50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-06-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaanhhhh
Õppematerjali autor
Kodumaised kunstnikud on hinnas Näituse pealkirjaks oli ,,Juubelikevad 2018". Tegu oli Eesti Kunstnike Liidu 18. kevadnäitusega, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Näitus on kunstnikukeskne ja koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest, kus igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekupind. ,,Juubelikevad 2018" on ka müüginäitus, mille kunstimessile sarnane formaat kannab eesmärki elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Külastasin näitust 1.juunil 2018 kell 16.00 Tallinna Kunstihoone Galeriis. Näitus toimub kolmes erinevas galeriis: Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis. Kokku esineb näitusel 107 kunstnikku. Näitus toimus Tallinna Kunstihoone Galerii väikses valges ruumis, mis andis näitusele hubase keskkonna. Näitusel polnud ühist teemat. Minu lemmikmaaliks oli Ma
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina,
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvaheli
Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Siin provintsi üksinduses, elades üldsusele tundmatu veidra erakuna, kujundab ta umbes alates aastast 1880 välja täiesti iseseisva kunstilaadi. Cézanne eemaldus impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase värvikindlusega. Cézanne´i peamine erinevus impressionistidest on selles, et kui impressionistid keskendusid oma loomingus looduse analüüsile, valguse ja õhu nüansside tabamisele, siis Cézanne taotleb SÜNTEESI. Impressionistid olid valguse kujutamisele ohvriks toonud kehad, nende volüümid ja vormid, samuti ruumi. Cézanne`i peaülesandeks saab jälle KEHADE KUJUTAMINE RUUMIS. Ta loobub täielikult impressionistide voogavast, virvendavast ja ähmasest ebamäärasusest; ta püüab luua
,,ROOSAKS PERIOODIKS" (1904-1906). See on aeg, kus Picasso maalib väga palju artiste. Picasso näib leidvat elu ainsa mõtte loomingus ja seetõttu muutub loovisik, kunstnik, artist ainsa tõeliselt elava inimese võrdkujuks. See pole aga mingi romantiline loova geeniuse ülistus, vaid pigem trotslik ja meeleheitlik vastandamine tühjusele, nö. balansseerimine pallil (,,Tütarlaps keral", 1906). Melanhoolne meeleolu on küllalt sagedane ka roosa perioodi töödes. Suurem erinevus on koloriidis. Kui püüda sinist ja roosat perioodi iseloomustada, näivad nad olevat kõige lähemal ekspressionistlikule kunstile, muidugi TÄIESTI SÕLTUMATULT saksa ekspressionismist. Selle perioodi tööde koloriidi tinglikkus ja joonistuse vägivaldsus pole juhuslikud, vaid teenivad kindla ja enamasti küllalt selge meeleolu väljendamise huve. Ekspressionistlik on ka rõhuasetus motiivi allegoorilisele tähendusele ja mõttelistele assotsiatsioonidele ehk nn. literatuursus. 1907
Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Siin provintsi üksinduses, elades üldsusele tundmatu veidra erakuna, kujundab ta umbes alates aastast 1880 välja täiesti iseseisva kunstilaadi. Cézanne eemaldus impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase värvikindlusega. Cézanne´i peamine erinevus impressionistidest on selles, et kui impressionistid keskendusid oma loomingus looduse analüüsile, valguse ja õhu nüansside tabamisele, siis Cézanne taotleb SÜNTEESI. Impressionistid olid valguse kujutamisele ohvriks toonud kehad, nende volüümid ja vormid, samuti ruumi. Cézanne`i peaülesandeks saab jälle KEHADE KUJUTAMINE RUUMIS. Ta loobub täielikult impressionistide voogavast, virvendavast ja ähmasest ebamäärasusest; ta püüab luua kindlaid, rütmiliselt
Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Siin provintsi üksinduses, elades üldsusele tundmatu veidra erakuna, kujundab ta umbes alates aastast 1880 välja täiesti iseseisva kunstilaadi. Cézanne eemaldus impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase värvikindlusega. Cézanne´i peamine erinevus impressionistidest on selles, et kui impressionistid keskendusid oma loomingus looduse analüüsile, valguse ja õhu nüansside tabamisele, siis Cézanne taotleb SÜNTEESI. Impressionistid olid valguse kujutamisele ohvriks toonud kehad, nende volüümid ja vormid, samuti ruumi. Cézanne`i peaülesandeks saab jälle KEHADE KUJUTAMINE RUUMIS. Ta loobub täielikult impressionistide voogavast, virvendavast ja ähmasest ebamäärasusest; ta püüab
urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neis on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad seinamaalid asuvad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunud hingedele meelepärast elukeskkonda. Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav Veji Apolloni figuuris. See pole marmorist, vaid põletatud savist, etruskide lemmikmaterjalist. Apolloni näol on küllalt tardunud naeratus nagu kouros'el, aga ta on riietatud nagu kore. Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist, mille töötlemises nad olid meistrid. Sõjakust õhkub figuurist, mis oletatavalt kujutab sõjajumal Marsi. Väga loodustruud on ka loomade kujud. Kuulus on emahunt, kes imetab Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid