võimalikkust ja mõttekust. Traditsioonilise esteetika kriitika: kõik traditsioonilised teoorias(formalism, emotsionism, organitsism, intuitsionism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni ja luhtunud(eeldavalt ekslikult, et kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav; sõna kunst-kunstiteos esinemine meie keeles tõestab, et asjadel millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus). Perekondlikud sarnasused: kunsti puhul ei nähta midagi, mis oleks ühine kõigile, aga nähakse sarnasusi, sugulusi jne. Kunst kui avatud mõiste: defineerimatus tuleneb sellest, et kunstile on igiomased muutused ja loomingulisus ning ajaga kukutab kunstielu kõik definitsioonid; kunst on avatud mõiste ainult matemaatika ja loogika mõistetel on tarvilikud ja piisavad tingimused(suletud mõisted); defineerimine oleks kunstimõiste sulgemine ning see
tähenduse ning nende meetodite iseloomuga kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kkui kunstifilosoofia temaatilised sektorid on: kunsti definitsioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), kunstiteose antoloogia (mis tüüpi ,,asjad" on kunstiteosed? Ideed, füüsilised objektid? Kas kõik on ühte tüüpi?), kunstiteose interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas? Kas kunstiteosel on üks ja ainu-õige tõlgendus või mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?). Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: kunstilooming pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia mis on kujutamine? X on kujutis ainult siis kui
Kunstikriitika – Tõlgendab + hindab konkreetset joonistust. Kunstifilosoofia – Mis on kujutamine? “x on kujutis siis ja ainult siis, kui … ???” Kunstifilosoofia: definitisioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), ontoloogia (mis tüüpi asjad on kunstiteosed?), interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas, kas kunstniku kavatsus või teos ise? Kas kunstiteosel on ainult üks tõlgendus?), hindamine (kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?) 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Kunstifilosoofia: kunstidiskursuse (kunstikriitika, kunstiteadus) filosoofia – mõistete ja printsiipide analüüs. Lähtepunkt, eesmärk, meetod. Kunstiesteetika: eeskätt kunstnike teoretiseerimine mitmesuguste kunstiküsimuste üle: loomisprintsiibid ja kunstilise südametunnistuse väljendused jms.
kultuurikonteksti, milles antud teos on loodud. Tekivad paralleelid kahe kirjanduskultuuri vahel. Tõlge võib olla: tekstilähedane,s.t. sihiks on saavutada originaaltekstile võimalikult lähedane tõlge. Võetakse üle keelelised iseärasused (nt imiteeritakse originaalis esinevat kõnepruuki). Võib esmapilgul tunduda võõristav. ,,Ent nad [Dolittle ja Sophie] elasid siiski läbi ka õige äreva hetke, kui üks isand (...) päris, kas nad pole ehk teel üht meest ja looritatud näoga naist juhtunud nägema. (...) ,,Paar miili tagasi käänasivad küll ühed välja pääle ära," vastas ta [Dolittle], püüdes talumehe kombel kõnelda. ,,Aga nüid peaksivad nad minu rehkendamist mööda juba õite kaugel olema."(Hugh Lofting: Doktor Dolittle'i tsirkus. Tln, 1982. Tlk. Ester Heinaste) Tõlge võib olla: sisuline,s.t
Et mõista paremini tänapäeva kunsti, peab sageli teadma selle sündimise põhjust või eellugu. Mis mõtted või tunded seejärel vaatajas tekivad võivad olla erinevad ja sõltuda erinevatest asjadest Kui Urmas Alender laulis -" Ma kuulsin, sa hüüdsid mind teisel pool vett " , siis osade jaoks sümboliseeris see laul raudset eesriiet ja lootust sellest vabaneda , mõnele tähistab valusat igatsust Estonia katastroofis merepõhja jäänud pereliikme järele, mõnele on lihtsalt üks vana ja igav lugu. Laul on laul aga see seostub inimestele erinevate asjadega sõltuvalt tema kogemustest ja see, kuidas ta seda tõlgendab enda jaoks, annabki sellele laulule tähenduse. Täpselt nii on ka kaasaegse kunsti mõistmisega - vaataja ise loob tähenduse, sõltuvalt enda teadmistest, elukogemusest, väärtushinnangutest ja suhtumisest kunstniku poolt valitud teemasse. Mis mõtted või tunded seejärel vaatajas tekivad võivad olla erinevad ja sõltuda erinevatest
vastassugupoole järele, aga kuna puuduvad võimalused realiseerida seda tahtmist reaalses maailmas, siis pöördutakse fantaasiamaailma. pärast seda saadakse seda nautida juba avalikkuses. seega kunstniku loodud teos tekitab olukorra, kus kunstniku sisemised soovid osaliselt sublimeeritakse ja osaliselt tuuakse avalikult nähtavale. see on muidugi üsna algeline teooria, ja sellega psa algas, me ei pruugi seda väga tõsiselt võtta enam keerulisem lähenemine on kontsept, et kunstiteos on asendusunenägu : me saame seda unenägu hakata vaatama, kui me avame raamatu. kunstiteose mõju liigub mitteteadvuse aspektide kaudu. seda ideed me võisime näha ka nietzsche ja isegi marxi teooriates. freud : unenägusid pole võimalik tõlgendada, kui sinu käes ei ole unenägude nägija eneseassotsiatsioone. psühhoanalüütilist meetodit publiku peal rakendades saame aru, et publiku assotsiatsioonid on vähemalt sama olulised kui autori omad.
Konstrueerige näide! Bertrand Russell on öelnud, et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse. Kas Jaanika võib rünnata Tiinat? Kas üks inimened võib rünnata teist inimest? E kas A võib rünnata Bd? 10. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! ? Teadmise defineerimiseks püüame selgusele jõuda, mida tähendab, et S teab, et p (S on teadmise subjekt ehk see, kes teab). Et fikseerida, mis tähendab, et S teab, et p, püütakse leida tarvilikud ja piisavad tingimused selleks, et S teaks, et p. Olgu need tingimused A1, A2, …, An
väljaõpet saadi poisid rindele, sõdis samas rindelõigus Hitleriga. Töötas õpetaja, ajakirjaniku ja müügiagendina. Kirjanikukarjäär algas romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" mis sai hetkega väga populaarseks. Kuna raamat oli väga vastumeelne natsionaalsotsialistidele, põletati osa Remarque raamatuid tuleriidal, sügavalt sõjavastane ,,Läänerindel muutuseta ,, Jutustab inimeste läbielamistest sõjas ning sellest, kuidas üks põlvkond jääb ilma oma elu ühest kauneimast osast-noorusest. Autor püüab võimalikult lihtsalt näidata seda, mida üks sõda endaga kaasa toob ja kuidas see inimest igaveseks muuta võib. Paul Baumer on 17-aastane koolipoiss, kes läheb klassivendadega vabatahtlikena rindele, et kaitsa oma kodumaad. Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Neil kujunevad välja kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised
Kõik kommentaarid