xx. klass Tallinn, 2008 Sisukord 1.Tiitelleht 2. Sisukord 3. Ohustatud liigid 3. Loomaliigid Eestis 3. Ohustatud selgroogsed 4. Ohustatud selgrootud 6. Kasutatud kirjandus 2. Ohustatud liigid Maailmas on ohustatud liike mitmesuguseid ja erinevaid. Ohustatud liike pole mitte ainult loomad vaid ka osa seeni, samblike, vetikaid, samblaid, taimi, selgroogseid ja selgrootuid on ohustatud liikide nimekirja kantud. Selline nimekiri asub punases raamatus, kus asetsevad kõik väljasuremise ohus või arvatavasti juba väljasurnud liikide nimetused. Seda nimekirja nimetatakse punaseks nimestikuks. Punases Raamatus olevad liigid on kõik looduskaitse all. Liigid Eestis Eestis on erinevaid liike kokku avastatud u. 14 900 liiki, kusjuures, arvatakse, et Eestis on avastamata liike veel u. 16 500.
Ohustatud taime ja loomaliigid Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka. Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis. Ja isegi Saaremaal kasvab ta vaid lääneosas, eriti Viidumäe looduskaitsealal. Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo. Karude vähenemine Miks liigid välja surevad? Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi
Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi (sõnajalgtaimed, koldtaimed,seemnetaimed), 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Liikide hävimine Maal elutsevate liikide mitmekesisus on väga suur ning ajaloo vältel on liike kogu aeg juurde tekkinud ja välja surnud. Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie elukeskkond - selline on üks keskkonnapoliitika juhtmõtteid. Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 - 100. Meie 45 227 ruutkilomeetril on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke kui ka liigirikkaid poollooduslikke
Kuidas on võimalik liike kaitsta? ❏ Liikide kaitse ja säilitamise võimalused: - Liigi kaitse alla võtmine - Liigi elupaikade kaitse - Elupaikade taastamine - Uute populatsioonide rajamine ja liikide taasasustamine - Liikide kaitsmine tehistingimustes 1. Liikide kaitse alla võtmine - Märgates mõningate liikide arvukuse vähenemist ja ohtu sattumist võeti sellised liigid otsese kaitse alla. - Teavet looduses elavate liikide seisundi kohta saab nii ülemaailsest kui ka riiklikest punastet nimestikest e punastest raamatutest. Nende koostamisel lähtutakse rahvusvahelise looduskaitseliidu kriteeriumitest, mille alusel väljasuremisohtu hinnatakse. - Euroopa Liidus on kaitset vajavad liigid määratletud loodus- ja linnudirektiiviga. Eestis
meelestatud kultuurieliit ja intelligents. keskkonnahoiu põhimõtteid. Asutati Lääne- Euroopa Liidu direktiivides kehtestatud nõudeid Metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsus Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, esimene liikide ja elupaikade kaitse korraldamisel. Eesti muudeti metsamajanduse ja looduskaitse Baltimaades ja tollal suurim Põhja-Euroopas. ministeeriumiks (minister Heino Teder). 1991 seoses metsamajandite reorganiseerimisega Metsamajandite juurde loodi looduskaitse loodi administratsioon Endla, Nigula, Viidumäe, inspektorite ametikohad. Vilsandi, Otepää, Hiiumaa laidude, Kõrvemaa
vääriselupaikade puhul. Iga liik ja isend on laiali pillutatud üle maailm, mis muudab kaitsmise äärmiselt keerukaks. 25. Mis kasu on inimkonnale kaitsealadest? Mulla ja vee kaitse, veevoolu reguleerimine ja inimeste kaitsmine üleujutuste eest; loodusliku taimkatte säilimine toitaine vaestel muldadel; looma-, taime ja seeneliikide kohaliku geenifondi säilimine; punase raamatu liikide kaitse; jahiloomade ja kalade toitumis-, puhke ja paljunemispaikade taganemine; kohalike liikide elujõuliste asurkondade säilitamine; kaitsealade loodus on õppuritele ja teadlastele tähtis uurimisobjekt ning loovinimestele inspiratsiooni allikas; inimestele sissetuleku võimaldamine; säästa tulevastele põlvedele elamiskõlbulik elupaik, sh joogivesi ja toit, ravimtaimed, taastuvad energiaallikad ja loodusvarad. 26. Milliseid looduskaitseväärtusi hoitakse looduses? Millised väärtused on trumbiks kaitsealade loomisel?
seda on võimalik teha püsielupaikade või vääriselupaikade puhul. Iga liik ja isend on laiali pillutatud üle maailm, mis muudab kaitsmise äärmiselt keerukaks. 25. Mis kasu on inimkonnale kaitsealadest? Mulla ja vee kaitse, veevoolu reguleerimine ja inimeste kaitsmine üleujutuste eest; loodusliku taimkatte säilimine toitaine vaestel muldadel; looma-, taime ja seeneliikide kohaliku geenifondi säilimine; punase raamatu liikide kaitse; jahiloomade ja kalade toitumis-, puhke ja paljunemispaikade taganemine; kohalike liikide elujõuliste asurkondade säilitamine; kaitsealade loodus on õppuritele ja teadlastele tähtis uurimisobjekt ning loovinimestele inspiratsiooni allikas; inimestele sissetuleku võimaldamine; säästa tulevastele põlvedele elamiskõlbulik elupaik, sh joogivesi ja toit, ravimtaimed, taastuvad energiaallikad ja loodusvarad. 26. Milliseid looduskaitseväärtusi hoitakse looduses
seda on võimalik teha püsielupaikade või vääriselupaikade puhul. Iga liik ja isend on laiali pillutatud üle maailm, mis muudab kaitsmise äärmiselt keerukaks. 24. Mis kasu on inimkonnale kaitsealadest? Mulla ja vee kaitse, veevoolu reguleerimine ja inimeste kaitsmine üleujutuste eest; loodusliku taimkatte säilimine toitaine vaestel muldadel; looma-, taime ja seeneliikide kohaliku geenifondi säilimine; punase raamatu liikide kaitse; jahiloomade ja kalade toitumis-, puhke ja paljunemispaikade taganemine; kohalike liikide elujõuliste asurkondade säilitamine; kaitsealade loodus on õppuritele ja teadlastele tähtis uurimisobjekt ning loovinimestele inspiratsiooni allikas; inimestele sissetuleku võimaldamine; säästa tulevastele põlvedele elamiskõlbulik elupaik, sh joogivesi ja toit, ravimtaimed, taastuvad energiaallikad ja loodusvarad. 25. Milliseid looduskaitseväärtusi hoitakse looduses
Kõik kommentaarid