aastatel võeti vägivaldselt talupoegade käest vili ära (riigivaru). Viidi läbi kollektiviseerimine (eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine kolhoosiga). Majanduselus juurdus plaanimajandus (majanduse plaanipärane arendamine). Tugev poliitiline terror. Industrialiseerimine on suurtööstuse rajamine ja arendamine, väiketootmise asendamine suurtootmisega. Kolhoos on põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Põhjus, miks natsionalistid pääsesid võimule oli see, et parlamentarism ei leidnud Sakslaste hulgas toetust. Kõikides hädades süüdistati nõrka parlamentaarset korda, tunti hirmu kommunismi ees. 1923. a. nov. korraldas Hitler oma pooldajatega mässukatse, mida nimetatakse õlleputsiks ning mille tagajärjel Hitler vangi saadeti. Natside parteid nimetati pruunsärklasteks. 1933. a. 30. jaan. sai Hitler võimule. Weimari vabariik asendati Kolmanda riigiga. 1933. a. kehtestati ühepartei süsteem
Natsionalism Natsionalism ehk rahvuslus on ideaalne maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine mis keskendub rahvuslusele. Natsionalistid pooldavad riiki, kus on ainult üks rahvas vastandina paljurahvuslikele riikidele. Rahvuslik eneseteadvus oleneb peamiselt päritolust, keele- ja kultuurikeskkonnast. Iga rahvus püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, täisväärtuslikult saab rahvus säilitada ja arendada oma ainulaadsust suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses. Mina pole selle viimase lause teise poolega absoluutselt nõus, see on arusaadav , et iga rahvus
19. sajandi rahvuslik liikumine Euroopas; rahva soov osaleda riigivalitsemises; baskide ja katalaanide soov iseseisvuda; rahva jagunemine eri leeridesse. Sõja algus 1931 riigipööre kuningas kaotab võimu; Hispaania II vabariik; vabariiklaste demokraatlikud reformid (1931); tsentristide katsed vabadusi piirata (1933); rahvarinde võit valimistel (1936); hirm töölisrahva diktatuuri ees; koloniaalvägede mäss Marokos ( juuli 1936). Vastaseis Natsionalistid Vabariiklased ü Falangistsid ü Lojalistid ü Mässulised Kommunistid, anarhistid, Francisco Franco omakaitseväelased, Suurmaaomanike ja tsentristid, naiste brigaadid. tsentraalse võimu Linnlaste ja tööliste toetus soovijate toetus Sõda ja tähtsamad lahingud Mäss näib läbikukkununa. Click to edit Master text styles Mässulised ei pääse Second level Euroopasse.
POLIITILISED OLUD NLKP peasekretärid: Stalin 1953(surm) / Hrustsov 1953-1964 / Breznev 1964-1982 / Andropov 1982-1984 / Tsernenko 1984-1985 / Gorbatsov 1985-1991 Võitlus kodaniku natsionalismiga -võitluse vabadust põhjendas Gustav Naan: kodanlikud natsionalistid on eesti rahva vaenlased -ilminguid leiti kirjandusest / kunstist / teadusest / majandusest EK(b)P 8 VIII pleenum -Põhisisu: juhtkonna süüdistamine, kes ei pööranud tähelepanu kodanlikule natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika -Tulemus: juhtkonna vahetus / suur puhastus kohalikes võimuorganites / suureneb hirmu õhkkond / juunikommunistid ja juhtpoliitikud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse
Maffia- organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selleks korrumpeerunud riigiametnikke. Isolatsioonipoliitika- Sisepoliitika Industrialiseerimine- Suurtööstuste areng Vapsid- Vabadus võitlejad Vaikiv ajastu- NEP- Uus majanduspoliitika 5. Äärmusliikumised Euroopas ja nende juhid. Kominterm- Nõukogude liit Natsionalistid-Hitler Fasistid-Mussolini 6. 19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. Liberalism ja Konservatism 7. USA areng peale I MS. Arenes kiiresti, kasvas kodaniku jõukus 8. Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Uus kurss 9. Diktatuuri tekke põhjused (kommunistlik, Fasistlik). Pettumine Versailesi süsteemis ning demokraatias, Majanduslikud raskused 10.Autoritaarse ja totalitaarse riigi tegevuspõhimõtted.
kasutusele meetmeid, et tasandada ühiskonna varanduslikku ebavõrdsust. Rikastele kehtestati suuremad maksud, et sellest rahast luua võrdsed elutingimused kõigile. Majanduse paranemine võttis aega ja nii tekkis mittedemokraatlikke liikumisi. Nende juhid süüdistasid hädades demokraatlikke valitsusi ning lubasid võimule pääsedes luua diktatuuri, mis viib majanduse õitsengule. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid natsionalistlik, fasistlik ja kommunistlik. Fasistid ja natsionalistid ülistasid oma rahvast, kommunistid lootsid helget tulevikku saavutada hirmuvalitsuse ja vägivallaga, kus vaesed talupojad ja töölised võitlevad mõisnike ja rikaste kapitalistidega. Suurim nõrkus demokraatide seas oli võimuvõitlus oma liikumise eri rühmade vahel, lisaks erakondade ja ametühingute vahel tuli võidelda ka teiste mittedemokraatlike liikumistega. Nõrga demokraatiaga riikides ei suudetud hoida rahva poolehoidu
Majandusvallutus. Maksupoliitika - tõsteti makse, toiduained ja kaubad. Vähemusrahvaste rõhumine teravad suhted vähemusravhastega , eriti Poolaga. Bernhard v Bülow. PRANTSUSMAA: 20 sajandi algul kiirenes tööstusharude areng. ( eelkõige metallurgia, mootorite tootmine) Kriisinähtused tööstuharudes : siiditööstus, veinitööstus ja viljakasvatus. Prantsusmaa poliitilist elu iseloomustas mitmeparteilisus: 1) monarhistid - kuningavõim (monarhia) 2) klerikaalid - kiriku huvid 3) natsionalistid - rahvuslased (Sak. Vastu) 4) konservatiivsed vabariiklaste rühmitused 5)radikaalid - kõige suuremad ümberkorraldajad (GeorgesClemençeau Koolides keelati religioosne kasvatus. Kirik lahutati riigist. INGLISMAA: Kolooniate valitseja. Tööstusharud: laevatööstus, keemiatööstus, elektroonikatööstus, terasetööstus. Aeglase arengu põhjused: 1.Tohutu suur siseturg 2.Ei pidanud rakendama uut tehnikat. Toodeti vana tehnikaga. 3.Ing. sõltus välismaisest toodangust 4
Rahvavabariigis. Sotsialistlik realism Eestis Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSV-s samasugused tingimused sotsialistliku realismi viljelemiseks. Kõige tugevamalt ilmnesid selle tulemused 20.saj. Teisel poolel. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui ,,kodanlikud natsionalistid" ning püüti partei diktaadile alluvate inimeste abil kujundada Eestis uus kultuurimaastik, kus domineeris ,,hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus ,,allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga. Eesti kirjanduses ilmnes sotsialistliku realismi elemente 1905.-1907. aastate proletaarsete autorite loomingus. 1920-1930. aastatel rakendasid s. r.-i põhimõtteid Aadu Eessare, J.Madarik, NSV Liidus
parteid, kes püüdsid kärpida demokraatlikke õigusi. 1936. aasta valimised võitis vasakpoolne Rahvarinne, kes jätkas demokraatlike muudatuste sisseviimist. Ühiskonnas levisid kuuldused, et kohe kehtestab vaskpoolne valitsus Hispaanias töölisrahva diktatuuri. Selle kuulduse ajandil puhkes Marokos 1936. aasta juulis Hispaania koloniaalvägedes ülestõus, mis levis kiirelt üle Hispaania. Ülestõus kujunes veriseks konfliktiks, mida nimetati Hispaania kodusõjaks. (s5) Vastamisi olid natsionalistid, keda juhtis kindral Francisco Franco ja vabariiklased. 1 Natsionaliste nimetatakse osades allikates ka mässulisteks ja falangistideks. Neid toetasid suurmaaomanikud ja inimesed, kes soovisid tsentraliseeritud võimu. Vabariiklaste hulka kuulusid mitmed erinevad rühmitused nagu näiteks kommunistid, naiste brigaadid, anarhistid ja tsentristid. Nende toetajateks olid just linlased, tööstuspiirkondade elanikud
Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: luua reforme, mis annavad valimisõigused töölistele ja lihtkodanikele, ka naistele. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid luua riigis taas korra. Mõjukamateks neist olid kommunistid, fašistid ja natsionalistid. Kommunistide arvates oli liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus kehtestada jne. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fašistid tulid 1922. Aastal võimule Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid sõja kaotanud Saksamaal.
anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSVs Second level samasugused tingimused sotsialistliku Third level realismi viljelemiseks. Kõige Fourth level tugevamalt ilmnesid selle Fifth level tulemused1950. aastatel. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui "kodanlikud natsionalistid" ning püüti partei diktaadile alluvate inimeste abil kujundada Eestis uus kultuurimaastik, kus domineeriks "hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus "allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga. Eesmärgiks seati ,,sisult sotsialistliku ja vormist rahvusliku" kultuuri juurutamine ühiskonnas. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline Click to edit Master text styles
Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Nõukogude Venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fasistid tulid 1922 aastal võimule Itaalias ning natsionaalsolistid 1532 aastal Saksamaa. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks. Saksamaa majandus oli 1924 aastani madalseisus, siis hakkas paranema tänu rahvusvahelistele laenudele
Guizot ja A. Thierry jt, kes tegelesid eeskätt poliitilises võitluses aktuaalse Suure Prantsuse revolutsiooni uurimisega, kuid koostasid ka rahvlusliku ning Euroopa ajaloo üldkäsitlusi. Suurt Prantsuse revolutsiooni vaatlesid nad kolmanda seisuse positsioonilt ja tõid käibele mõiste klassivõitlus. Klassideks nimetasid nad suuri, vastandlike huvidega inimrõhmi, põhiklassideks pidasid nad aga feodaale ja talupoegi. Natsionalistid pidasid rahvust kõrgeimaks väärtuseks, leidsid, et rahvuskultuur ja keel kui ainulaadsed ning erakordsed väärtused peavad saama eelisarendatud, leidsid, et igal rahvusel on õigus oma keelele, kultuurile ja nende säilimise parima tagatisena oma riigile. Nad pooldasid revolutsiooni, kui rahvusriigi loomise vahendit. Sotsialistid pooldasid isiku- ja kodanikuvabadusi, arvasid, et kõik inimesed peavad olema õigustelt võrdsed
usku,millega katkes nende viimane side venelastega. Selle kurva nähtuse põhjuseks on vene vaimulikkonna nõrk koosseis (eriti maal), tegevusetus, laiskus, ebapiisav vaimne areng, kusjuures mõned neist,andudes pahelisele ja laiduväärsele elule, tõukavad koguduse liikmed õigeusust eemale./---/Nii sakslased kui ka lätlased ja eestlased suhtuvad venelastesse ühtmoodi vaenulikult,kusjuures lätlased ja eestlased on kas natsionalistid või sotsiaalrevolutsionäärid./---/" (30.oktoober 1908) Eesti Vabariik 1918/1920 - 1940 Eesti esimese vabariigi ajal pidasid poliitikud geopoliitilisel määratlemisel oluliseks näidata tema eraldatust Venemaast. Sageli väljendus see Eesti-Vene vastandumisel. Kuigi Eesti eraldumisega Venemaast Vene mõju vähenes järsult,ei saa olematuks tunnistada 200-aastast kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ja venestuse mõju kogu ühiskonnale.
jne., et kasvatada uut inimest. Karin Veski, Anu Raudsepp „Vaenlase ja kangelase kuvand eestikeelses originaalõpikutes aastal 1947-1953“. Artikkel vaatleb vaenlase ja kangelase kuvandi loomist sõjajärgsetes eestikeelsetes originaalõpikutes ning nende kuvandite loomise ja muutmise põhjusi. Jõudsid järeldusele, et kõige rohkem käsitleti neid teemasid eesti keele ja kirjanduse õpikutes. Eesti NSV õpikutes kõneldi sisevaenlasest (kulak, kodanlikud natsionalistid, fasistide käsilased). Kangelase ja vaenlase kuvandi loomine oli väga tähtis osa Nõukogude Liidu ideoloogilises kasvatustöös. Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk „Nõukogude julgeolekuasutuste Stalini-aegseist ülekuulamisprotokollidest“ analüüsivad ülekuulamisprotokollide eripära. Toimikutes käsitletakse arreteeritute ja süüdimõistetud juhtumid. Arreteeriti tavaliselt Saksa okupatsiooni võimudega
korda iseseisvaks . Mis siis on Eesti Vabariigi pikaealisuse saladus ? Ma arvan, et eelkõige eestlaste tahtejõud olla iseseisev rahvas. Kellele meeldiks elada teise riigi rõhumise all ? Ma arvan, et Eesti Vabariigi tekkepõhjuseks on ka tugev eestluse tunne ühiskonnas. Defineerin natuke oma nägemust eestlusest. Eestlus, see on omapära, rahvuslik karakter, mis eristab meid teistest, me peame end identifitseerima ja järgima rahvuslikku ideoloogiat ( mitte, et me jubedad natsionalistid olema peaks, vaid, et me austame oma oma riiki, järgime oma juhte, seadusi ja ei klassifitseeri end mitte-eestalasena ). Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks muinasajal teadvustati end kas külakogukonna järgi, valla järgi, kuni 19. sajandini ütles eestlane enda kohta maarahvas...ja see tähendas just eristumist baltisaksast, mitte teadvustamist, et olen eestlaste koosluse liige) kui aga sai
saadaud raha kasutada ära kõigile võrdsete elamistingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism. Kus kõik inimesed oleksid varaliselt võrdsed. 4. Liikumise eesmärgid (lk 32). Nende eesmärk oli kukutada demokraatia ja kehtestada diktatuur. See tõi kaasa raskeid tagajärgi riikide poliitilises ja majanduslikus elus. kommunistid kehtestada hirmuvalitsus, kõik vaenlased tuleb hävitada. Kommunistid kehtestasid hirmuvalitsemise Venemaal. Fasistid ja natsionalistid nende eesmärgiks oli kogu oma rahvuse ülistamine . Vaenlasteks tunnistati kõik võõrriigid ja teised rahvused ( juudid, mustlased, slaavlased ) Vaenlased tuli kõik hävitada . Fasistlik diktatuur kehtesati Itaalias 1922.a. Natsionalistlikul liikumisel oli palju toetajaid Saksamaal . 5. Diktatuur: Diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43) Diktatuur tänapäevases tähenduses on valitsemise vorm, kus juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel
Inglismaa - Jaapan oli Inglismaa liitlane ja soovis alistada Saksamaa. Venemaa soovis vallutada Türgi ja Konstantinoopoli. Kolmikliidu eesmärgid: Saksamaa soovis purustada Prantsusmaa. Austria-Ungari soovis tugevdada positsiooni Balkani poolsaarel. Itaalia - soovis kaitsta end Prantsusmaa eest. Sõjakäik 1914 aasta olulisemad sündmused 28.juunil serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28.juulil Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.augustil Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.augustil Saksa väed purustasid Vene teise armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.septembril Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoobril Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias,
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused:
ülejäänud saksa kunstielus kujunes juhtivaks ekspressionism. Uus põlvkond ekpressioniste väljendas oma loomingus kaotatud sõja tõttu tekkinud ühiskondlikke pingeid ning masendusmeeleolusid. 7. Milliseid teemasid lahendasid oma maalidel saksa ekspressionistid, näiteks Otto Dix? Maalisid võikad pilte suurlinnade elu pahupoolest. 8. Millal ja miks lõppes järsult see periood saksa kunstis? Lõppes 1933. aastal kui võimule tulid natsionalistid 9. Milline kunstiliik elas 1930. aastate Inglismaal ülesuure tõusu? Skulptuurikunst 98 Arstide Malliol. Õhk. Monument lendurite. Plii. 1939 100 Amedeo Modigliani. Punapäine naine ripatsiga. 1917 101 Marc Chagall. Mina ja küla. 1911 16. USA KUNST 1900-1940. MEHHIKO KUNST 1. Milline oli kunsti olukord 20.sajandi alguse USA-s? Kunstielus valitses vabaturg, aga ka üksikute erasponsorite abi 2. Milline näitus andis tõuke moodsakunsti levikule USA-s?
märgitud ÜK(b)P Keskkomitee otsusega ,,Vigadest ja puudusest EK(b)P Keskkomitee töös" ja mis leidsid täielikku kinnitust märtsi lõpul toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil. Pleenum märkis, et nõukogulikku ülesehitustööd meie vabariigis on suuresti takistanud EK(b)P Keskkomitee büroo ja mõnede juhtivate seltsimeeste töös esinenud tõsised vead mis seisnevad võitluse puudumises kodanliku natsionalismiga. [---] Kodanlikud natsionalistid Kruus, Andresen jt. tegid otsekohe pärast Nõukogude Eesti vabastamist kõik, et anda ülikoolis juhtivad kohad oma mõttekaaslastele (Kleis, Moora, Valdes jt.), kes kasutasid neid positsioone parteivastaseks poliitikaks. Igati kaitstes ja edutades tagurlikke elemente, takistati edumeelsete teadlaste ja õppejõudude tööd. Selle näiteks on ka ebaõige teaduslike kraadide omistamine kodanlikele spetsialistidele (Maiste-Aller, Elango jt
· Hariduselt, tööstuslikult ja majanduslikult oli Itaalia väga ebaühtlane. · Pettumus Pariisi rahukonverenstl: loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia kuningriik. · Kõrge tööpuudus. Sõjaveteranid ei leia rakendust. · Teravalt lõhenenud ühiskond. · Itaaliat haarab tugev streigiliikumine. Äärmusliikumiste esiletõus Suurim opositsiooni partei on sotsialistid, kes on sel perioodil väga radikaane. Neile vastanduvad rahvuslased e natsionalistid. Natsionalistide esimene aktsioon 1919. aastal D´Annunzio hõivab Fiume linna, kus luuakse fasistlik vabariik. 1919-1920 Kaks punast aastat Biennio rosso. Punastele vastukaaluks hakatakse looma võitusliite. Esimene neist on Fascio, looja Mussolini. Mundriks kujunevad mustad särgid. Mussolini esiletõus · 1921. a. nende võitlusliitude baasil luuakse fasistlik partei. Sümboliks saab fasi (keppide kimp, kuhu on seotud kirves). · 1922
· Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe
kommunistlik partei. Teise sekretäri institutsioon liiduvabariigi parteijuhiks oli kohaliku rahvuse esindaja, keda saadeti kontrollima mujalt saadetud sekretär. Meelsasti kasutas Moskva ära ka pealekaebamisi. Poliitilised olud Võitlus kodanliku natsionalismiga Eesti NSV sisepoliitiliseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Võitluse olemust põhjendas Gustav Naan, kes väitis, et kodanlikud natsionalistid on eesti rahva verivaenlased. Kodanliku natsionalismi mõistet üksmeelselt ei defineeritud, see kujunes üldmõisteks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu jms. Selle ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest, kunstist, teadusest, majandusest. EKP VII pleenum ja selle tagajärjed Kõigepealt hakati kodanliku natsionalisti silti kaela kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele
üle 32 000 mobiliseeritu umbes 14 000 hukkus Venemaale teekonnal Venemaale ja tööpataljonides † ca 27 500 Sõjajärgsed repressioonid // Arreteerimised 1944-53 ca 45 000 arreteeritut „nõukogudevastane element“, „kontrrevolutsiooniline element“, „natsionalistid“ (äärmiselt lai spekter režiimi vaenlastest – „iseseisvuslased“, „rahvuslased“, Saksa okupatsiooniajal juhtivatel kohtade tegutsenud, saksa sõjaväes ja Omakaitses teeninud, juhtivad kirikutegelased jt) Vastupanuliikumises osalenud ehk „bandiidid“ ja „kodanlik natsionalistlikud põrandaalused“ (metsavennad, põrandaaluste (koolinoorte)gruppide liikmed)
Et kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialtlevinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. Dolchstoßlegende on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja tänu Saksa revolutsioonile, mitte sõjalisele kaotusele. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja toimus
tungisid mässulised Hispaaniasse. Francot abistasid ka Itaalia ja Saksamaa fasistlikud valitsused. Nii sai alguse ränk kodusõda. 1936. aasta lõpuks oli suurem osa Lääne- ja Lõuna-Hispaaniast natsionalistide kontrolli all. IDEOLOOGIATE VÕITLUS Vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit, hoidsid enda käes põhjas ja läänes paiknevaid alasid, kus oli rohkem linnu, nende hulgas ka Barcelona, Bilbao, Madrid ja Valencia. Natsionalistid hõivasid Bilbao 1937. aastal. Sama aasta 27. aprillil ründasid natsionaliste toetavad Saksa pikeerivad pommituslennukid Baskimaal Guernica linna, kus surma sai sadu tsiviilisikuid. See oli esimene kord, kui sõja ajal kasutati pommitamist tsiviilelanike vastu ja sellest sai pöördepunkt nüüdisaja sõjas. 9 Kodusõda oli tegelikult fasismi- ja sotsialismiideede võitlustanner. Vabatahtlikud paljudest riikidest, kes toetasid üht või teist poolt, sõitsid Hispaaniasse, et võidelda
reaalunioon (kummalgi riigi osal oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus; ühised olid välis-, sõja- ja rahandusministeeriumid). konstitutsiooniline monarhia- riigipea oli keiser Franz Joseph I (1830- 1916; keiser 1848-1916; õnnetu saatusega valitseja, kelle vend Maximilian hukati Mehhikos; naise tappis anarhist; poeg sooritas enesetapu; vennapoja Franz Ferdinandi tapsid Serbia natsionalistid 1914); valitsusjuhid määrati ametisse keisri poolt; parlamendi tegevust takistasid aga rahvuslikud vastuolud. Peep Reimer 9 NB! Austria-Ungari põhiprobleemiks oli rahvusküsimus. · Riik oli paljurahvuseline (Vt. joonis õpik lk.30). · Enamus vähemusrahvuseid nõudis laialdast autonoomiat või täielikku iseseisvust.
Rahvussotsialistlik Töölispartei. Et kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialtlevinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. Dolchstoßlegende on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja tänu Saksa revolutsioonile, mitte sõjalisele kaotusele. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa
Kõik koerad hauguvad. M+ a P Ükski kass pole koer. S+ e M+ Ükski kass ei haugu. S+ e P+ See on I figuuri süllogism. Kõik eelduste reeglid on täidetud. Kuid süllogism ei ole kehtiv, sest esineb suurema termini (P) lubamatu laiendamine. Süllogismi ebakorrektsust näitavad ka I figuuri reeglid, mille järgi peab väiksem (teine) eeldus olema jaatav väide. 7.8. Mõned araablased ei ole fanaatikud, sest mõned araablased ei ole natsionalistid ja kõik natsionalistid on fanaatikud. Kõik natsionalistid on fanaatikud. M+ a P Mõned araablased ei ole natsionalistid. S o M+ Mõned araablased ei ole fanaatikud. S o P+ See on I figuuri süllogism. Süllogism ei ole kehtiv, sest esineb suurema termini (P) lubamatu laiendamine. Seda on näha ka I fig. reeglitest: väiksem eeldus pole jaatav väide. LAHENDAGE SÜLLOGISME
Kuna ta usk Kristusesse oli nõrgenenud, otsis ta uut õnnistegijat ja uskus olevat selle leidnud Parzivalis. Releigioon ja kunst said tema jaoks uheks. Selleski osas jäi Ludwig, kes ihkas olevikust tagasi möödanikku oma aja, pseudoreligioonide ajastu vangiks. Ludwig tahtis igale poole ehitada losse, mistõttu hakkas ta rahast puudu tulema. Harmooniale saksa rahvaga ei omistanud Ludwig II mitte mingisugust tähtsust, aga ka mitte harmooniale prantsuse rahvaga, nagu saksa natsionalistid talle ette heitsid. Kuningale ei saanud iialgi küll, ikka jäi talle ilust ja hiilgusest väheks. 9 Ajalooline allikas oli tema jaoks ülitähtis- kui ajalukku sukeldumise lähtepunkt ja kui kirgastumise pidepunkt. Ehitusel nõudis Ludwig ehtsaid materjale, ta läks väga endast välja, kui avastas, et midagi oli asendatud imitatsiooniga. Nüüdseks oli ehitamine tema jaoks kõik
сюжете , описании героев, времени и месте "Barbarite ootel", John M. Coeetze 24. Kuidas tõlgendab Coetzee maailmakirjanduses levinud motiivi barbarite hirmust? Romaanis kujutatud barbaritehirm ja ajaloo kontrollimise katsed meenutavad poliitilisi olusid Lõuna-Aafrikas 1980. aastatel, mil afrikaani natsionalistid kütsid üles paranoiat, selleks et õigustada apartheidi jätkumist ja hoida kinni kolonialistlikust ettekujutusest Lõuna-Aafrikaajaloost. Romaani lugajele on selge, et barbarid ei ohusta impeeriumi asunikke.See oht on väljamõeldud ja esile kutsutud. Описанные в романе срах варваров и попытки контроля истории напоминают
tasemel, kuulutatigi 1991. aasta 20. augustil välja Eesti riiklik iseseisvus. 1991. aasta novembris lagunes ka lõplikult Nõukogude Liit. · Aastal 1994 sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt pidid Eesti pinnalt lahkuma kõik Vene väed. 13.6 Repressiivpoliitika Massilised arreteerimised 1944-1950 Eesti süüasi- kaadri- ja parteipuhastusd Küüditamised · Sakslased Komisse 1945 · Kulakud, rahvavaenlased ja natsionalistid Siberisse 1949 · Pihkva oblasti eestlased ja lätlased 1950 · Jehhovistid 1951
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29
suur rahvusprobleem- “Deutchland, Deutchland Über Alles”. 1848- natsionaal-liberaalid (Preisimaa keskus) Preisimaa kuninga keeldumine. Otto von Bismarck(1815-1898): Bismarck oli konservatiiv ja patrioot, raudne kantsler terase välispoliitikaga. 1862 Preisimaa kantsler. Probleemid parlamendiga sõjaväe & maksude suurendamise osas. Tema huviks oli ühtne Saksamaa ning selle julgeolek ja selle suurenemine. Bismarck’i realpolitik: Solidaarsus saksa-keelsete rahvastega (Austria ja Saksamaa natsionalistid). Armee- riigipoliitika instrument (Iron and blood). Diplomaatia- lisaks armeele (poliitilised, kaubandus- ja muud läbirääkimised). Sõda peeti siis, kui teised vahendid ei aidanud. Bismarck’i 3 sõda: 1) 1964 Taaniga Schleswig-Holstein (solidaarsus Austriaga). 2) 1866 Austriaga (Euroopa riikide toetus Preisimaale- Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa). Vaidlesed vallutatud provintside üle. Austria ei otsinud liitlasi. Sõda kestis 7 nädalat. Preisimaa tehnoloogilised edusammud
rannapatarei. 28.juuli paiku ilmus Ruhnu lähedale salkkond Nõukogude sõjalaevu, mis liikusid ümber saare ja üritasid sidet nende teada tuletornis viibivate omadega. Tuletornis ei vastatud ja laevad lahkusid Saaremaa suunas. Nüüd oli Saaremaal paiknevas BPR-i staabis selge, et Ruhnus on võim muutunud. Venelastel ei olnud aga andmeid, kes õieti on saare hõivanud, kas sakslased või kohalikud ,,natsionalistid'' ja kui suured on saarel olevad relvajõud. Et neid asju selgeks teha, tuli Ruhnule saata luuregrupp. Ööl vastu 30.juulit jõudiski saarele kolm luurajat, eestlane, lätlane ja venelane. Tõeliselt internatsionaalne seltskond. Kuid järgmisel päeval avastas selle kohalikele elanikele kohe silmatorkav ja võõras keelt rääkiva grupi ruhnulane Hendrik Treier. Rannast leiti ka paat, millega mehed saarele olid tulnud. Nüüd käsutas vallavanem Isak Melders kõik
vate suundade vahel. Seetõttu pole küllaldast alust kõnelda mingist kindlast üheselt formuleeritud Vene ajaloo kontseptsioonist, kuid teatud domineerivad tendentsid on selgesti näha. Vene postsovetlikus ühiskondlikus mõttes on geopoliitilisel vaate- nurgal suur tähtsus. Läänemeelsed atlantistid ja mondialistid, euraasialased ning slavofiilsusele tuginevad isolatsionistid murravad piike Venemaa oleviku ja tule- viku üle.6 Ekspansionistid, patrioodid, natsionalistid, kommunistid, natsionaal- 1 Herkel, A. Pikk tee kommunismi hukkamõistmiseni. – Rmt: Herkel, A. Vene mõistatus. Ilmamaa, Tartu, 2007, 203–204. 2 Гайдар Е. Т. Гибель империи. Уроки для современной России. 2-е изд., испр. и доп. РОССПЕН, Москва, 2006, 18–19. 3 Samas, 17. 4 Lauristin, M. Hästi lõimunute rolli on alahinnatud. – Mõte. Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitiline
Kummaliseks jääb see, et kuigi valitsus oli teinud nii ilmseid kommunikatsiooniprohmakaid oma kodanikega suheldes, ei tekkinud eestikeelses meedias isegi mitte arutelu tagasiastumise teemal. Eesti meediapilt keskendus küsimusele "kes siin maal elavad / kes siin maal võivad elada?", mitte sellele "mismoodi kõik inimesed, kes sellel territooriumil asuvad, võiksid elada?". Kahel esimesel päeval jooksid meediavahenditele tormi mitmed natsionalistid ja rahvuslased (mitte tingimata äärmuslikud) ning vaprad sõdurid, kes ikka niisuguste konfliktide puhul püüavad masse veenda, et vägivald ja "karm käsi" on ainuvõimalik käitumisviis. Veel enam, neil esimesil päevil rõhutati asjaolu, et "Venemaa on vaenlane", ja kultiveeriti vastandust "rahulikud inimesed ja pätid". Niisugune käsitlus võimaldas täiesti vältida debatti teemal "millised probleemid meie riigikorralduses on niisugused, et meie
Kuna kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veeldi laialtlevinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. Dolchstoßlegende on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja tänu Saksa revolutsioonile, mitte sõjalisele kaotusele. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Sparta Liiga, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik kompartei. Mitmed parteid lõid parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu
Ebert. Et kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialtlevinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. Dolchstoßlegende on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja tänu Saksa revolutsioonile, mitte sõjalisele kaotusele. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik nõukogude vabariik. Pärast edutuid valitsuskabinette ei
siseministeeriumi ja julgeolekuministeeriumi õlgadel, nende ametnikele saadeti appi sadu Nõukogude Liidu siseministeeriumi ohvitsere, sõdureid ja muud koosseisu. Nõukogude Eestis seoti selle protsessiga 20 000 inimest, kellest ligi 6000 olid sõdurid, 3665 hävituspataljonlase^ ja ligi 8500 parteiaktiiv. Amediku terminoloogia järgi olid küüditamise objektiks kulakud ehk suurtalupojad, bandiidid ja natsionalistid - kõik koos perekondadega. Hoolikalt ettevalmistatud hiigelopcratsioon käivitati 25. märtsi varahommikul, kui kinnipeetuid hakati kokku koguma laadimispunkti- desse, et neid raud teed mööda edasi saata. Moskvasse saadetud ettekande järgi oli 29. märtsi õhtuks vagunitesse laaditud 7488 perekonda ehk 20 535 inimest. Neist 7201 kuulus kulakupcrcdcssc ja tubli 13 000 “saksa okupantide käsilaste, bandiitide ja nende toetajate” peredesse
tahab legaliseeruda või osaleb terroriaktides, röövides või muus. 1950 Lääne-Eesti. Eriti salajane, Eks nr2 " Kärbes" oli kaardistanud inimesed kellega võib Hans ühendust võtta. Hanau kaugemaid sugulasi ja pereliikmeid teavitati, et nad informeeriks Hansu välja ilmumise korral. 1951 Lääne-Eesti. Eriti salajane, Eks nr2 " kärbselt" saadus informatsiooni põhjal vahistati natsionalistid Vello Arro ja Raimond Haiman. Hans Pekki operatsioon lõpetati kuno pole tulnud uusi signaale, et Hans elus oleks. 5 Oktoober 1951 Hans mõtles koos Ingliga Linda üles otsida. Hans pole veel vaba aga varsti on nad kolmekesi koos.
·Sotsialistlik realism- on leninistlik-stalinistlik kunstivool. Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui "kodanlikud natsionalistid" ning püüti partei diktaadile alluvate inimeste abil kujundada Eestis uus kultuurimaastik, kus domineeriks "hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus "allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga. ·Marksistlik ideoloogia- on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. Eraomandi likvideerimine oli üks marksismi olulisemaid ideid
Moskva kasutas liiduvabariigi kontrollimisel ning kohalike juhtide ohjamisel erinevaid meetodeid: ÜK(b)P KK Eesti büroo, sekretäri intstitutsioon, parteilised otsused ja valvsate kodanike pealekaebamine. *Poliitika Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Seda põhjendas Gustav Naan oma raamatus. Tema seisukohad langesid kokku Andrei Zdanoviga. Ta tõdes, et "kodanlikud natsionalistid on eesti rahva verivaenlased". Kodanliku natsionalismi mõistet ei defineeritud see kujunes mingiks üldmõistetavaks lööksõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast. Kõige eestimeelse ja eestlastele omase halvustamine, oma rahvuse väärtustamine. 21.-26. märts 1950 kutsuti kokku EK(b)P VIII pleenum suur koosolek. Selle otsene põhjus: kodanlik natsionalism Üldisemad põhjused: NSVL üldine vaimne surutus, ideoloogiline võitlus, võitlus
· Välismaalaste naturalisatsiooni ehk kodakondsusküsimud II osariikide pädevuses: · Liiklus, usu- ja haridusasjad, õiguskord ja politsei (peab olema kooskõlas üleriikliku põhiseadusega) Tähendus: · Maailma vanim praegu kehtiv moderne põhiseadus koos täiendustega · Eeskuju mitmete teiste riikide põhiseadustele · Märksõnad: ühiskond, õiglus, rahu, kaitse, föderaalriik, vabadus Esimesed parteid ja föderaalriigi institutsioonid · Föderalistid = natsionalistid: linnade kõrgem keskklass, aristokraatlik, nt J Adams · Antiföderalistid: demokraatlik, maaelanikud, farmerid, töölised, populaarne lõunas (rõhk indiviidi ja osariikide õigustel) nt T. Jefferson · 1789 alustab tegevust I president ja kongress · 1789 loodi välisministeerium · 1791 alustab tegevust valitsuskabinet (esialgu presidendile andis nõu kongressi ülemkoda senat) Tähelipp · Kasutusele 14.7.1777
1933 Saksamaa - Hitler 1934, Eesti, Läti 1939 Hispaania- Franco Tunnused Ühe partei/juhi ainuvõim Parlamendi tegevus peatatud v formaalne Demokraatlike vabaduste piiramine, propaganda Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, salapolitsei võimutsemine Põhjused Demokraatia nõrkus uutes riikides Majandusraskused I ms järgne kriis, suur majanduskriis Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) Tugevad juhid, köitvad ideed, rahvuslus Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Mussolini võimuletulek, sise- ja välispoliitika Itaalia sõjajärgsed raskused Poliitiline ebastabiilsus: koalitsioonivalitsused, pidevad valitsuskriisid. Kuningas Vittorio Emmanuele III võim nõrk. Sõjajärgsed majandusraskused vabrikute sulgemine, inflatsioon, tööpuudus. Streigid. Ametiühingud ja kommunistlik partei hakkasid 1920 tehaseid üle
juhtimisel ja natsionalistide ehk falangistide partei toetusel tungisid mässulised Hispaaniasse. Francot abistasid ka Itaalia ja Saksamaa fašistlikud valitsused. Nii sai alguse ränk kodusõda. 1936. aasta lõpuks oli suurem osa Lääne- ja Lõuna-Hispaaniast natsionalistide kontrolli all. IDEOLOOGIATE VÕITLUS Vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit, hoidsid enda käes põhjas ja läänes paiknevaid alasid, kus oli rohkem linnu, nende hulgas ka Barcelona, Bilbao, Madrid ja Valencia. Natsionalistid hõivasid Bilbao 1937. aastal. Sama aasta 27. aprillil ründasid natsionaliste toetavad Saksa pikeerivad pommituslennukid Baskimaal Guernica linna, kus surma sai sadu tsiviilisikuid. See oli esimene kord, kui sõja ajal kasutati pommitamist tsiviilelanike vastu ja sellest sai pöördepunkt nüüdisaja sõjas. Kodusõda oli tegelikult fašismi- ja sotsialismiideede võitlustanner. Vabatahtlikud paljudest riikidest,
Peale I maailmasõda kerkisid esiplaanile ka rahvastega seotud küsimused enesemääramisõigus. Probleemiks oli ka see, et uute riigipiiride määramisega jäeti endise riigi kodanikud uue, teist keelt kõneleva riigi valdusesse. Rahvasteliit oli 30 lõpuks tühi - see oli vale piiride jagamine ning ka agressioonide kontrollimine. Keegi ei võtnud sanktsiooni jutte tõsiselt. Vatteli seisukohti hakkasid ründama nii kommunistid kui natsionalistid. Vasakult poolt tulevad rünnakud väitsid, et rahvusvaheline õigus on üleminekuaja kord. Kapitalitlik süsteem peab aja möödudes teed andma sotsialismile ja kommunismile. Paremalt poolt tulevad rünnakud väidavad, et keskseks saab olema rahvas. Rahvusvaheline õigus saab olema rahvaste õigus. Need erinevad konstruktsioonid põrkusidki II maailmasõjas. ÜRO tekkimine ÜRO tekkis 1945. Harta sõlmiti San Franciscos. Katse mis pidi olema õppinud Rahvasteliidu vigadest
võtan ulu alla, pakun süüa aga sel juhul tuleb külalisel käituda selle koha reeglite järgi. Ntks probleem aafrika riigid. Mis on rahvusriikide tulevik või mis hakkab neid asendama Habermas: uue maailmakorra loomine üks tähtsamaid ülesandeid; rahvusriik asendub konstitutsioonilise patriotismiga, rahvusriik kaob, asemele tuleb konstitutsiooniline patriotism, kuni inimesed on truud põhiseadusele on nad kodanikud, tema ideed on mõjutatud Kantist. tolerantsuse tähtsus, tänased natsionalistid on homsed fundamentalistid Kant: maailmakodanikud ja inimeste föderatsioon Heaoluühhiskond pensionisüsteem Tööoluühiskond pensionieas on eesmärgiks teha võimalikult palju tööd, ntks töö appid, sõita taksot vms Dworkin igaühel kohustus iseennast arendada, probleem seotud kirikuga, kes ütleb mis on õige Habermas: riik on disfunktsionaalne. Tänapäeva inimese pidev rahulolematus. Vahetegemise kadumine sise- ja välisasjade vahel
annaabi.ee 
