• Reagan toetas poolakaid, varsutas Solidaarsust side- ja trükitehnikaga • USA majandussanktsioonid Poola suhtes • USA toetas ka teisi Euroopa vastupanuliikumisi USA majandussõda NSVL vastu Reagan keelas NSVL gaasijuhtme ehitamise Siberist Euroopasse Takistas NSV Liidul saamast head sissetulekut USA Ffirmadel keelati gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa Naftahindade allasurumine • Saudi Araabiasuurendas naftatootmist, mis viis hinna alla • NSVL ja tema marionettrežiimil polnud raha osta relvi, NSVL jäi ilma tulust relvakaubanudses • USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSV Liitu NSV Liit oli 1980.a viidud pankrotti
Lne- Euroopas lks sotsiaalkuludele juba kolmandik vi enam riigieelarvest, pensioni- ja tervisekindlustus oli umbes 90 protsendil elanikest. Heaoluriigist oli saanud niisugune hiskonnakorraldus, mille hvesid ja teenuseid tarbis praktiliselt kogu elanikkond. Kuna maailmamajandus kasvas, siis olid ka riigi tulud suured ning toetuste maksmisega probleeme ei tekkinud. Kik paistis olevat sedavrd hsti, et 1960-70-aastaid hakati kutsuma heaoluriigi kuldajaks. 1980-ndatel aastatel, kui naftahindade tus maailmaturul oli majanduskasvu alla surunud, muutus heaoluprogrammide rahastamine raskemaks. Makse laekus vhem, ent samas oli ttuid ja vaesunud inimesi, kes abi vajasid rohkem. Mitmetes riikides tekkis riigieelarve defitsiit ja hakati rkima heaoluriigi kriisist. Parempoolsed kriitikud vitsid koguni, et heaoluriik ongi kikides hdades sdi, kuna kulutab liiga palju ja paisutab riigibrokraatiat. Ometigi nitas areng hoopis vastupidist
juhtimine allutati taas üleliidulistele ministeeriumidele Moskvas ¤ Breznevi aja reformid ja majandusuuendused ei taganud riigi arengut endises tempos: juurdekasv vähenes aasta- aastalt ning inimestel puudusid parema töö tegemiseks piisavad stiimulid ¤ Läänes käis samal ajal hoogne teaduslik-tehniline revolutsioon, millega Nõukogude Liit ei suutnud enam sammu pidada ¤ NSV Liidu majanduslikku krahhi aitas edasi lükata eelkõige naftahindade kiire tõus maailmaturul, sest NSV Liit oli maailma suurim nafta- ja gaasitootja ¤ rahvas süvenesid masendusmeeleolud, kuna eestlased pidid taluma poliitilise surve taastumist peale 1968. a. Tsehhoslovakkia sündmusi, mistõttu purunesid inimeste lootused inimesenäolise sotsialismi võimalikkusest, lisaks pidi osalema kõikides NSV Liidu sõdades ja relvakonfliktides ¤ inimestele sai üha selgemaks nõukogude korra eeliseid ja saavutusi ülistava propaganda ja tegeliku elu vahe, kui 1970
selleks toetas ta võitlust kommunismi vastu kogu maailmas. Teiseks surus lääs NSV Liidu majanduslikult täiesti nurka, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade, nafta ja gaasi müügist ning relvakaubandusest. Kolmandaks sundis USA NSV Liidule peale uue võidurelvastumise laine, mis oli seevõrd kõrgtehnoloogiline, et NSV Liit ei suutnud sellega kaasa minna. Vastupanuliikumise toetamine Poolas, Siberi-Euroopa gaasi juhtme projekti läbi kukutamine ja naftahindade allasurumine, viis NSV Liidu täielikult pankrotti 1980.aastate keskpaigaks. Kõik need meetmed olid olnud edukad, mis nõrgestasid NSV Liitu tugevalt, järjest rohkem kujunesid välja, kes on külma sõja võitjad ja kaotajad. 1985.aastal tuli võimule M. Gorbatšov mis tõi NSV Liidus kaasa suured muutused, ta oli veenunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning ta oli valmis neid tegema. Gorbatšov
vastupanu Lõuna-Ameerikas. 1806. Toimus uuesti vabadusliikumine. 1811. Võeti vastu Venetsueela iseseisvusdeklaratsioon.Vabadusvõitlus jätkus. 1819. Kuulus Venezuela Bolivari Suur- Columbia vabariiki. Iseseisvuse saavutas Simon Bolivar, võites Carabobo lahingu 24.juunil 1823. 1830.aastal jagunes Columbia vabariik kolmeks iseseisvaks vabariigiks - Venezuela, Columbia, Ecuador. 19.sajandil iseloomustas Venezuelat poliitiline ebastabiilsus. 1980 naftahindade kokkuvarisemine, sellega kaasnes elutaseme järsk langus. 1992 riigipöörde katsed, mis ebaõnnestusid. 1998 valiti Hugo Chávez presidendiks. Simon Bolivar Hugo Chávez Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Venezuela 2) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ve.html 3) http://www.annaabi.com/materjal-20709-iraan
· Maailma stabiilsuse eest vastutav üliriik Sisepoliitika: · Riik sekkus rohkem sotsiaalküsimuste lahendamisesse · Teaduse ja tehnika kiire areng nõudes rohkem haridust · Võitlus rassilise võrduse eest mustanahalised nõudsid võrdõiguslikkust · Noortemäss (Vietnami sõja tõttu) · Vägikaikavedu töövõtjate-ja andjate vahel Majandus: · Kiire kasvutempo · Madalama sissetulekuga vaeste arvu vähenemine · Naftahindade järsk tõus · Valitsus kulutas liiga heldelt raha sotsiaalprogrammidele, mis vähendas tööstiimulit · Maksude ja sotsiaalsete toetuste suurenemine Välispoliitika: · Lüüasaamine Vietnami sõjas · Loobuti isolatsionistlikust välispoliitikast
§ 42. ELUOLU JA KULTUUR 1. Nihked maailmapildis 1.1 70ndad kui pettekujutelmadest vabanemise ajajärk. Ebapopulaarne Vietnami sõda. Heaoluillusiooni murendus naftahindade järsu tõusu tõttu.. 1.2 eitustel põhinev kultuuriline liikumine e kontrakultuur. Akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad, nn vabakliinikute ja vabaülikoolide levik. Zen-budismi kui moeröögatus. Bioenergeetikasse ja karma saladustesse süvenemine. 1.3 Uusvasakpoole mõttesuund, juhtkujudeks M. Foucault, J. Derrida, R. Barthes, J-P Sartre jt. Postmodernism. 1.4 Rohelise liikumise võidukäik(60ndad). Rachel Carson "Hääletu kevad"(1962) - "väike
ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide. Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu. Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt läbi kukutada. Veelgi enam kahju tekitas NSV Liidule Reagani edu naftahindade allasurumisel. See mõjus laastavalt nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettireziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ning NSV Liidul jäi saamata tulu relvakaubandusest. Lisaks suutsid Ühendriigid oluliselt piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu. Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSV Liidu 1980. aastate keskpaigaks pankrotti. Võidurelvastumise uus etapp. NSV Liidu lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist
Ameerikas 1806. Toimus uuesti vabadusliikumine 1811. Võeti vastu Venetsueela iseseisvusdeklaratsioon.Vabadusvõitlus jätkus. 1819. Kuulus Venetsueela Bolivari Suur Columbia vabariiki Iseseisvuse saavutas Simon Bolivar, võites Carabobo lahingu 24.juunil 1823 1830.aastal jagunes Columbia vabariik kolmeks iseseisvaks vabariigiks Venetsueela,Columbia,Ecuador. 19. sajandil iseloomustas Venetsueelat poliitiline ebastabiilsus 1980 naftahindade kokkuvarisemine,sellega kaasnes elutaseme järsk langus 1992 riigipöörde katsed,mis ebaõnnestusid 1998 valiti Chavez presidendiks Simon Bolivar Geograafiline asend Venetsueela asub LõunaAmeerika mandril,Ameerika maailmajaos Naaberriikideks on Guyana, Brasiilia,Trinidad,Toboga ja Columbia Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega.
*Kogu majanduselu oli allutatus rasketööstuse eelisarendusele ja riigi majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. Seda teravdas veelgi põud ja sellega kaasnendu näljahäda. *Hrustsovill puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Alguses toimus majanduslik areng, kuid 1960.aastate algul see pidurdus. Tõsteti toiduainete hindu ja osteti esimest korda välismaalt kulla eest vilja. *1960.aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldused soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu. Naftahindade tõus maailmaturul suurendas NSV Liidu sissetulekuid nind võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja teravilja. Naftadollarid aitasid elanikkonda varustada elementaarsete toiduainetega ning võimaldasid kaasaegsele tasemele arendada üksnes sõjatööstust. *Tervikuna oli nõukogude majandusmudel 1980.aastateks ammendunud. 3. Eesti NSV: -Mida tähendab lühend ENSV? Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. -Millal oli Eesti NSVL koosseisus? 1944-1991.
Eeldused Rahvusvaheline tasand 1.1980. alguseks oli kommunistlik maailmasüsteem jõudnud sügavasse kriisi (majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva elatustaseme langus) 2.nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistanis, kontrolli nõrgenemine Kesk- ja Ida Euroopa riikides) 3.Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist ja toetasid kommunismivastast liikumist nii Poolas kui Afganistanis 4.lääneriigid vähendasid NSVl sissetulekuid naftahindade alandamise ja majandusblokaadiga, mis viis NSVL pankrotti NSVL tasand 1.Gorbatsovi võimuletulek. Eesmärgiks kehtiva süsteemi säilitamine, selleks et päästa NSVL pankrotist ja vähendada Lääne survet, tuli ühiskonda demokratiseerida 2.perestroika, mille eesmärgiks oli valitseva reziimi kriisist väljatoomine, täiustamine ja reformimine. Eesmärk ei täitunud. Perestroika tähendas lõppkokkuvõttes lammutust, mille tagajärjel ei kadunud mitte üksnes NSVl impeeriumi, vaid varises
NSV Liidul puudus seega paindlikus. Kui 1973. aastal puhkes naftakriis, siis eelkõige mõjutas see läänemaailma, kuna N Liit suutis omale vajalikku hulka naftat endale ise toota ja seda isegi veidi eksportida. Siiski algas Nõukogude Liidus 1970'tel aastatel stagnatsioon ja majanduslik allakäik. Kui naftakriisi ajal suur naftahinna tõus kasvatas Nõukogude Liidu kui suurima nafta- ja gaasitootja mõjuvõimu ja julgustas teda ajama agressiivsemat poliitikat, siis naftahindade langus pärast kriisi lõikas Nõukogude Liidult ära kriitilise tähtsusega ekspordi turuosa. Kui 1970'tel ja 80'tel Nõukogude Liidu majanduskasv aina kahanes ja 1980'tel aastatel läks suur osa RKT'st võidurelvastumise tõttu sõjaväele, siis üha nõrgema majandusega NSV Liidule sai see ka saatuslikuks. 1970'te aastate stagnatsiooniperiood oleks Nõukogude Liidule olnud palju hävitavam, kui majandust poleks suudetud üleval hoida oma nafta ja gaasi tootmisega.
Afganistanis algas sissisõda (organiseeritud vastuhakk), mis käis Nõukogude vägedele üle jõu. Lääs võidab külma sõja USA president Reagan oli kindel, et kommunism tuleb hävitada, NSVL majanduslikult nurka suruda ja samas talle peale suruma uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, et NSVL lõplikult laostada. Asuti toetama ka Afganistaani ja Poolat. Järjest rikkus USA kõik NSVL katsed midagi majanduslikult korda saata, näiteks uue gaasijuhtme ehitamine Euroopasse, naftahindade allasurumine. Seega jäi NSVL rahata ja ei saanud enam relvi toota. Siis alustas USA võidurelvastumise uut etappi, tähtede sõda 1983. Lõpuks oli NSVL nii laostunud, et pidi oma väed Afganistaanist välja viima ja oli võidurelvastumise kaotanud. Perestroika 1985 tuli võimule Gorbatsov, kes oli veendunud, et riik vajab ümberkorraldamist. Ta tahtis päästa käsumajandust ja impeeriumi. Hakati uuendama majandust (perestroika) aga läbimõtlematult. Peagi ilmus kõvale ka glasnost ehk
koguses naftat, mille eest ta sai toitu, ravimeid, ja mõningaid infrastruktuuri varuosi. Detsembris 1999 lubas ÜRO Julgeolekunõukogu Iraagil eksportida nii palju naftat kui humanitaarvajaduste rahuldamiseks tarvis. Naftaekspordi tase ületas kolmveerandi sõjaeelsest tasemest. Ent 28% Iraagi ekspordituludest määrati ÜRO Kompensatsioonifondi ja ÜRO halduskulude katteks. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus 2001. aastal tulenes suuresti maailmamajanduse kasvu aeglustumisest ja naftahindade langusest. Pärast 2003. aasta sissetungi Iraaki on majandus suuresti seiskunud. Praegu püütakse majandust pärast sõja ja ohjeldamatu kuritegevuse poolt tekitatud kahjusid uuesti jalule aidata. Rahvusvahelised organisatsioonid · Organization of the Petroleum Exporting Countries (OPEC) Iraagis puuduvad suuremad rahvusvahelised ettevõtted. Rahvastik 2003. aasta andmetel oli rahvaarv 24 683 313. Aastal 1993 elas Iraagis üle 19 miljoni inimese
kus on 8% etanooli (95EE). Sooja kliimaga maades näiteks Brasiilias, kus bioproduktsioon on kõrge ja toormaterjali piirituse valmistamiseks küllaldaselt (suhkruroogu), kasutatakse piiritust puhta mootorikütusena. Eestis saaks kasutada toormena teravilja, kartulit ja suhkrupeeti. Kuigi hinna poolest on Eesti piiritus enamvähem võrdne bensiiniga, siis eelis peitub piirituse keskkonnasõbralikkusel. Peale selle oleks tagatud tööhõive maapiirkondades, teatud sõltumatus naftahindade kõikumisest, kapitali jäämine Eestisse. Tuuleenergia on üks odavamaid energialiike, mida on kasutatud juba ammustest aegadest (purjelaevad, tuulikud). Eestis kasutati tuuleveskeid põhiliselt saartel ja rannikutel. Nüüd on hakatud püstitama tuulegeneraatoreid saartele ja rannikule, kus on tuule kiirused kõige suuremad. Tuulegeneraatorite laiemat levikut piiravad nende kõrge hind, kaugus lähimast elektri jaotusvõrgust ja motivatsiooni puudumine (Eesti Energia mõningane vastuolu)
Rännati Lääne- Euroopasse kiiresti areneva majanduse jaoks tuli tööjõudu esialgu Euroopa lõunapoolsematest riikidest Hispaaniast, Portugalist, Itaaliast, Jugoslaaviast, hiljem Türgist, Kreekast, Alzeeriast, Marokost. Rännatakse Põhja- Ameerikasse- kõige rohkem Euroopast, Mehhikost, Kariibi saartelt, Ladina- Ameerikast. Kasvab ka immigrantide hulk Aasiast. Enam, kui pool väljarändajatest kogu maailmas suunduvad USA-sse ja Kanadasse. Ränne Lähis-Ida naftariikidesse seoses naftahindade tõusuga maailmas ja sealsete sissetulekute suurenemisega. Egiptusest, Jordaaniast, Pakistanist, Indiast, Filipiinidelt, Indoneesiast. 16.Linnastumine. Arenenud riikides elab linnades üle 75%, vähem arenenud riikides u. 38%. Arenenud riigid- toimub kiire linnastumine, eeslinnad, vastulinnastumine, pealinnad kasvavad veelgi suuremaks. Arengumaad-linnade kasv algas alles 20. saj. Ülelinnastumised suurlinnades. Elanikkonna kihistumine, puhta joogivee puudus. 17. Rände mõju
40. aastatel rõhk rasketööstusel, sõjaeelne majandustase saavutati 50. Aastate algusel, kuid olukord pingeline. Stalini surma järel hakkas Malenkov majanduspoliitikat muutma, püüdis arendada kergetööstust, seadis eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise parandamise. Tema ümberkorraldused panid aluse majandusele, kuid 1955 hakkati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil ümberkorraldamised ja kampaaniad, eriti põllumajanduses. 60ndate algul majandus pidurdus. Naftahindade tõus maailmaturul võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja ka teravilja. 13. Kuidas toimus ENSV valitsemine? Mis roll oli kommunistlikul partei, ENSV Ülemnõukogul ja valitsusel? Millised inimesed sinna kuulusid? Juhtiv koht kom parteil. Valitsus koosnes kuni 1946 rahvakomissariaatidest ja peale seda ministeeriumidest. Täitis EKP ja Moskva keskvõimu tahet. Ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 14
mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide. Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt läbi kukutada. Veelgi enam kahju tekitas NSV Liidule Reagani edu naftahindade allasurumisel. See mõjus laastavalt nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettireziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ning NSV Liidul jäi saamata tulu relvakaubandusest. Lisaks suutsid Ühendriigid oluliselt piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu. Kokkuvõttes viis USA majandussõda NSV Liidu 1980. aastate keskpaigaks pankrotti. NSV Liidu lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias,
Malenkovi ümberkorraldused panid aluse järgnevate aastate majanduslikule arengule, kuid tema tagandamise järel(1955) hakati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Tema tegevust iseloomustasid pidevad ümberkorraldamised ja kampaaniad. 1960. aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldused soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu. Nõukogude majandussüsteem püsis eelkõige tänu soodsatele välistingimustele. Naftahindade tõus maailmaturul suurendas Nõukogude Liidu sissetulekuid ning võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja ka teravilja. Naftadollarid aitasid elanikkonda varustada elementaarsete toiduainetega ning võimaldasid kaasaegsele tasemele edendada üksnes privilegeeritud majandusharu-sõjatööstuse. Tervikuna oli aga nõukogude majandusmudel end 1980. aastateks ammendunud TV ülesanded 1.Miks NSVL's korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi?
taastuvenergeetikud end tuumaenergeetikutele. Kivisöele toetuvad energeetikud püüavad rääkida `puhtast söest', otsides võimalusi süsinikdioksiidi eemaldamiseks, sama käib põlevkivienergeetika kohta. On selge, et väga pikas perspektiivis võidab selle võitluse taastuvenergeetika, kuna tehnoloogia areneb järjest edasi, kuid lähiaastakümnetel säilub rohkesti söejaamu ning ehitatakse uusi tuumajaamu. Hoopis tugevam perspektiiv ärilises mõttes avaneb naftahindade tõustes Eesti põlevkivile erinevalt kivisöest on põlevkivist suhteliselt lihtne toota vedelkütuseid. Teravalt püstitub küsimus, missugused keskkonnakahjustused on põlevkivikeemiatööstuse puhul aktsepteeritavad ning kui kõrgelt eriti tekkivad tahked jäätmed maksustatakse. Tekib surve kasutada ära viimanegi tonn põlevkivi juhul, kui selleks ajaks pole välja arendatud näiteks täielikult tuuleenergeetikal baseeruvat elektritranspordisüsteemi.
kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm.(Vaata Lisa 2,foto 3) Loodusvarad: Itaalias on vähe loodusvarasid. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit ja maagaas. Ta toodab ainult 1% oma tarbivast naftast ja on väga tundlik nii maailma naftahindade kõikumise kui ka Põhja-Aafrika riikide poliitilise kõikumise suhtes. Itaalia on vähendanud oma sõltuvust naftast 1975.aastast alates, mil nafta moodustus 71% riigi energiavajadusest. Ikkagi langeb 56% energia tarbimisest nafta arvele. Osa energiat saadakse hüdro- ja geotermilisest energiast. Tuumaenergia kasutuselevõttu peatas 1987.a. referendum ja selle küsimusega ei tegelda. Itaalias on vähe maavarasid ja tulu neist on vähe.(Vaata Lisa 3, foto 4)
Kontrolli all oli samuti ka kultuur ning kommunistlik partei kontrollis riigiaparaate ja ühikonna organisatsioone. VLO ja VMN abil kontrollis Moskva sotsialistliku sõprusühenduse maid. Neid organisatsioone jälgis Täitekomitee ja igapäevaseid tegevusi sekretariaat. Sotsialismileeri kokkuvarisemine üldised põhjused Põhjusteks oli majanduslik allakäik, jäik plaanimajanduse järgimine, mahajäämus tehnoloogia arengus, keskendumine rasketööstusele kuigi seda ei vajatud ning naftahindade langus. Samuti toimus muutusi NSV Liidus. 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes hakkas riiki ümber korraldama, lootes seda tõhustada. Seda aega nimetatakse perestroikaks. Suurendati majandusvabadust ja ettevõtete otsustamisõigust, peaaegu kaotati tsensuur ning lubati vabu valimisi. Suhted paranesid USA ja NSV Liidu vahel. 1989 loobuti ka Breznevi doktriinist. 18 kuu jooksul varisesid kõikjal kokku Ida-Euroopa kommunistlikud reziimid suuremal või
Prantsusmaal: tänavalahingud, kodusõjasarnane olukord(1968) Gauelle saatis parlamendi laiali ja koondas vägesid ümber pealinna pingeline olukord normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 70. aastatel olid võimul sotsiaaldemokraadid poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv peaaegu kõiki demokraatilikke lääneriike tabas majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine selle põhjuseks naftahindade järsk kasv, rahanduskriis, osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile 80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide teke paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde
Prantsusmaal: tänavalahingud, kodusõjasarnane olukord(1968) → Gauelle saatis parlamendi laiali ja koondas vägesid ümber pealinna → pingeline olukord normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 70. aastatel olid võimul sotsiaaldemokraadid → poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv → peaaegu kõiki demokraatilikke lääneriike tabas majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine → selle põhjuseks naftahindade järsk kasv, rahanduskriis, osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile 80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale → sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide teke → paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde
poliitiliselt, majanduslikult ja moraalselt ; katoliku kiriku mõju. -USA poliitilised alused: pidi takistama NL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, toetama võitlust kommunismi vastu ; NL tuleb majanduslikult nurha suruda ; Kõrgtehnoloogia võidurelvastamine. -NL kaotas külma sõja, sest: USA toetas kommunismi vastu võitlevaid liikumisi kogu maailmas ; USA majandussõda NL vastu(kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi piiramine NL-tu, ei lasnud NL-l tehnoloogiat varastada) ;naftahindade allasurumine ja Siberi-Eur gaasijuhtme ehituse takistamine ; NL kaotas rahvusvahelise autoriteedi ; Usa võidurelvastumine ; NL sisepoliitiline kriis. -NL Gorbatšovi ajal(1985-1991): Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985, algatas perestroika e poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist ; algatas avalikustamise e glasnosti, hakati avalikustama
inimarengu arvelt. · Heaoluühiskonnaga on tegu juhul, kui kuni pool avalikest kuludest läheb riigi sotsiaalsfääri vajaduste rahuldamiseks. · 1960.-1970.aastateks saavutati enamikus arenenud tööstusriikides olukord, kus sotsiaalkuludeks kasutati kolmandik või enam riigieelarvest ning valdaval enamikul elanikest oli pensioni- ja tervisekindlustus. · 1970.aastatel naftahindade järsust kasvust tingitud majanduskriisi tõttu muutus heaoluprogrammide jätkuv rahastamine keerulisemaks. Samas kasvas töötute ning abivajajate arv ning kasvas riigieelarve defitsiit: - Parempoolsed nägid süüd heaoluriigis ja kasvanud sotsiaalkuludes ning bürokraatias (nt Suurbritannia, USA) ning vähendasid kulutusi antud valdkondades. - Osad riigid säilitasid olemasolevad heaoluprogrammid ning suutsid vaatamata
-10 -15 -20 aastad 56 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Maailmamajandus kasvas alates 2001 aastast pidevalt. Eriti edukas oli periood Hiinale. Segadus Iraagis ja naftahindade rekordid põhjustasid hinna tõusu. EL laienemine 2004 a. 1. maist lõi Euroopasse suure 450 milj. tarbijaturu. Euroliidus oli 2007 a. majanduskasv ca 3 %. Euro kasutuselevõtt sularahana oli hinnatõusu üks põhjusi. Euro tugevnemine $ suhtes põhjustas p j ekspordi p vähendamist. 2008 aastast majanduskriis. j USA majanduskasv kiirenes 2007 aastal ca 4%-ni, majanduskasvu
alguseks oli kommunistlik maailmasüsteem jõudnud sügavasse kriisi (majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva elatustaseme langus) nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistanis, kontrolli nõrgenemine Kesk- ja Ida Euroopa riikides) Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist ja toetasid kommunismivastast liikumist nii Poolas kui Afganistanis lääneriigid vähendasid NSVl sissetulekuid naftahindade alandamise ja majandusblokaadiga, mis viis NSVL pankrotti NSVL tasand Gorbatšovi võimuletulek. Eesmärgiks kehtiva süsteemi säilitamine, selleks et päästa NSVL pankrotist ja vähendada Lääne survet, tuli ühiskonda demokratiseerida Perestroika, mille eesmärgiks oli valitseva režiimi kriisist väljatoomine, täiustamine ja reformimine. Eesmärk ei täitunud. Perestroika tähendas lõppkokkuvõttes lammutust,
suurtele muudatustele, mis mõne a pärast kukutasid kommunistide võimu Eur-s ja rebisid raudse eesriide Ühendriikide majandussõda NSVL vastu: Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Eur-sse, viidates vägivallale Poolas keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa → gaasijuhtme projekt õnnestus läbi kukutada Reagani edu naftahindade allasurumisel – õnnestus veenda Saudi Araabiat rohkem naftat tootma → mõjus laastavalt NSVL-le ja tema marjonettrežiimidele, polnud raha relvi osta ja NSVL-l jäi saamata tulu relvakaubandusest kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi piiramine NSVL-i 1980. keskpaigas NSVL pankrotis Võidurelvastumise uus etapp: 1983 strateegilise kaitsealgatuse kava – eesmärk luua USA-le ja liitlastele Maa orbiidile
Loodi 1994.a. Kuuluvad Kanada, USA, Mehhiko. Eesmärk omavahel kaotada kõik tollimaksud ja kvoodid ASEAN Kagu-Aasia maade assotsiatsioon. 1 Loodi 1967.a. Kagu-Aasia maad. Eesmärk liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Toorainekartell. Moodustati 1960.a. naftat tootvate arengumaade ühendusena. Eesmärk maailmaturu naftahindade kujundamine endale sobivas suunas. Kordineerib nafta eksporti. EU Euroopa Liit NAFTA ASEAN OPEC 1 7. Globaliseerumise olemus ja too näiteid selle mõjust arenenud maadele ja arengumaadele. 7.1. GLOBALISEERUMINE - e. üleilmastumine iseloomulik infoajastule. Kogu
Geograafia Entsüklopeedia lk 224 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia 6 Loodusvarad: Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit ja maagaas. Ta toodab ainult 1% oma tarbivast naftast ja on väga tundlik nii maailma naftahindade kõikumise kui ka Põhja- Aafrika riikide poliitilise kõikumise suhtes. Osa energiat saadakse hüdro- ja geotermilisest energiast. Itaalias on vähe maavarasid ja tulu neist on vähe. Naftat ja gaasi ostetakse põhiliselt Venemaalt ja Läis-Idast. http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia Pinnamood: http://www.fotogian.com/piemonte.html Valdav osa (üle 70%) Itaaliast on mägine, vaheldub rannikuäärsete tasandikega. Põhjas asetsevad Alpid
Pingeline olukord riigis normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 1970.aastatel olid enamikus Lääne- Euroopa riikides võimul sotsiaaldemokraadid (nt Saksamaa Liitvabariigis 1969-1982; Suurbritannias Tööerakond 1964-1970 ja 1974-1979), kelle poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv. 1970.aastatel tabas peaaegu kõiki demokraatlikke lääneriike majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine. Selle põhjuseks oli eeskätt naftahindade järsk kasv ja rahanduskriis ning osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile. 1980.aastatel toimus demokraatlike lääneriikide poliitikas pööre paremale. Sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide (e rohelised) teke, mis said enesele osa seni sotsiaaldemokraatidele läinud valijate hääli. Paljudes riikides tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme,
kolmandik või enam riigieelarvest, pensioni- ja tervisekindlustus oli umbes 90 protsendil elanikest. Heaoluriigist oli saanud niisugune ühiskonnakorraldus, mille hüvesid ja teenuseid tarbis praktiliselt kogu elanikkond. Kuna maailmamajandus kasvas, siis olid ka riigi tulud suured ning toetuste maksmisega probleeme ei tekkinud. Kõik paistis olevat sedavõrd hästi, et 1960-70-aastaid hakati kutsuma „heaoluriigi kuldajaks”. 1980-ndatel aastatel, kui naftahindade tõus maailmaturul oli majanduskasvu alla surunud, muutus heaoluprogrammide rahastamine raskemaks. Makse laekus vähem, ent samas oli töötuid ja vaesunud inimesi, kes abi vajasid rohkem. Mitmetes riikides tekkis riigieelarve defitsiit ja hakati rääkima heaoluriigi kriisist. Parempoolsed kriitikud väitsid koguni, et heaoluriik ongi kõikides hädades süüdi, kuna kulutab liiga palju ja paisutab riigibürokraatiat. 9
12. Solow mudelis koos rahvastiku kasvu (n) ja tehnoloogia progressiga (g) on kogutoodangu püsiseisundi kasvumäär n + g 13. Kahesektorilise endogeense majandusmudeli eeldusteks on kõik alljärgnevad, välja arvatud eksogeenne tehnoloogia progress 14. Kui kapitali piirprodukt MPK on 1/3, tööjõu piirprodukt MPL on 3 ja kapital suureneb 30 ühikut ning tööjõud kasvab 10 ühikut, siis väljund, toodang suureneb: 40 15. Majanduskasvu järsku langust 1970-ndatel aastatel võib seletada: naftahindade järsu tõusuga, beebibuumiga, uute ideede ammendumisega, majandusnäitajate mõõtmisprobleemidega = kõigi eelnevatega 8. Majandusfluktuatsioonid 1. Pikal perioodil on hinnad ja palgad paindlikud ning reageerivad nõudluse ja pakkumise muutustele. Lühiperioodil kalduvad hinnad ja palgad olema jäigad mingil ettemääratud tasemel. 2. Vastavalt klassikalisele mudelile, mis on seotud majanduse pika perioodiga, mõjutab rahapakkumine
Viidates vägivallale Poolas keelati Ühendriikide firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Sellised sammud tekitasid teistes lääneriikides nurinat. Euroopa ei mõistnud Reagani järeleandmatust ning suhtus ka Solidaarsuse hävitamisse vaoshoitult. Reagan ei lasknud end vastuseisust mõjutada ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt läbi kukutada. Veelgi enam kahju tekitas NSV Liidule Reagani edu naftahindade allasurumisel. Ühendriikidel õnnestus veenda Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas oluliselt nafta hinda. See mõjus laastavalt nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettireziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ning NSV Liidul jäi saamata tulu relvakaubandusest. Lisaks suutsid Ühendriigid oluliselt piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu. Seni oli NSV Liit suutnud
riigieelarvest, pensioni- ja tervisekindlustus oli umbes 90 protsendil elanikest. Heaoluriigist oli saanud niisugune ühiskonnakorraldus, mille hüvesid ja teenuseid tarbis praktiliselt kogu elanikkond. Kuna maailmamajandus kasvas, siis olid ka riigi tulud suured ning toetuste maksmisega probleeme ei tekkinud. Kõik paistis olevat sedavõrd hästi, et 1960-70-aastaid hakati kutsuma ,,heaoluriigi kuldajaks". 1980-ndatel aastatel, kui naftahindade tõus maailmaturul oli majanduskasvu alla surunud, muutus heaoluprogrammide rahastamine raskemaks. Makse laekus vähem, ent samas oli töötuid ja vaesunud inimesi, kes abi vajasid rohkem. Mitmetes riikides tekkis riigieelarve defitsiit ja hakati rääkima heaoluriigi kriisist. Parempoolsed kriitikud väitsid koguni, et heaoluriik ongi kõikides hädades süüdi, kuna kulutab liiga palju ja paisutab riigibürokraatiat. Ometigi näitas areng hoopis vastupidist. Need
osatähtsus rahvastikus suureneb, elanike reaalsissetulek langeb, reklaamitakse tervislikku toitumist. Looduskeskkond- hõlmab loodusressursse, mis on sisendiks turundajale või on mõjutatud turundustegevuse poolt. Looduskeskkonna kaitse on tähtis ettevõtetele. Probleemid: tooraine vähenemine (veepuudus, toit, põllumajandusmaa vähenemine, mittetaastuvate maavarade vähenemine, uurimistööd et kasutusele võtta uusi materjale), energiahindade tõus (naftahindade tõus avaldub mõju hinnapoliitikale), kasvav saastatus (pakendid) ja valitsuse sekkumine loodusvarade juhtimisse (rohelist mõtlemist surutakse peale). Makrokeskkonna puhul saab rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõttele, millega ettevõte peab arvestama. Majanduskeskkonna moodustavad tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid. Näitajad: sissetulekute jagunemine
Tähtsam on see piiramatu vägivald, mis valitses nõukogude ühiskonna igapäevaelus. Sellele rajatud riiklik organisatsioon polnud võimeline adapteeruma kaasaja muutuva reaalsusega ja pealtnäha tugev osutus tegelikult hapraks. Iseendast need eeldused veel impee- riumi hävingut esile ei kutsunud. Gaidar kinnitab, et just majanduskriis viis riigi lagunemisele. Naftahinnad pole küll peamine põhjus, kuid oma osa nad etendasid. Autor ei usu siin niisugust vandenõuteooriat, et naftahindade languse provotseeris USA spetsiaalselt Nõukogude Liidu hävitamiseks.30 Gaidari sõnul oli Liidu lagunemine ootamatus, mis sai seaduspärasuseks. 1985. aastaks olid küpsenud eeldused sügavaks majanduskriisiks. Liiga hilja tead- vustas Gorbatšov katastroofi ohu, ettevõetud meetmed osutusid ebapiisavaks. 1989/90. aastal kaotas valitsus üha enam kontrolli riigis toimuva üle. Autor püüab anda mitmekülgset ülevaadet selle kohta, kuidas kriis arenes ja süvenes. Valitsus
VALE 308. Mundell-Flemingi mudelis nihutab devalveerimine LM* kõvera paremale, väljapoole, mistõttu netoeksport ning kogutulu KAHANEVAD. VALE 309. Nn kulutuste hüpotees põhjendab Suurt Depressiooni: IS kõvera nihkega alla vasakule 310. Mundell-Flemingi mudeli kohaselt on ujuva vahetuskursi korral kitsendava, range rahapoliitika tulemuseks see,et nominaalne vahetuskurss ,kogutoodang , netoeksport 311. Negatiivne pakkumisšokk nagu näiteks naftahindade järsk tõus 1970-ndatel aastatel, toob kaasa parameetri v positiivse väärtuse ning põhjustab üldise hinnataseme tõusu ning sellist olukorda nimetatakse ka kulu inflatsioon 312. Juhtindikaator on: aktsiahinnaindeksid KONTROLLTÖÖ 1 2019 313. Eristada tuleb nominaalset ehk „jooksevhindades st vaadeldud ajavahemikul kehtinud hindase“ ning reaalset ehk „konstantsetes, püsivhindades“, koguprodukti
Pikal perioodil ei eksisteeri töötuse ja inflatsiooni vastassuunalist seost seepärast, et oodatav inflatsioon on: samasuur kui tegelik inflatsioon 9. Kui toimub negatiivne pakkumisšokk, on parameeter υ (üpsilon) negatiivne ja põhjustab inflatsioonimäära langust. VÄÄR 10. Inflatsioon on Phillipsi kõvera kohaselt samasuunaliselt (positiivselt) seotud kõigi järgnevate teguritega (ceteris paribus) välja arvatud: töötuse määr 11. Negatiivne pakkumisšokk nagu näiteks naftahindade järsk tõus 1970-ndatel aastatel, toob kaasa teguri υ (üpsilon) positiivse väärtuse ning põhjustab üldise hinnataseme tõusu. TÕENE 12. Kui inimesed kujundavad oma hinnaootusi lähtuvalt möödunud perioodi inflatsioonist, on tegemist ratsionaalsete ootustega. VÄÄR 13. Ükskõik millise lühiperioodi kogupakkumiskõvera alusel saab väita, et on ainult üks: oodatav hinnatase 14
stagnatsioon - majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva elatustaseme langus; · nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistaniga, kontrolli nõrgenemine Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikes riikides); · Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist (tähesõdade programm) ja toetasid kommunismivastast liikumist nii Afganistanis kui ka Poolas; · Lääneriigid vähendasid NSVL sissetulekuid naftahindade alandamise ja majandusblokaadiga, mis viis NSVL pankrotti jne. NSV Liidu tasand: · M. Gorbatsovi, kes oli nooremasse põlvkonda kuuluv poliitik, võimuletulek märtsis 1985. Tema eesmärgiks oli kehtiva süsteemi säilitamine, kuid et päästa NSV Liitu pankrotist ning vähendada Lääne survet, tuli ühiskonda demokratiseerida; · perestroika, mille eesmärgiks oli valitseva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine
annaabi.ee 
