· probleemide ja vajaduste analüüs; · esmaste eesmärkide määratlemine; · lahendusideede genereerimine ja analüüs; · eeluuring; · projekti lähteülesande ja eesmärkide määratlemine; · projekti lõplik valik. Määratakse kõrgeimal võimalikul tasemel kindlaks poliitilised suunad, prioriteedid ja üldised eesmärgid; arendatakse ideid, konsulteeritakse nii sihtgrupi (kasusaajate) kui teiste sidusgruppidega. Projekti meeskond viib läbi probleemi- , eesmärkide ja riskianalüüsi. Määratlemise etapp on projektieelne periood. 1.1.2 Projekti planeerimine (kavandamine) Projekti kavandamise etapid on järgmised: · tegevuste ehk tööülesannete planeerimine; · aja ja personali planeerimine; · vahendite planeerimine; · raha planeerimine (tulude ja kulude eelarve); · kvaliteedi planeerimine; · kontrolli ja aruandluse planeerimine; · dokumentatsiooni planeerimine.
lahendamisel tihedam koostöö süsteemiarhitekt-arendaja ning analüütik-testija vahel. Selle tulemusel otsitakse kõige optimaalsem lahendus. Eriti suurt rõhku paneme koostööle just rakenduse kavandamise ja planeerimise etapis. 3) Projekti tulem ei vasta nõuetele (on madala kvaliteediga) ja seetõttu ei võeta kasutusse. Vastumeede: kvaliteedikontroll, kasutajate tagasiside analüüs. 4) Projekti täitmine ületab tähtaja. Vastumeede: pidev kontroll ajakava täitmise üle, viivituste põhjuste analüüs ja töö ümberorganiseerimine, et olukord ei süveneks. 5) Projektimeeskonna liikme lahkumine projekti täitmise ajal. Vastumeede: organisatsioonis hea töökliima hoidmine, probleemide teadvustamine. Projektiga seonduva teadmuse kogumine, et töötaja lahkumine projekti ei hävitaks. 6) Mõni meekonnaliige ei tööta projekti huvides. Vastumeede: Probleemi kiire teadvustamine ja optimaalse lahenduse leidmine.
....................................................................................... 9 1.4. Määratlus .............................................................................................................. 14 2. Kavandamine............................................................................................................... 16 2.1. Projekti ulatus....................................................................................................... 16 2.2. Tegevuste ajakava ................................................................................................ 17 2.3. Personali plaan ja ressursid .................................................................................. 17 2.4. Kommunikatsiooni plaan ..................................................................................... 20 2.5. Riskijuhtimine ...................................................................................................... 21 3. Teostus ja lõpetamine ..
juhtimises, turunduses ja mujal). Turundusplaan on osa äriplaanist või sellega tihedalt seotud dokument, mis kirjeldab organisatsiooni turunduse lähtekohti ja korraldamist. EASi eesmärk on toetada uute turismitoodete/-pakettide arendamist ja jagada ettevõtja riske uutele turgudele sisenemisel. Kooskõlas ettevõtte kui terviku äriplaani ja strateegiaga (n-ö korporatiivse tasandi strateegiaga) võib organisatsioon koostada ka projekti äriplaani, mis kirjeldab konkreetselt piiritletava ettevõtmise eesmärke, tegevusi ja finantsprognoose. Projektiks võib olla näiteks uue turismitoote arendamine. Niisamuti võib üldise turundusstrateegia kõrval välja töötada turundusplaani konkreetse turismitoote või -paketi tarvis või uuele sihtsegmendile. 2 Juhendmaterjali eesmärgid ja sisu
Teie meeskonna ülesandeks on hankida eluvett nii kiiresti kui võimalik. Et seda teha, on Teie eesmärgiks välja selgitada esimene võimalik päev ja kellaaeg, millal on võimalik eluvett saada ja sellest koheselt rahastajatele teatada. Teie meeskonna liikmed saavad kirjaliku informatsiooni, mis aitab teil seda ülesannet täita. Ülesande lahendamist takistab üks probleem: osa olulist informatsiooni omab teine, konkureeriv meeskond. Tegemist on konkureeriva uurimislaboriga, kes töötab välja sama ravimit. Te teate, et ka nemad on rahalistes raskustes. Kui nemad saavad eluvee endale enne teid, siis nemad saavad ka kogu rahalise preemia, mis võimaldab neil uurimistööd jätkata. Teine meeskond vajab samuti informatsiooni, mis on aga ainult Teie rühmal. Vajalikku informatsiooni saate hankida teiselt meeskonnalt läbirääkimiste teel.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähiko
3. Eksamineeritav, kellel on keskharidus, esitab 2005. a kevadel esitasid Eesti Noorsootöö Kes- eksamikomisjonile järgmised dokumendid: kusele (ENTK) taotlused koos programmiga noorte- 1) koopia haridust tõendavast dokumendist; laagrite juhtidele ja kasvatajatele koolituste läbi- viimiseks 9 õppeasutust ja organisatsiooni: JRK ORGANISATSIOON KOOLITUSTE ARV OSAVÕTJAD 1. Viljandi Kultuuriakadeemia 2 (1 tudengitele) 34 2. MTÜ Noorsootöö ja Noorsoohariduse Ühing 5 (1 laagrijuhtidele) 193 3. TÜ Narva Kolled 3 (1 tudengitele) 74 4
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
põhjendatud viisil. 4. Töö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt · Frank ja Lillian Gilbrethtöö lihtsustamise põhimõtted (Uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat) · Henry Gantt töö planeerimine, Gantti tabel(ühel teljel töö, teisel aeg), tegeles veel majanduse sotsiaalse vastutuse probleemiga. Oluline tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel. 30. 31. Administratiivne koolkond · Keskendub sellele, kuidas organisatsioon tuleks üles ehitada ja kuidas peaks toimime, et tagada efektiivne juhtimine. · Henry Fayol : 5 juhtimise osategevust: planeerimine, organiseerimine, käsutamine, koordineerimine, kontroll. 14 juhtimise printsiipi rõhutas, et suhtlemine on vajalik organisatsiooni madalaimalt tasemelt tipuni 32. 33. Bürokraatlik koolkond · Max Weber(1864-1920) Sõnastas bürokraatiale iseloomulikud tunnused. Defineeris kolme tüüpi autoriteedi olemasolu: 1
sõprade seas ning kohvikule toob see omakorda uusi kliente. Kui 2010. aastal avati Sõõrikukohvik, siis oli kohalik ajaleht Järva Teataja ise huvitatud sellest, et saaks lehte panna värske informatsiooni uue kohviku kohta Paide linnas, see oli sõõrikukohvikule suurepärane reklaam, kuna meelitas kohale väga palju inimesi. Treegeri kohvikus on traditsiooniks tähistada oma kollektiivi juubeleid nii öelda kliendipäevana, kuhu kutsutakse erinevad Paide linna asutused, ettevõtted ning koostööpartnerid, kliendipäeva raames sõlmitakse uusi tutvusi ning juhataja sõnul on nii mitmegi ettevõttega koostöö alguse leidnud just kliendipäeva raames. Kohvikus informatsioon liigub kolmel erineval viisil: · ülevalt alla · horisontaalselt · alt ülesse Ülevalt alla liikuv sõnum näitab juhtimistegevust, horisontaalselt liikuv sõnum inimestevahelist koostööd ja ülesminev info töötajate kaasatust ja rahulolu. 2.3.. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.
turuosa või muude seatud näitajate osas? Aga uute protsesside Äri- ja otsene edu loomise või muude otsest oodatud mõjude osas organisatsioonile? Kas projekt aitas kaasa organisatsiooni ja selle infotehnoloogilise infrastruktuuri ettevalmistamisele Tulevikuks tulevikuks? Kas organisatsioon on paremini valmis tulevaste valmistumine võimaluste ära kasutamiseks? Kas projekti käigus arendati uusi oskusi? Mitte kõik projektid pole keerulised. Isegi neis projektides, mis on valdavalt väljakutseid pakkuvad võib leida mõne lihtsamini juhitava aspekti. Uurimused on viinud nimekirja tunnusteni, mis eristavad projekte omavahel. Projektijuht saab neid tunnuseid kasutades
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
arhiiviseadusest, avaliku teabe seadust, Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusest nr 308 "Arhiivieeskirja kinnitamine", Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 252 "Infosüsteemide turvameetmete süsteem" ning Rahvusarhiivi juhisest "Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus", Siseministeeriumi poolt väljatöötatud "Ministeeriumi valitsemisala hädaolukordade riskianalüüsi ajakava ja metoodika 2007". Õigusaktide ja standardite vahel esineb vastuolusid. Selletõttu on lähtutud töös mõistete valikul just õigusaktidest ja juhenditest. Andmekandja ese või materjal, millele on teave jäädvustatud (nt paber, magnetlint, CD). Arhiiv arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus ning käesolevas seaduses sätestatud Rahvusarhiivi struktuuriüksus.
arendamine ühtsele käitumisele. Soodne keskkond, positiivsed hoiakud, loovus, koostöö ja partnerlussuhted võimaldavad tulemuste saavutamist. Laine Simson, Ph.D 5 Personalijuhtimine 2013 PERSONALI PLANEERIMINE ANALÜÜSITAKSE: Milliseid inimesi vajab organisatsioon? · organisatsiooniga seotud, lojaalne · motiveeritud · vilunud, kompetentne · kõrge energia tase · hea kohanemisvõime · koostöövõimeline Mida vajab inimene organisatsioonilt? · eesmärki, sihti, mõtestatust, tervikutunnet · motivatsiooni, huvitatust · ühtekuuluvust, osalust, seost teistega, oma rolli tundmist · tunnustust, hindamist, tagasisidet · abi, konsultatsiooni · arenemisvõimalust, õppimisvõimalust ja selleks soodsat keskkonda
loovtööde tegemiseks ning kas õpetajad vajavad õpilaste juhendamiseks eelnevalt täiendkoolitust. LOOVTÖÖ KORRALDAMINE KOOLIS Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut. Kooli juhtkond koostöös õpetajate, infotehnoloogi, raamatukoguhoidjaga koostab loovtööde korraldamise juhendi, mis sisaldab ühtlasi läbiviimise ajakava. Direktor kinnitab: · loovtööde üldise korralduse koordineerija, kelleks võib olla õppealajuhataja ja klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine; · loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljaspoolt kooli; · hindamiskomisjoni(d) · loovtöö juhendamise korra, kus märgitakse ka juhendaja ja õpilase miinimumkoormus;
Usaldusväärsus: · olla klientide jaoks esimene valik; · täita oma lubadusi ja kinni pidada kokkulepetest; · olla valmis võtma vastutust. Avatus: · otsused on läbipaistvad ja põhinevad seadustel; · vajalik informatsioon on kättesaadav klientidele; · teha tulemuslikku koostööd kõikide kolleegidega, partneritega ja klientidega; · olla avatud kaasaegsetele töömeetoditele ja -korraldustele. 4.2. Muudatuste juhtimine. Meeskonnatöö. Muudatused kohviku elus on tavapärane asi, näiteks tellitud üritused võivad hilineda või algavad planeeritust varem, võib muutuda tellitavate roogade arv, sel juhul tuleb operatiivselt tegutseda). Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond;
Mõne teise autori järgi saab käsitleda organisatsiooni sisekeskkonda ka kui kooslust: omanikest, juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
Mari Pedak, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor ,,powerpoint" Haldus vs arendusorganisatsioon: Haldusorganisatsioon: stabiilne organisatsioon; täpselt formuleeritud ülesanded; mängureeglid on kõik paigas; hierarhiline juhtimine; individuaalne vastutus. Arendusorganisatsioon: arenev, muutuv, pidevalt õppiv organisatsioon; osa reegleid kujuneb töö käigus; projektiorganisatsioon; meeskonnatöö meeskonnavastutus; protsessipõhine juhtimine; pakub lisarahuldust ametnikele, kellel tavaline süsteem jääks kitsaks Eelarvemudel: 1) avaliku sektori eelarve on suunatud liiga suures ulatuses tarbimisele; 2) arengule suunatud eelarve edendaks investeerimist (innovatsiooni) ja teadlikku arendustegevust. Eelarve seisukohalt sobiks arendusorganisatsioonile sihtasutuse või äriühingu vorm. SMIT on Siseministeeriumi hallatav asutus, mille...
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
Teenindamine esitab töötajatele väga kõrgeid nõudeid, oskusi käitumiseks eri situatsioonides, probleemide lahendamisel paindlikkust, suhtlemisoskusi jne Teenindus on tegevus mis nõuab: Mõtlemisoskust ja loovust Otsuste vastuvõtmist Klientide vajaduste ja soovide tundmist Sotsialiseerumise oskus Emotsionaalseid, eetilisi ja esteetilisi pädevusi Enesekontrolli oskus Meeskonnatöö oskus Viisaka käitumise oskus Kehtestava käitumise oskus Oskusi tegutsemiseks pingeolukorras Tagasiside andmise ja saamise oskus Oskusi informatsiooni leidmiseks ja kasutamiseks Lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskusi Tehnilisi oskusi Võõrkeelte valdamist Keskkonna hoiu, säästva ja jätkusuutliku toimimise oskusi Turvalisusega seotus oskusi Tervise eest hoolitsemist
1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 1988.a. moodustatakse ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (esimees T. Nuudi); 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, olid Tiit Nuudi ministrina ja Endel Koljat aseministrina ametis 1990. a I kvartali jagu 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus»
põllumaad. Tulemuseks oli oodatud 7%-se viljakasvu asemel 2%. N.S. Hrustsov lootis, et majanduse tõus jätkub, aga nii see ei olnud. Põllumajanduses tuli tagasiminek. Et maisisaak oli kehv, siis süüdistati selles põllumajandustöötajaid, et need olevat kehva tööd teinud ja ei ole vilja kasvamise eest piisavalt hoolt kandnud. Kuid tegelikult polnud Eesti kliima maisi kasvatamiseks sobiv, meie suved on selleks iiga külmad. Tõsi on, et kui töötab hea ja üksmeelne meeskond, on tulemused paremad kui viletsate tingimuste korral Sel ajal oli partei ja valitsuse initsiatiivil käibel fraas: kaadrid otsustavad kõik, mida ka loetud ajaleheveergudel sageli kasutati. 2. Uraba veel kümne aasta eest kuulus Kolumbias see Antioquia departemangu osa indiaanlastele, kes kasvatasid siin väikestel maalappidel maisi. 1 Kuuekümnendatel aastatel tungis sellesse piirkonda kurikuulus Ameerika monopol: ,,United
ja järelprotseduure (nt. esmane keskkonnaülevaade, keskkonnaaruanne ja väline tõendamine), mida ISO 14001 ei eelda o üldistatult on need süsteemid sarnased, sest ISO 14001 arendajad kasutasid EMAS süsteemi ühe olulise lähtepunktina. Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. sertifitseerimine: o organisatsioon, kelle keskkonnajuhtimissüsteem vastab ISO 14001 nõuetele, saab taotleda vastavat sertifikaati. Sertifikaadi annab akrediteeritud sertifitseerija sertifitseerimisauditi alusel. Sertifitseerimine on rakendatav mistahes organisatsioonis, kõigis majandusharudes ja kogu maailmas KESKKONNARISK risk – mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise vm kahju tekke võimalus
MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järgi on juhtimise kui prostsessi komponendid piiratud ressursside max kasutamine, koostöö
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
nitest accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);
valmimisel. Praktilise tööga seonduvat õppeülesannet tuleb kavandada nii, et see nõuaks õpilaselt pingutust, kuid arvestaks ka jõukohasust. Tähtis on rakendada õppetöö käigus juba õpitud ja omandatud teadmisi ning praktilisi oskusi. 4. Lisaks koolipoolsele juhendajale võib õpilane praktilise töö juhendaja (võimalusel ja vajadusel) valida väljastpoolt kooli. Selleks tuleb õpilasel õigeaegselt II- poolaasta alguseks kokkuleppida juhendajaga praktilise töö teostamise ajakava (teemad, tehnika, praktilise töö suurus (maht), kuidas toimub juhendamine jne.). Praktilise töö valiku, mis sisaldab teemat, tehnikat ja formaadi vms, kinnitab õpilane kirjalikult oma allkirjaga hiljemalt II kursuse II nädala lõpuks. Täpne ajagraafik praktilise töö teostamiseks kinnitatakse igal õppeaastal direktori käskkirjaga. 12
.......................... 55 3.2.3 Raadiokiir-loendur.................................................................................................................. 56 3.2.4 Loendurite kaardistamine ...................................................................................................... 57 3.2.5 Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine ............................................... 58 3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine .......................................... 62 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66 3.2.8 Loendurite kasutamise näide ................................................................................................. 68 3.3 MÕJU HINDAMINE LOOMASTIKULE ................................................................................................................................ 69 3
enam ka väljaspoolt enda organisatsiooni. Hetkel aktuaalne Windows XP tootetoe lõppemine on põhjustanud rikkalikult meediakära kogu maailmas. ● Uued trendid seavad uusi väljakutseid – sh. IT turvalisusele. Näiteks BYOD (Bring Your Own Device) muudab oluliselt perimeetri kaitsmise kontseptsiooni andmeturbes. ● Kitsa eriala tippspetsialistidest koosnev meeskond raskendab üksteise asendamist ning seab erakordselt kõrged nõuded omavahelisele heale kommunikatsioonile tiimis. ● Paljud IT organisatsioonid eelistavad järelkasvu kasvatada organisatsiooni sees, kõige kergem on selleks kasutada karjääriredelit stiilis: monitoorija -> kasutajaabi spetsialist -> PC spetsialist -> administraator -> tippspetsialist -> tiimi juht/projektijuht -> arhitekt/juht.
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
kuste loeteluga. Oskusi pole loetelus korratud (näiteks empaatiat, küsimuste esitamise os- kust, aktiivse kuulamise oskust jms on vaja igas etapis). 1. Tutvumine ja koostöö tingimuste kokkuleppimine Küsimus nõustatavale: Kuidas saan sind aidata? Tegevused: • tutvumine; • nõustatava probleemi esmane kirjeldamine; • eesmärkide kokkuleppimine; • esmase tegevusplaani kokkuleppimine (mitu kohtumist, ajakava jne); • muude koostöökokkulepete sõlmimine (konfidentsiaalsus, ausus, tagasisidestamise kohustus vms). Nõustaja oskused: • kontakti loomise oskus; • analüüsioskus; • planeerimisoskus. 16 Karjäärinõustamine 2. Olukorra analüüs Küsimus nõustatavale: Kus sa praegu oled? Tegevused: • olukorra selgitamine ja probleemide väljatoomine; • otsuste defineerimine, mille ees nõustatav seisab – milliseid otsuseid on vaja teha;
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
