normaalne dividendide tase tulevikus. Nagu näha siis on näitajad madalamad. ROI ( Return On Investment) = Ärikasum / Koguvara * 100 31.12.2007 ROI = 54 249 / 752 451 * 100 = 7,2% 31.12.2008 ROI = 65 575 / 795 784 *100 = 8,2% Näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. See näitja võiks olla suurem. ROA, ROE ja ROI on arvutatud majandusaasta lõpu näitajatega mitte aasta keskmistega seega on arvude väärtused kaheldavad. Müügikäibe brutorentaablus = Brutokasum / Müügitulu * 100 31.12.2007 Müügikäibe brutorentaablus = 178 502 / 2 134 876 * 100 = 8,4% 31.12.2008 Müügikäibe brutorentaablus = 167 307 / 1 980 654 * 100 =8,4 % Näitab kui suur osa müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse mahaarvamist. Müügikäibe ärirentaablus = Ärikasum / Müügitulu * 100 31.12.2007 Müügikäibe ärirentaablus = 54 249 / 2 134 876 * 100 = 2,5% 31.12.2008
Küsimuse tekst Koguvara puhasrentaablus ei suurene kui Vali üks: a. Suureneb; suureneb b. Suureneb; väheneb c. Väheneb; suureneb d. Väheneb; väheneb Küsimus 6 Küsimuse tekst Kui Firma A kasutab varude hindamisel FIFO meetodit ja Firma B kaalutud keskmise meetodit hindade pideva tõusu tingimustes, siis Vali üks: a. Firma A varude käibesagedus on väiksem kui Firmal B b. Firma A koguvara puhasrentaablus on väiksem kui Firmal B c. Firma A müügikäibe puhasrentaablus on väiksem kui Firmal B d. Firma A on debitoorse võla laekumissagedus suurem kui Firmal B Küsimus 7 Küsimuse tekst Kui firma varude algjääk oli 60000 ja lõppjääk 90000 , müügikäibe brutorentaablus 30% ja müügikäive 1200000, siis varude käibesagedus oli Vali üks: a. 13,33 b. 4,80 c. 11,20 d. 8,0 Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui koguvara puhasrentaablus on langenud ja müügikäibe puhasrentaablus tõusnud, siis põhjuseks võib olla
------------------------------- nevuse välde müüdud kaupade kulu/päevade arvperioodis kreditoorse võlgnevuse käibesagedus Tasuvust (tootlikust,rentaablust) väljendavad suhtarvud. (väljendatud %) puhaskasum 1. Müügikäibe puhasrentaablus = ------------------------------ müügikäive brutokasum 1.1. Müügikäibe brutorentaablus = ------------------------------ müügikäive See näitaja arvutatakse ainult nende ettevõtete puhul, kes kasutavad kasumiaruande skeem 2.
1+i=102,839 1+i=1,109 i=0,109=10,9% 4. Teada on järgmised andmed: Puhasrentaablus eelmisel aastal 5%. Netokäive eelmisel aastal 639 116 eurot. Varade keskmine maksumus eelmisel aastal 319 557 eurot. Käesoleva aasta puhasrentaabluseks on planeeritud 12%. Firma finantseerib käesoleval aastal 30 % varadest kohustuste arvel. Leida: Firma varade puhasrentaablus möödunud aastal? Läbimüügi summa? Omakapitali kasumitootlus eelmisel aastal? Omakapitali kasumitootlus järgmisel aastal? Müügikäibe puhasrentaablus=puhaskasum/ müügi netokäive Puhaskasum=0,05*639116=31955,8 eurot Varade puhasrentaablus= 31955,8/319557=0,1=10% Varade puhasrentaablus=puhaskasum/varade kesk. Maksumus Puhaskasum=0,12*319557=38346,84 eurot Uus müügikäibe=38346,84/0,05=766936,8 eur Et saavutada 12% varade puhasrentaablust peab firma suurenema läbimüüki 766936,8-639116=127820,8 euro võrra Varad=kohustused+omakapital Kohustused=0,3*319557=95876,1 eur Omakapital=varad-kohustused
kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk: Omanike rikkuse maksimeerimine e ettevõtte väärtuse suurendamine. (Ei pidavat sama olema, mis müügikäibe, turuosa ja puhaskasumi makismeerimine. Ja veel ei tähedavat seda, et ettevõte ei peaks keskenduma kliendi rahulolule, et võiks ignoreerita oma töötajaid ja ei peaks hoolima oma tegevuse sotsiaalsest aspektist) 4. Firma väärtuse maksimeerimise mõju aktsionäride ja võlausaldajate tulule: Ettevõtte väärtuse kasvades aktsionäride väljamaksed (tulu dividendidest nt) kasvavad. Aktsionäride rikkuse kasv on piiramatu.
mis tähendab seda, et ettevõttel ei olnud mingeid raskusi oma jooksvatest tuludest intresse maksta. 7 ETTEVÕTTE RENTAABLUSE EHK TULUKUSE ANALÜÜS Rentaablus on kapitali tootlikkus, mis kujutab endast ettevõtte võimet saada seotud ressursside/varade abil aja jooksul juurde uusi ressursse/varasid. Rentaabluse ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. 7.1 Müügikäibe ärirentaablus Müügikäibe ärirentaablus näitab äritegevuse tasuvust tervikuna ehk mitu protsenti müügitulust saab ettevõte ärikasumit. Selle näitaja rusikareegliks on see, et mida kõrgem väärtus, seda parem. See võiks olla vahemikus 15-20%. · 2009. aasta müügikäibe ärirentaablus: · 2010. aasta müügikäibe ärirentaablus: · 2011. aasta müügikäibe ärirentaablus: · 2012. aasta müügikäibe ärirentaablus:
mitu müügi netokäibe krooni tuleb ühe põhivarasse investeeritud krooni kohta. Kõrge käibekordaja näitab reeglina seda, et põhivarasid käsutatakse efektiivselt. Madal kordaja näitab liigseid investeeringuid põhivarasse ja vähest müügikäivet. 17 AS Tallinna Lennujaam kasutab oma varasid ebaefektiivselt. Näitajad on väga madalad. Tasuvuse hindamine Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum x 100 / müügi netokäive 2008.a. Ärikasum = 44 030 Müügi netokäive = 427 276 Müügikäibe ärirentaablus = 44 030 x 100 / 427 276 = 10, 3 % 2007.a. Ärikasum = 105 867 Müügi netokäive = 387 819 Müügikäibe ärirentaablus = 105 867 x 100 / 387 819 = 27, 3 % 2006.a. Ärikasum = 97 250 046 Müügi netokäive = 331 391 898 Müügikäibe ärirentaablus = 97 250 046 x 100 / 331 391 898 = 29, 35 %
Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust pikaajalistest finantseerimisallikatest. Põhivarasid finantseeritakse pikaajaliste kohustuste või omakapitali arvelt. Mida kõrgem on see näitaja, seda enam võib investoritel ja pankadel tekkida kahtlusi ettevõtte maksevõimes pikaajalisel perioodil. AS Cargohuntersi kapitaliseerituse kordaja on väga kõrge, millest saab järeldada, et ettevõttel võib tekkida raskusi pikajaliste kohustiste tasumisel. Tasuvuse analüüs Müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum / müügi netokäive x 100 Müügikäibe üldine rentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Sõltub hindade, müügiprotsessi ja tootmiskulude juhtimisest. Tabel 9. Müügikäibe üldine rentaablus 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Müügikäibe üldine rentaablus -14 4 18
Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (30 * 4 200 000) / 360 = 350 000 € Oletame nüüd, et ettevõte kavandab müügitingimusi liberaliseerida ning kavandab uueks keskmiseks maksetähtajaks 45 päeva. Käibe osas loodetakse seetõttu kasvu 10%. Leia: Milliseks kujuneb siis uus prognoositav debitoorne võlgnevus? Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (45 * 4 200 000 € * 1,1) / 360 = 577 500 € 2. Ülesanne Latipac OÜ prognoosib müügikäibe brutorentaabluseks järgmisel aastal 20%. Ettevõtte varude keskmiseks kuluvälteks kavandatakse 50 päeva ning varude aastakeskmiseks suuruseks peaks kujunema 800 000 eurot. Leia: Missugune on sellisel juhul firma müügikäibe prognoos järgmiseks aastaks? 1. Varude käibevälde = 360 / (Müüdud kaupade kulu / Varud) a. => Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde 2. Brutorentaablus = (Müügikäive - Müüdud kaupade kulu) / Müügikäive a
väärtuslikutesse väärtpaberitesse ja on võimalus kiiresti ja väärikalt neid müüa. 31 8.2 Toimimissuhtarvud Toimimissuhtarvude abil hinnatakse firma ressursside kasutamise efektiivsust läbimüügi suurendamiseks. Efektiivsuskordajaid võib leida kõigi vahendirühmade kohta, millesse firma investeerib. Varude käibekordaja e käibesagedus (ITR) Näitab, mitu müügikäibe krooni saadi iga varasse investeeritud krooni kohta.(12) müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus (11) varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 (11)
Võlakordaja = kohustused/koguvara Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta intressikulude ja maksude eelse kasumi (EBIT) arvelt intressikulusid. Intresside kattekordaja = (ärikasum + finantstulu)/finantskulu Tulusus- ehk rentaablussuhtarvud Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaablusnäitajad annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna, näitavad millised tegurid, millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Müügikäibe puhasrentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum/müügikäive Varade rentaablus (ROA return on total assests) näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust, kui palju teeniti kasumit ühe varadesse investeeritud euro kohta. Varade rentaablus = ärikasum/ koguvara Omakapitali rentaablus ( ROE return on eguity) näitab omanike investeeringute tasuvust ja
3) baasaasta negatiivseid arve ja nulle ei ole võimalik arvutustes kasutada. 7. Vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsil võrreldaks ühte antud aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate kirjete omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Bilansi vertikaalanalüüsil võib aluseks võtta bilansi kogumahu, kasumiaruande puhul müügikäibe. Tihtipeale täiendatakse vertikaalset analüüsi horisontaalsega, kus esmalt tuuakse välja vertikaalse analüüsi tulemused ning siis vaadeldakse horisontaalanalüüsi abil neis toimunud muutuseid. Vertikaalanalüüs võimaldab lisaks ühismõõdustada aruanded. Näiteks kui soovime finantsiliselt võrrelda turismitalu ja pealinna suurt hotelli, siis mastaapide puhul ei ole see võimalik. Selleks viiakse aruanded vertikaalanalüüsi kujule. Merit 8
Töös uuritakse, kuidas kujuneb toote omahind ja kui palju on vaja toota või osutada teenust, et toode saavutaks tasuvuse. Töös kirjeldatakse kulude liigitust, räägitakse traditsioonilisest ja tegevuspõhisest kuluarvestusest, omahinna arvutamise erinevatest meetoditest, selgitatakse välja tasuvuspunkti arvutamine. Töö teises osas kirjeldatakse plaanitavat uurimistöö metoodikat. Kolmandas osas leitakse toetudes töö teooria osale toote omahind, toote müügihind, ettevõtte müügikäibe brutorentaabluse ja müügikäibe puhasrentaabluse muutus tänavapostide tootmisel tasuvuspunktis. 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS Omahinna kujundamise kesksed momendid kujunevad kululiikide ja kulukandjate detailse määratluse ja analüüsi kaudu, mille aluseks saab olla detailne ja kompleksne kuluarvestussüsteem (Haldma & Karu, 1999, lk 109). Kaplan ja Cooper (2002, lk 18) toovad välja ettevõtte kuluarvestussüsteemid kolm peamist funktsiooni:
6. ETTEVÕTTE RENTAABLUSE ANALÜÜS Rentaablus on kasumi suhe majandusnäitajasse, mille tasuvust uuritakse ehk kasumitootlus on võime toota juurde uusi varasid. Rentaablust väljendatakse üldjuhul protsentides, kuid selle näitaja võib välja tuua kasumisummana majandusliku näitaja ühe euro kohta. Rentaabluse arvutamisel on võimalik lähtuda kõikidest kasumi liikidest ja piiratud pole majandusnäitajate ring, mille rentaablust võiks uurida.1 6.1 Müügikäibe ärirentaablus Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud teenuste kulude ja mahaarvamist ja kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Näitab millise osa moodustab kasum firma müügikogusest. Kordaja suurus sõltub ettevõtte tegevusalast ja konkurentsistrateegiast. Eestis oli 2013. aastal antud kordaja keskmine suurus 6,84%. 2 Ärikasum Käibe ärirentaablus= x 100 Müügitulu 2012
Kauba-, reisi ja autokulud on võrdelises sõltuvuses käibest. Personalikulud sisaldavad preemiaid 3,5 % müügimahust. Täiendavalt lisandub sotsiaalmaks, mis kõik moodustab 5% müügist. e. 257 tuh.kr Arvutada muutuvad ja püsivad kulud ning nende alusel kasumilävepunkt müügimahu alusel VC = 3196 = (0,5+0,04+0,03+0,05)*5142 Fc = 1638 = 5142-3196-308 Bep = 4328 = 1638/(1-0,5-0,04-0,03-0,05) 25. (8 p)Ülesanne On teada järgmised andmed ettevõtte laokulude ja müügikäibe kohta: Kuu Kulud, t.kr.Y Müük, t.kr.X XY X2 Juuli 63 700 44100 490000 August 65 800 52000 640000 September 57 650 37050 422500 Oktoober 61 750 45750 562500 November 55 600 33000 360000
Ärikasumi tase '08 = 1 037 083 / 52 924 574 = 0,02 (2%) Ärikasumi tase '09 = - 902 321 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase näitab, mitu protsenti saab ettevõte ühelt käibekroonilt kasumit. Antud ettevõtte Ärikasumi tase on 2008 aastal plussis ning 2009 aastal miinuses. Puhaskasumi tase (Net Profit Margin) = Puhaskasum / Müügikäive Puhaskasumi tase 2008 = 242446 / 52 924 574 = 0,005 (0,5%) Puhaskasumi tase 2009 = -1149689 / 24 940 808 = - 0,05 (-5%) Müügikäibe puhasrentaabluse näitajaid on mõjutanud müügikäibe langus ja kahjum. 2008 suudeti veel kuidagi plussis hoida ennast kuid 2009 aasta on olnud kahjum vältimatu. SUHTARVUD (Ratios) Kapitali rentaablus % = 100 x (ärikasum / kogukapital) Kapitali rentaablus % 2008 = 100 x (1 037 083 /11 655 118) = 8,9% Kapitali rentaablus % 2009 = 100 x (- 902 321 /6 666 290) = - 13,5% Käibe rentaablus % =100 x (ärikasum / müügikäive)
lõhiajalised kohustused) pank tihti vaatab seda, et kas anda laenu või mitte. · Omakapitali rentaablus - näiteks, kui ettevõtte ostab hoone ja hiljem müüb siis kas peale müüki jäädi plussi või mitte. Omakapitali puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum / omakapital · Brutorentaablus ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis brutorent on 6000! Brutorentaablus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti
soovitakse arvutada. Tasuvuse e. kasumisuhtarvud (profitability ratios) Tasuvuse suhtarvud annavad ülevaate firma võimest teenida kasumit ja seega on ühed olulisemad. Ehk kui palju suutis juhtkond iga läbimüügi rahaühikust saada kasumit %-s. Kõrge likviidsus või kapitali soodne struktuur ei pruugi tagada piisavalt kasumit. Rentaablussuhtarvud iseloomustavad firma finantsedukust. Kui ettevõttel on mingis perioodis kahjum, siis tasuvussuhtarve ei pea arvutama. 1. Müügikäibe puhasrentaablus (net profit margin) Suhtarv mis näitab müügitulu iga rahaühiku tasuvust peale kõikide kulude ja maksude maha arvamist. Näitaja peegeldab firma hinnakujundust, kulude struktuuri ning tootmise efektiivsust. Sisuliselt näitab mitu senti teenis firma müügikäibe igalt eurolt. Isegi väike nihe võib viidata edukale või ebaedukale aastale. Tulemus võiks jääda vähemalt 7-10%. Müügikäibe ärirentaablus (operating margin)
Kui jätkamisest tulenev väärtus on suurim siis pole teiste strateegiatega võimalust väärtust lisada Muudel juhtudel suureneb firma väärtus vastavalt kahe väärtuse vahele: Likvideerimine on optimaalne: Likvideerimisväärtus jätkuväärtus Eraldamine on optimaalne: Eraldamisväärtus jätkuväärtus 23 Ärikasumit saab väljendada Tulud * müügikäibe ärirentaablus (operating margin) = Ärikasum Firma müügikäibe ärirentaablus sõltub kui efektiivselt ta töötab tootmaks tooteid ja teenuseid mida müüa. Kui firma suudab kulusid vähendades genereerida sama määra tulusid siis suurendab ta oma ärikasumit ning väärtust. 24 Eelda, et turuanalüütikud keskenduvad traditsioonilisele müügikäibe rentaablusele.
339 Kuna kasumiindeks on suurem, kui üks, siis iga sissemakstud euro loob uue väärtuse 1.339 eurot. 3. Tasuvuse aeg T = 4aastat + [(2278 - 1474.3) / 846.8] = 4.95a Kumulatiivne tasuvusaeg on 4.95 aastat. Kokkuvõttes võib öelda, et projekt on tulutoov ja sellesse tasub investeerida. Olulised suhtarvud 1) Kogu kapitali puhas rentaablus ROA = 2584.2 / 750 * 100 = 344.56% Äriplaani tasuvuse hindamine 2) Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibest 2584.2 / 11043 * 100 = 23.4% 3) Omakapitali puhasrentaablus ROE = 2584.2 / 750 * 100 = 344.56% Kokkuvõte: Antud äriplaan tasub end ära 4.95 aastaga ning on tulutoov, seega sellesse projekti tasub investeerida.
ROA (varade rentaablus)=NI/A Varade rentaablus=puhaskasum/vara ROE=S/A*NI/S*A/E omakapitali rentaablus=müügitulu/vara*puhaskasum/müügitulu*vara/omakapital 11. DuPonti suhtarvude süsteem DuPont’i finantskontrolli süsteem näitab, kuidas on ühendatud omavahel kasumiaruanne ja bilanss. Lõppkokkuvõttes ta näitab firma tulutoovust ja tasuvust ning on väga ülevaatlik firmast kiirpildi saamiseks. 12. Ettevõtte kasumiläve analüüs (kasumi-kahjumi punkt) Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud – kulud on võrdsed. Kui müügikäivet suurendada, tekib kasum, ja vastupidi, kui müügikäivet vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses:
Seda tüüpi risk on ettevõttele kehtivate regulatsioonide keskkonna, töösuhete, konkurentsipositsiooni jms funktsiooniks. Äririsk enamasti ei allu ettevõtte juhtkonna kontrollile Finantsrisk ettevõtte tulu aktsia kohta (EPS) varieeruvus. Seda tüüpi risk tuleneb otseselt ettevõtte juhtimisotsustest ning võõrkapitali ja omakapitali suhtest ettevõtte kapitali struktuuris. 30) Riski hindamise meetodid ? Võimenduste koosmõju ehk koguvõimendust ehk aktsiatulu elastsust müügikäibe suhtes iseloomustab nii äririski kui ka finantsriski ehk koguriski. 31) DuPonti süsteem DuPont'i finantskontrolli süsteem näitab, kuidas on ühendatud omavahel kasumiaruanne ja bilanss. Lõppkokkuvõttes ta näitab firma tulutoovust ja tasuvust ning on väga ülevaatlik firmast kiirpildi saamiseks. 32) Kapitali hind ja investeeringu tulunorm Tulumäär, mille ettevõte peab kapitalilt teenima, et tasustada oma investoreid, antud riskitaseme juures
2000 -1694,6 T = 4aastat + = 4,78aastat 390 1 Äriplaani tasuvuse hindamine Kokkuvõttes võib öelda, et projekt on tulutoov ja sellesse tasub investeerida. Olulised suhtarvud 1) Kogu kapitali puhas rentaablus puhaskasum ROA = ×100 . kogukapital 2) Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes puhaskasum ×100 müügikäive(neto) 3) Omakapitali puhasrentaablus puhaskasum ROE = ×100 omakapitali Selle näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem, kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid. 2
püsikulud on 100000 krooni, tooteühiku müügihind on 10 krooni ja muutuvkulud tooteühiku kohta on 6 krooni. Arvutada toodangu kriitiline maht naturaalühikutes. FC= 100000 P 10 VC= 6 Q= 25000 kui müüb 25000 tk on kulud ja tulud võrdsed EBIT 0 1. Arvutada müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses, kui summaarsed püsikulud on 100000 krooni, müügikäive on 300000 krooni ja summaarsed muutuvkulud on 180000 krooni. FC 100000 VC 180000 MÜÜGIKÄIVE 300000 S= 250000 EUROT RAAMATUS ON OLEMA S*= FC/(1-(VC/S))
Pikaajal.kohust.+ omakapital 9437882 14221464 Kapitaliseerituse kordaja 0,34 0,56 Kapitaliseerituskordaja tõuseb 2002. aastal võrreldes 2001.aastaga, mis näitab pikaajaliste kohustuste osatähtsuse kasvu, see on tingitud sellest, et lühiajalised laenud sai refinantseeritud pikaajalisteks laenudeks ja samas on võetud juurde pikaajalisi laene tähtajaga 15 aastat, intressiga 6% aastas. 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud Tabel 7. Müügikäibe üldine rentaablus Kaska-Luiga talus protsentides Aasta 2001 2002 Brutokasum 2412359 1906187 Müügi netokäive 9759349 10437664 Müügikäibe üldine rentaablus 24,7 18,3 Tabel 8. Müügikäibe puhasrentaablus Kaska-Luiga talus protsentides Aasta 2001 2002
Maksevahend – rahad. Likviidsussuhtarv – lühiajalise võlgnevuse katterkordaja. Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime – soliidsuskordaja. 7. Rentaablus (tuua näiteks ka 2 suhtarvu). Kasumi suhe mingisse teise näitajasse ehk sisulisels jooksev tasuvus, tulusus. Varade rentaablus – näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvusest. Käiberentaablus – ehl tegevustulukus ehk marginal näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. 8. Debitoorse võlgnevuse käibevälde. Mitu päeva on klientide võlgnevus ettevõttele 9. Raha konversioonitsükkel. Ettevõtte finantseerimistsükkel.17 slaid. Päevade arv, mis jääb vahele, ise raha maksmise ja klientide raha laekumise vahele. 10. Puhaskäibekapital. osa käibevarast, mis on finatseeritud pikaajaliste allikatega. Näitab mil määral on käibevara suurem lühiajalistest kohustustest. 11. Kiire maksevalmiduse kordaja
Piirkasumit arvutatakse : müügitulu muutuvkulude kogusumma Kui ettevõtte tegevusvõimenduse tase on 5 ja ettevõte soovib saada 30% kasumikasvu siis müügitulu peab kasvama 6 % Tegevusvõimenduse aste = piirkasum / kasum (üldjuhul kasutame ärikasumit, aga tähistame niisama kasumina) Tegevusvõimendus on näitaja, mis arvutatakse püsivkulude osatähtsusena kogukuludes ning kajastab firma tegevusriski. Suure võimenduse korral toob müügikäibe väike langus kaasa suure languse ärikasumis, neil on suur piirkasumimäär ja kõrge kasumilävi. Tegevusvõimenduse aste on piirkasumi ja ärikasumi jagatis. Ohutusvaru väljendatuna rahas : oodatav müügitulu müügitulu kasumilävepunktis. Seega lõpuks alates kasumi saamise hetkest teenitud müügitulu on ohutusvaru. Hinnalisandimäär - %, mida paneme toote hinnale otsa, et oma kulusid katta. Arvutatakse erinevatest kuludest lähtuvalt
Näitaja kõrge tase iseloomustab ettevõtte head võimet katta intressikulud ärikasumist, ning madal tase tähendab riski kreeditoridele. Viimasel juhul võib ettevõttel tekkida probleeme täiendavate finantseerimis allikate leidmisel. e. Tasuvuse suhtarvud ehk rentaabluse suhtarvud iseloomustavad ettevõtte tegevust tervikuna ja näitavad kuivõrd effektiivselt genereeritakse ettevõtte kasumit müügist, varadelt või omakapitalilt. i. Müügikäibe üldine rentaablus mis iseloomustab müügikäibe iga krooni tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Näitaja sõltub hindade tasemest ja müügiprotsessi korraldamisest/ juhtimisest ning samuti seda kuidas on juhitud müüdud toodetele tehtud kulutusi. müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum/ netokäive. ii. Müügikäibe ärirentaablus iseloomustab müügikäibe iga krooni tasuvust peale
5 0 1 2 3 4 5 Kogus. Pakkumise kõver on sellest tulenevalt kasvav kõver ehk positiivse tõusuga kõver. y= ax + b P= aQ + b HINNAELASTSUS Nõudmise kõvera kalle peegeldab nõudmise tundlikkust. Nõudmise tundlikkuseks (hinnaelastsuseks) nimetatakse kauba nõudluskoguse muutmise intensiivsust sõltuvalt sellele eelnenud hinnamuutusest. Hinnaelastsust väljendab elastsuskoefitsient. - Tähistatakse E; - Leitakse jagades müügikäive pärast hinnamuutust müügikäibe mahuga enne hinnamuutust (Käive pärast/käive enne) Müügikäive ehk tulu = Toote hind x toote kogus. - Kulud Kasum E= Käive pärast hinnamuutust/käive enne hinnamuutust= Hind pärast x kogus pärast/hind enne x kogus enne. Normaalelastsus - Ehk ühikuelastsus; - E= 1 - Nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui antud kauba hinna suhteline muutus 9 x 400 / 12 x 300= 3600/3600= 1 Üleelastsus. - Ehk elastsus - E>1
Motivaatorid faktorid, mis mõjutavad töötajaid pingutama seatud eesmärkide nimel ja saama tehtavast tööst rahuldust. Motiveerimine juhi oskus tekitada inimestes soovi saavutada isiklik rahulolu läbi ettevõtte eesmärkide efektiivseima saavutamise. Müügijuhtimine tavaliselt müügijuhi vastutusvaldkond; müügimeeskonna ja jaotuskanalite võrgu planeerimine, organiseerimine ja kontroll. Müügiprognoosimine müügikäibe ja mahu ennustamine, mille aluseks on eelnenud perioodide müügiandmed ning mis kohaldatakse majanduskeskkonna ja ettevõttesiseste tingimustega. Müüja füüsiline või juriidiline isik, kes vahetult müüb, pakub kaupa või teenust tarbijale. Müük protsess, milles realiseeritakse turunduse poolt kavandatu müügimeeskonna ja jaotuskanalite võrgu abil. Müümine kliendi probleemide ja vajaduste kindlakstegemine ja nende rahuldamiseks sobivaima lahenduste pakkumine
Ettevõtte varade tulukus (ROA) näitab firma varadesse tehtud investeeringute tasuvust ehk seda, mitu krooni toob kasumit iga investeeritud kroon Omakapitali rentaablus (ROE Return on Equity) * näitajat nimetatakse ka: puhaskasumiga varade rentaablus Omakapitali rentaablus ehk ROE näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja on hea abivahend juhtkonna töö hindamisel Müügi puhasrentaablus (Profit Margin on Sales) * näitajat nimetatakse ka: müügikäibe puhasrentaablus, tegevustulukus Näitab kui suur osa müügitulust realiseerub puhaskasumina müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe ärirentaablus * näitajat nimetatakse ka: ärikasumi osatähtsus käibes Kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Juhtkonna võimekuse hindamiseks on see suhtarv parem käibe puhasrentaablusest, kuivõrd kulud peale ärikasum Käibe kogurentaablus
700 x - 400 x-30000 = 0 30000 x =--------------------- =100 tooli; 700-400 Nullkasumi saavutamiseks peab firma tootma ja müüma 100 tooli. 2)jääktulust lähtuv. Jääktulu kogusumma muutub proportsionaalselt müügimahu muutumisele, kuid tooteühiku jääktulu on konstantne suurus. Sõltumata sellest, kas jääktulu on arvutatud tooteühiku kohta kogusummas, kajastab ta peale muutuvkulude katmist järelejäävat tulu. Jääktulu arvel kaetakse püsivkulud ja saadakse kasumit. Jääktulu ja müügikäibe suhet nimetatakse jääktulu määraks (%), mida võib arvutada ka tooteühiku kohta, s.o. sisuliselt rentaablusnäitaja. Väikefirma kuuaruanne jääktuluformaadis Kokku Ühiku kohta Müügitulu 140000 700 Muutuvkulud 80000 400 Jääktulu 60000 300 Püsivkulud 30000 150 Ärikasum 30000 150
intressikulud. Intresside katte kordaja = ärikasum / perioodi intressi kulu Tasuvuse suhtarvud - tasuvus ehk rentaablus Need võimaldavad anda ettevõtte tegevusele üldistava hinnangu. Võimaldavad ettevõtet hinnata tervikuna. Näitajad iseloomustavad kuivõrd efektiivselt genereeritakse müügist kasumit ning kui kasumlikult kasutatakse omakapitali ning firma varasid. 1. Müügi käibe üldine rentaablus, mis näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamust. Näitaja sõltub hindadest ning müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Müügi käibe üldine rentaablus = brutokasum / müügi netokäive 2. Müügi käibe ärirentaablus - mis näitab müügi käibe iga euro tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus ja üldiste halduskulude mahaarvamist.
36. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q müüdud kogus, V muutuvkulud ühiku kohta, F püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB toodangu kriitiline maht naturaalühikutes ,,tükki", F summaarsed püsikud, P ühiku müügihind, V ühiku muutuvkulud. 37. Kasumi-kahjumi piir Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud kulud on võrdsed. Kui müügikäivet suurendada, tekib kasum, ja vastupidi, kui müügikäivet vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses:
seda mitu müügi netokäibe rahaühikut tuleb ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku kohta. Seda kordajat mõjutab varade vanuseline struktuur, kasutamise aeg alates soetamisest, põhivara maksumus ja rakendatav amortisatsiooniarvutamise meetod. Kui selle näitaja väärtus on suur siis üldiselt võib oletada, et põhivarasid on juhitud efektiivselt. Kui kordaja väärtus on väike, näitab see seda, et investeeringud põhivaradesse on olnud liialt suured ja müügikäibe maht on olnud kesine. Käibevarade käibekordaja = netokäive / käibevarade keskmine maksumus Ettevõte on käibevarasid seda efektiivsemalt kasutatud mida suurem on antud kordaja. koguvarade käibekordaja = netokäive / keskmised varad Üldjuhul mida suurem on koguvarade käibekordaja seda efektiivsemalt on varasid juhitud. Debitoorse võlgnevuse ehk nõuete käibekordaja = krediiti müük ehk netokäive / keskmine debitoorne võlgnevus
kinnipidamine firma omanike rikkuse maksimeerimise printsiibist, võttes arvesse riskitulu kompromissi. Oluline on leida optimaalne kapitali struktuur, mis suurendaks firma väärtust, ent hoiaks kapitali hinda võimalikult madalal. Eesmärgiks aktsionäride rikkuse maksimeerimine, mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. 11 Eesmärgiks ei sobi järgmised punktid. Miks? Kasumi maksimeerimine Müügikäibe maksimeerimine Ettevõtte turuväärtuse maksimeerimine Huvirühmade rikkuse maksimeerimine 12 Finantsjuhi ülesanded ja vastutus Ülesanded võib jagada kolme gruppi: 1. Organisatsioonilised 2. Põhitegevusega seotud ülesanded 3. Strateegilised ülesanded FJ keskendub ideaalis kolmandale, sest tema langetab otsuseid, suunates pilgu tulevikku. 13 Finantsjuhi tööülesanded: 1
ning raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine, investeeringuprojektide hindamine ja kavandamine samuti hinnastrateegia ja turunduse väljakujundamine. 10. Horisontaalanalüüsi korral analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 11. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on müügikäibe viimine maksimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 12. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi järgmise aasta näitajate suhtes. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 13
kahjumisse. Lisaks piirkasumi väljatoomisele kogusummas ja ühiku kohta on seda võimalik väljendada ka protsentides (piirkasumimäärana): piirkasumimäär = piirkasum / müügitulu OÜ Liverpooli näite puhul oleks piirkasumimäära arvutamine järgmine: piirkasumimäär = 48 000 / 120 000 = 40% Piirkasumimäär on 40%, mis tähendab, et müügi suurenemisel 1 euro võrra suureneb piirkasum 0,4 euro võrra. Kasum suureneb samuti 0,4 euro võrra. Müügikäibe muutumise mõju kasumile saab leida järgmiselt: kasumi muutus = müügikäibe muutus * piirkasumimäär 21 Piirkasumimäära on hea kasutada, kui on tarvis võrrelda erinevaid tooteid. Mida suurem on konkreetse toote piirkasumimäär, seda kasulikum see toode on, kuna iga müüdud ühik annab suurema piirkasumi summa püsikulude katmiseks ning kasumi teenimiseks. Kui toote piirkasum on positiivne,
Veebruar 600 000 Märts 450 000 Aprill 600 000 Mai 450 000 Juuni 640 000 Muu oluline info: Soovitud kaubavaru kuu lõpuks 20% jooksva kuu müügikäibe maksumusest soetushinnas Müük sularaha eest 20% kogumüügist Müük järelmaksuga (raha laekub 80% kogumüügist järgmisel kuul) Brutokasumi rentaablus 40% Ostetud kauba eest makstakse 50% antud kuus ja 50% järgmises kuus. Leida: 1. liigitada kulud: a. muutuvkulud b. püsikulud c. esmaskulud d. tootmiskulud e
hindades, mln krooni protsenti baasperiood aruandeperiood Tartu 1,74 1,91 5 Pärnu 2,8 2,94 +6 Tallinn 3,72 4,02 +1 Esitatud andmete põhjal määrame: 1* kõikide autoturgude müügikäibe kogumuutuse ja osamuutused aruandeperioodil baasperioodiga võrreldes nii protsentides kui kroonides; 2* autode keskmise müügihinna kogumuutuse ja osamuutused aruandeperioodil baasperioodiga võrreldes nii protsentides kui kroonides kõikidel autoturgudel kokku. Lahendus: Lahendust alustame sellest, et valime antud tegurisüsteemi dünaamika uurimiseks sobiva indeksisüsteemi: I = 1 1 käibe (maksumuse ) kogumuutus t näitav 0 0 indeks
Raha konversiooni tsükkel: Kasutatakse ostjatelt laekumata arvete perioodi ja aegumisprotokolle ning analüüsitakse sissenõudmispoliitika muutuste mõjusid. Raha konversioonitsükkel päevades = tegevustsükkel päevades kreditoorse võlgnevuse käibevälde päevades Raha konversioonitsükli määramiseks kasutatakse viieastmelist arvutusmudelit. Esimene aste. Leitakse ostjate debitoorse võlgnevuse käibekordaja mis on müügikäibe ja ostjatelt laekumata arvete summade jagatis, iseloomustades mitu korda keskmiselt arved aastas kajastuvad laekuvad. Teine aste.Leitakse varude käibekordaja, mis iseloomustab mitu korda varud keskmiselt aasta jooksul käibivad. Kolmas aste. Määratakse kreditoorse võlgnevuse käibekordaja, mis näitab mitu korda keskmiselt aastas ettevõte tasub kreditoorset võlgnevust. Neljas aste.
kaasas ka püsivkulude suurenemine (nt lisakulu müügi stimuleerimisele) 1000 krooni võrra Kasumilävepunkt= (15000+1000)/(9,5-5,5)= 4000 tk Käive=kasum+püsikulud/jääktulumäär= 45125 kr uus käive ühikutes=45125/9,50= 4750 tk 4 Hinnake tulemust, kui tegelikult saavutati 5%-sele hinnaalandusele (lisakulutusi ei tehtud) müügikäibe kasv 5% Hinnalangusest tingituna langes ka ühiku jääktulu Jääktulu= ühiku hind - ühiku muutuvkulud = 10,00-5,50 = 4,50kr algse hinna puhul uue hinna puhul on see 9,50 - 5,50 = 4,00 kr. Müügikäive kasvas200 tk võrra 4200 tootele kuus Rahaliselt tähendab see 4200 * 9,50= 39900 kr laekumist, mis on väiksem toote alghinnaga müügi laekumisest kasumilävepunkt ühikutes on 3750 tk
kohustused 445329/177529= 2,5 Maksevalmiduse kordaja =Raha+väärtpaberid/lüh.koh. 191333+11000/177529= 1,14 Varude käibekordaja= müügikäive/keskmised varad 504000/(1050305+814000)/2= 0,54 Varude käibevälde päevades= 360/varude käibekordaja 360/ 0,54=666 Raha keskmine laekumisaeg= deb.võlg/( müügitulu/365) 166296/( 504000/365)= 120 Võlakordaja= kohustused/ kogupassiva 310439/1050305= 0,30 Müügikäibe puhasrentaablus= puhaskasum/ müügitulu 200766/504000= 0,40 Pankrotikordaja x1= 445329-177529/1050305= 0,25 6,56*0,25+3,26*0,01+6,76*0,20+1,05*2,38= 5,52 x2= 14000/1050305= 0,01 x3= 207741/1050305= 0,20 x4= 739866/310439= 2,38 29= 2,5 0/177529= 1,14 305+814000)/2= 0,54 6 000/365)= 120 305= 0,30 00= 0,40 0+1,05*2,38= 5,52
pakkuda nendele ostjatele diskontot, kes varem ära maksavad (saavad allahindlust). 12. Varude juhtimise põhiprintsiibid Varud moodustavad paljude ettevõtete (eelkõige tootmisettevõtete) varadest suure osa. Varude suurus varade struktuuris sõltub palju ettevõtte tüübist. Turismiettevõtetel on reeglina väikesed varud. Varude hoidmisega on seotud kulud ning varude omamiseks on vaja investeerida käibevarasse. Varude juhtimist tuleb vaadelda koos müügikäibe juhtimisega, sest müügikäibe muutus annab põhjuse muuta ka varusid. Baumoli mudel jagab varudega seotud kulud kaheks: Tellimiskulud Tellimuse ettevalmistuse aeg ja kulu Transpordikulud Säilituskulud Raha alternatiivkulu Võimalikud vargused Hävimine ja toiduainete aegumine Kindlustus Laokulu 13. Ettevõtte finantseerimise erinevad võimalused Omafinantseerimine sisuliselt omanik ise rahastab ettevõtte tegevusi
Tulumaks= 22% Müügimaht naturaalühikutes vastavalt sihtkasumile= (PK+ EBIT= 70 000.- + sihtkasum)/ JTtk Sihtkasum --> p/kasum/ (100%- 22%) = 70 000/0,78= 89 743, 6 (100 000 + 89 743, 6)/ 20= 9 487 Vastus: Kasumilävi 5 000 tk ja toodetearv 9 487 tk 10. Defineeri lühidalt, mis on ohutusvaru? Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive (müügitulu) ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Nii palju võib käive langeda, ilma et saabuks kahjum. 11. Mida nimetatakse jätkuvateks kuludeks ja mis on lõplikud kulud? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 12. Uusi tooteid projekteeriva inseneri ametipalk on: a) püsikulu b) muutuvkulu c) arenduskulu d) perioodikulu 13. Arvuta puuduvad summad: Müügikäive 700 000 krooni JT= NK- MK
2009. aasta kolmandas kvartalis võrreldes sama aasta teise kvartaliga vähenes külastanute arv 7 inimese võrra jne. Aheljuurdekasvutempo: 2009. aasta teises kvartalis langes külastanute arv 25% võrreldes sama aasta esimese kvartaliga. 2009. aasta kolmandas kvartalis langes külastanute arv 47% võrreldes sama aasta teise kvartaliga jne. Tunnikontroll III (maksimaalne punktide arv 2,5 p) Aegridade analüüs – II variant Ülesanne 1 Kaubamaja müügikäibe kohta (tuhat EUR) on kahe viimase aasta kvartalite lõikes teada järgmised andmed: Aasta Kvartal I II III IV 2011 24 19 12 32 2012 22 21 13 40 Arvutage absoluutsed alusjuurdekasvud ja ahelkasvutempod. (NB
ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast. 2.3. Kohustuste ja omakapitali suhtarv (Dept to Equity ratio)=Kohustused/Omakapital*100 2011.a. (73 184/28 397)*100= 258 % 2010.a. (61 802/33 439)*100= 185% 2009.a. (76 053/44 783)*100= 170% Näitab laenuvahendite ja omakapitali (aktsionäride) arvel finantseeritud varade suhet. 3.Käibetulususe suhtarvud 3.1. Käibe kogurentaablus ehk müügikäibe üldine rentaablus =100*(Brutokasum/müügitulud) 2011.a. 100*(194/147 802)= 0.13% 2010.a. Kahjumi puhul ei saa võrrelda. 2009.a. 100*(8 711/154 594)= 5.63% Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulu mahaarvamist. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, kuna püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega
võimalus. Kui kohustused vähenevad, sisi oleme ilmselt mingi vara vähendanud. Ettevõtte maksevõimete hindamine peaks käima bilansi andmete analüüsimisega. Samad valemid mis Finantsanalüüsiski olid Nende näitajatega oleks hea olla keskel, et ei seisa midagi üle ega tooda kasumit ja olete võimeline ka maksma. Sageli minimeeritakse riski kui nõutakse kohest maksmist. Varad peavad olema efektiivselt kasutuses. Ehk ettevõte kasutab oma varasid müügikäibe genereerimiseks. Kui konsuliteerimis ettevõttel on läpakas, või midagi. Siis põhimõtteliselt, mida rohkem ma seda kasutan, ehk suurem on käive, seda paremini ma oma vara kasutan efektiivsemalt. Kui samal ettevõttel on näiteks veepump, aga tekkib küsimus miks tal see on. Nüüd on vaja selle läpaka hinda kalkuleerida. Kasutatakse keskmist hinda. Vaja oleks näiteks võtta bilansist soetus hind, amortisatsioon ja saadakse jääk.
oluliselt ka tootevalikut vastavas kaupluses. Kaubavaliku vähendamine mingis kaupluses võib aga viia alla kliendirahulolu, kes on harjunud oma oste selles esinduses tegema. Väike kaupluse käive viitab omakorda probleemile, et vastava kaupluse töötajatele pole võimalik maksta konkurentsivõimelist palka, mis annab eeldused personalivoolavuse suurenemisele. Eesmärgipuu keskseks aspektiks seati The Body Shop Eesti esinduskaupluste müügikäibe kasvatamine (vt Lisa 2). Eesmärgipuu puhul on toodud välja alampõhjused, põhieesmärk ning sellest tulenevad efektid, mille kaudu määratletakse projektiga soovitav tulevikuseisund. Eesmärgipuu hierarhilises koosseisus toodi alampõhjustena välja e-kaubanduse populaarsuse kasv, e-poest tellimise võimalus koos ostumugavuse tõusuga, rahvusvaheliste läbirääkimiste korraldamine soodustuste osas ning klienditeenindajate koolitamise tähtsus
äritegevuse konkreetne iseloom kliendi usaldatavus, ettevõtet siduvad kohustused jms. Ostjatelt laekumata summade juhtimise eesmärk: kindlustada pidev usaldusväärne info laekumata arvetest; kiirendada arvete laekumist; vältida mittelaekumisest tulenevaid riske. Analüüsida: ostjatelt raha laekumise väldet (e debitoorse võlgnevuse laekumise välde) näitab, mitme päeva jooksul ostjad keskmiselt tasuvad; ostjatelt laekumata arvete ja müügikäibe suhet võrreldakse ostjate laekumata arvete all kinniolevat rahasummat igakuise müügisummaga ( nõuded ostjate vastu kuu lõpus/ vastava kuu müügitulu). Võimaldab operatiivselt jälgida laekumata arvete seisu. laekumata arvete analüüs maksetähtaegade lõikes. Soovitused ostjate võlgnevuse juhtimiseks: 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm
annaabi.ee 
