Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas (0)

Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas
Pikalt kestnud külm sõda oli NVS Liitu laastanud väga tugevalt, lääneriigid eesotsas USAga olid võtnud kasutusele kõik meetmed, et nõrgestada NSV Liidu majandust ja pingestada suhteid võimudega. 1985.aasta märtsis tuli võimule Mihhail Gorbatšov , ning sellega algas perestroika ja glasnosti ajastu. Kogu külm sõda oli loonud tingimused kommunismi kokkuvarisemiseks.
Ronald Reagan tolle aegne USA president uskus, et lääneriigid ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid selle süsteemi hävitama. Reagan koos oma nõunikega töötas välja plaanid, et lõigata ära kõik NSV Liidu sissetuleku allikad, lootes seejärel NSV Liidu kokkuvarisemist. Esiteks takistas Reagan NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, selleks toetas ta võitlust kommunismi vastu kogu maailmas. Teiseks surus lääs NSV Liidu majanduslikult täiesti nurka, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade, nafta ja gaasi müügist ning relvakaubandusest. Kolmandaks sundis USA NSV Liidule peale uue võidurelvastumise laine, mis oli seevõrd kõrgtehnoloogiline, et NSV Liit ei suutnud sellega kaasa minna. Vastupanuliikumise toetamine Poolas, Siberi-Euroopa gaasi juhtme projekti läbi kukutamine ja naftahindade allasurumine, viis NSV Liidu täielikult pankrotti 1980.aastate keskpaigaks. Kõik need meetmed olid olnud edukad, mis nõrgestasid NSV Liitu tugevalt, järjest rohkem kujunesid välja, kes on külma sõja võitjad ja kaotajad.
1985.aastal tuli võimule M. Gorbatšov mis tõi NSV Liidus kaasa suured muutused, ta oli veenunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi , ning ta oli valmis neid tegema. Gorbatšov uskus kommunistlikesse ideedesse ja oli veenunud, et ka teised sotsialismimaad nii arvavad , kuid selles ta eksis, ning see viiski lagunemiseni. NSV Liidul oli vaja rahvusvaheliste pingete leevendumist ja võidurelvastumise rahunemist, kuid Reaganil olid teised plaanid. Gorbatšov alustas sotsialistliku ühiskonna täiustamist perestroikaga, viimaks läbi muutusi mis pidavat parandama majanduslikku ja poliitilist olukorda NSV Liidus. Teine uuendus mis kaasnes Gorbatšoviga oli glasnost ehk avalikustamine , mis pidi rahvale näitama, et uued juhid on valmis tõtt rääkima ja kõnelema, need olid küll mingis mõttes positiivsed, kuid ei mõjunud hästi NSV Liidule.
Minu arvates, see et kommunism kokkuvarises oli üksnes hea asi, sest kommunismi maades kehtiva korra ajal ei oleks mitte kunagi välja kujunenud heaoluühiskonda. Rahvast peteti ja näljutati, ega lastud neil elada eluväärset elu. Kommunismi kokkuvarisemist ei oleks olnud võimalik ka ära hoida, sest kõik eelnenud sündmused olid liiga mõjukad ja tagasiminek ei oleks olnud enam võimalik.
Kommunismi kokkuvarisemisega algas Euroopas, uus ja uuenduslik ajajärk, kus hakkasid arenema ka nõukogude sotsialismimaad nagu Bulgaaria , Poola, Balti riigid jm. Kommunism on põhjus miks need riigid on mõnevõrra vähem arenenud, ning ka tänapäevani on mõnedes piirkondades näha tolleaegse ühiskonna jooni.