Tekstitüübid 1. Narratiivne tekstitüüp Ühel hommikul kaua aega tagasi, kui maailm oli praegusest palju rahulikum, vaiksem ja haljam ja kääbikuid leidus veel rohkesti ning nad elasid jõukalt ja kui Bilbo Baggins pärast hommikueinet oma ukse ees seisis, suitsetades tohutu pikka puust piipu, mis ulatus peaaegu ta karvaste (korralikult harjatud) varvasteni, tuli mingi imeliku juhuse läbi sinna äkki Gandalf. Gandalf! Kui sa kas või veeranditki
RAHAPADA · Lool on määratud algus ning lõpp. Loo alguses kirjeldatakse Ado Näpsi kodu ja ümbruskonda. Tähelepanu on ka pööratud aastaajale ning ilmale. Loo lõpus on probleem lahendatud. Auahne ametnik Hunt, kes leidis Ado raha võltsimas sureb plahvatuse tagajärjel ning Ado võib jätkata oma toimingutega, justkui midagi poleks juhtunud. · Tegutsemiskoht on tekstiruum. Tegevus toimub pidevalt Ado kodu õuel ja sees ning lõppes külateel, mis oli Ado aknast piisavalt nähtav. · Sündmused on süzeelised. Tekstil on olemas põhimõte. Ametnik tahab, et Ado ta sisse laseks, et teda vahistada saaks. Ado on hirmul ja ei soovi, et teda haisaarele saadetakse, sest kui ametnik seda lubab, siis nii ka läheb. · Tegelased on lahtises ruumis. Nad liiguvad ja tekitavad sündmusi. Hunt on ainuke tegelane, kes liigub teatud punktist teise. Vankriga mehe teekon...
minimalismi "alguseks" 1964. aastat, millal esmakordselt eksponeeriti Dan Flavini minimalistlikku installatsiooni "Monument V. Tatlinile", mis oli neoonvalgustitest loodud konstruktsioon, pühendatud vene konstruktivistliku suunda esindavale kunstnikule. Ajalugu 1960. aastate kunstis vastandus minimalism populaarsele abstraktsele ekspressionismile, selle vaba eneseväljenduse ideele. Minimalistlik kunstiteos on teos iseeneses, sellel puudub tavaliselt sümboolne või narratiivne tähendus ja sisu. Sageli kasutati lihtsaid geomeetrilisi kujundeid, kompositsioonid on lihtsad, puhtad. Minimalistlik sisekujundus on paljus inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest. Kasutatakse lihtsaid (geomeetrilisi) vorme, avatud ruumi, tihti musta ja valget, dekoratsioone ja kaunistusi on minimaalselt. Viimase kümne aasta jooksul on minimalistlik sisekujundus taas olnud populaarne kogu maailmas.
omaks. Popi ja Huhuu puhul on tegemist sügavate tegelastega. Autor on kujutanud neid detailselt. Popi puhul rohkem hingelist poolt ning Huhuu puhul rohkem käitumist. Isanda puhul on tegemist lameda tegelasega, sest ta on lihtsakoeline ning teda pole lähemalt näidatud. Teose peategelast iseloomustavad suhe loo jutustajaga, suhe iseendaga ning suhe teiste tegelastega. 5. Narratiivne struktuur ning jutustaja positsioon ja vaatepunkt tekitavadki sellise tervikliku jutu. Nendest punktidest lähtuvalt tulenebki teose lõpptulemus. Jutustaja positsioonist ja vaatepunktist sõltub see millise hoiaku võtab lugeja tegelaste ning kogu jutu suhtes, eriti veel kui jutustaja poolt on lisatud kommentaarid. Teksti tähendus sõltubki sellest milline on narratiivne stuktuur ja kuidas on võimalik sellest aru saada.
kogemust seal. Suuremad ruumid oleksid osasid maale võimsamane esitlenud ning ka teise mulje jätnud. Samas oli väikestes ruumides mõnus hubane õhkkond. Näitusel pole ühist teemat, mis kõiki teoseid seoks. Minu lemmikteoseks oli Juss Piho maal ,,Tundmatu sügavus". Teos on dünaamiline, kuid mitte narratiivne. Pealkiri aitab kunstniku mõttemaailma paremini mõista ning annab mõtte tema tööle. Juss Piho on kasutanud pigem kurvatoonilisi värve ning see lisab maalile sügavust. Lemmikteost oli
Kliiniline nõustamine ja terapeutiline kommunikatsioon patsientidega Narratiivne lähenemine on holistlik inimkäsitsus, kus inimest ja temaga kaasas käivat sotsiaalset keskkonda mõistetakse ühtse tervikuna. Inimene ise on aga bioloogilis-psühho- sotsiaalsete vajadustega olend, kelle kõiki külgi ja vajadusi tuleb arvestada. Ta on enda elu juht ning tunneb ise ennast kõige paremini. Lood ehk narratiivid on osa maailmast, mida luuakse ja räägitakse igapäevaselt. „Inimesed, tõlgendades ja mõtestades neid ümbritsevaid nähtusi ja sündmusi, teevad seda lugude
Tallinna Linnagaleriis. Kokku esineb näitusel 107 kunstnikku. Näitus toimus Tallinna Kunstihoone Galerii väikses valges ruumis, mis andis näitusele hubase keskkonna. Näitusel polnud ühist teemat. Minu lemmikmaaliks oli Maria Sidljarevits´i ,,Hobuse unenägu". Sidljarevits maalis selle maali 2018. aastal. Selle teose puhul on nimi vägagi tähtis, sest lihtsustab pildist arusaamist. See teos on jutustav e. narratiivne. Sellel teosel võime näha hobust, kes on eksinud oma roosas unenäos. See teos meeldis mulle, kuna olen ise väga suur unistaja ja loon enda jaoks peas palju fantaasiapilte, siis tundsin sarnasust selle hobusega. Teos on staatiline e. paigalseisev. Selle teose puhul on värv oluline. Kunstnik on kasutanud palju roosasid toone, mis Maria Sidjarevits ,,Hobuse unenägu" annab teosele rõõmsama tunde. Minu jaoks ei mõjuta teose suurus teose tähtsust. Oma lemmiktööd oli raske
teost läbiv peaprobleemistik-, ühesugune: Clarissa otsib mõtet elule kõrgseltskonna ja glamuuri keskel, Septimus oma sõbra kaotamise järgselt. Modernistlikud näited: Psühholoogiline aeg (aeg nagu seda kogetakse sisemiselt)- Woolfi romaanis oli kujutatud ajaliselt väga lühikest perioodi, aga kirjeldati üksikasjalikult peategelaste tundemaailma Mittelineaarne (puudub põhjuslikele seosetele ülesehitatud reaalsuse kujutamise viis realistlikus proosas. Narratiivne ülesehitus nõrgeneb- kogu teose näidetel. Psühhoanalüüsi mõju (teadvus, alateadvus)- segunevad peategelaste tunde- ja reaalmaailm. Sümbolid- 'Vana naine aknal', mis iseloomustas üksildust ja eraklikkust. Kui Clarissa nägi naabriaknast vana naist, tundis ta end selles ära. Ta teadis, et temast saab ka kunagi sama üksik ja eraklik, kuna ta ei suutnud oma tundeid teistele avada. Enne Septimuse aknast välja
Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset. 1885. Õli lõuendil. Minu lemmiktööks oli ,,Rannikuvaade. Parteniti küla Krimmi lõunakaldal." Teose nimi ütleb ära, millist piirkonda see maal kujutleb. Maalil on kujutatud vaadet Parteniti küla rannale mäe pealt. Ilmselt on kujutatud õhtust aega, sest päike on loojumas. Maal pole narratiivne, kuna tegemist on loodusvaatega. Teos on kindasti dünaamiline, sest merel on näha laeva liikumas ning inimesed rannas on minemas kuhugi. Värvid aitavad maalil edasi anda õhkkonda ning päikeseloojangut. ,,Rannikuvaade. Parteniti küla Krimmi lõunakaldal." oli mu lemmikteos, sest tegemist oli väga kauni päikeseloojanguga ning tekitas tunde, et tahaks seal ise olla. Maali suurus aitas lisada võimsust ning muuta maali paremaks.
Ivan Aivazovski (29. juuli 1817 19. aprill 1900) oli Armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes maalis põhiliselt merd ja taevast. Ta maalis üle 6000 maali ja tal oli elu jooksul 120 personaalset kunstinäitust. Näitus hõlmab suures plaanis ajalugu ja loodust. Minu lemmikmaaliks oli ,,Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset". Aivazovski maalis selle õlimaali 1885. aastal. Selle nimi lihtsustab selle pildi vaatamist vägagi. See teos on jutustav ehk narratiivne. Sellel pildil on näha kuidas kaks noort naist ehmunult vulkaani poole vaatavad ja mõtlevad, et nad peavad kiiresti saarelt põgenema. Teos oli dünaamiline ehk liikuv. Merel võime näha paljusid laevu, mis on põgenemas vulkaanist võimalikult kaugele. Seda teost mõjutas selle maali suurus vägagi, sest kuna tegu oli ajaloos väga traagilise sündmusega, siis läks selle suurus selle maali sündmustikuga väga hästi kokku
Suund, vool, žanrilisus, koolmkond, rühmitus Koht ajatus, rühmituses, traditsioonis, rahvuskirjanduses Ideaalne vastuvõtja (mudellugeja) – R. Barthes Konkreetne vastuvõtja (reaalne lugeja) – R.Barthes Temaatiline analüüs: Teema analüüs Teksti kui infoallikas (ajastu, eluolu jm) Tekst kui autoritekst (autobiograafia, omaeluloolisus) Abstraheeritud tegelikkus tekstis (akrooniad, arhetüübid, müütilisus). Narratiivne analüüs: Süžee ja faabula Süžee ja arhisüžee Motiivistik (nt aia harimise motiiv Mats Traadil) Aeg ja ruum (kronotoop) Jutustaja, jutustamisviisid Tegelassuhted ja –tüübid Poeetika analüüs: Immanentne tasandianalüüs (nii sisu kui ka vormitasandil) – analüüsitakse kõike, võib minna liiga kirjuks. Dominantne tasandianalüüs (integreeritud hierarhia, tekstisiseste ja
Tallinn 2010 Eduard Wiiralt " Põrgu " Eduard Wiiralt ,, Põrgu" Kui ma seda kunstiteost esimest korda nägin sattusin veidi segadusse. Teos tundus olevat segane ning hirmuäratav. Lähemalt uurides mõistsin, mida see maal endast kujutab ning see hakkas mulle meeldima. Minu tähelepanu haarab eelkõige suur deemon all keskel, sest ma arvan, et tema ongi selle loo keskpunkt, kes toob iga päev ühiskonda natuke põrgut juurde. See teos on äärmiselt narratiivne ehk jutustav. Mina arvan, et igal deemonil ja nende abilistel, kes maalil on, on oma lugu ning nad kõik peegeldavad erinevaid emotsioone. Teos on seotud mitte niivõrd muinaslooga, vaid pigem teispoolsusega. Kujutatud on teispoolsuse tumedamat külge, kuhu ükski inimene tõenäoliselt sattuda ei taha. Minu isiklik arvamus on, et teos ei saa olla teemavaba, sest see mida kunstnik maalib kõik see ongi teema. Teos "Põrgu" paneb mõtlema ühiskonna elule, tulevikule ning elule peale surma
seletamisel, filosoofid ei kuulanud ühiskonnateadlasi. Lõi vankuma mõte, et teadusele on ,,üks globaalne" mõtlemine vaid see koosneb arvukatest lokaalsetest distsipliinide praktikatest. 2. 1970-1990 narrativne ajaloofilosoofia Sild kahe ajajärgu vahel A. C. Danto teos, milles oli siiski positivismi ja metodoloogilise temaatika jälgi. Samas ütles ta, et ajalooseletus on olemuselt tagasivaatav. Narratiivne ajaloofilosoofia keskendus esitusviisidele. Ajalootegemine koosneb narratiivide konstrueerimisest, uurimustööst ja nende kahe osa vahele silla ehitamisest, millega narratiivid toestatakse mineviku tõendusmaterjalist. 3. 1990 ,,kohalolu"(mälu, trauma, mineviku kohalolu) Seda ajastut iseloomustab teooriatundlikus, kerkib esile ,,mälu" temaatika (sõdade tagajärjel). Tekkisid uued küsimused: a. ,,Teise" küsimus b
kordne nägemine panna sind aina rohkem uusi ideid välja mõtlema ja uusi vaatenurki leida. Arvasin alguses, et see kunstiteos näitab ära huumoriga, et mida korraldas Ameerika president. Pildil olev tekst tähendab eesti keeles `'sõda on terror''. Ja nii see tõesti ongi. Pole ju mõtet alustada sõda terrori vastu, millest tekib selline situatsioon, kus pada sõimab katelt See teos on minu arvates narratiivne, kuna kui ma seda teost nägin ja isegi seda arvustust kirjutasin, siis jooksis mul koguaeg mõttest läbi ikka sõda ja sellega seotud tagajärjed ja kõik muu sellega kaasnev. Selles teoses on killuke iga sõjas oleva inimese lugu. Kui jutt läheb sõjaks, siis see ei käi ainult paari inimese kohta, see käib miljonite kannatanude kohta. Üks mees otsustab sõja kuulutada ja kannatavad selle läbi ju paljud. Sellepärast arvangi, et sellel teosel on kõigi lugu rääkida.
Atkinson 1983; Hammersley 1990: 104). (http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/6/kristel_pau.htm) Eesmärk on mõista inimeste tegevust ja sotsiaalseid tähendusi antud keskkonnas.Uurija võtab osa uuritava igapäevastest tegemistest. Ajalugu.Tihe seos antropoloogiaga .Juured on sotsiaalteasuslikes kvalitatiivuuringutes. Kasutusala:kaugete maade ja eksootiliste kultuuride uurimisel.Praeguseks on etnograafia uurimisväli ,,jõudnud koju" . On uuritud linnaelu.1930.a Chicago koolkonna poolt. Narratiivne meetod täpne definitsioon varieerub. Riessmani järgi on narratiiv "kõne või jutt, mis on organiseeritud üksteisele järgnevate sündmuste ümber" https://www.tlu.ee/files/arts/11383/narra0fb5fd6f99d4db058b01c7f56d50 1df4.ppt ,,Ainult inimene -lubage mul välja pakkuda definitsioon-on loom, kes pajatab lugusid."(Swift 1998:56) Esimese astme narratiivide all mõistetakse lugusid kus inimene räägib endast ja oma kogemustest kas igapäevase suhtlemise käigus
uurimus analüüsimine. liigituste moodustamine, Vähemstruktureeritu sihtgrupi intervjueerimine, andmekogu tõlgend tähendusklasside moodustamine. Narratiivne uurimus Uuritavaks objektiks on elulood ja Lugude kogumite hankimine Intervjuu, kirjad, au jutustatud lood. ja analüüs. päevikud, trükidsed Analüüsis keskendu
(Merleau-Ponty pidas inimest „kultuuriloominguks“.) Ta pole autonoomne indiviid, kes iseseisvalt langetab ratsionaalseid otsuseid. Indiviidi õendus: indiviid kui narratiiv Indiviidi identiteedi osas on levinud kaks vaadet: 1) psühholoogiline jätkuvus/järjepidevus - isiku identiteedi moodustab mentaalse elu (mälestused, kogemused) katkematus; 2) füüsiline jätkuvus/järjepidevus – põhiliseks identiteedi kriteeriumiks on sama ihu omamine. Nende kõrval eksisteerib nt ka nn „narratiivne vaade“. Selle juurde kuuluvad mitmed inimese identiteedile omased elemendid: tema elukäik, väärtused ja eesmärgid. Ka inimese ihul on siin keskne roll. See vaade sobitub kokku eelpool vaadeldud Merleau-Ponty käsitlusega ja mugandatult nn „sõltuvuslähenemisega“. Šoti filosoofi Alasdair MacIntyre järgi on isiku ühtsus seotud ühtse narratiiviga: inimese sünni-elu-surma seotus on sarnane narratiiviga, millel on algus, keskpaik ja lõpp
mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal. Kvalitatiivne uuring – uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. 2. Mis iseloomustab kvalitatiivset uurimust? Uuringu tulemused sõltuvad uurija tõlgendustest. Uurimus on subjektiivne, kasutatkse induktiivset lähenemist. Toimub loomulikus keskkonnas. Vähene uuritavate hulk. Sellel on narratiivne iseloom ning on tähtis uurija positsioon. Mikromaailma uurimine. Mida? Kuidas? Mil viisil? 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? . Kasutatakse intervjuud vaatlust, videoanalüüsi, tekste ja piltide analüüse. 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid.
Õpiteooriate võrdlev ülevaade Õpiteooriate Eksistentsiaaln Narratiivne Transformatiivn Enesejuhitud võrdluse e õpiteooria õpiteooria e õpiteooria õpiteooria alus inimkäsitus Iseendaks Oluline on Identiteedi Pidev ehk millisele kujunemise inimese inimese protsess loomine isiklike mõtestatud eneseanalüüs
Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast pärineb tobe kujutelm moodsast kunstnikust, kes loob teoseid loopides lõuendit värvidega. Minimalism - 1960. aastate kunstis vastandus minimalism populaarsele abstraktsele ekspressionismile, selle vaba eneseväljenduse ideele. Minimalistlik kunstiteos on teos iseeneses, sellel puudub tavaliselt sümboolne või narratiivne tähendus ja sisu. Sageli kasutati lihtsaid geomeetrilisi kujundeid, kompositsioonid on lihtsad, puhtad. Minimalismi võib lugeda üheks op-kunsti eellaseks. Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina. Opkunst - Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst
ÜLDINE VÕRDLEV RAHVUSLIK 2. SLAIDISHOW Põhiliigid ja zanrid a) mitteilukirjanduslikud tekstid b) ilukirjanduslikud tekstid 1. 2. 3. LÜÜRIKA - EEPIKA - DRAMAATIKA E DRAAMA SÜZEELINE / MITTE SÜZEELINE (sündmused) / (sündmuste puudumine) NARRATIIVNE / MITTENARRATIIVNE (sündmus(ed) ja jutustamine / sündmuste ja jutustamise puudumine) Lüürika (lüroeepika) Eepika Dramaatika(e draama) · lugu pole lugu on lugu (tavaliselt) on · jutustamist pole jutustamine on jutustamist pole · lüürilisus eepilisus dramaatilisus
Sade teosega. Samas kui pikemalt analüüsima jääda võib küll leida mõlemalt autorilt sarnaseid mõttekäike. Näiteks koleduse kõige ausamal ja ilustamata moel näitamine - Sade puhul läbi teksti ja Buñueli puhul läbi liikuva pildi. Kui võrrelda nüüd Luis Buñueli kahte järjestikku flmi, siis leiame mõlemas sarnaseid jooni. Nii nagu oli "Andaluusia koer" nii on ka "Kuldajastu" korralikult juhet kokku ajavalt sürrelistikus meelelaadis. Siiski on "Kuldajastu" juba gramm rohkem narratiivne lugu kui seda oli "Andaluusia koer". Jättes vahele kaks kümendit, hüpates aastasse 1952 on Luis Buñuel saanud valmis hoopiski teistsuguse filmiga - neorealisliku ja sostiaalkriitilise draamaga "Unustatud" ("Los Olvidados"). Buñuel kajastab fillmis "Unustatud" valustalt Mehhiko vaeses agulilinnas elavaid inimesi. Filmi peategelaseks on noor poiss Pedro, kelle kõik katsetused heaks poisiks hakata nurjuvad. Kakskümmend aastat hiljem filmis "Unustatud" pole mitte midagi alles
Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast oluliste minevikus aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat. 5) Stream of conciousness teadvuse voog EEPOS Vanakreeka RSTU `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. Romaan Ka romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati juba hilisel antiikajal. Kaasajal on romaanizanr väga mitmekülgne, see hõlmab väga erinevate tunnustega, erineva stiili ja mahuga tekste
· Ülevaateuurimus inimeste rühmalt kogutakse andmeid standardiseeritud viisil · Juhtumiuurimus üksikasjalik, põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast; kombineeritud uuringudisain, millega uuritakse sügavuti sündmust, tegevust, protsessi, ühte või enamat indiviidi; uuritavad juhtum(id) on reaalsed ning seotud aja ja tegevuse kaudu (ajaloolised, organisatsioonilised, võrdlevad juhtumid) Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogiline uurimus, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumiuurimus. · Etnograafiline uurimus - kvalitatiivne uurimus, kus uurija uurib pikema aja vältel teatud kultuurilist rühma nende loomulikus keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi-
Tekkis futurismi ja dadaismi alusel. Mõjutusi saadi Sigmud Freudilt. BRETO,ARTAUD,ARAGON,SALVADOR DALI, ANDRE BRETON Automaatkirjutamine- kirjutamine nii,et sa ise seda ei märka, võid mõlgutada ükskõik, mis mõtteid ja samal ajal kirjutada ise mitte seda märgates. 8. Modernistlikule romaanile on iseloomulik vormi keerukus, Teadvuse seisundite edasiandmisele; (Elu) Korrapäratuse (kunsti) korrapära vahekorra uurimisele,Süzee mõju vähendamisele; Narratiivne sissepoolesuunatus,Enesest-teadlik narratiiv,Proosa fiktiivse olemuse esiletoomine,Romaani vorm & olemus;,Läbiv teema: romaanikunst, meedium kui aines, loomisprotsess = lugu; süvapsühholoogiline romaan,filosoofilis-intellektuaalne romaan,absurdi romaan,sürrealistlik romaan maagilis-realistlik romaan James Joyce teadvuse vool Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog Albert Camus eksistentsialistlik romaan Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol
sandimaks. Näiteks kui konnad asetada keevasse vette, jätavad nad kohe elava maailmaga hüvasti. Kui aga asetada konnad külma vette, mis aeglaselt kuumaks läheb, harjuvad konnad aina kuumeneva veega ning lõpuks surevad, kuna keeva vee temperatuur on väljakannatamatu. Sama kurvalt lõppes ka novell, kuigi lugejad võivad ainult aimata, kas mõlemad tegelased said surma või neil õnnestus siiski pääseda. Justnimelt loo narratiivne struktuur, jutustaja positsioon ja vaatepunkt loovad sellise eripärase kirjatöö, mis on täis saladusi. Kuna novelli lõpp jäi minu meelest lahtiseks, andis see mulle mitmeks tunniks mõtlemisainet. Lühike, kuid väga hea lugemine.
kaasaegse, Ullo Paerandi autobiograafias. See on nii inimese kui riigi muutumise lugu. Teos näitab, kuidas üks või teine võib muuta arvamusi, seisukohti ning isegi iseloomu. 3. Iseloomusta romaani ülesehitust. Tegemist on Krossi kolmanda raamatuga, milles jutustavaks (pea)tegelaseks on autori alter ego Jaak Sirkel. Eespool seisavad selles reas teadagi «Wikmani poisid» ja «Mesmeri ring». Lühidalt- memuaar kui romaan ja romaan kui memuaar Narratiivne situatsioon on keerukas ning selle nüansside jälgimine on väga huvitav. Raamat läheb tänu sisutihedusele väga kiiresti. Ullo Paerand jutustab tagasihaaravalt oma elujuhtumeid Jaak Sirkelile, J. Krossi romaani "Wikmani poisid" peategelasele. Too pajatab omakorda Krossile, kes oma eruditsiooni appi võttes sõnastab sellest eluloost romaani. Jaan Krossi ja Jaak Sirkeli vahekord on huvitav: aeg-ajalt nad eralduvad, samas aga sulavad kokku.
Saadud tagasilöögid väljaspool kodu muudavad tedagi leplikumaks. Ahvipärdikul pole reaalseid kogemusi hakkama saamiseks ilma Isandata ja tõenäoliselt on ta segaduses. Hiljem paljastab pärdikukese joomiskirg ka depressiooni ja soovi ütelda lahtivõi eemalduda maailmast, mis on pigem masendav ega paku lohutust. Seda joovastust jagab ta ka Popiga ning joomine võimaldab neil kahel koos aega veeta ilma, et Popi saaks sealjuures taas kuritarvitatud. Minu arvates mõjutab teose narratiivne struktuur lugeja suhtumist teksti ootuspäraseks. Lugeja ei tea ega suuda isegi aimata loo kummastavat lõpplahendust. Sündmused kulgevad loogilises toimumise järjestuses; ei hüpata ajas edasi ega tagasi,mis võimaldaks teha tuleviku suhtes paikapidavaid järeldusi. Jutustaja positsioon võimaldab mõista hüljatute hingeelu, eelkõige koerte tundeid, kui neid on maha jäetud ja toob esile hämmastava seiga, et hülgamisest hoolimata ei tunne koer Isanda vastu vimma. Jutustaja
tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas. 3. Filosoofiline teooria? · Kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. 1) See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus! Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber muudab kõneainet (Leddy 1993). 2) Näoga kunstiajaloo poole olles muundub narratiivne teooria kunstiajalooks või kunstisotsioloogiaks (Shusterman 1995) 14 Õppekirjandus Volt, Marek 2013. Idee-esteetika: Esteetiline kunstikäsitlus ja idee-kunst. Vormi dematerialisatsioon. K. Nurk (toim.). Tartu, 90-119 [lugeda 90-100]. Reidolv, Kristiina; Volt, Marek 2013. Definitsioon, interpretatsioon ja hindamine analüütilises kunstifilosoofias. Eesti teatriteaduse perspektiivid. A. Saro (koost. & toim.). Tartu, 152-180 [lugeda 158-160]. Soovituslik:
Tower 7. postmodernism arhitektuuris, esindajad, peamised ideed-teosed (3 näidet) Sai alguse 50datel, stiiliks kujunes 70datel. Sündis vastukaaluks modernsimile, mis oli minimalistlik nii vormilt kui ka dekoorilt. Modernism- less is more, postmodrenism less is bore. Postmodernistlik arhitektuur ühendab eri ajastute ja stiilide elemente, vaataja harituses oleneb see, palju ta sellest kompotist aru saab. Arhitektuur peab olema narratiivne ja sümbolistlik. Hooned ei tohi välja näha nagu ilmetud kastid, vaid kui on tegemist kirikuga, siis olgu ta ehitatud vastava mastaapsusega ja talle omase gootikaga. Aldo Rossi- kritiseerib linnaruumist arusaamist ja selle üldist arhitektuuri. Linna peab õppima ja uurima ning väärtustama tema ajalugu läbi arhitektuuri. Bonnefaten Muuseum Hollandis 4
liiteid lisades. (https://et.wikipedia.org/wiki/Aglutinatsioon 19.11.2017) Polüsünteetiline keel keel, mille sõnad koosnevad väga paljudest morfeemidest. (https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCs%C3%BCnteetiline_keel 19.11.2017) Sünteetiline keel - keel, mis kasutab lauseliikmete märkimiseks morfeemide lisamist sõnatüvedele (http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=s%C3%BCnteetiline%20keel 19.11.2017) Süntaks Suur osa ejaki keele korpusest on narratiivne, vähese spontaanse vestlusega. Põhiline sõnade järjekord ejaki keeles on alus-sihitis-verb. Kuid vähesed laused järgivad seda mustrit, tavalisem on näha mustreid sihitis-verb ja alus-verb. Täielik sõnadejärjekord on järgmine: Sissejuhatav sektor Alus Sihitis Verbisektor Näiteid ejaki keele lausetest: 1. c'i·lehkuc'gsiyah q'ew lu· i·yahl. (Väike ja vana vares kammis randa.) 2. c'idwex x ci·d·c a·k'. (Ta leidis rannakarpe.) (7)
· Etnograafia (inimeste tegevuse ja nendele tähenduse omistamise uurimine konkreetses kontekstis) · Fenomenoloogia (fookus subjektiivsetel kogemustel ja tähendustel) · Juhtumiuuring (kontekstualiseeritud, multi-meetodiline lähenemine) · Põhistatud teooria (induktiivne, teooria loomisele suunatud lähenemine) · Diskursusanalüüs (fookus keelekasutusel kui sotsiaalsete struktuuride ja tegevusmustrite väljendusel) · Narratiivne analüüs (subjektiivsete kogemuste ja tähenduste uurimine mõtestatud lugude kaudu, nt elulooline uurimus) · Tegevusuuring (sekkuv uuring) Etnograafia kirjeldab kultuuri ja mõtestab eluviisi osalejate seisukohast ja nende loomulikus keskkonnas, kasutab paljusid erinevaid andmekogumisviise pika ajaperioodi jooksul. Sageli intervjuud ja vaatlused. Juhtumiuuring (case study) uurib konkreetset juhtumit (võib olla organisatsioon, sündmus,
egon-schiele.net/) Ühelt poolt oli Schiele rahutu pealiskaudne noor mees, keda huvitas mood ja reisimine, kuid tema teine pool oli tume, melanhoolne ja salapärane. Maalid, nagu ,,Agoonia", ,,Kardninal ja nunn", ,,Nägemus ja usk", ,,Eremiidid" on selle sügavama olemuse tõestuseks. Neis töödes püüdleb Schiele elu ja surma küsimuste poole, esitades neid müstilisel või religioossel viisil. Siiski ei ole Schiele töid võimalik täielikult interpreteerida, kuna neis puudub narratiivne raam või kontekst, mis annaks tegevuse kronoloogiast mingisugust aimu. Pildid evivad puhtalt ekspressiivset sensatsiooni. (Steiner, R. 1993) Joonis 5. Agoonia (allikas: www.egon-schiele.net/) Schiele linnapiltides kohtab musta värvitooni ja surma. Need ei käsitle aga linnade olemust või linnade muutumist ajas, vaid Schiele enda hingelist seisundit. Shielet inspireerisid teisedki kunstnikud peale Klimti. 1909. aastast pärineb Art Nouveau'lik
on erinev. Sonetis vahelduvad nais- ja meesriimid. Levinud värsimõõt on aleksandriin. Prantsuse soneti kuulsaimate autorite sekka kuulub Ronsard; hilisemal ajal Hugo ja Baudelaire. 17. Kuidas saaks kujundiretoorika ja värsiõpetuse analüüsimist siduda luuletuse sisu käsitlemisega No ilmselt on kujundid ja värsid luule sisuga kooskõlas, teenivad teda. Hurraa! :) 18. Proosa ja eepika: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Peamised tunnused: eepika on narratiivne: jutustatakse lugu, loo algüksuseks on sündmus (1) proosa soosib narratiivsust (2) proosa soosib külgnevus- ja/või järgnevussuhteid (3) proosa soosib mittepidevust Tuntumad zanrid: (a) proosas (1) romaan (novel) - Romaan on jutustava proosa suurvorm, iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal
tehnoloogiasüsteemid · Kerged, õhulised materjalid Peamised esindajad, teosed: Richard Rogers, Renzo Piano Pompidou keskus, Minoru Yamasaki- WTC; Norman Foster- Hearst Tower; Jorn Utzon Sidney opperiteater, Richard Rogers - Channel 4 peamaja. Postmodernism arhitektuuris, näited ja esindajad, objektid (5 näidet) Modernism- less is more, postmodrenism less is bore. Postmodernistlik arhitektuur ühendab eri ajastute ja stiilide elemente. Arhitektuur peab olema narratiivne ja sümbolistlik. Hooned ei tohi välja näha nagu ilmetud kastid, vaid kui on tegemist kirikuga, siis olgu ta ehitatud vastava mastaapsusega ja talle omase gootikaga. Aldo Rossi- kritiseerib linnaruumist arusaamist ja selle üldist arhitektuuri. Robert Venturi- arhitektuur peab andma aimu hoone funktsioonist, et iga suvaline inimene saaks aru, millega on tegemist. Duck- maja kui märk. Maja ja fassaad on kaks eri
1. eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku arvestades kvaliteete ja detaile; 2. uurimismaterjali kogumisel kasutatakse andmekogumismeetodeid nagu osavõttev vaatlus, vaba intervjuu avatud küsimustega, rühmavestlus ja autobiograafiate analüüsi, dokumentide analüüsi, audiovisuaalseid andmeid, teksti- ja piltide analüüsi; 3. saab teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata. Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogia, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumi uuring. Uurijana kasutatakse kvalitatiivsete meetodite kasutamise puhul järgmist praktikat: · enda seisukoha määratlemine; · osalejate tähenduste kogumine; · keskendumine ühele mõistele või fenomenile; · isiklike väärtuste kaasatoomine uurimusse; · osalejate konteksti või elutingimuste uurimine; · tulemuste kehtivuse põhjendamine; · andmete tõlgendamine;
lähtekohtadele, ja neid, mis viitavad meetodile. Kvalitatiivseid uuringuid on püütud erinevalt liigitada. Remes ja Sajavaara toovad oma õpikus (2005: 155-157) ära 26 eri liiki, kuid täpsustavad samas, et see on vaid üks võimalik käsitlusviis. Loetlen kvalitatiivsete uuringute tüüpidena kuut erinevat uuringudisaini, mida võib kirjanduses kõige sagedamini eriliigiliste tähenduses kohata. Need on juhtumiuuring, fenomenoloogiline uuring, etnograafiline uurimus, narratiivne uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring ja fenomenograafiline uurimus. Nende tüüpide puhul pole välistatud kattumised. (Laherand 2008: 74) 3 KVANTITATIIVNE UURIMISVIIS Olles üks kõige laiemalt levinud meetod uurimuses eeldab kvantitatiivne uurimismeetod kindlate objektide analüüsi läbi numbrilise esituse ja statistilise analüüsi. Peamiseks eesmärgiks on mõõta, määratleda ja teha aruandeid seoste kohta teatud elementide vahel
Binaarsed vastandused Kõrge - madal ehk üleval all Parem vasak Avatud suletud Piiratud piiritu Surelik surematu Taevas maa allilm (kolmeastmeline vertikaalstruktuur) EEPOS Vanakreeka `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. "Dekameron"Gilgames" (sumeri) "Lusiaadid" (portugali) 2700 e.m.a. "Kangelane tiigrinahas" (gruusia) "Ilias" (Vana-Kreeka) kirja pandud 7.- "Manas" (kirgiisi) 6. sajandil e.m.a. "Nibelungide laul" (saksa)
Kes räägib?) Fokalisatsiooni 3 tüüpi: null-fokalisatsioon (zero-focalization, kõiketeadev jutustaja), sisemine (internal focalization), väline (external focalization) J. Phelan. Why narrators can be focalizers... (kogumikus "New Perspectives on Narrative Perspective") Jutustaja F ja H Tegelase F + Jutustaja H Tegelase F ja H (teadvuse vool) Jutustaja F ja H + Tegelase F ja H "segu"(vabas vormis kaudne kõne) Jutustaja F + Tegelase H Genette: narratiivne aeg Kord (anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) W. Labov: suulised isikukogemuse narratiivid Sisukokkuvõte Kuulaja orienteerumine (kes, kus, millal) Komplitseeriv tegevus Hinnang Tulemus, lõpplahendus Kooda (lõpetamine)
1)Mitte- esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 7. Narratiivne kunstikäsitlus: Objekt on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga/kunstitraditsiooniga. „Kunsti“ tuleb mõista kaudu st kuidas objektid saavad kunstiteoseks/loobutakse defineerimisest. Objekt peab olema kunsti ajalukku kuuluvate teoste kordamine/traditsiooniline, avardamine/evolutsiooniline ( kunstilise probleemi lahendamine), hülgamine/revolutsiooniline 8
kuulub Ronsard; hilisemal ajal Hugo ja Baudelaire Lõppriim hakkas Euroopa luules levima keskajal, mõjutatuna nii bütsantsi kirikuhümnidest kui araabia luulest hispaanias 17. Kuidas saaks kujundiretoorika ja värsiõpetuse analüüsimist siduda luuletuse sisu käsitlemisega? No ilmselt on kujundid ja värsid luule sisuga kooskõlas, teenivad teda. 18. Proosa ja eepika: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Peamised tunnused: eepika on narratiivne: jutustatakse lugu, loo algüksuseks on sündmus (eepos, jutustus, romaan, novell, lühijutt, valm, anekdoot ) proosa soosib narratiivsust, külgnevus- ja/või järgnevussuhteid, mittepidevust ( romaan, novell, draama, jutustus, miniatuur, muinasjutt, reisikiri, laast, lüürika proosavormid ) Tuntumad zanrid: proosas: romaan (novell) - romaan on jutustava proosa suurvorm, iseloomustavad
figuuride seosed, mis tekivad süntagmaatilisel teljel – kordus, antitees, parallelism. 3) vaatepunktiga seonduv: subjektiivsus objektiivsus modaalsus 4) monovalentsus vs. polüvalentsus (seosed teiste tekstidega, võõrad hääled, “sõna on juba asustatud”.) Loeme teksti lineaarselt. Kuidas see muutub kujuteldavaks maailmaks. Väljamõeldisel rajanevas tekstis üleminek fraasidelt terviklikule kujutlusmaailmale. Süntagmaatika – uus mõiste ‘narratiivne süntaks’. Teose süžeeline ülesehitus, loogilis-kausaalsed seosed, mis moodustavad tekstiterviku. Toetub natuke Proppi süntagm. muinasjutu-kirjeldustele. Lähtub lingv. terminitest. Vaatab narratiivi kui lauset – ‘narratiivne lause’, ‘narratiivne grammatika’. Narratiivse lausega seostuvad narratiivsed alus, öeldis, objekt, narratiivne süntagma. Jutustuse grammatika aluseks on keele ja jutustuse sügav ühtsus, mis sunnib meid üle vaatama mõlemat
5. käitumine (traditsioon, kombed, eetika, moraal) nii ükskikinimese kui suurema inimrühma, koguduse plaanis. Indiviid - rühm. N. Smart : 1. dogmaatiline ja filosoofiline (kindel õpetustesüsteem, religioonifilosoofilised süsteemid) 2. praktiline ja rituaalne (toimingute, riituste läbiviimise pool) 3. kogemuslik ja emotsionaalne (inimene omandab mitte ainult elu jooksul, mitte ainult kasvatuse läbi, vaid see mida ta saab ka eelmiste põlvkondade käest 4. müüdiline ja narratiivne 5. eetline ja legaalne (eetiline kuidas käituda, legaalne kas need käitumisreeglid on ka seadustena fikseeritud) 6. sotsiaalne ja institutsionaalne (enamikes maaima religioonides on oma kesksne organisatsioon, kirik) 7. materiaalne ( religioosne kunst, hooned, pühapaigad) Mircea Eliade, 1987: Religioonile iseloomulike sruktuuride kategooriaid on kaheksa: 1. traditsionalism igas religioonis on seal olemasolevad arusaama,dkombed,
ning kuidas ta „veetis ülejäänud päeva nagu tavaliselt, õhtu saabudes aga läks koju puhkama“ (241[2]). Taustalolevasse peokirjeldusse on pikitud seitsme pidulise kõned armastuse kohta. „Pidusöök“ ongi koos „Phaidoni“ ja mõne teise Platoni dialoogiga niivõrd võimas tekst just sellepärast, et selles toetavad teineteist teksti kaks momenti: esiteks dialoogi narratiivne osa ning teiseks narratiivi sisse põimitud teooria-osa (milles omakorda jutustatakse kaks müüti). „Pidusöögi“ narratiiv on üles ehitatud eeskätt selleks, et tõsta esile Sokratese isikut ja eluviisi, mis on kooskõlas tema õpetusega. St. Platon tahab näidata, et Sokrates ise elab seda, mida ta räägib. Tuleme selle aspekti juurde veel hiljem tagasi; vaatame esialgu teooria-osa, mis on esitatud kuues esimeses kõnes
stiili jms puutuva kunstilise probleemi. Saavutatakse paremini eelnenud kunstnike eesmrke. Hülgamine heidetakse kõrvale vahetud eelnenud stiilid, väärtused jms ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. 7. Selgitage historistliku kunstiteooria erinevust esteetilisest kunstiteooriast. Esteetiline KT: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Kunsti defineeritakse esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Narratiivne KT: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga. Loobutakse taas kunsti defineerimisest. 8. Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme. Esimene kunstiteos ajaloolised teooriad on tagasiviitavad ehk kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saadud narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunsti ei eksisteerinud.
Sündmused tekivad nii nagu neid jutustatakse asjad juhtuvad ajas järjest .( Tgvaade, ettevaade) diagramm konspektist.................................................. Nt.20 aasta sündmuste käsitlemisel toimub ,,aja kiirendamine", ,,aja aeglustamine"- kõike ei jutustata. 1343a. Jüriöö ülestõusust jutustamine ,,Tasujas"- meie aega lahutab siin jutustatavatest sündmustest sajandite ,,kuristik" ajalooline narratiiv. Narratiivi keskmeks aja kohtlemine loogiliselt, rütmi leidmine. Narratiivne põhjuslikkus 1.) mida jut-kse--lugu, jutt--sündmused ajalises järjestuses 2.) kuidas jutustamine--millises järjestuses jutustatakse ( süzhee) NT. Suri kuninganna ja siis suri ka kuningas Suri kuninganna ja siis suri suurest leinast ka kuningas. Ajas järgnevad sündmused: 1. lauses pole käsitletud järgneva sündmuse põhjust. 2
LÜÜRIKA:
jäljendatakse,
Lüürika (luule), žanrid: nt. sonett, ballaad,
ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka
c) esitamise meedium
Tähtsus suurenes romantismiperioodil
Luuletaja kogemuse vahendus
(sõnad, žestid või
Sisemaailma elamused
Subjektiivne, isiklik
luule)
Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus)
Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt
arendatud süžee
Aristoteles –
DRAMAATIKA:
Luulekunstist
(1448b44). ”Jäljenda
2
mine on inimesele
sündinud, ja nad
erinevad teistest
elusolenditest selle
Žanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama,
poolest, et
žanridünaamika Žanri tähtsus – esteetiliste võtete summa, arusaam struktuurist ja ainesest Antiikaja põhižanrid: lüürika, eepika, draama Lüürika o Sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka o Tähtsus suurenes romantismiperioodil o Luuletaja kogemuse vahendus o Sisemaailma elamused o Subjektiivne, isiklik Lüüriline luule – 1 mulje, idee, sündmus Narratiivne – süstemaatiliselt arendatud süžee Dramaatika o Tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, erinevate ajastute tragöödiad o Algne struktuur – vaatused ja stseenid o Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog o Tegelaste kõne – isiksuste erinevused o Konflikt o Ekspositsioon > konflikti areng > kulminatsioon Eepika
Hääliku ja sõnakordused.iseloomulik on t2ish22likute, eriti pikkade ja ylipikkade, samuti heliliste kaash22likute kordused ja koondamine. 12. Mis on narratiiv? Narratiivi aluseks on lugu või jutustus, milles on põhiline tegevuse areng ja üleminek ühest olukorrast teise. Selle muid osiseid (karaktereid, meeleolusid) käsitletakse sõltuvana sündmustiku arengust. Lugu on narratiivi abstraktsioon, loo sündmused on loogilises järgnevuses, nende narratiivne järjestus võib selles erineda. Narratiiv kui suhtlustoiming vahendab sõnumit saatjalt vastuvõtjale, selles aktis osalevad loo esitaja (narraator), loo tegelane (aktant) ja loo jälgija (kuulaja, vaataja). Narratiivi tähendus luuakse narraatori ja jälgija suhtluses. Tekstil endal ei ole lõplikku tähendust, ta on avatud. Selles ei jälgita püsivaid üksikelemente (motiiv) vaid mõisteahel liikumist. Narratiivi mitmetes eri
a) kontseptuaalne kunst, nt. Duchamp, Kosuthi b) poliitiline kunst Järelikult on EKD liiga kitsas, kogu kunst ei mahu definitsiooni. 2) Leidub ,,asju", millel on esteetilise kogemise kavatsus a) autod: autotööstus eeldab, et autod on loodud ka esteetilise kogemuse esilekutsumiseks b) sport: iluvõimlemine, iluuisutamine, kujundujumine Järelikult on EKD liiga avar - teeb kunstiks asju, mis ei ole kunst. 10. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Midagi on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga, kunstitraditsiooniga (üksikute teoste või kunsti tegemise viisidega) 11. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele! Kõik ajaloolised teooriad on tagasi-viitavad, seega on teoorias üks haigutav auk - kuidas sai kunstiks kõige esimene kunstiteos, mida ei saanud narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda? Eelnevat kunsti ju lihtsalt ei eksisteerinud veel. 12
annaabi.ee 
