August Gailit Kas mäletad, mu arm?

Lember, Elor

August Gailit "Kas mäletad, mu arm?" (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

„Kas mäletad, mu arm?“
Koostas: Elor Lember AUT-31

August Gailit „Kas mäeletad, mu arm?“

Tegevus toimub peale sõda kui Eesti on kaotanud nenda iseseisvuse.

Kõik toimub ühes majakeses kus on seitse meest, kes on korjatud põgenikelaagrist ja saadetud Rootsi metsa tööle. Sel ööl on tuisk ja mehed istuvad ümber ahju ja räägivad erinevaid lugusid . Lood on pärit enne sõda siis kui kõik oli veel ilus.

/ 5.
Seal majakesed elavad koos väga erinevate elude, ametite ja mäelestustega mehed. Evin- noor mees, kes vigastas jalga sõjas, palju räägib ta sõjast.
Jaak Radamees – endine taluomanik, unistab uuesti kord oma talu juurde saada. Käib tihti põlluveerel istumas ja põlde imetlemas .
Jaak Randaer – auastmelt major , käsutab mehi ja mehed heameelega alluvad talle.
Rein Malvet – kunstnikuhingega mees kes algul maalis aga siis leidis, et on õppinud looma ainult unistusi ja ta ei suutnud enam millesti unistada .
Andres Kasteurb – olnud I ja II tüürimees ja sõitnud suurtel laevadel.
Enn Jaanipoeg – endine pillimees.
Jüri rander – mees kes teeninud kunagi ratsarügemendis.
Siis ühel päeval kui oli suur tuisk ja see nad majakesse vangistas, oli neil kõigil nii suur kodumaa igatsus janad leidsid , et hakkame elama kujutlusis, mõõdunud päevade õnne raasukestest, otsime soojust sealt kus seda veel on.
Mehed räägivad enda lood, need on lood nede elust, mida nad on läbi elanud või mis on nendele otseselt usaldatud. Kas seed kõik on ka tõestisündinud või meeste fantaasiavili see jääb meil teadmata.
Jüri Rander - lugu Tartust „ Kelli Lokk “ see on lugu professori naisest Kellist. Kelli on väga korralik ja see korralikus käis talle pisut närvidele, sest teistel haritud naistel on ka muid seiklusi, või vähemasti nad osakavad neist rääkida. Samuti on probleem ka selles et Kellil on väga armukade mees, kes teda kogu aeg kahtlustab. Jüri läheb siis Kellile pärast konserti külla, nad vestlevad kaua abielu teemadel.Kelli kasutab teda selles mõttes ära, et laseb ta alles hommikul uksest välja ja sel ajal just kui doktori proua majast möödus. Kelli tahtis teiestele naistele näidata, et ka tema oskab seigelda, ka teda tahetakse.
Rein Malvet „ Peipsi “. Ta räägib palju merest. Kohtab rannas ühte ilusat noort naist, hommikul ärkab aga vana naise kõrvalt, see on talle suur mõistatus. Hiljem saab ta aga aru nähes neid koos, et need on ema ja tütar. Ta räägib ka vanadusest palju.
Jaan Undras „Anneliis“. See lugu on väga huvitav just oma toimumiskoha poolest, tegevus toimub Kuressaares, mees tuli siia sanatooriumisse puhkama . Lugedes mõtled kuidas see kõik kunagi võis välja näha: kuursaal, park, tee mis viib mere äärde. Ta kohtub naisega kes tutvustab talle enda tütart ja ta hakkab õhtuti temaga kohtamas käima.Hilem selgub , et neid oli 2 kaks õde, nad ei saanud koos välja tulla, sest neil olid ainult ühed kingad kahepeale. Selles loos jutustatekse palju tolleaegsest vaesusest.
Enn Jaanipoeg „Väike Eero “ oli naabripoiss kes käis nõu küsimas, ta isa oli kunstnik, ema aga suri. Isale saadeti kiri kus üks naine pakkus end naiseks , oli neil katseajaga. Eero käis siis naabrimehele rääkimas kuidas neil n.õ. uue emaga läheb. Kokkuvõttes naine ei sobinud, oli liiga töökas ja korralik.
Andres Kasteorb. Tema kohtub oma loos naisega, kellel on väga armukade mees. Lõbuks ajas mehe armukadedus naise väikesele seiklusele.
Rein Malvet. Ta nägi nägemust või unenägu tütarlapsest, kes armastab teda piiritult, selle tüdruku nimi oli Monika Tee. Ta hakkas linnast kus ta viibis seda neiut otsima . Ta leidis küll selle maja kus tüdruk oli elanud kuid selgus, et ta oli paar päeva tagasi surnud.
Jüri Rander. Tema loo pealkiri on „Mailiis“. See lugu räägib ühest sõdurist, kes sai autasuks maja ja ta oli mees kelle juurde kõik külanaised jooksid. Põhiliselt räägib lugu sellest, et kuidas tal käis sageli külas üks abielunaine , kelle mehel kannatus lõppes ja kes omakohut hakkas mõistma.
Rein Malvet räägib veel ka Trilby-st, neiu kes põgenes kodust, tahtis väga näitlejaks saada aga leidis, et prostituudi amet on palju tulutoovam. See lugu räägibki põhiliselt tolle aja Eesti prostituutidest.
Jaan Udras. Ta leidis võõrastemaja seinalt ühe värsirea ja temas tekkis igatsus tütarlapse vastu kellest see rääkis. Ta arvas , et leidis selle tüdruku, kutsus ta endale ööseks külla. Neiu naeratas ja noogutas kutse peale kuid siiski ei tulnud. Selgus, et naine meest ei mõistnud kuna naised seal saarel koolis ei käinud. Lugu räägib palju tolle-aegsest haridusest.
Andres Kasteorb. „ Erika “ Lugu kolmest tüdrukust, kes elasid suures vaesuses . Erika otsustas sellele lõpu teha, ta võrgutas ühe abielus ärimehe, kes nii-öelda aitas talle jalad alla. Mees ostis talle maja kus kohtuda ja tegi talle pangaarve. Hiljem andis Erika järgmise õe ärimehele üle ja hoidis ise eemale, lõpuks oli kõige noorema kord. Nad täielikult laostasid ärimehe. Peale loo kuulmist Andres enam Erikaga suhelda ei tahtnud, ta ei mõistnud iialgi seda, et miks Erika nii südametult käitus kui ärimees läks talt raha laenama. Ise oli Erika kõik ju temalt saanud ja tõusnud keskklassi ärinaiseks.
Enn Jaanipoja lugu tundmatust neiust kes läks paadireisile, mis kestis kuu aega. Mees armus ja tegi naisele abielu ettepaneku. Kahjuks selgus, et naine on juba abielus kaugsõidu-laeva kapteniga.
Põhiprobleemiks on naiste ja meeste vahelised suhted.
Tsitaadid:

Mehed muutuvad kahel põhjusel alati lüüriliseks: kas mõeldes kaotatud kodumaale või meenutades oma kunagist armastust.

Ilusaimgi õis närtsib, pehkib ja muutub mullaks , samuti kui inimese õitseaeg on piiratud – oli hetkeks ja teda pole enam.

Oleme inimesed vaid oma kujutlusis, unistusis, oma minevikus mida kanname nagu ammu lagunenud kuube . Hoiame seda nagu pühandust oma südame juures ega taha tunnistada, et see peaks juba ammu olema setu nartsukoormal. Oleme inimesed üksnes siis, kui öö on meie ümber ja kui lebame tööst puhanuina vaikselt oma naridel, jah siis hakkame rõõmsalt kohe sammuma kord käidud radasid mööda.

Sukeldme järjekordselt oma minevikku ning lendame nagu linnud läbi tormise öö oma kodumaa poole. Hakkame elama kujutlusis, möödunud päevade õnneraasukesteks, otsime soojust sealt, kus seda veel on.
Hinnang:
Minu arust oli huvitav raamat, igatahes põnevam kui ootasin. Meeldis kuidas mehed naistest rääkisid. Üldiselt andis teos väga suure pildi kuidas oli tol ajal Eesti elu ja oli. Räägiti erinevatest klassidest: pesunaistest, kuntsnikest, prostituutidest, ärimeestest, vaestest ja rikastest. Sain ka palju targemaks ajaloo kohta, sest oli palju juttu asjadest mida ma ei ole kuulnud , näiteks pesunaiste elust. Kõige rohkem meeldis lugu Kuressaarest, kuidas mees kohtab naist pargis kes tutvustab talle enda tütart. Mees ja selle naise tütar hakkavad kohtama ja käivad tuttavates kohtades kus ka mina olen käinud.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Elor Lember Õppematerjali autor

gailit august kas mäletad mu arm kas mäletad mu arm

Sarnased õppematerjalid

doc

Fitzgerald "Suur Gatsby" kokkuvõte

Suur Gatsby F. S. Fitzgerald 1. Peatükk jutustaja Nick Carraway isa sõnad: "Kui sul tuleb tahtmine kedagi kritiseerida, siis tuleta, meelde, et mitte kõigil pole olnud selliseid eeliseid nagu sinul." Vastavalt sellele hoidus Carraway sellest. kuid siis tulid kõik talle pihtima, lõpuks hakkas ta ka sellest hoiduma, kuid Gatsbyle tegi ta erandi. al. Lk 8 räägib oma elukäigust: jõukas perekonnas, kesk- läänes, käis Yale´i ülikoolis. Hiljem new Yorki väärtpaberitega tegelema. Seal kolis linnast eemale vanasse suvilasse üksi. Ta luges palju. Elas West eggis, mis oli vähem nooblim, kui east egg. Tema naabriks oli Gatsby, kellele kuulus suur häärber. Nick läks oma tuttavatele külla, kus mees tom oli olnud mega jalgpallur ja nüüd rikas, naine daisy Nicki sugulane. Sisenedes oli seal veel ka miss barker. Tom oli lugenud üht raamatut ja leidis, et kui nemad midagi ette ei võta, siis süüakse valge rass välja, kes siiani kõige tähtsam rass on olnud. kui teener toa

Kirjandus

docx

A.H Tammsaare elulugu ja ,,Tõde ja Õigus,, märkmed

Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Elulugu: Sündinud Järvamaal, Tammsaare talus. Tammsaare pole tegelt tema isnikunimi, vaid talu, kus ta sündinud on. Elas suhteliselt vaestes oludes. · Haridustee lünklik (väikemaarja kihelkonnakoolis) aastad jäid pidevalt vahele sõltus isa viljasaagist. Õppimistee venib väga pikaks. · Läheb Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumisse (eragümn.) - tuli maksta, seega ei käind seal väga kaua pidi selleks töötama. Tartu ÜK õppis juurat. ÜK jäi ka pooleli haigestus tuberkoloosi (leidis raha ja veetis aasta Kaukaasias tervist parandamas) sai sellest üle tänu reisile. · Veetis järgnevad aastad venna juures Koitjärvel (pärast Kaukaasiast tulekut) Haigusega käib kaasas see, et ei tohi väga pikalt istuda (vend tegi spetsiaalse kirjutamise puldi) · Pärast tuli elama Tallinna ja abiellus Käthega. · Tõmbus avalikust elust kõrvale peale seda -ei talunud se

Kirjandus

doc

August Gailit " Karge meri" kokkuvõte

August Gailit ,,Karge meri" Raamat algab sellega, kui Matt Ruhve läheb kosja tüdrukule nimega Katrina. Matt Ruhve oli kalur ja hülgekütt . Ta ootas päevi rannas, et Katrina võtaks oma kompsud ning et nad asuksid teele. Ühel päeval kui Katrina aknast välja vaatas nägi ta , et Matt Ruhve on paadi ära ehtinud kaskedega. Esimene mõte Katrina peas oli see, et ehk on ta leidnud kellegi teise. Ta asus kiirelt kompse kokku panema, et teele asuda. Õed ning ema saatsid ta randa, andsid kompsud kaasa ning Matt Ruhve ja Katrina võisid oma sõitu alustada. Olid nad natukene maad sõita saanud lakkas paadimootor töötamast, see tähendas aga seda, et tuli ise aerutada . Saarele jõudmiseks kulus selleks päevi, kuna tuult ei olnud. Alguses ei suhelnud nad üldse omavahel, kuna nad olid vaid laadal paar tühist sõna vahetanud. Matt Ruhve ei tahtnud isegi Katrina toitu vastu võtta enne kui Katrina tema viina rüüpand oli. Saabus öö ning Katrina oli väs

Kirjandus

docx

Sügisball - Unt

Mati Unt - “Sügisball” märkmed "Raamatu mõte on kirjeldada inimeste üksindustunnet suurlinnas, kus neid kõikjal teised inimesed ümbritsevad. [---]Tuli välja, kui ebaperfektne on meid ümbritsev maailm ning et keset teisi inimesi tunneme me end tihtipeale kõige üksikumana." -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et keegi seda temalt oleks nõudnud

11.klass

doc

Mati Unt „Sügisball“

Peale seda hakkas vesi mitte purskama, vaid nirisema objektis oli suletud ringvool. Eero ise oli luuletaja, kuid tema ega arvustused ei teadnud kellele ta luuletas, see tekitas Eerole muret. Ta elas Mustamäel 6. korruse paneelmajas. Elades mitmesaja inimesega ühes majas, ei tundnud ta ühtegi neist. Ta naabrid olid vaiksed. Talle meeldis aknast välja vaadates monumentaalsed objektid (teised paneelmajad). Talle meeldis linnaelu. Oli kindel, et majas elavad vaimud, deemonid. 2. August Kask elas Eeroga samas majas, ainult et 9. korrusel. Nad ei tundnud üksteist. August Kask armastas täpsust ning koostas statistikaid mitu akent oli vastasmajas, mitu akendest koosnevat püstrida, mitu rõduga akent, mitu tuba, mitmel rõdul kasvasid lilled, mitmele rõdule olid asetatud suusad ja muud detailsed statistikat. August Kask oli terve elu olnud meestejuuksur, ta ei teadnud juuste mütoloogilisest tähendusest midagi.

Kirjandus

docx

Sügisball kokkuvõte

kutsuda/ vanadusehirm, kuna tal pole ei vara, vaimset selgust ega professionaalseid oskusi/ tunneb end tühisena Peeter – Laura poeg/ armastas süüa pehmeid sööke- kummalised toidu ja värvieelistused/ ei usu jumalasse, aga kuradisse usub/ kartis äikest/ tahtis endale naist/ armastas bensiini ja atsetooni lõhna/ nuusutas omaenese gaase suure huviga/ kummalised lõhna ja kompeeelistused Mis tegelasi ühendab? Mis lahutab? Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja.

Kirjandus

134

docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus

docx

Eesti proosa

Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk