTALAMUS tractus opticus - chiasma opticum - tuber cinereum - HALL KÖBE - hallolluse tuumade kogum kogunenud nälja keskus, janu keskus ja emotsioonide keskus infundibulum - LEHTER hypophysis - corpus mammilare - NIBUKEHAD epithalamus: - corpus pineale KÄBIKEHA reguleerib suguküpseks saamist ja öö ning päeva vaheldumist.
· Neurofibrillid on nähtavad valgusmikroskoobis rakkude impregneerimisel hõbedaga ja nad paiknevad perikaarüonis ja jätketes, nii aksonis kui ka dendriitides · Elektronmikroskoobis on nad nähtavad mikrofilamentide, neurofilamentide ja mikrotuubulitena Inklusioonid närvirakus · Lipiiditilgad - metaboolne reserv · Glükogeen - küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes · Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) · Lipofustsiin - kollakas-pruunid sõmerad, nende hulk suureneb vananedes Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust · Vastavalt jätkete arvule jaotatakse närvirakud unipolaarseteks, bipolaarseteks, pseudounipolaarseteks ja multipolaarseteks neuroniteks. Pseudo- unipolaarne Multipolaarne Unipolaarne Bipolaarne Erinevat tüüpi
org/wiki/Parika_j%C3%A4rv" Parika looduskaitseala asub Viljandimaal SuureJaani ja Kõo vallas. Kaitseala on loodud 1981 aastal Parika raba ja sealsete kaitsealuste liikide taime ja loomaliikide kaitseks. Soo on tekkinud järve soostumisel ning toitub sademetest, äärealad ka põhja ja valgveest. Parika rabas asub 2 järve Parika (114,2 ha) ja Väikejärv (4,8 ha) ning 46,2 ha mineraalmaasaari. Kaitseala pindala on 2182 ha. Kaitsealused loomaliigid: Dendrocopos leucotos, Ciconia nigra, Tetrao urogallus, Ciconia ciconia, Grus grus, Tetrao tetrix. Kaitsealused taimeliigid: Dactylorhiza incarnata, Dactylorhiza maculata, Dactylorhiza fuchsii, Corallorhiza trifida, Epipactis helleborine, Nymphaea candida, Epipactis palustris, Listera ovata, Platanthera bifolia. (Keskkonnaekspertiis, 1998) Parika looduskaitseala kaitseeesmärk on: 1) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I
kaugel ja lähedal olevate objektide vaatamiseks. Silmalihase kohanemine akommodatsioon, kohaneishäired põhjustavad lühi-või kaugnägelikkust. 2 ripslihast innerveerivat närvi kuuluvad parasümp ns-i alla. 4.- blokinärv (n troclearis) innerveerib silmamuna alumist põikilihast, mis pööram alla ja väljapoole. Kõõrdsilmsust võivad tekitada silmamunaliigutajanärvide/-lihaste häired. Keskajus asuvad veel punatuum (nucleus ruber), mustaine (substantia nigra), katmik (tectum) nende tuumade põhifunktsioon on lihaste toonuse regulatsioon, eriti sirutaja-ja painutajalihase vastastikuse toonuse hoidmine. Enamus ülenevaid ja alanevaid juhteteid läbivad ka keskaju. Keskajus paiknevad nägemis-ja kuulmistundlikkust juhtivate esimeste, piklikajus ja sillas teiste neuronite kehad (kokku 3 3. Paikn vaheajus). Keskaju kahjustu sirutaja-ja painutajalihase vastastikkuse toonuse häiredm
Viigri kaks mageveelist alamliiki elavad ka Saimaa järves ja Laadogas. Viigrid on hästi kohastunud eluks jäätunud merel ja hoiavad lahti hingamisauke. Poegivad ainult jääl (näiteks rüsijääkoobastes) ning püsivad kevadel viimaste jääpankade läheduses. Viigrid toituvad kaladest ja meres elutsevatest selgrootutest. Eluiga võib vabas looduses ulatuda 35 aastani. Must-toonekurg Must-toonekurg (Ciconia nigra) on toonekurglaste sugukonda toonekure perekonda kuuluv lind. Must-toonekurg on samasse perekonda kuuluvast valge-toonekurest pisut väiksem: ta kaalub umbes 3 kg ja tiib on keskmiselt 54 cm pikk. Tema sulestik on valdavalt must roheka ja vaskpunase metallihelgiga. Kere kõhupool on valge, aga jalad, nokk, kurgualune ning sulistumata kohad valjasribal ja silma ääres erepunased. Must-toonekurg kasutab tihti purilendu. Lennul paistavad välja iseloomulikud laiad tiivad,
sisustamisel musta pähklipuu puitu kasutada. Eestikeelne nimetus: must pähklipuu Kaubanduslik nimetus: ameerika pähkel Sugukond: pähklipuulised (Juglandaceae) Liikide arv perekonnas: 21 liiki, neist Euroopas 1 liik Sarnased liigid: Euroopa pähkel Leviala: USA idaosa, Kanada I. Puuliigi üldkirjeldus Must pähklipuu (lad k. Juglans nigra), teise nimega Ameerika pähkel on üks haruldasemaid ja hinnatumaid lehtpuid. Ameerika pähkel kasvab tavaliselt 20-27 meetri kõrguseks, parimates kasvukohtades isegi 40 meetri kõrguseks. Ilma oksteta silindrilise tüve kõrgus on 8-18 meetrit. Tüve läbimõõt on tavaliselt 0,6-1,2 meetrit, kuid heades kasvutingimustes võib ulatuda kuni 2 meetrini. Lülipuit on tavaliselt tume šokolaadipruun, tihti lillaka või punaka varjundiga. Maltspuit on
paari must-toonekurgi. Millest tuleneb tema populatsiooni suuruse vähenemine ja kuidas kaitsta meie kauni toonela linnu säilimist ? TAKSONOOMIA Riik: Loomad (Ladina keeles Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Ladina keeles Chordata) Klass: Linnud (Ladina keeles Aves) Selts: Toonekurelised (Ladina keeles Ciconiiformes) Sugukond: Toonekurglased (Ladina keeles Ciconiidae) Perekond: Toonekurg (Ladina keeles Ciconia) Liik: Must-toonekurg (Ladina keeles Ciconia nigra) (1) Välistunnused Must-toonekurg on 1 m pikk (4) ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm (2). Keskmine kaal on umbes 3 kg (3). Ta sarnaneb valge-toonekurega, kuid on oma suguvennast pisut väiksem ja eristatav musta kaela ja tiibade alapoole järgi (2). Lisaks erinevalt valgest-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi (3). Vanalind on rinnast sabaaluseni valge, kogu muu sulestik must tugeva
Viimasel juhul ilmneb treemor eelkõige puhkeseisundis, väikeaju vigastuse korral aga peamiselt liigutuste sooritamisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa ja asub ajusillast rostraalsemalt. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Näiteks substantia nigra on oluliseks sisendiks basaalganglionite jaoks, mis reguleerivad tahtlikke liigutusi. Substantia nigra on kaasajal kliinilise ja teadusliku huvi keskmses, sest substantia nigra dopamiinergiliste neuronite kahjustus Parkinsoni tõve puhul viib raskete motoorsete häireteni. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.
Esialgu tekib käte, jalgade, hiljem juba kogu keha värin. Selles väljendubki haiguse olemus. Sellele liikumispuuet tekitavale haigusele on omane hilisem süvenemine. Süvenemise tempo võib olla väga erinev: on haigeid, kes on suutelised aastaid iseseisvalt töötama, kõrvalise abita endaga toime tulema, kuid on ka patsiente, kes vajavad abi lihtsaimagi ülesande täitmisel. Virgatsaine dopamiini hulk väheneb ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri - musttuuma e. substantia nigra - kahjustusest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle poole musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on vaid viiendik normaalsest. Haiguse tekkemehhanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks Parkinsoni tõbi tekib. Põhjalikult on uuritud võimalikke keskkonnast pärit või organismis tekkinud kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust, aga kindlalt tõestatud Parkinsoni tõve põhjust ei ole siiani teada.
target cells Away from axon hillock*. AXON HILLOCK – The region of the neuronal cell body where the axon emerges and where the action potential is generated as a net effect of the integration of neuronal stimulation and inhibition. AXON TERMINAL – Nerve ending which forms presynaptic element of the neurone where synaptic vesicles* are accumulated. BASAL GANGLIA – Subcortical clusters of neurones, which include the following nuclei: caudate, putamen, globus pallidus and substantia nigra. They play a role in movement control. BLOOD-BRAIN BARRIER – A barrier made of epithelial cells which line the blood vessels of the brain. These cells form very tight junctions and control the passage of the chemicals between the blood and brain. BRAIN STEM – The part of the brain which connects to the spinal cord. It is the major route for information transfer between the brain and spinal cord. It controls such vital functions as respiration and heart rate.
palvetada In omnibus potens caritatis igaühes võib olla lahkust. Ecce Homo! milline inimene Ignis aurum probat, miseria fortis hominis Medicus curat, natura sanat Omnia mutantur, nihil interit miski pole rikutud, kõik on veel ees quid veritas mis on tõsi Maxima bella ex leuibus causis IN VINO VERITAS, IN CEREVISIA FELICITAS veinis on tõde, aga õlus on õnn Temet Nosce kartke meid Deus nobis haec otia fecit jumal on andnud meile puhkuse Vidi egomet nigra succinctam vadere palla Sic transit gloria mundi jättes kuulsuse puhastud NON NOCET QVOD ABVNDAT küll küllale halba ei tee AMOR OMNIA VINCIT armastus vallutab kõik Vidi ego qui durum possit frenare leonem. Vidi qui solus corda domaret: amor. Amor ominia vincit Ma olen näinud, mis peatab tugeva lõvi. Ma olen näinud, mis vallutab südame: armastus. Armastus vallutab kõik. SEMPER UBI SUB UBI liikudes üles, liigud alla NON SCOLAE SED VITAE eluks, mitte kooliks
Näiteks Eukalüpti liigid kuuluvad riiki sisse toodud liikide hulka. Erametsades majandamist ei toimu, sest kliima tõttu neil majanduslikku väärtust pole. Ainult riigimetsad on majandatavad. Me saame metsi jagada järgmisteks tüüpideks: 7.1. Kõrge mets katab 171.615 hektarit (18,55 % Küprose maismaast). Põhilisteks liikideks on kreeta mänd (Pinus brutia), mis on kõige enam levinud, Foto musta männi puistust Foto Kavo Greko Rahvuspargist must mänd (Pinus nigra), levides ainult saare kõrgemate mägede ümber, Troodose tipul, endeemne küprose seeder (Cedrus libani var. brevifolia) ja mitmed laialehised liigid saare jõgede kallastel, nagu näiteks saared, paplid, akaatsiad, eukalüptid jne. Kõike need liigid kokku koos alusrindes olevate liikide nagu kuldne tamm, maasikapuud, pistaatsia perekonda kuuluv Pistacia terebinthus, loorberipuud, mürdid, jaanileivapuud, oliivipuud, moodustavad
võimendab diabeedi- ja kolesterooliravimite mõju, mil nende vajadus ja kõrvalnähtude risk minimaliseerub. Rasedad naised ei tohiks siiski süüa kukerpuu vilju, sest see võib põhjustada emaka kokkutõmbeid ja põhjustada raseduse katkemist. Fraxinus exselsior(harilik saar) Rahvameditsiinis on kasutatud koort, seemneid, lehti (eriti vastpuhkenuid), eelkõige neis sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Mürgine mäletsejatele, on ka põhjustanud dermatiiti mõnel inimesel. Sambucus nigra(must leeder), Sambucus racemosa(punane leeder) Õienupud, puhkenud õied, lehed ja toored viljad on mürgised, kuid küpsed, kolme pikliku seemnega läikivad luuviljad on söödavad. Ohutud on ka kuivatatud õied, sest kuivatamisel (ja kuumutamisel) mürgine glükosiid sambunigriin(mõrk mõjutab seedetrakti tööd) laguneb (hüdrolüüsub). Kui õisi kinnises ruumis kuivatada või tuppa vaasi tuua, on peavalu kindlustatud
Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Basaalganglionid koosnevad mitmetest koorealustest tuumadest. Putamen ja sabatuum moodustavad striatumi. Putamenil on vastastikused ühendused nii eesaju kui keskajus asuva mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest.
(Acer platanoides f. schwedleri) 15 – 30 2. Mägivahtra punaselehine vorm (Acer pseudoplatanus f. purpurascens) 25 – 30 3. Hariliku kukerpuu punaselehine vorm (Berberis vulgaris f. atropurpurea) 80 – 100 4. Thunbergi kukerpuu punaselehine vorm (Berberis thunbergii f. atropurpurea) 90 – 100 5. Musta leedri kollaselehine vorm (Sambucus nigra f. aurea) 5 – 25 6. Musta leedri lõhislehine vorm (Sambucus nigra f. laciniata) 1–5 7. Purpurõunapuu tumepunaselehine vorm (Malus x purpurea f. eleyi) 30 – 50 8. Hariliku sarapuu punaselehine vorm (Corylus avellana f. fuscorubra) 60 – 70 9. Hariliku tamme püramiidvorm (Qercus robur f
48) Viburnum lantana villane lodjapuu Leht alt ja pealt kaetud villakate karvadega. Lehed ovaalsed kuni munajad. Alus ümberdunud/südajas. Korrapäraselt saagja servaga. Ka lehe roots kaetud villakate karvadega. 49) Sambucus racemosa punane leeder Lehed elliptilised, paaritusulgjad liitlehed (5-7). Peaaegu rootsuta. Ühtlaselt teritunud tipuga. Teravsaagja servaga. Altküljelt hõredalt karvane. Võrse punane. 50) Sambucus nigra must leeder Lehed piklikmunajad. Lühirootsulised. Serv teravsaagjas. Võrse keskosa lumivalge. 51) Symphoricarpos albus - harilik lumimari Lehed ovaalsed/laimunajad. Paljas. Lühikese rootsuga. Võib esineda ebakorrapäraseid sisselõikeid, sügavaid hõlmasid. 52) Betula pendula arukask Lehed kolmnurksed/rombjad. Teravneva pika tipuga. Serv kahelisaagjas. Paljas. 53) Betula pubescens sookask Lehed munajad/laimunajad. Serv lihtsaagjas
Nii püramidaal‐ kui ka ekstrapüramidaalsüsteemi alumise perifeerse neuroni keha asub spinaalnärvi või kraniaalnärvi motoorsetes tuumades. Ekstrapüramidaalsüsteemi kuuluvad motoorsed subkortikaalsed tuumad ja integratsioonitsentrid. Motoorsed tuumad 1. Corpus striatum ‒ (putamen + nucleus caudatus) 2. Globus pallidus 3. Nucleus subthalamicus 4. Nucleus ruber 5. Substantia nigra Integratsioonikeskused: 1. Cerebellum 2. Thalamus 3. Formatio reticularis 4. Nuclei vestibulares 5. Nucleus Oliveris 6. Limbiline süsteem Ekstrapüramidaalsüsteemi keskused on ühendatud omavahel arvukate tagasisideringide põhimõttel. Aferentsed impulsid tulevad läbi integratsioonitsentrite (suurajukoor, thalamus, cerebellum, retikulaarformatsioon), mis katkematu vooluna suunatakse lõpuks motoneuronite mõjutamiseks (õpitud,
1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 11) millise aju osa juurde kuuluvad: nucleus caudatus, corpus trapezoideum nucleus caudatus - otaju corpus trapezoideum - tagaaju 12) mille kaudu ja kuhu läheb liikvor subarahnoidaalruumist granulationes arachnoidales’te vahendusel venoossüsteemi 13) keskaju jaotus (2) millised ekstrapüramidaalsüsteemiga soetud tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri - nucleus ruber ja substantia nigra 14) mille kaudu on III vatsake ühenduses IV vatsakesega IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 15) millises aju osas asuvad: nucleus lentiformis, pyramides nucleus lentiformis - otsaju pyramides - piklikaju ! Vaheaju ! 1) jaotus, millise osa hallaine kuulub ekstrapüramidaal-motoorsesse süsteemi 1. epithalamus 2. thalamus dorsalis 3. thalamus ventralis - hallaine kuulub ekstrapüramidaal-motoorsesse süsteemi 4. hypothalamus
2-kaupa 5-kaupa, okka ristlõige 3-kaupa kolmnurkne (vt.joon.2) Pinus sylvestris, P.mugo, Pinus ponderosa (haruld.) P.nigra, P.contorta jt. Pinus cembra, P.peuce, Okka pikkus 10...20 cm P.strobus, P.koraiensis, P.pumila (põõsas) Siseküljelt sinakad, kumer väliskülg Ühtlaselt hele- kuni tumerohelised või
tamm (Q. Frainetto). Teised selles vööndis esinevad lehtpuu- ja põõsaliigid on austria tamm (Q. Cerris), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia), valgepöök (Carpinus sp.), saar (Fraxinus sp.), vaher (Acer sp.), sarapuu (Coryllus sp.), pärn (Tilia sp.), hobukastan (Aesculus hippocastanum) jne. Looduslikud hariliku kastani (Castanea sativa) metsad esinevad Kreeka kesk- ja põhjaosas. Montaansed okasmetsad. Ulatuslikud okasmetsad, milles domineerivad kas must mänd (Pinus nigra) või nulud (Abies), esinevad kõrgusel ca 600 kuni 1 800 m. Perekonda nulg esindab endeemiline kreeka nulg (A. cephalonica) riigi lõunaosas, bulgaaria nulg (A. x borisii-regis) Kreeka keskosas ja euroopa nulg (A.alba) põhjaosas. Harilik mänd (Pinus sylvestris) on levinud riigi põhjaosa lubjavaestel mägedel. Samas vöötmes rammusamatel ja paksematel muldadel on laialehiste liikide, näiteks hariliku saare (Fagus sylvatica) ja hariliku pöögi (Fagus orientalis) puhtpuistuid
- ajutüve vana aksiaalne osa, hõlmab basaalplaadi derivaate - sisaldab hall- ja valgeainet Hallaine: - Kraniaalnärvide tuumad (AB III, IV) III närvi tuumad on ülaküngaste kõrgusel IV närvi tuumad on alaküngaste kõrgusel - Retikulaarformatsiooni hallaine -> nuclei tegmenti - Nucleus ruber (A5) punatuum -> roosakas -> sisaldab rauda uus väikeserakuline ja alumine vana suurerakuline osa - Substantia nigra mustaine Pars compacta (A6) – paikne dorsaalselt (pigment melaniini tõttu tumepruun) Pars reticularis (A7) – ventraalselt – roosakas, sisaldab rauda - Nucleus interpeduncularis (B8) paaritu tuum, omab funktsionaalset seost vaheaju habenulaarsüsteemiga BASIS PEDUNCULI - paariline uuem osa - koosneb valgeainest -> st juhteteedest -> algavad ajukoorest ja jätkuvad silla ventraalosasse VAHEAJU – DIENCEPHALON JAOTUS 1
· Villane lodjapuu · Viburnum lantana Lehed 5 või 7 lehekesega Peaaegu rootsutud, elliptilised Pika terava tipuga, Teravsaagjad Alt hallikasrohelised, hõrekarvased 4... cm pikad · Punane leeder · Sambucus racemosa Paaritusulgjad liitlehed 5-12 cm pikad Saagja servaga Hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Lehed laiemad kui punasel leedril Piklik munajad Lühirootsulised · Must leeder · Sambucus nigra Lehed ovaalsed kuni laimunajad, terveservased või ebakorrapäraste sisselõigetega Harva ka hõlmised, paljad, alt hallikasrohelised, 3...5 cm pikad ja kuni 5 cm laiad, leheroots lühike · Harilik lumimari · Symphoricarpos albus Kolmnurksed või rombjad Pika terava tipuga Kahelisaagjas Karvu pole Roodudel valged täpid · Arukask · Betula pendula Lai-munajad
lõõgastuse vastava närvi pingutusega. Aferentsed kiud, mille kaudu juhitakse tundlikkust – retseptoritega, mis paiknevad silmalihastes. Info, kuidas silmamuna pööratakse, põhjustab erinevat pinget. IV Plokinärv – tuumad keskajus – nii aferentsed kiud kui eferentsed kiud (juhivad ühte lihast – alumist põikilihast – pöörab silmamuna alla ja väljapoole) Keskajus paiknevad närvituumad (närviraku kehade kogum; närvituumad: punatuum e n. Ruber; mustaine ehk substantia nigra). Nende närvituumade funktsiooniks juhtida sirutajate- ja painutajatelihaste toonus: kooridineerida seda toonust vastastikku. Nad paiknevad keskaju ülaosas ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajatelihased suurde ülekaalu. Liigutused on häiritud, kui mitte võimatud. Loomal kujuneb välja seisund, mida nim detserebratsiooni rigiidsuseks. - aju eemaldamisjäikus. See
38. Bioloogiline mitmekesisus. bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. 39. Nimeta Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike. Euroopa naarits, Rohe-kärnkonn, Kollane käoking (Aconitum lasiostomum), Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), Mägi-lipphernes (Oxytropis campestris), Must-toonekurg (Ciconia nigra), Merikotkas (Haliaëtus albicilla), Lendorav (Pteromys volans) 40. Nimeta evolutsioonivormid. 1) Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. 2) Keemiline evolutsioon – keeruliste stabiilsete keemiliste ühendite moodustumine lihtsatest anorgaanilistest molekulidest. 3) Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni. 4) Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng Maal. 41
tingimuseks, et suuta reageerida kaaliumioonidele. Pole teada, kas metsikut tüüpi weaver geen võtab osa apoptoosi kujunemisest või on selle rajaks, mis takistab apoptoosi. Kui see on osaks apoptoosi kujunemisel, siis weaver mutatsioon viitaks sel juhul sellele et hüperpolarisatsioon on vajalik mõne neuroni eristumisel. Kui metsikut tüüpi weaver valk käitub kui apoptoosi takistaja, siis oleks põhjust seda uurida Parkinsoni tõvega seoses. Metsikul weaver hiirel substantia nigra' dopamiinegilised neuronid kaovad pärast diferentseerumist (need samad neuronid kaovad ka Parkinsoni tõve tagajärjel). Weaver valk võib funktsioneerida graanulrakkudes ühte moodi, dopaniinergilistes aga teistmoodi. Loodetakse mõista dopamiinergiliste rakkude kadumisest weaver mutantidel, kuna see aitaks mõista levinud Parkinsoni tõbe. 4.2 Stragger mutandid, Purkinje rakkude tuuma transkriptisoonifaktori defekt Homosügootsetel stragger mutantidel on rakus defekt Purinje neuronites
värvaine makrofaagides; skeleti-, südamelihases, neuronites, maksarakkudes raku vananemisel, sis lipiide, metalle, orgaanilisi molekule näitab märke rakustressist). Hemosideriin (hemoglobiini lammutamisel tekkinud rauda talletav kompleks põrnas, alveolaarmakrofaagides (peale väikesi verevalumeid alveoolidesse). Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) mustainena. 39. Apotoos raku programeeritud surm. 1. Loengu alguses sai mainitud on hulkrakses organismis(sh inimorganism) 10astmel 14 rakku ja selleks, et hoida seda rakkude hulka kontrolli all ei ole vajalik mitte ainult rakkude taastootmine, vaid ka rakkude programeeritud surm ehk apotoos füsioloogilistes tingimustes. 40. 2. Apotoos võib käivituda nii välimise tee abil, mis tähendab väliskeskkonna mõjutusi, või mingi kasvufaktori rakku mitte
1. ja 2. käändkonna omadussõnad Siia kuuluvad: 1) -us, -a, -um-lõpulised omadussõnad: albus, alba, album valge medius, media, medium keskne 2) -er, -a, -um-lõpulised omadussõnad: ruber, rubra, rubrum punane Iga soo jaoks on oma lõpp. Omadussõna põhivormideks on kõigi sugude nom.sing. vormid; välja kirjutatakse meessoovorm ja lisatakse teiste sugude lõpud, vajaduse korral koos muutunud täveosaga: longus, a, um; medius, a, um; liber, a, um; niger, nigra, nigrum. 1. ja 2. käändkonna omadussõnad käänduvad nagu vastavate lõppudega nimisõnad. Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, käändes ja arvus, s.t. omadussõna vorm valitakse vastavalt nimisõna soole ja vormile (määrav ei ole nimisõna lõpp), näit. Musculus longus, tibia longa, collum longum; kuid ka collega longus, diameter longa, virus novum. Kääne Ainsus Mitmus 1. ja 2. käändkond Nom
Keskajus on 3. peaaju närvi parasümpaatilised närvituumad, millest üks inerveerib silmaava ehk pupilli ahendajat lihast, teine ripslihast, mille abil toimub silma läätse kohanemine lähedal ja kaugemal olevate esmete vaatluseks (ehk mille vahendusel toimub silma akkommadatsioon). Silmaliigutaja närv inerveerib ka pisaranäärmed. Keskajus paiknevad närviraku kehade kogumikud, mis kannavad nimetusi punatuum (n. ruber), mustaine (subst. nigra) ja ka katteplaat. Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasi kandvate neuronite kehad. Need paiknevad nn nelikküngastikus ja nendest nelikküngastikust ülemistes toimub nägemismeele neuronite ülekanne, aga alumistes küngastes kuulmismeele erutuse neuronite ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alaneva juhteteed.Alanevad juhteteed toovad infot suuraju poolkeradest seljaajju . Ülenevad toovad seljaajust peaajju. F-d seotud kolmanda ja
viia spetsiifiliste neuropsühholoogiliste sündroomideni: nt valgeaine piiratud läbilõige. C. Kaasasündinud motoorsed „mustrid“ D. Motoorsete reaktsioonide vallandamine – basaalganglion pidurdab nii kaasasündinud kui õpitud liigutuste vallandamist. a. Liigutuste vallandamine: koor jm sisend aktiveerib sabatuuma (Caudate), mis pidurdab musta substantsi (substantia Nigra, SNr), mistõttu liigutus „ärapidurdub“ -> detailid verte! 1. Tavaliselt must substants hoiab keskaju nelik-küngastiku toonilises pidurduses. 2. Sabatuuma aktiveerumisel (vastava sisendi peale) pidurdab musta substantsi -> liigutus. b. Basaalganglionil on 2 rolli: 1. Liigutuste väljutamise pidurdamine ja vastava sisendi
skulptuuridest on röövitud vanematelt ehitistelt. IV sajandi ehitistest on kuulsad veel mõned ümberehitised, näiteks Minerva Medica ja Cinstantinus Suure tütre Constantia hauamonument (Vaga 1999: 116-117). Rikkalikult on keisririigi hilisemaid ehitusmälestisi säilinud provintsides. Prantsusmaal väärivad tähelepanu teatrid Orange'is ja Arles'is, amfiteater Nimes'is, Saksamaal III sajandi lõpul ehitatud kindlustatud värav Porta Nigra Trieris. Viimane on ehitatud tahumata kividest. Veel tähtsam on Põhja-Aafrika. II sajandi algusest peale arenes siin õitsev kultuurielu. Aafrikas on säilinud umbes 70 triumfikaare jäänuseid. Timgadis (Tuneesias) on avastatud terve linna varemed; seda on nimetatud ,,Aafrika Pompejiks" ja selle järgi saab täieliku pildi II sajandi linnaehituse laadist. Reeglipärasus, ilu ja suurejoonelisus iseloomustavad nii kogu kavatist kui ka üksikuid ehitisi, nii avalikke hooneid kui ka eramaju
mis võivad esile kutsuda nahal kandida haudumust (voltides), kroonilist küünevalli põletikku, peenise peaosa põletikku (balaniit), mähkmedermatiiti, mitmevärvilist kliiketendustõbe (Pityriasis versicolor), Pityrosporum follikuliiti, seborroilist dermatiiti, limaskestadel tupe kandidoosi, suu kandidoosi, ning harvem ka küüneseent. Haruldasemad on hallitusseened, mis põhjustavad peopesadel ja taldadel musta seeninfektsiooni (tinea nigra), kuid harvem ka küüneseent ja muid nahainfektsioone. Küüneseen Tekitajad Nakatumise põhjused Soodustavad faktorid Kliiniline pilt Diagnoosimine Ravi Ravi kestvus ja efektiivsus Haiguse prognoos Nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed).
Tabel 3. Limused Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Unio crassus Jõekarp, paksukojaline II Tabel 4. Linnud Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Accipiter gentilis Kanakull II Aquila pomarina Väike-konnakotkas I Ciconia nigra Must-toonekurg I Buteo buteo Hiireviu III Dendrocopos leucotos Valgeselg-kirjurähn II Dryocopus martius Musträhn III Glaucidium passerinum Värbkakk III Grus grus Sookurg III Picoides tridactylus Laanerähn II
seisab ka Draakonikalju (Drachenfels), kus kangelane Siegfried olevat tapnud oma tuld sülgava vastase. Hiiglasliku Ehrenbreitsteini kindluse kaitse all seisva Koblenzi linna juures liituvad Reini ja Moseli veed. Mosel saab alguse Prantsusmaal, kaugel Vogeesi mägedes ning ületab Saksamaa piiri Trieri lähedal. Trier on riigi kõige paremini säilinud Rooma-aegne linn, mille sümboliks on suur mustaks tõmbunud värav Porta Nigra. Trieri ja Koblenzi vahel moodustab jõgi suure kaare ning voolab mööda viinamägesid, kus kunagi toodeti mõningaid maailma kõige kallimaid veine. Kõrgendikel asuvad maalilised Bernkastel-Kuesi ja Cochemi külakesed, aga ka uskumatult romantiline Burg Eltzi loss, mille järsud müürid tõusevad puulatvade kohale. Lossis on säilinud originaalmööbel. 23 Kokkuvõte
Leherootsus paikneb kollenhüüm samuti nagu varreski, juures esineb väga harva. Kollenhüümi tüüpe eristatakse rakukestade paksenemise iseloomu järgi (joonis: A-C): 1. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. 2. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed (tangentsiaalsed) rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud, esineb näiteks tähtputke (Astrantia) leherootsus ja musta leedri (Sambucus nigra) aastavõrses. 3. Kobekollenhüüm -- paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised
kasutamisest. Põhilise osa tööst moodustas materjal, mis koguti Halliste jõe paremkaldal esinevatelt luhaniitudelt. Kokku registreeriti 187 kõrgemat soontaimeliiki ja 18 samblaliiki. Kogu kirjeldataval alal eraldati 20 taimekoosluse tüüpi. Kõige suurema levikuga märgiti Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Carex panicea (hirsstarna), Carex panicea 13 (hirsstarna)-Carex goodenowii (C. nigra ssp. nigra, hariliku tarna alamliigi), Carex disticha (lünktarna), Carex gracilis (saleda tarna) kooslusi. Ülevaatlikke andmeid Halliste luha kohta kajastab ka T. Pullissaare diplomitöö "Materjale Kasari, Halliste ja Navesti luhaniitude taimkattest" (1959). Välitööde käigus tehti 290 geobotaanilist analüüsi, neist Soomaa luhtadelt 85. Anti ülevaade luhal levivatest taimekooslusest. Enamlevinud kooslusteks kõigil luhtadel olid tarnakooslused: Carex elata
lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus) alpi jänesvill (Trichophorum alpinum; Scirpus alpinus) metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) 53. Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus.
metsades ja märgaladel. Kotkad on tippkiskjad ja paiknevad toiduahela tipus, on üheks ohuteguriks ladestuvad mürkained (DDT, raskmetallid). Üks võimalus selle jälgimiseks on sigimisedukuse jälgimine. „Kotka ja must-toonekurg“ programmi kuuluvad järgmised linnud: merikotkas (Haliaetus albicilla); suur-konnakotkas (Aquila clanga); väike- konnakotkas (Aquila pomarina); kaljukotkas (Aquila chrysaetos); must-toonekurg (Ciconia nigra). Kuna igal aastal keskenutakse 1-2 liigile, on liigi seire sammuks 3-5 aastat. Sigimisedukust kontrollitakse pesapaikade määramisega ja poegade arvuga. Võimalusel kontrollitakse pesaterritooriumite kaitsekorralduste kinnipidamist ja rikkumise kahtlusel teavitatakse keskkonnainspektsiooni. Seireid viivad läbi Kotkaklubi (Kotkad ja must- toonekurg. s.a.). Seiretööde käigus, aastal 1997, uuriti suu- ja väike-konnakotkast, määrati konnakotkaste arvukus, sigimisedukus ja poegade arv
lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus) alpi jänesvill (Trichophorum alpinum; Scirpus alpinus) metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) 25.Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus.
Anser anser, kanada lagle Branta canadensis, valgepõsk-lagle Branta leucopsis, viupart Anas penelope, rääkspart Anas strepera, piilpart Anas crecca, sinikael-part Anas platyrhynchos, soopart Anas acuta, rägapart Anas querquedula, luitsnokk-part Anas clypeata, punapea-vart Aythya ferina, tuttvart Aythya fuligula, merivart Aythya marila, hahk Somateria mollissima, aul Clangula hyemalis, mustvaeras Melanitta nigra, tõmmuvaeras Melanitta fusca, sõtkas Bucephala clangula. Looduskaitse all: väikeluik Cygnus columbianus, laululuik Cygnus cygnus, väike-laukhani Anser erythropus Kanalised Galliformes laanepüü Bonasa bonasia, nurmkana Perdix perdix, faasan Phasianus colchicus. Looduskaitse all: rabapüü Lagopus lagopus, metsis Tetrao urogallus Kurvitsalised tikutaja Gallinago gallinago, metskurvits Scolopax rusticola, naerukajaks
annaabi.ee 
