kui paljud otsustavad jala minna. Vaatlus toimus kahel päeval, milleks olid valitud just nädala keskel olevad tööpäevad teisipäev (26.03) ja kolmapäev (27.03). Vaadeldavateks kellaaegadeks olid valitud mõlemal päeval lõunane aeg 14.00 ning õhtune 18.00. Kõik neli vaatlust kestsid 45 minutit. Esimesel vaatlusepäeval, ehk teisipäeval, ajavahemikus 14.00-14.45 sisenes ühiselamusse 25 inimest, neist 16 neidu ning 9 noormeest. 16-nest neiust 12 kasutasid lifti ning ülejäänud 4 otsustasid treppide kasuks. 9-st noormehest aga 7 kasutasid treppe ning 2 läksid liftiga. Järgmisel päeval, samal kellaajal sisenes 17 inimest ning neist 10 olid noormehed ja 7 olid neiud. 10-nest noormehest 6 läksid liftiga ning 4 trepi kaudu. 7 neiust 4 kasutasid lifti ning 3 hoopis treppe. Esimese vaatluspäeva õhtupoolikul, ajavahemikus 18.00-18.45 sisenes ühiselamusse 34 inimest, neist 23 neiut ning 11 noormeest
tegeleda. Keskenduti proosa tekstidele. Plutarchos ,,Paralleelsed elulood", võrdles kreeka ja rooma suurkujude elu. Roomlaste eeskuju oli Cicero. Esitas suurkujude elude sarnaseid osi. Keskendus pigem meheeale, kui tegusid korda saadeti. Kujunes välja romaan pikem jutustav teos. Pakkusid kergemat laadi ajaviidet, põnevust. Põhitähelepanu oli seikluslikkusel ja fantastikal. Longos ,,Daphnis ja Chloe", räägib ühest noormehest, neiust mõlemad leidlapsed, ühe leidis kitse- teise lambakarjus, loomad olid neid alguses ise imetanud, poisslapsel oli juures mõõk, et näidata suursugusust, kasvavad üle karjase peres, jumalad on otsustanud, et need karjaselapsed peavad kohtuma, sest nende armastus on püha, selgub, et nad on linnast pärit aristokraatide lapsed ning kuidas nad lõpuks abielluvad ja jäävad maale elama, sest see on puhas ja rikkumata keskkond,
Raamatu keskosas saame teada, et tegelikult kui Mefistofeles andis talle võimaluse olla taas noor, muutus Faust väga kiiresti äärmiselt egoistlikuks ja ainult enesele mõtlejaks. Teise peamise tegelase, Margareta, näitel sain teada kui lihtsalt võib üks ennast alahindav tütarlaps halvale teele minna. Neiu lasi ennast ära osta, et saaks nautida magusamat elu ning saatus maksis talle seetõttu kätte. Ta sai oma elule kohutava lõpu. Margareta muutus loo käigus jumalakartlikust neiust ahneks ning unustas oma tõekspidamised sootuks. Selline ülbus ja ükskõiksus tõid tema perekonnale, kõigile, kes olid talle tähtsad, surma. Inimloomus on äärmiselt keerulise põhjaga ja ka lihtsasti mõjutatav nagu võin Goethe teosest „Faust“ välja lugeda. Igal inimesel on ta erinev ja kujuneb välja väliste tegurite mõjutamisel. Seega ongi kõik inimesed ja nende mõttelaadid erinevad.
,,Valge lind" Valge Lind Kuri vaim, kes viib hukatusse. Jahimees kehastab ühiskonnas uljast ja liialt kergekäelist inimest, kes astub tundmatu ja võimsa vastase vastu arvamusega, et ta teda ilmtingimata võidab ja kasutab valel eesmärgil armastatu kingitud sõrmust. Ballaad näitab mis võib juhtuda kui kasutada armastusega kingitud eset kellegi surmamiseks see toob hukatuse. 5. ,,Rändav järv" Probleem ühiskonnas armastatu truudusetus. Tegelasteks noormees, kes lahkub oma neiust ja lubab olla truu- ennem kaob järv kui poiss teist tüdrukut vaatab. Järv kadus, poiss oli tüdrukut petnud. Valitud just selline tegelane, et näidata inimese truudusetust.
Valge sisserännanu tungib oma loomakarjaga indiaanlaste maadele. Tihti rännati suurte loomakarjadega maal ringi ja otsiti loomadele uusi söödamaid. Taolised rännakud kestsid vahel mitmeid kuid. Suur osa valgetest õnneotsijatest siirdus aga põhja poole ja pühendus kulla otsimisele. Kõigest selles hakati jutustama ka oma lauludes. Tekkis COUNTRY & WESTERN MUUSIKA. See on valgete ameeriklaste muusikastiil, mis rääkis kaugest kodust, armastatud neiust, koduigatsusest, samuti uutest maadest, mida nähti oma loomakarjaga ringi rännates. Oma laule saadeti kitarrimänguga või lauldi neid bändzo (banjo-keelpill, mille kõlakast on keelte poolt kaetud nahaga) saatel. Pillidest kasutati veel ka viiulit ja suupilli, ühesõnaga - saateks sobis iga pill, mis oli nii kerge, et ta reisile kaasa üldse võeti. Iseloomulik oli, et viiulit ei mängitud mitte lõua all hoides, nagu ,,korralikule" pillimehele kohane, vaid pilli uljalt rinna vastas hoides
vaskambu, kui aga nendeni jõudis siis selgus, et neid valvab vasest vanamees. Vasest vanamees ütles, et kuldmõõk on Kalevite oma, hõbeoda on Sulevite oma ning vaskamm on Alevite oma. Vanamees aga lubas need kõik neiule anda kui ta talle naiseks tuleb. Neiu aga ei olnud sellega nõus, vanamees naeratas ning neiu komistas, kukkudes vette, kus ta uppus. Pärast läinud tema eit ja taat teda otsima, leidnud tema riided aga neiust polnud jälgegi. Äkki aga kostus vee alt hääl mis ütles: ,,Ära nuta, eidekene, ära kaeba taadikene, merella on minu koda, alla laine salatare, kalakudus kambrikene, mereudus pesakene, läksin kuldamõõgakesta lainetesta tabamaie, hõbeoda otsimaie, vaskiambu võttemaie: sinna ma, kana, kadusin, sinna surin, linnukene, sinna noori, ma nõrkesin, sinna, lilleke, närtsisin, sinna sõstrasilm, suikusin, sinna neitsike, uinusin, sinna, tuvike, tarretin."
■ Pidas aeg-ajalt kõnesid ning luges oma luulet avalikkusele. Tema viimaseks sõnavõtuks oli 1921. veebruaris peetud Aleksandr Pushkinile pühendatud kõne ■ Blok suri 7.augustil 1921 teadmata põhjustel. Sümbolism ■ Jagas enda luuleteosed kolmeks erinevaks osaks ■ Esimene - Fair Lady´st ■ Teine - Püüdlus ideaalsuseni ■ Kolmas - Revolutsioonieelsed luuletused ■ Värvid tähtsal kohal Teosed/Kogumikud ■ Esimene teos „Salmid, kaunist neiust“ [„Cтихи о прекрасной даме" (1904)] ■ „Tahtmatu rõõm“ [„Непреднамеренная радость“ (1907)] ■ „Lume mask“ [„снежная маска“ (1907)] ■ Kuulsaim luule kogumik „Kaksteist“ [„Двенадцать“ (1918)] „Cтихи о прекрасной даме" ■ Hästi vastuvõetud vene sümbolismi maailmas ■ Kujutused unistuste naisest ■ Palve ■ Luule oli musikaalne, müstiline, sümbolistlik
“Taeval ei ole soosikuid’’ Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque Kirjutab kadestamisväärselt kaasahaaravalt; Mõtlemapanevalt sellistest asjadest, millest ei osata tavaliselt kirjutada. Näiteks surmast. Surmast rääkimine paneb aga elu väärtustama. Tema teosed õhkavad salapära Ta suudab läbi oma teoste panna väärtustama pisiasju Tutvustus "Taeval ei ole soosikuid" jutustab parandamatult haigest neiust, kes lahkus sanatooriumist, et veel veidigi elu näha ja keskikka jõudvast võidusõitjast, kes riskib pidevalt oma eluga Neid seob surma vari, mis kunagi nende peade kohalt ei lahku Peagi lisandub sellele armastus, mis on truu, kuid ei tunne armukadedust, sest neil lihtsalt pole selleks piisavalt aega Tutvustus
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Selles raamatus olid tegelasteks: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, erastu Enn, kure Aadu ja männiku Märt See raamat rääkis noorest neiust kelle juures käis kaks kosilast. Ühte kosilast, kellel nimeks Enn, ta ei talunud kuid teist kosilast, Märti, ta armastas. Mõlemad noormehed olid jõukad, kuid Enn oli isekas ning tal puudus üks pöial, Märt aga viisakas ja lugupidav. Maie ema Annele meeldis Märt. Ennu ta aga vihkas, kuna too oli Annet solvanud. Maie isale, Peetrile, aga meeldis jällegi Enn ning Märti ta ei sallinud, kuna Märt oli mulk ja mulgid Peetrile ei meeldinud
teha. Aleksandr Puskini teoses ,,Jevgeni Onegin" on hea näide, kuidas raamatu nimitegelane oli armunud noorde neidu, Tatjanasse, kelle armastus mehe vastu oli tohutult suur ja tugev. Onegin ei osanud seda hinnata , aga armastuse kasvades kasvab ka oskus armastada armastama saab õppida. Nii avastas ka Onegin, et ka reaalses elus eksisteerib armastus. Tol hetkel oli aga liiga hilja juba, Onegin kaotas Tatjana igaveseks. Näiliselt noorest naiivsest neiust oli saanud igati lojaalne ja elegantne abikaasa, kuid kahjuks mitte temale. Inimene elades ja toimetades oma igapäevasid tegemisi tihti ei mõtlegi kui väga oluline on armastatud inimeste olemasolu, nende lähedus. ,,Jevgeni Oneginis" oli tegelane, Vladimir Lenski, kes teadis väga hästi, kes on talle kalleim Olga, jutukas, seltsiv ja rõõmsameelne tütarlaps. Nende armastus oli väga suur ja erinevalt Onegini ja Tatjana omast, ka vastastikune. Lenski ja Olga olid
Arsise noorte kellade kontsert Kontsert toimus EELK Kuressaare Laurentsiuse kirikus neljapäeval 16. oktoobril kell 20.00 Ansamblit dirigeeris Aivar Mäe, ansambel koosnes kaheksast neiust ja viiest noormehest. Natukene ajaloost: 1991 - Arsise kammerkoori dirigent Aivar Mäe viibib täiendõppel USAs, kus ta kuuleb esmakordselt käsikellamuusikat. Ideest luua kellade ansambel ka Eestis saab tema kinnismõtteks. 1993 - Ameerika Käsikellamängijate Gildi esindajad külastavad Eestit ja toovad kingituseks Aivar Mäele ning tema koorile kaasa esimesed kolm oktaavi kelli. Mõttest saab tegelikkus - Arsise käsikellade ansambel on loodud.
Giuseppe Verdi Rigoletto I VAATUS Esimene pilt 16. Sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse;
Näe, õunapuud hakkavad õitsema Igal inimesel on elus hetk, mil ta tajub, et on muutunud poisit meheks või neiust naiseks. Kujutan ette, et see on ülimalt meeldiv tõehetk. Just selle perioodini jõudis ka raamatu peategelane Kustas. Tema vanemad lootsid noormehelt nüüd ka suuremaid samme ja ettevõtmisi, samuti taheti aidata Kustas meeldivatele raudteerööbastele. Kuidas aga leida neid õigeid teid ning valikuid, et tulevikus kaugele jõuda? Kustasel toimus see üleminekuetapp Ameerikas, meremehena leiba teenides. Ilmselt oli seal töötades palju aega oma oleviku- ja tulevikuelust mõelda
Klassid on suured, õpilasi väga palju. Väike linnake on muhe ja mõnus koht, väiksed poed ja tänavad, park, kool. See kõik muudab teose lugemise veelgi põnevamaks, küidas säärases väikelinnas sellised asjad juhtuda saavad. Mulle see raamat meeldis. Mulle meeldis Clay teekond tõeni. Hannahi surm oli talle raske löök, ta ihkas tõde teada ja selle ta ka sai, tõe. Ta sai koguni 13 tõde, 13 põhjust miks Bakerid oma tütrest ilma jäid, miks Clay oma neiust ilma jäi. See raamat tekitab lugejas palju emotsioone ja paneb järele mõtlema. See teos tekitab soovi aidata ja märgata neid, kes seda vajavad, õigeaegselt. Iial ei või teada, millal on liiga hilja.
Vaesemates piirkondades on levima hakanud inimeste elundite ebaseaduslik müümine. Organdoonoreid on väga raske leida, aga maailmas on väga palju neid, kes uut elundit vajavad. Süveneva probleemi tõttu tekivad illegaalsed turud, sest doonoreid ei ole kunagi piisavalt palju. Elundite saamiseks kasutavad kurjategijaid neid inimesi, kes üldse ei soovi olla doonorid. Umbes pool aastat tagasi, lugesin ma ajalehest artiklit, mis rääkis ühest neiust. Tütarlaps oli oma sõbrannadega lõbutsenud ühes Riia klubis. Seal oli ta tutvunud ühe noormehega, kellega ta ülejäänud õhtu veetis. Järgmise päeva hommikul oli ta avastanud ennast odavast hotellist ning õmblused seljal. Tüdruku kehast oli eemaldatud neer. Ilmselt oli ta uinutatud ning ta ei suutnud käituda enam adekvaatselt, mis andis lihtsa võimaluse kurjategijatel oma töö hõlbsalt ära teha.
.. Relv käes võttis ta 1830. aastal osa revolutsioonilahingutest barrikaadidel ning samal aastal valmis ka tema tuntuim teos "Fantastiline sümfoonia". Berliozist kujunes ka prantsuse nimekaim dirigent. Tema orkestratsioon oli uudne ja huvitav. Omapärane helilooja oli Berlioz ka selle poolest, et lisaks tema poolt valmiskirjutatud sümfooniatele liigub legend ka tema "kirjutamata sümfooniatest". "Fantastiline sümfoonia" kirjeldab kunstiinimese pettekujutlusi oma armastatud neiust. Berlioz oli armunud ühte iiri näitlejannasse ja kirjutas selle sümfoonia (alapealkirjaga "Episood kunstniku elust") oma sügavate tunnete kinnituseks ja võibolla ka ähvarduseks, mis juhtub, kui neiu Berliozi vastu ükskõikne on. Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. IV osas "Teekond tapalavale" viirastub kangelasele,
Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellel ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano alandamise eest otsustatakse neiu röövida veel samal ööl. Saabub krahv
Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Sisukokkuvõte 34 3. Osades (tegelased) 5 4. Minu arvamus 5 2 Sisukokkuvõte Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega. Tegevus toimub 16. sejandil Mantuas ja selle lähiümbruses. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellek ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano alandamise eest otsustatakse neiu röövida veel samal ööl
valitses ning õpetas hõim ema liikmeid nii naisi kui ka mehi. Müüdi vestja oli alati nii loo ümberjutustaja kui uuendaja. Kreeka mütoloogias on mees- ja nais- jumalad. Kui inimesed loodi, elasid nad rahus ja külluses nagu jumalad. Jumalad armusid aeg-ajalt surelikesse naistesse ja nii sündisid pooljumalatest tütred ja pojad. Siis loodi Zeusi käsul Pandora ehk "kõigi andidega varustatu", sest kõik jumalad ja jumalannad olid talle midagi kaasa andnud. Zeus käskis teha neiust häbitu ja varga ning saatis ta inimestele muret tooma. Mõnede vältel oli tema esimene naine ja temast tekkis naisterass. Jgatahes oli Pandora esimene pruut ja temast sai alguse abiellumise komme. Temast sai Epimetheuse naine ja ühel päeval kergitas ta talle kaasa antud vaadi kaant. Sealt lendasid välja katastroofid, haigused ja kümme tuhat muud õnnetust. Vaati jäi ainult lootus. Kreeka mütoloogias olid naised tihti seksuaalsed objektid, keda kasutati ära nii
pähe mõisnike laagrisse ning sealt kuulis, et Agnes olevat kloostrisse saadetud. Sõdijate keskel tappis Gabriel Ivo ning suundus järgmisel päeval kloostrisse, et Agnest näha. Ta väitis end olevat Kaspari sõnumi saatja. Mehel ei lubatud Agnest kaasa võtta ning abtiss käskis sulastel Gabriel kinni võtta. See aga neil ei õnnestunud, kuna Gabriel oli neist osavam. Mees tungis hiljem koos mässumeelsetega kloostrisse ning lasi kurja tädi Agnese juurest minema viia. Gabrielil oli neiust kahju, sest viimast oli kirikus pekstud. Agnese isa oli aga vahepeal haigeks jäänud ning Agnesel oli väga kurb isa sellises seisundis näha. Kui Agnes oli isaga omavahel rääkinud ning nendega liitus ka Gabriel, tänas isa meest oma tütre päästmise eest. Siis kui Agnes viibis haige ja haavatuna Ivo telgis, oli Gabriel üles leidnud oma isa, kes oli vürst. Nüüd oli ka Gabriel kõrgemast seisusest ning Agnese isa andis loa noortel abielluda
Teises muudetud reaalsuses tapab Lenny nende lapsepõlves, olles meeltesegaduses, Tommy. Sealt areneb teine sotsialiseerumise käik. Lenny sotsialiseerumine piirdub psüühilise ravi, vaimuhaigla ning tugeva rahustikuuri all. Evan on taas üliõpilane ning siirdub Kayleighit otsima. Selgub, et Kayleighi elu on kujunenud mööda elu raskemat poolt kogedes. Elu ilma vennata ja koos perverdist ning sadistist isaga on neiust teinud narkomaani ning prostituudi. Taaskord muudab Evan reaalsust, lootes päästa Kayleighi elu allakäigust ja kannatustest. Seekord üritab ta lapsepõlves eemaldada dünamiiti postkastist kuid jääb hiljaks. Uues reaalsuses on Kayleigh õnnelik ning koos Lennyga, Evan kaotas plahvatuse tagajärjel oma käed ja jalad ning on sunnitud oma ülejäänud elu ratastoolis veetma, taaskord tekib olukord kus Evanil on vaja resotsialiseeruda ning oma uue elutingimustega kohaneda
seda, et ta ei saaks nautida elu naudinguid. Ta valib armastuse asemel vabaduse. Giuseppe Verdi ooper „Rigoletto“ hertsogi lauluke – Lugu on väga meloodiline, rõõmsameelne ja energiline. Tekitab positiivseid emotsioone, tekitab rõõmu ja elevust. Giuseppe Verdi „Rigoletto“ sisukokkuvõte I VAATUS Esimene pilt 16. Sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv
”, “Miks läksid?” jne). Arvati, et itkemine aitab lahkunu hinge tema teekonnal uude asupaika. Surnuitku esitati üksi. Selle värsiehitus ja viisikuju on üsna varieeruvad, sest üksi itkejal oli küllaltki suur vabadus teksti loomisel, ta ei pidanud arvestama kooriga. Erandjuhtudel esitati ka surnuitke kooriga, näiteks kui sõbratarid itkesid vallalist neiut, tütred ema vms. Mõrsjaitkud tähistavad mõrsja seisundi muutust ehk “sümboolset surma” – neiust sai abielunaine. Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Lastelaulud Lastelaul eristub muudest laulurühmadest eelkõige oma kasutuse poolest. Lastelaulude hulgas on nii regilaulust vanemaid laule, regilaule kui siirdevormilisi laule. Regivärsiline laul ehk regilaul Regilaulus on esikohal sõnad, millega edastati tähtsaid teadmisi ja hinnanguid Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning
valurattale" · Ecce gratum "Ecce gratum et optatum Ver reducit gaudia" "Vaata, kuidas armas Kevad, keda nii väga oodati, toob meile tagasi õnne". Kevadetunnetus kasvab tugevamaks ja tugevamaks iga stroofiga. Külm põgeneb, niidud õitsevad, armastus ärkab taas. Uf dem anger (Niidul) · Tants Ülevoolav, rütmiliselt väga nüanssiderikas osa · Floret silva "Floret silva" "Mets muutub roheliseks". Räägitakse neiust, kelle armastatu sõitis kaugele ära ning neiu igatseb teda taga ja küsib endalt, kes armastab teda nüüd. · Chramer, gip die varwe mir "Chramer, gip die varwe mir, diu min wengel roete" "Kaumees, anna mulle värvi, mis teeks mu põsed punaseks". See võis olla Maarja Magdaleena esimene laul müsteeriumist ta oli minevikus olnud tuntud võrgutajana. Refrääni ("Seht mich an, iungen man, lat mich iu
peetakse KLASSIKALISE NOVELLI rajajaks, täiuslikkuseni arendajaks • Maailmakuulsa novellikogu, peateose „Dekameron“ kujutab endast raamjutustust, nn üks jutustus on teise sees. • Raamat räägib 3 noormehest ja 7 neiust, kes katku eest põgenevad suurde suvelossi ja Hispaanias Cervantes - “Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast” (rüütlite täiuslikkust parodeeriv) Inglismaal Shakespeare, nt. “Hamlet” tänapäeval eristatakse 3 tüüpi novelle: 1. suletud e klassikaline - tihe sündmustik, puändiga, Boccacio 14. saj 2. cervanteslik - vabama ülemehitusega, 17.saj 3. avatud e tšehhovlik - lõpplahendust ei anta Eestis Tuglas, Gailit, Unt, Valton
Hiljem andis Erika järgmise õe ärimehele üle ja hoidis ise eemale, lõpuks oli kõige noorema kord. Nad täielikult laostasid ärimehe. Peale loo kuulmist Andres enam Erikaga suhelda ei tahtnud, ta ei mõistnud iialgi seda, et miks Erika nii südametult käitus kui ärimees läks talt raha laenama. Ise oli Erika kõik ju temalt saanud ja tõusnud keskklassi ärinaiseks. Enn Jaanipoja lugu tundmatust neiust kes läks paadireisile, mis kestis kuu aega. Mees armus ja tegi naisele abielu ettepaneku. Kahjuks selgus, et naine on juba abielus kaugsõidu-laeva kapteniga. Põhiprobleemiks on naiste ja meeste vahelised suhted. Tsitaadid: 1. Mehed muutuvad kahel põhjusel alati lüüriliseks: kas mõeldes kaotatud kodumaale või meenutades oma kunagist armastust. 2
Looming Palju erinevaid zanre. Värssromaan ,,Jevgeni Onegin" Tuntuks saanud ka klassikalise luulega, kus ta keskendub loodusele, armastusele ja ühiskonnaprobleemidele. Mida Puskini luule endast kujutab? Kirjutab palju elust, inimeste mõttemaailmast, armastusest ja loodusest. Puskini poeemid Tuginevad ajaloolistele faktidele. Olulisemad on ,,Ruslan ja Ludmilla" - tugineb vene rahvaluulele. Vabaduse teema kerkib esile ka poeemides. (,,Kaukaasia vang" - lugu tserkessi neiust, kes armub vangi ja aitab tal põgeneda. Oma rahva ja pere jaoks on tüdruk nüüd reetur ja teades, et tal pole võimalust ere juurde tagasi pöörduda, uputab end) Tunnete tasandil vabaduse temaatika - ,,Mustlased" - kõrgklassist pärit noormees armub mustlasneidu, vastuarmastuseta jäädes tapab nii armastatu kui rivaali ja mustlased kihutavad ta endi hulgast minema. Mustlased arvavad, et armastusel peab laskma vabalt otsustada. ,,Poltava" - mkindlad ajaloolised sündmused ja isikud
Maddalena, tema õde Helen Lokuta Giovanna, Gilda teenija Nadia Kurem Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo, aadlik Aare Saal Borsa, aadlik Andres Köster Krahv Ceprano Mart Laur Krahvinna Ceprano Valentina Taluma Vahtkonnaülem Vladislav Horuzenko Paaz Kristina Vähi I vaatus Esimene pilt. 16. sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taas
karistamisel kasutada Ta ähvardab Amaliat mõõgaga, kuid neiu haarab mõõga enda kätte ning näitab Franzile oma kangekaelset võimu Samal ajal böömi metsades meenutab Karl Moor lapsepõlve, kui nende juurde jutule astub Kosinsky, kes soovib röövlisalgaga ühineda Moor on tema suhtes umbusklik, kuna poiss on vaid 24aastane, tal puudub kogemus ning Moor soovitab tal koju tagasi naasta, kuid poiss on kangekaelne ja elus kibestunud Räägib lugu neiust nimega Amalia Moor soovib tütarlast näha kahtlustades, et tegu võib olla tema enda Amaliaga 4 Vaatus Grupp on reisinud maakohta Moori lossi läheduses ning Moor ja Kosinsky on kokku leppinud plaani, et Kosinsky läheb lossi ning esitab Moori krahv Brandi nime all, kuna Moor ei soovi enda isikut paljastada Kosinsky siseneb lossi, teatab krahv Brandi tulekust ette, seejärel on Mooril vabad käed lossis tegutsemiseks
Kuigi Schuber'ti ,,Lõpetamata sümfoonia" loodi 8 aastat varem ei tundnud seda veel keegi. Seepärast tervitasidki uue kunsti pooldajad ,,Fantastilist sümfooniat" kui esimest sümfoonilist portreed romantilisest kangelasest. Selle alapealkiri on ,,Episood kunstniku elust". Esiettekanne toimus 5. detsembril 1830 Pariisi konservatooriumi väikesese saalis. Teosel oli suur menu. "Fantastiline sümfoonia" kirjeldab kunstiinimese pettekujutlusi oma armastatud neiust. Berlioz oli armunud näitlejannasse ja kirjutas selle sümfoonia oma sügavate tunnete kinnituseks ja võib-olla ka ähvarduseks, mis juhtub, kui neiu Berliozi vastu ükskõikne on. Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. Näib nagu hakkaks teda jälitama mingi piinav mõte, armastatu viirastus.
järgi kutsuma Astrolabeks. Abélard tahtis Héloïse'ga abielluda, kuid ta vaidles vastu, et mees on suurepärane filosoof, määratud muutma intellektuualset maailma ajalugu ning et tema töö on liiga tähtis, et seda abieluga ohustada. Nad abiellusid salaja siiski. Selleks, et onu raevu vähendada, pidi Abélard talle ütlema, et nad on abiellunud, kuid ülejäänud maailmale oma töö tõttu mitte. Fulbert ei uskunud meest ning arvas, et ta soovib vaid neiust lahti saada. Ta palkas mehed, kes tungisid öösel salaja Abélardi juurde sisse ning kastreerisid mehe vägivaldselt. See tekitas skandaali: kohitsemine oli karistus, mida keskaegsel Prantsusmaal kasutati vaid vägistajate puhul. Antud juhul oli tegemist aga selge kättemaksuga. Samuti oli vägivallaakti objektiks üks tuntumaid ja austatumaid filosoofe ja teolooge maailmas. Héloïse läks nunnaks Argentueil' kloostrisse, sest Abélard ei saanud oma abielumehe
Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta Ühe jalutuskäigu ajal kohtab ta juuditari Isabellat,( ta ema väidab, et ka Prantslane) kelle ema on kirjatarvete poes müüja. , kes on ümbruskonnas tuntud kui "juudipoe omaniku tütar", kellega neil areneb väga sügav ja intiimne vestlus. räägivad Sokratesest. Martin on neiust vaimustuses, kuigi too sobiks talle tütreks Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Nad jalutavad mere äärde, nimetavad ühte purjekat ohvrilaevaks, Ohvrilaev oli laev, mis viis 7 noormeest ja neidu Delose saarele, et need seal ohverdada Apollonile. Sel ajal aga ei tohtinud surmaotsuseid täide viia. Samas oli just Sokrates surma mõistetud ning ta pidi mürgikarikast jooma, mis laeva tagasi tulekuni edasi lükkus- tervelt 30 põevaksIsabella viskab teda takjaga Arutavad, et
kaudu teada saame? Surnute linnad. Paljudes 19. Mida või keda kujutati kreeka arhailise perioodi vaba hauakambrites on seinamaale, käsitööesemeid ja skulptuure. skulptuuridel? Kirjelda neid. Kuros - skulptuur sportliku 26. Missugusi ehitustehnilisi oskusi, erinevalt kreeklastest, figuuriga alasti noormehest. Kore - skulptuur riietatud etruskid valdasid? Etruskid ehitasid templeid puust, seega neiust. sai sambad asetada hõredalt. Nad ehitasid ka ümarkaarelisi 20. Mille järgi tunned ära , et tegemist on klassikalise ajajärgu linnaväravaid ja müürijuppe. skulptuuriga? Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus 27. Kelle mõju on tuntav roomlaste kultuuris (usk, arhitektuur vabafiguurides. kaob tardunud poos, hakatakse kujutama jne)? Kreeklaste (ja etruskide) keerukamaid liigutusi
Riimiskeemi näide: ___a ___a ___c ___c ___b ___b ___d ___d ___b ___b ___c ___c ___a ___a Giovanni Boccaccio (1313-1375) Keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate kaskpaiku, ta kirjutas nii luule-kui proosateoseid.Oma peteose klassikalise novellilkogu ``Dekameron`` (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kiramehena (1349-1353) Sisu:See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja sitsmest neiust, kes on Firzenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad.Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14.sajandi Itaalia elust ja sel ajal hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõm,
Tempo on keskmine ja dünaamika vahelduv. Algusele lisanduvad variatsioonid klaveril. Tempo on kiirenev. Meloodia pala keskel muutub dramaatiliseks. Dünaamika on võimendatud, et rõhutada noormehe hingeseisundit. Lõpus korratakse algust klaveril. 8. Tagasivaade 3 Algab kiire tempo ja madalas registris. Tormiline, ettearvamatu ja hüplik meloodia. Keskel muutub tempo aeglasemaks. Räägitakse pärnapuust ja armastatud neiust tagasivaatlikult. Alguse teema kordub. Vaheldumised kiirenevad rõõmsa ja tormilisusega. Noormees igatseb olemist oma armastatu majas, kuid teab, et ei saa tagasi pöörduda. „…ei taha enne hinge tõmmata kui linnatornid on kadunud.“ kirjeldab noormehe põgenemist. Pala vältel muutuvad duur- ja moll-helistikud mitu korda. 9. Virvatuli Algab aeglases tempos ja keskmises registris. Meloodia on laulvalt sünge. Klaveri
armastatud? Mis saab Kulnost? Muhemist? Need on ühed paljudest küsimustest mis jäävad pähe kummitama raamatu viimaseid ridu lugedes. Mida tahab autor selle teosega öelda? Tammsaare huviorbiiti teoste kirjutamisel on alati kuulunud inimesed, mõistus, tunded, nende siseelu. Ka see teos pole selle koha pealt erand, ta süveneb kord ühe, kord teise tegelase tunnetemaailma. Juba üsna teose alguses kirjeldab kõiketeadev jutustaja Karl Raismiku mõtteid: ,,Noorees ei saanud oma pilku neiust lahti kiskuda: nii ilusana polnud ta varemalt teda kunagi näinud." Samas kohe peale seda mõtteavaldust avaldab autor endapoolse kommentaari: ,,Aga ei ole hea, et noormees neius nii palju ilu näeb, see teeb kurvameelseks ja toob rasked mõtted." Kuigi nagu eelpool öeldud, ei ole selle teose sündmustiku aeg ja koht määratletud, teeb autor vahepeal mõne kirjeldava pausi, üks sellistest on lühendatult selline: ,,Üliõpilane Kulno oli sohval pikali ja vahtis lakke
Esitati iga riigi tantse. Prints pidi tantsima kõigi oma mõrsjakandidaatidega, kes kõik kandsid oma maad esindavaid imeilusaid rahvariideid. Prints tundis, et ta ei ole siiski mõrsjavalikuks valmis. Ootamatult ilmus ballile von Rothbart ja ta esitles õukonnale oma tütart Ottiliet,. Neiu oli luigeprintsess Odette`iga äravahetamiseni sarnane ja prints arvas, et Odette ise on saabunud peole. Ottilie võrgutas salakavalalt printsi ning Siegfried oli nii võlutud neiust, et pani tema sõrme kihlasõrmuse. Von Rothbart võidutses, sest ta salaplaan õnnestus ja suurest rõõmust otsustas tõe teistele paljastada. Ballile ilmus siis kurb ja ahastav valge luik Odette ja sellega näis printsile, et tema unistusteriik muutus talle jäädavalt kättesaamatuks. Von Rothbart võidurõõmutses nähes, et oli allutanud printsi sundides teda eemalduma unistusteriigist. Prints Siegfried oli meeleheitel ja teda vaevasid südametunnistuse piinad. Tema ainus soov
Juubel selle puhul, et ta oli 14. 1887 olnud 50 aastat troonil 15. 22.01.1901 Suri Osborne Housei majas. 10 6. Kokkuvõte Sain teada väga palju huvitavaid fakte, mida ma enne ei teadnud. Tööst sain teada, kuidas ujedast erakilikult kasvanud neiust sai Euroopa üks tuntumaid valitsejaid, kelle järeltulijad valitsevad tänapäevani Euroopa kuningakodades. Nägin, kuidas õiged valikud mõjutasid Victoria elu (abikaasa valik õukonna tahte vastaselt, sõprus peaminister Melbourneiga ja pika ajaline lähedane sõprussuhe oma erasekretär John Browniga). 11 7. Kasutatud allikad https://www.biography.com/people/queen-victoria-9518355 https://24smi.org/celebrity/4590-koroleva-viktoriia.html
pruudi pea piiramine-pikad neiujuuksed lõigati lühikeseks. Tanutamise toiming oli püha ja salajane. Tanutamise ajal istusid pruut ja peigmees kõrvuti, tanutajaks oli peigmehe ema või isamehe naine ehk mõõgaema. Kõigepealt lõigati juuksed ja kammiti pead, seejärel võttis tanutaja tanu ja lõi sellega pruudile vastu põske ja lausus tanutamissõnad. Esimesed kaks korda pandi tanu nii, et see peas ei seisnud või ajas pruut selle ise peast maha. Kolmas kord jäi tanu pidama ja nii oligi neiust noorik saanud. Teiseks oluliseks abielunaise tunnuseks oli põll ja enamasti järgnes tanutamisele põlletamine ehk põllelappimine. Algul prooviti põlle siduda igale poole, küll kaela, küll jalgade ümber, lõpuks pandi põll õigesse kohta ja saigi hakata seda lappima. Esimese raha viskas sisse peigmees ja tema järgi tegid seda ka pulmakülalised. Sellele järgnes veel pruudi tantsitamine, mis algselt kuulus viljakus ja
Itaalia renessansi proosakirjanduse loojaks sai firentslane, Petrarca kaasaegne ja sõber GIOVANNI BOCCACCIO (13131375), keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu "Dekameron" (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (13491353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu,
Itaalia renessansi proosakirjanduse loojaks sai firentslane, Petrarca kaasaegne ja sõber GIOVANNI BOCCACCIO (1313–1375), keda peetakse novelli kui kunstilise žanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu “Dekameron” (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (1349–1353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu,
kus kandvaks pilliks on tsello. See teos oli kirjutatud Andrew vennale Julianile, kellest selleks ajaks oli saanud tuntud tsellist ja klassikaline muusik. Lugu sai väga populaarseks, saavutades II koha UK popalbumite seas samal aastal. 1982 aastal lülitas Lloyd Webber ,,Variatsioonid" teise, balletiosana oma uude muusikali ,,Song and Dance". Selle teose esimene osa koosnes laulutsüklist, kus jutustati lugu inglise neiust, kes läks Ameerikasse õnne otsima. Esimese osa nimeks oli ,,Tell Me On A Sunday" ja ka see osa oli kirjutatud juba varem, 1979.aastal koostöös poeet Don Blackiga. 1980.aastal toimus nn.teine ajalugu muutev kohtumine Andrew Lloyd Webberi elus. Ta sai tuttavaks produtsent Cameron McIntoshiga. Kahekesi koos loodi täiesti uus epohh muusikateatrite ajaloos hakati looma kalleid, luksuslikke, kõrgtehnoloogilisi ja väga mastaabseid projekte
kõht tühjaks kohe kindlasti ei jää. Üritusele tulnud inimeste tuju hoiavad üleval mitmed maskotid, võistlused ning tantsugrupid. Ning muidugi ei puudu kogu selle melu seest ka Valge Daami müstiline etendus. 6 3.2. ETENDUSED Haapsalu 700. sünnipäevast 1979.aastal on Valge Daami lugusid mängitud järjepidevalt. Etendus on legendist, mis kõneleb toomhärrast ja mirga neiust, mis on kurb vaatemäng ühes vaatluses. Näitemäng etendatakse Haapsalu lossipargis ning see toob vaatajatele üsnagi tõese pildi tollasest ajast ja sündmusest. Terve etendus toimub müüride vahel, kus on kõik päris: nii inimesed, loomad, tunded kui ka müüritav neitsi. Legend mõjub vaatajatele alati draamatiliselt ning paljudel on pisaradki silmis. Kuigi on seda etendatud juba 1979. aastast ei väsita seda jälle kordamast ja vaatamast
sealhulgas "Jumalate genealoogia" ja tulemusena tekkinud armukolmnurgast "Kuulsatest naistest". Palemone, Arcita ja Emilia vahel. Kuigi ,,Dekameron" selles on mitmeid pöördeid, naitub Emilia · Kirjutatud 1349.-1353. aastal, lõpuks Palemonega. novellikogu. ,,Armunägemus" · Räägib kolmest noormehest ja seitsmest · Kirjutatud 1342. aastal jutustava luule neiust, kes on Firenzes 1348. aastal vormis. möllanud katku eest linnalähedasse · Räägib tarkuse, rikkuse, armastuse ja suvelossi põgenenud ja seal maise hiilguse võitudest surma üle, ning meelelahutuseks kordamööda lugusid sellega kaasnevat väärilisust Fiammetta jutustavad. armastuse suhtes. ,,Filostrato" · Tänu õpetaja abile, pääseb · Kirjutatud 1335
vahetuid siiraid ülestunnistusi. Kõige igapäevasem zanripildike võlub joonistuse elegantsi ja üldmulje artistlikkusega: Üks vana lonkav järi, säng nurgas tiidakil, veenõu ja mängupäri rookõrrest suupill ... Lütseumipngis on kitjutatud kuulus romanss "See juhtus sügisõhtu vihmas", milles on tunda autori sügavat kaastunnet neiust ema ja heitlapse vastu. Siin avaldub Puskini osavõtlik suhtumine kaasaegsetesse sotsiaalsetesse draamadesse. Puskini noorusarmastuse objektid olid kõigiti väärilised inspireerima tema varajast armastuslüürikat. Armumine ühe kaasopilase õesse oli põhjuseks suurepäraste lüüriliste teoste terve armastuslaulude tsükli sünnile. Seni läbielamata tundmuse sügavus väljendus neis lauludes ka uues poeetilises vormis eleegias. Puskini eleegia, milles edaspidi hakkavad kõlama
Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil vaieldamatu esikoha ehk siis ta teine raamat
Eesti pulm ennemuiste Tanutamise ajal istus pruutpaar kõrvuti. Tanutaja oli peigmehe ema või isamehe naine. Lõigati juuksed, kammiti pead ja tanutaja võttis tanu, millega ta pruudile vastu põske lõi ja tanutamissõnad lausus. Esimesed kaks korda pandi tanu pähe nii, et see seal ei seisnud või ajas neiu selle lihtsalt endal peast maha. Kolmas kord jäi tanu pidama ja neiust sai noorik. Pärast tanu sai pruut endale ette ka põlle, mille sidujaks oli enamasti pruudivend. Esialgu seoti põlle kõikjale, kuid mitte õigesse kohta küll kaela ümber, küll ümber põlvede. Kui põll siis õigesse kohta sai pandud, võis hakata seda lappima. Põll ees, teatas siduja, et sellel auk sees on ning kutsus kõiki appi seda lappima. Lappimine kujutas endast raha andmist esimese raha viskas põlle sisse tavaliselt peigmees, tema järel ka teised pulmakülalised.
Surnuitkud on seotud usuga hauatagusesse ellu, neis kõneldakse lahkunu hingega. Kesksel kohal on kurbust väljendavad hüüded ja küsimused ("Miks surid?", "Miks läksid?" jne). Arvati, et itkemine aitab lahkunu hinge tema teekonnal uude asupaika. Tähtis oli kinnitada ka lahkunule oma head suhtumist, sest uskumuste kohaselt mõjutasid kadunud sugulaste hinged maapealsete inimeste elu. Mõrsjaitkud tähistavad mõrsja seisundi muutust ehk "sümboolset surma" neiust sai abielunaine. Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Mõrsjaitke esitati eeslaulja ja kooriga, nende värsiehitus ja viis on kindlama kujuga. Eeslaulja oli mõrsja ise; kui ta ei osanud itkeda, võis seda tema asemel teha mõni teine naine. Mõrsja pidi alates kosjadest kuni vanematekodust lahkumiseni itkema palju kordi, sealhulgas kõigile sugulastele ja lähematele tuttavatele. Koori moodustasid mõrsja vallalised sõbrannad
69 vastanust elab aktiivset suguelu 23 neidu, 21 neist kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid. Ärevaid olukordi või probleeme seoses rasedusvastaste vahendite mittekasutamise või ebatõhususega on ette tulnud 8 tüdrukul, neist 4 on olnud mures, kui menstruatsioon hilineb, 1 on närveerinud unustamata beebipilli pärast, 1 on kondoomi purunemise tõttu kartnud, et võib olla rase ning 2 on teinud aborti. Aktiivset suguelu elavatest 23 neiust teeksid aborti 18, kui avastaksid, et on rasestunud. Nendest andmetest võib järeldada, et aktiivset suguelu elavad Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassi tüdrukutest umbes 33% ning rasestumisvastaste vahendite kasutamine seksuaalselt aktiivsete neidude hulgas on populaarne, mis omakorda tähendab, et antud koolis on keskkooliastme tüdrukute teadlikkus rasestumisvastaste vahendite kasutamisest kõrge. Tabel 1. Rasestumisvastased vahendid, mida PÜG 10.-12
mitmesugustest jooksuvõistlustest nii koolisiseselt kui ka väljaspool kooli ning rahvajooksudest. Ülevaate 10. klassi osavõtust erinevatel jooksuvõistlustel annab joonis 4. 14 Joonis 4. 10.klassi osavõtt erinevatest jooksuvõistlustest 10. klassi neiudest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa kolm neidu. Ülejäänud 27 on võtnud ja võtavad osa erinevatest jooksuvõistlustest. Graafikul on näidatud, et 10. klassi 30-st neiust võtab osa 20 Paide Türi rahvajooksust, 12 koolisisestest pikamaa jooksu distantsidest, 14 koolisisestest lühema kui 500 meetri distantsidest, 17 teatejooksust ning ükski 10. klassi neiu ei võta osa SEB mai- ega sügisjooksust. 10. klassi 18-st noormehest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa 6 noormeest. 12 noormeest võtavad osa mitmetest jooksudest nagu Paide Türi rahvajooks (10), koolisisestest pikamaa distantsidest võtab osa 6, lühema kui 500 meetri distantsist 6,
annaabi.ee 
