Hinnasoodustuse probleemid (2)

Margit Keldo
HINNASOODUSTUSE PROBLEEM
MS III kaugõpe


Oletagem, et meil on tegemist ettevõttega, mis toodab igapäevast toidukaupa ja mille
ühe kuu tegevuse kohta on teada järgmist:

Püsivkulud on 15,000.00 krooni
Muutuvkulud on 5.50 krooni
Toote väljamüügi hind ettevõttest 10.00 krooni
Müügikäive 1 kuus 4,000.00 tk
Müügilaekumine 40,000.00 krooni


1 Arvutage kasum ja kasumilävi praeguste andmete juures (Milliste valemite teadmine
tuleb kasuks)


Kasumiläve punkt (ühikutes) = püsikulud/(hind- ühiku muutuvkulud)




15000/(10-5,5)= 3333.33 tk


Kasum =(Käive* jääktulumäär)- püsikulud

Jääktulumäär= (ühiku hind - üh muutuvkulud)/ühiku hind = 0.45


40 000* 0, 45 – 15000 = 3000.00 kr on kasum

2 Arvutage, kui palju (mitu%) peaks müügikäive ja müük ühikutes kasvama, et 5%-sest

hinnaalandusest ettevõte vähemalt endise suurusega kasumi saaks






uus hind 10kr - 5%= 9.50 kr


Uus kasumilävepunkt= 15000 / ( 9.5 – 5.5)= 3750.00 tk



Uus jääktulumäär= (9,50-5,50)/9,50= 0.42
uus käive peaks olema kasum+püsikulud/jääktulumäär= 42750.00 kr
uus käive ühikutes=42750/9,50= 4500 tk
käive peaks kasvama 4500-4000= 500.00 tk võrra
4500*100/4000= 113% 13% peaks käive kasvama

3 Missugune minimaalne müügimahu kasv (%) korvaks 5%-st hinnaalandust, kui sellega käiks


kaasas ka püsivkulude suurenemine (nt lisakulu müügi stimuleerimisele)


1000 krooni võrra








Kasumilävepunkt= (15000+1000)/(9,5-5,5)= 4000 tk




Käive=kasum+püsikulud/jääktulumäär= 45125 kr




uus käive ühikutes=45125/9,50= 4750 tk





4 Hinnake tulemust, kui tegelikult saavutati 5%-sele hinnaalandusele (lisakulutusi ei tehtud)

müügikäibe kasv 5%



Hinnalangusest tingituna langes ka ühiku jääktulu
Jääktulu= ühiku hind - ühiku muutuvkulud = 10,00-5,50 = 4,50kr algse hinna puhul
uue hinna puhul on see 9,50 - 5,50 = 4,00 kr.
Müügikäive kasvas200 tk võrra
4200 tootele kuus
Rahaliselt tähendab see 4200 * 9,50=
39900 kr laekumist, mis on väiksem toote alghinnaga
müügi laekumisest
kasumilävepunkt ühikutes on
3750 tk
rahas
35625 kr
jääktulumäär
0.42
kasum = (0,42*4200)/15000 =
0.12 kr, see tähendab, et toode müüdi omahinnaga
kui eesmärk oli suurendada turuosa või likvideerida laojäägid, siis hinnalangus õigustas ennast
kulutused tootele teeniti müügiga tagasi. Kindlasti ei tasu toodet sellise hinnaga müüa pikaajaliselt,
kui see on ainuke müügiartikkel, mis peab tagama ettevõtte püsimajäämise.




5 Kuidas hindate 5%-se hinnaalanduse stimuleerivat mõju tarbimisele (rakendage oma

teadmisi taju iseärasustest ja hinnatundlikkusest erinevate toodete puhul)? Kuidas tuleks

hinnasoodustusest teada anda ja milliste müügi stimuleerimise võtetega oleks seda hea
kombineerida?




Tarbija tajub hinna langetamisel pigem oma rahalist võitu, kui hinna protsendilist langust, kui
leiva, mida ostetakse 1 päts nädalas, hind on 10,00 kr ja see langeb 0,50kr võrra, siis ilmselt
on hinnalangus vähemolulisem, kui näiteks selle konkreetse leiva maitseomadused või kaal.
Kui langeb aga 10,00 kroonise bussipileti hind, mida tuleb osta kaks korda päevas umbes 20
päeval kuus, siis ilmselt valiku võimalusel langeb otsus soodsama bussifirma kasuks, kuna säästetud
summa võimaldab osta lisaks bussipiletile ka pool leiba nädalas.
Selliste ostude puhul, mille alghind on aga tunduvalt suurem ja mida ostetakse pikaks ajaks
näiteks 200 000,00kr maksev auto, on 5 protsendiline hinnasoodustus ostja jaoks juba oluline kokku-
hoid . Kui automarkide vaheline eelistus on paigas ja otsusta tuleb veel vaid hinna alusel, siis
ilmselt ostetakse see auto, mille saab kätte umbes 10 000 krooni soodsamalt.


Lõpptarbijale suunatud soodustused on seotud tõmbestrateegia rakendamisega. Konkreetsete
vahendite valik sõltub püstitatud eesmärkidest.
Stimuleerimise võtteid on erinevaid:
Hinna pakkumine e. ergutushind (alandatud hinnad, soodus­kupongid) - reklaam ajalehes .
Pakkumise aktiviseerimine (konkursid, mängud, loteriid) - näiteks tellides ajalehe aastaks, võid
võita suusareisi kaugele maale.
Esitlus müügikohal, müügi kohtreklaam (riiulisildid, reklaamikirjed pakkimisvahenditel,
väljapanekud vahekäikude otstes ja eraldi püst­vitriinides, kuvarid, siseraadio, näitused jne.).
Viimast varianti saab kasutada pigem leiva kui auto hinnale tähelepanu juhtides, kuna autosalongid
on enamasti eraldiseisvad hooned ning neid külastavad konkreetsest tootest huvitatud inimesed.
Suurtes ostukeskustes aga on alati võimalus kallutada inimesi emotsiooni ajel ostule.


Suhteliselt lühiajaline kampaania kindla lõppkuupäeva ja kaasnevate soodustuste loeteluga ,
mis on kas teles, raadios või ajakirjanduses tarbijani toodud ning mida toetavad poodides
lisaviidad on osutunud kõige efektiivsemateks.
Stimuleerimise võtted ja kaup peavad olema omavahel seotud. Näiteks on mõttekas alustada
aastalõpu sooduskampaaniaid enne, mitte pärast jõule; hooaja lõpumüük suuskadele annab parema
tulemuse, kui ilmad lubavad samal hooajal veel kasvõi ühe sõidu teha. Jaanipäeval suuski müües
ületaksid kulud kampaaniale ilmselt tulud mitmekordselt.