Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (0)

Giuseppe Fortunino Francesco Verdi ( 1813 -1901)
Lapsepõlv

• Verdi sündis Parma lähedal asuvas Le Roncole külas 10. oktoobril 1813.
  
• Verdi isa oli trahteripidaja.
  

Õpingud ja töö:

• Noorena alustas ta klaveriõpinguid Busseto kiriku organisti juhendamisel ning 11- eluaastaks oli temast saanud sama kiriku organist.
  
• 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse aga sealsetesse koolidesse vastu, kuna väidetavalt oli tal vale käte asend, mida väidetavalt polnud võimalik parandada ja ta oli liiga vana (kaks aastat üle lubatud piiri). Seetõttu oli ta sunnitud Bussetosse naasma.
  
• Kodusse naastes sai temast sealse kohaliku muusikaelu juht ning Antonio Barezzi (kohalik metseen) toetas tema loomingut.
  
• Barezzi võttis ta oma tütre muusikaõpetajaks.
  
• Peale oma laste surma alustas Verdi oma esimese ooperi kirjutamist.
  
• Oma elu ajal kirjutas ta väga palju oopereid, teoseid koorile ja kammerteoseid. Elu lõpuaastail tegeles ta mitmete ooperite ümbertöötamise ja parandamisega.
  

Eraelu:

• Verdi armus metseen Barezzi tütresse ning 1836. aastal nad abiellusid.
  
• Said kaks last, kes mõlemad surid veremürgitusse. Varsti peale seda suri ka tema naine.
  
• Peale oma laste ja naise surma langes Verdi sügavasse masendusse.
  
• 21. jaanuaril 1901 sai Verdi Milamos hotellis viibides insuldi . Tema seisund järjest halvenes ning ta suri 27. jaanuaril
  

Muusika kuulamine :
Giuseppe Verdi „ Nabucco “ orjade koor – Äärmiselt tugeva emotsiooniga. Algus on rahulik aga on tunda koori meeleheidet ja abitust nende olukorra pärast.
Verdi populaarsus, 1840. aastad, langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga . Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos, mis sellal oli Austria poolt okupeeritud. Rahvas samastas end Paabeli vangipõlve viidud juutidega. Orjade koori laulu sellest ooperist on korduvalt pakutud Itaalia hümniks.
Giuseppe Verdi ooper „ Traviata “ Violetta aaria I vaatluses „Alati Vaba“ – Naine tahab nautida elu ning kõiki naudinguid, mida see talle pakub. Loos kajab naise soov olla vaba, kuid ka tema soov olla koos oma armastatuga. Samas ta mõistab, et temaga koos olemine tähendab seda, et ta ei saaks nautida elu naudinguid. Ta valib armastuse asemel vabaduse.
Giuseppe Verdi ooper „ Rigoletto “ hertsogi lauluke – Lugu on väga meloodiline , rõõmsameelne ja energiline. Tekitab positiivseid emotsioone, tekitab rõõmu ja elevust.
Giuseppe Verdi „Rigoletto“ sisukokkuvõte
I VAATUS
Esimene pilt
16. Sajand, Mantua . Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog , keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane , tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke , keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri . Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid.
Teine pilt
Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür . Siin varjab Rigoletto kurja maailma ja hertsogi eest oma aaret , tütar Gildat. Gilda on Rigoletto elu mõte. Südametu teistega , avaneb tema hell ja õrn hing suhetes tütrega. Gildal ja ta teenijannal on keelatud kedagi sisse lasta. Ent Gilda on kohanud kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga leiab noormees - üliõpilaseks riietunud hertsog - tee Rigoletto majja ja Gilda südamesse. Hertsogi lahkudes kogunevad maja juurde maskides õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Ootamatult saabuvale Rigolettole jutustatakse pettelugu naabruses elava krahvinna Ceprano röövimisest. Rigoletto on meeleldi nõus selles osalema ning temagi maskeeritakse, kuid nii, et ta midagi ei näe. Ta hoiab redelit, aidates õukondlastel röövida omaenese tütart , keda peetakse ta armukeseks. Jäänud üksi, rebib Rigoletto maski maha ja avastab sünge tõe.
II VAATUS
Kolmas pilt
Kolmas pilt Hertsogi palee. Hertsog on nukker: ta soovis veelkord näha tundmatut neidu , kuid leidis eest tühja maja. Tulevad õukondlased ja jutustavad lõbusa loo Rigoletto armukese röövimisest, millele narr ise kaasa aitas. Röövitu on toodud lossi. Hertsog on rõõmsalt üllatunud, kui leiab eest oma armastatu . Rigoletto saabudes võetakse ta vastu irvituste ja pilkega. Rigoletto mõistab, et ta aimdus osutus tõeks ning tema tütrest on saanud hertsogi armuseikluste järjekordne ohver. Avaneb armastava isa dramaatiline sisemaailm. Sellisena- meeleheites , narrimaskita, kannatavana- pole teda nähtud. Ta ähvardab, süüdistab ja tõotab kättemaksu, kuid samas anub ja kaebleb jõuetus valus . Tuleb Gilda. Kaunisse hertsogisse armununa palub ta isal hertsogit säästa. Rigoletto on vankumatu. Ta on otsustanud kätte maksta ning seejärel Mantuast lahkuda.
Neljas pilt
Mincio jõe kaldal poollagunenud majas elab palgamõrtsukas Sparafucile oma ilusa õe Maddalenaga. Maddalena meelitab siia rikkaid noormehi. Vend tapab külalise, misjärel kuriteo ohver röövitakse paljaks ning heidetakse kärestikulisse jõkke. Seekord on Maddalena külaliseks ohvitseriks riietunud ohver. Maddalenaga lõbutsedes laulab ta muretut laulukest naiste muutlikust meelest. Tuleb Rigoletto koos Gildaga, et enne Mantuast lahkumist teda veenda hertsogi truudusetusest. Rigoletto saadab tütre poisiks ümberriietuma, sest nii on hõlpsam linnast lahkuda. Ta lubab peagi Gildale järgneda. Kättemaksuks vajab Rigoletto Sparafucile teenet. Lepitakse kokku, et Sparafucile tapab hertsogi. Tasuks lubab Rigoletto talle suure summa, kuid Sparafucile saab selle alles siis, kui on koti laibaga Rigolettole üle andnud. Omaenese kätega tahab Rigoletto heita tütre võrgutaja süngesse jõkke. Sparafucile valmistub kuritööks, ent hertsogisse armunud Maddalena palub venda külalist säästa, pakkudes talle sama suurt summat kui Rigoletto. Sparafucile nõustub, kuid ei taha loobuda ka Rigoleto rahast. Et täita kokkulepe Rigolettoga, otsustatakse tappa esimene siseneja. Õe- venna juttu kuuleb pealt Gilda. Ta otsustab end ohverdada armastatu eest ja koputab poisiks riietatuna uksele. Teda tabab Sparafucile nuga . Naasnud Rigoletto võidutseb. Sparafucile saab kokkulepitud tasu, Rigoletto koti laibaga. Ta tahab seda jõkke heita, ent samas kostab majast hertsogi muretu laul. Õudustundega aimab Rigoletto, keda ta hoiab oma kätel . Monterone needus on täitunud.