Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Giuseppe Verdi – Rigoletto (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Giuseppe Verdi – Rigoletto


I VAATUS

Esimene pilt


16. Sajand, Mantua . Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog , keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke , keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri . Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid.

Teine pilt


Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür. Siin varjab Rigoletto kurja maailma ja hertsogi eest oma aaret , tütar Gildat. Gilda on Rigoletto elu mõte. Südametu teistega , avaneb tema hell ja õrn hing suhetes tütrega. Gildal ja ta teenijannal on keelatud kedagi sisse lasta. Ent Gilda on kohanud kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga leiab noormees - üliõpilaseks riietunud hertsog - tee Rigoletto majja ja Gilda südamesse. Hertsogi lahkudes kogunevad maja juurde maskides õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Ootamatult saabuvale Rigolettole jutustatakse pettelugu naabruses elava krahvinna Ceprano röövimisest. Rigoletto on meeleldi nõus selles osalema ning temagi maskeeritakse, kuid nii, et ta midagi ei näe. Ta hoiab redelit , aidates õukondlastel röövida omaenese tütart, keda peetakse ta armukeseks. Jäänud üksi, rebib Rigoletto maski maha ja avastab sünge tõe.

II VAATUS

Kolmas pilt


Kolmas pilt Hertsogi palee . Hertsog on nukker : ta soovis veelkord näha tundmatut neidu , kuid leidis eest tühja maja. Tulevad õukondlased ja jutustavad lõbusa loo Rigoletto armukese röövimisest, millele narr ise kaasa aitas. Röövitu on toodud lossi. Hertsog on rõõmsalt üllatunud, kui leiab eest oma armastatu . Rigoletto saabudes võetakse ta vastu irvituste ja pilkega. Rigoletto mõistab, et ta aimdus osutus tõeks ning tema tütrest on saanud hertsogi armuseikluste järjekordne ohver. Avaneb armastava isa dramaatiline sisemaailm. Sellisena- meeleheites , narrimaskita, kannatavana- pole teda nähtud. Ta ähvardab, süüdistab ja tõotab kättemaksu, kuid samas anub ja kaebleb jõuetus valus . Tuleb Gilda. Kaunisse hertsogisse armununa palub ta isal hertsogit säästa. Rigoletto on vankumatu . Ta on otsustanud kätte maksta ning seejärel Mantuast lahkuda.

Neljas pilt


Mincio jõe kaldal poollagunenud majas elab palgamõrtsukas Sparafucile oma ilusa õe Maddalenaga. Maddalena meelitab siia rikkaid noormehi. Vend tapab külalise, misjärel kuriteo ohver röövitakse paljaks ning heidetakse kärestikulisse jõkke. Seekord on Maddalena külaliseks ohvitseriks riietunud ohver. Maddalenaga lõbutsedes laulab ta muretut laulukest naiste muutlikust meelest. Tuleb Rigoletto koos Gildaga, et enne Mantuast lahkumist teda veenda hertsogi truudusetusest. Rigoletto saadab tütre poisiks ümberriietuma, sest nii on hõlpsam linnast lahkuda. Ta lubab peagi Gildale järgneda. Kättemaksuks vajab Rigoletto Sparafucile teenet. Lepitakse kokku, et Sparafucile tapab hertsogi. Tasuks lubab Rigoletto talle suure summa, kuid Sparafucile saab selle alles siis, kui on koti laibaga Rigolettole üle andnud. Omaenese kätega tahab Rigoletto heita tütre võrgutaja süngesse jõkke. Sparafucile valmistub kuritööks, ent hertsogisse armunud Maddalena palub venda külalist säästa, pakkudes talle sama suurt summat kui Rigoletto. Sparafucile nõustub, kuid ei taha loobuda ka Rigoleto rahast. Et täita kokkulepe Rigolettoga, otsustatakse tappa esimene siseneja. Õe- venna juttu kuuleb pealt Gilda. Ta otsustab end ohverdada armastatu eest ja koputab poisiks riietatuna uksele. Teda tabab Sparafucile nuga . Naasnud Rigoletto võidutseb. Sparafucile saab kokkulepitud tasu, Rigoletto koti laibaga. Ta tahab seda jõkke heita, ent samas kostab majast hertsogi muretu laul. Õudustundega aimab Rigoletto, keda ta hoiab oma kätel. Monterone needus on täitunud.
Tegelased :
Rigoletto, õuenarr.
Gilda, tema tütar.
Mantua Hertsog.
Sparafucile, palgamõrtsukas.
Maddalena, tema õde.
Giovanna, Gilda teenija.
Krahv Monterone.
Marullo, aadlik.
Borsa, aadlik.
Krahv Ceparno.
Krahvinna Ceparno.
Õukondlased.
Giuseppe Verdi – Rigoletto #1 Giuseppe Verdi – Rigoletto #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eraisik Õppematerjali autor
Rigoletto vaatused, tegelased.

Sarnased õppematerjalid

Giuseppe Fortunino Francesco Verdi
6
docx

Giuseppe Fortunino Francesco Verdi

Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Lapsepõlv  Verdi sündis Parma lähedal asuvas Le Roncole külas 10. oktoobril 1813.  Verdi isa oli trahteripidaja. Õpingud ja töö:  Noorena alustas ta klaveriõpinguid Busseto kiriku organisti juhendamisel ning 11- eluaastaks oli temast saanud sama kiriku organist.  20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse aga sealsetesse koolidesse vastu, kuna väidetavalt oli tal vale käte asend, mida väidetavalt polnud võimalik parandada ja ta oli liiga vana (kaks aastat üle lubatud piiri). Seetõttu oli ta sunnitud Bussetosse

Muusika
G-Verdi ooperi-Rigoletto-retsensioon
4
doc

G. Verdi ooperi "Rigoletto" retsensioon

RETSENSIOON 27. novembril 2008. aastal külastasin ,,Rigoletto" etendust Rahvusooperis ,,Estonia". ,,Rigoletto" on Giuseppe Verdi teos, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi eraviisil, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba 15 16. aastaselt. Verdi esimene ooper ,,Oberto, krahv Bonifacio" esitati ülimenukalt 1839. aastal Milaano kuulsas ooperiteatris ,,La Scala". Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu kui ka välismaalt. Kuni 1870

Muusikaajalugu
Rigoletto-Ooper
1
doc

"Rigoletto" Ooper

Rigoletto Giuseppe Verdi (1813-1901) Ooper on neljas vaatluses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. I vaatluses toimub õueball Mantua Hertsogi juures. Hertsog on armuseikleja ja kergemeelne elunautija, kellele on silmahakanud võluv tundmatu neiu, keda ta kohtas kirikus. Ballil on hertsogi kaaslaseks tema õuenarr Rigoletto, keda ei armastata ning keda

Muusika
Rigoletto
2
odt

Rigoletto

,,Rigoletto" Giuseppe Verdi (1813-1901) ,,Rigoletto" esietendus oli Veneetsias La Fenice teatris 1851 aastal. ,,Rigoletto" esietendus Eestis 13. oktoobril 2007 Vanemuise väikeses majas. Lavastajaks oli Taisto Noor, kunstnikuks Aime Unt ning muusikajuhiks ja dirigendiks Lauri Sirp. Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits.

Muusika
Rigoletto
5
doc

Rigoletto

4. Minu arvamus 5 2 Sisukokkuvõte Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega. Tegevus toimub 16. sejandil Mantuas ja selle lähiümbruses. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellek ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano alandamise eest otsustatakse neiu röövida veel samal ööl. Saabub krahv Monterone, kelle tütre hertsog on rüvetanud. Rigoletto mõnitab teda kogu õukonna ees. Monterone neab nii hertsogit, kui tema öuenarri Rigolettot.

Muusika
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun