5. 2007 Jaanuari ja veebruari õhutemperatuurid. [WWW] www.ilm.ee LISAD Lisa 1 Miinimumtermomeeter [1] Lisa 2 Termograaf [1] 1- bimetallplaat 2- kronstein 3- osuti koos sulega 4- trummel kellamehhanismiga 5- kangisüsteem 6- kruvi sule kõrguse reguleerimiseks Lisa 3 November 2007 vaatlustulemuste tabelid Tabel nr 1. nov.07 Puiestee 28 Kuupäev Mõõtmistulemus (°C) 1.nov 4,0 2.nov 4,0 3.nov 0,0 4.nov -3,0 5.nov -11,0 6.nov -2,0 7.nov -3,0 8.nov 0,0 9.nov 1,0 10.nov 0,0 11.nov 0,0 12.nov 0,0 13.nov -3,0 14.nov -5,0 15.nov -4,0 16.nov -1,0 17.nov -4,0 18.nov -3,0 19.nov 2,0 20.nov 1,0 21.nov 0,0 22.nov -1,0 23.nov 0,0 24.nov -1,0 25.nov -2,0 26.nov 0,0 27
Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004 2 12,50 12,65 -0,030 0,0009 3 12,45 12,60 0,020 0,0004
teada mis ärevus on, peaksime teadma tema kõiki regulaarsusi • Metoodika – meetodite kogum Latentsed omadused – mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõta, kuid saab jälgida nende manifestatsioone Reliaablus – mõõtmise usaldusväärsus Klassikaline testiteooria -‐ mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded mõlemale poole võrdselt tõenäolised Süstemaatiline viga – testiskoori moonutab mingi väline asjaolu (hindaja arvamus hinnatavast, sotsiaalselt soovitav vastamine, bluffimine, spikerdamine).
manomeetri näidu järgi). Pöörates kruvi 2 (rõhkude vahe reguleerimiskruvi) leidke selline kruviasend, mille juures pump sisse lülitub. Kontrollige, et nii pumba sisselülitus, kui ka väljalülitus toimuvad soovitud rõhu juures. Jälgige, et õhkpadja eelrõhk hüdrofooris oleks sama suur või veidi väiksem pumba käivitusrõhust. Õhkpadja eelrõhku seades (mõõtes, lisades või vähendades) ei saa vesi hüdrofooris olla õhu all. Vastasel korral ei ole mõõtmistulemus täpne. TÄHELEPANU ! Enne esimest lülitust täitke pump ja imemistoru täiteava kaudu veega.Õhkpadja eelrõhku kontrollige ventiilist 3-4 korda aastas. Kontrollimise ajal ei saa vesi hüdrofooris olla rõhu all. Eelrõhk olgu võrdne või kuni 0,2 bar. madalam pumba. EelrõhkuMitte välja lasta.
esimesed kriipsud, 2a/n korral teised, 3a/n korral kolmandad jne. Kriipsud. Seega saab öelda, et nooniuse abil saab määrata mõõdetava suuruse muutusi, mis on a/n täisarv kordsed. Mõõtmisel määratakse kõigepealt lugem M (vt Skeem). Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on nooniuse 0-kriips ületanud. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile. Mõõtmistulemus mõõtarv L (vt Skeem) on seega: L=M+N*T. Mõõtmise hõlbustamiseks võib kirjutada väärtused N*T nooniuse vastavate kriipsude juurde. Sageli kasutatakse nn. Venitatud skaalaga nooniust, mille jaotis on põhiskaala jaotisest pikem, aga lühem kui 2 (või 3, 4 ...) põhiskaala jaotist, sest liiga lühikese nooniuse korral on keeruline kanda numbreid kriipsude juurde ja samas on ka mõõtude võtmine mugavam. Täpsuse
l Järeldus l l Hüpotees on väär Hüpotees on tõene l l Uus hüpotees Uus teooria Lk 18 - 27 Mõisted Mõõteriist on vahend, millega saab mõõta füüsikalist suurust. Mõõteriista täpsus näitab, kui täpselt on võimalik mõõta. Mõõteriista mõõtepiirkond näitab, millises vahemikus saab antud mõõteriistaga mõõta. Mõõtetäpsus näitab, kui õige on mõõtmistulemus. Skaala on jaotiste kogum, mille igal jaotisel on kindel väärtus. Noonius on mõõteriista lisaskaala mõõtetäpsuse suurendamiseks. Kalibreerimise ja taatlemisega kontrollitakse mõõteriista näitu ning vajaduse korral parandatakse seda. Otsene mõõtmine on mõõtmine, kus tulemus saadakse vahetult mõõteriistalt. Kaudne mõõtmine on mõõtmine, kus mõõdetav suurus arvutatakse teiste mõõdetud suuruste põhjal. Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine on saadud tulemuste
Standardiseeritud hälbed leitakse jämedate vigade tuvastamiseks hälvete kofaktormaatriksi Qvv (Tabel 9) diagonaalelemendi qvv ja arvutatud mõõtmistulemuse |v i| hälbe vi kaudu. Valemina väljendades v i= . Siinkohal tuleb silmas pidada, et √ q vv kui standardiseeritud hälve on suurem kui 3,29*S 0= 0,0019, siis on see mõõtmistulemus 99,7% tõenäosusega jämeda veaga ning tuleks mõõtmistulemuste seast eemaldada. v i >3,29∗S 0 Praegusel juhul eemaldatakse mõõtmistulemus juhul kui . Arvutuste tulemusena saame standardiseeritud hälveteks v 1=5,8∗10−5 , v 2=5,8∗10−5 , −5 −5 v 3 =5,8∗10 ning v 4=5,8∗10
olema kõikidel katsetel ühesugune. Stabiilne kontakttemperatuur kujuneb välja teatud aja möödudes ning see võib olla erinevatel lõikekiirustel erinev. Joon. 1.2 Katse skeem 1 - detail, 2 - treilõikur, 3 - pöörlev tsenter, 4 - isolaator, 5 - millivoltmeeter, 6 padrun, 7 pulgakujuline klemm (kontaktvarras) Andmetöötlus Treilõikuri kujundusgeomeetria mõõtmistulemused Tabel 1.1 Kujundusgeomeetria element Tähis Mõõtmistulemus Lõikeservanurk 8 Abilõikeservanurk 10 Lõikeserva kaldenurk s 8 Ortogonaalesinurk 's 97 Ortogonaaltaganurk s 4 Tabel1.2 Muutujad ja nende kodeeritud väärtused
| | g g 38,86 −44,0 mol mol ∆= = 0,12 44,0 g / mol 6. Järeldus Antud katse tulemusena saadud õhus sisalduva süsinikoksiidi molaarmassiks on 38,86 g/mol, tegelik süsinidioskiidi molaarmass on aga 44,0 g/mol. Saadud tulemus erineb tegelikust tulemusest 5,14 g/mol. Katse suhteliseks süstemaatiliseks veaks on 0,12 seega on mõõtemeetod ja mõõtmistulemus suhtelisel täpsed ja katse võib lugeda õnnestunuks.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku nihik, kruvik, mõõdetavad esemed kasutamine mõõtmisel. Skeem Mõõteskaala Noonius M N L L = M + NT = 12 + 3 · 0.1 = 12.3 Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse. 2. Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõ...
ümardatud arvu viga ei ületa 0,5 allesjäetud viimase koha ühikut ü äärm. Absoluutväärtuselt võrdseid positiivseid ja negatiivseid ümardamisvigu esineb juhuslike arvude reas võrdse sagedusega. Iga ümardamisvea suurus on +/- 0,5 viimase koha ühiku ulatuses võrdselt võimalik. Mõõtmistulemuste kaalud suhtelised abiarvud, mis on kasutusele võetud, et esimeste mõõtmistulemuste täpsuse arvestamiseks lõpptulemuse leidmisel. Mida täpsem on mõõtmistulemus, seda suurem on tema kaal. (vt. valemit osast nr. 5 punkt a) Mõõdistamisvõrgu skeem sinna märgitakse rajatud võrgu punktid, lähtepunktid ja lähteandmed, mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonid, mõõdetud nurkade väärtused. Rajatud käigu kõik nurgad peavad olema arvutatud samapoolsetena. Parempoolsed nurgad on ja vasakpoolsed nurgad on . Oluline on skeemil näidata ära käigu suund, sest nt. kinnise käigu puhul on sisenurgad päripäeva võetud suuna
3. Miks näitab multimeeter 60 oomi? 4. Miks näitab multimeeter nüüd 120 oomi? 27 28 Harjutusülesanded Veendumaks, et me ise oleme suutelised kontrollima CAN-BUS süsteemi, teeme multimeetriga ja ostsilloskoobiga mõned mõõtmisharjutused. Mõõda ja joonista kontrollitava auto võrgu mõõtmistulemus: 5. Võrk on korras Joonista signaal: Ostsilloskoobi aja telg ____________ /ruut Ostsilloskoobi pinge telg ___________ / ruut 6. Keskusjuhtplokk on rikkis (ei tööta üldse) 7. Võrgu juhtmed on omavahel lühises 28 29 8. Võrgu juhe on katkenud, mõõdame võrgu poolelt 9
õigeaegselt tööle. Õhu vasturõhku membraanhüdrofooris tuleb kontrollida ja korrigeerida vähemalt 2 korda aastas 6 kuuliste välpadega, samuti enne uue pumba esmakordset käivitamist, enne pikka aega mittetöötanud seadme käivitamist ja peale membraani vahetamist. Selleks: Lülitage pump vooluvõrgust välja. Laske veesurve süsteemis mõnest tarbijast (kraan, segisti jne.) nulli. NB! Surve all olevas hüdrofooris sõltub õhu vasturõhk vee rõhust ja mõõtmistulemus on alati vale! Kontrollige manomeetriga hüdrofoori paagil asuva õhunipli kaudu õhu vastusurvet. NB! Kui õhuniplist tuleb vett, on membraan purunenud ning tuleb asendada uuega. Vt peatükki “Veeautomaat lülitub tööle kohe pärast tarbija avamist ja/või “plõksib” väljalülitumisel mitu korda sisse-välja”. Õhu vastusurve hüdrofoori paagis peab olema võrdne või kuni 0,3 bar väiksem seadme sisselülimisrõhust
Standardiseeritud hälvete leidmiseks leiame esmalt hälvete kofaktormaatriksi Q vv (Excel’i failis) ja hälvete maatriksi V (Tabel 7). Standardiseeritud hälbed (Tabel 8) |v i| leiame valemi v i= abil (vi- mõõtmistulemuse hälve, qvv- maatriksi Qvv √ q vv diagonaalelement). Siinkohal tuleb silmas pidada, et kui standardiseeritud hälve on suurem kui 3,29*S0= 3,423, siis on see mõõtmistulemus 99,7% tõenäosusega jämeda veaga ning tuleks mõõtmistulemuste seast eemaldada. Praegusel juhul on maksimaalne standardiseeritud hälve baasjoone EC vektori dz puhul 3,086. Kriitilist suurust 3,29*S 0 praegusel juhul ükski väärtus ei ületa ja võib eeldada, et jämedaid vigu ei esine. Tabel 7. Hälvete maatriks V - 0.001275 2 - 0.001498 2 - 0.003505 2 0.005724 76 - 0.005498 2 0.000494 83 0.000724
ning paberfriltriga. Settinud sademega proovid filtrida, kuni lahus on täiesti selge. Esimest 0-lahust filtrisin kaks korda, kuid kuna hilisem spektrofotomeetriline mõõtmine ei andnud sellele proovile ainsana õiget tulemust, siis arvan, et oleks pidanud kolmandat korda filtrima. Spektrofotomeetril määratakse nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel lamba=280 nm (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. mõõtmistulemus Ctyr mg/ml I: x x II: 0,219 0,035 III: 0,312 0,049 IV: 0,419 0,066 Mõõtmisel saadud türosiini kontsentratsioonid on väga sarnase vahekaugusega. 0,066-0,049=0,017 0,049-0,035=0,014 Järelikult suureneb iga viie minuti järel türosiini kontsentratsioon sarnaselt eelmistele vahemikele. Võimalik pisikene erinevus võib tuleneda sellest, et neljanda proovi võtmisele eelnenud lahus võis
ning paberfriltriga. Settinud sademega proovid filtrida, kuni lahus on täiesti selge. Esimest 0-lahust filtrisin kaks korda, kuid kuna hilisem spektrofotomeetriline mõõtmine ei andnud sellele proovile ainsana õiget tulemust, siis arvan, et oleks pidanud kolmandat korda filtrima. Spektrofotomeetril määratakse nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel lamba=280 nm (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. mõõtmistulemus Ctyr mg/ml I: x x II: 0,219 0,035 III: 0,312 0,049 IV: 0,419 0,066 Mõõtmisel saadud türosiini kontsentratsioonid on väga sarnase vahekaugusega. 0,066-0,049=0,017 0,049-0,035=0,014 Järelikult suureneb iga viie minuti järel türosiini kontsentratsioon sarnaselt eelmistele vahemikele. Võimalik pisikene erinevus võib tuleneda sellest, et neljanda proovi võtmisele eelnenud lahus võis
??; KÕRGE OBJEKTIIVNE JA KÕRGE SUBJEKTIIVNE 36. Kellele on sots. uuringuid vaja kõigile 37. Millise paradigma järgi peab haridus vastama tööturu nõuetele (positivism, konstruktivism, funktsionalism, mingi 4s) 38. Milline väide ei ole massikultuurile omane massikultuur on ebapopulaarne 39. Massikommunikatsioonile iseloomulik sotsiaalne ja füüsiline distants 40. Esinduskogude suuruse kuupjuure seadus S=P1/3 41. Milles seisneb andmete valiidsus? Millisel määral mõõtmistulemus peegeldab meie poolt vaadeldavat objekti 42. Milles seisneb konfidentsiaalsus? üksikuid statistilisi üksusi puudutavate andmete kaitse igasuguse konfidentsiaalsuse rikkumise vastu, andmete mittestatistilisel eesmärkidel kasutamise ja ebaseadusliku avaldamise takistamine. 43. Reaalne side esindajaga 1-mandaadilise valimisringkonna korral 44. Kas keele kasutamine teaduses erineb igapäevasest keelekasutusest? (jah/ei/väga harva/mitte ükski ülaltoodutest) MITTE ÜKSKI 45
Valiidsused Kas test mõõdab seda mida ta peaks mõõtma? - Valiidsusmulje - Sisuvaliidsus – kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse erinevaid külgi - Väline valiidsus – mõõtmisutlemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega Ennustatav valiidsus – kui hästi mõõtmstulemus ennustab mingit tulemust või saavutust või sündmuse tõenäosust Kriteeriumi valiidsus – kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga - Konstruktivaliidsus – mõõtmistulemuste seostemuster teiste mõõtmistulemustega ja muude teadaolevate faktidega nin selle seostemustri sobivus teooriaga - Kasulikkus – kas test ennustab v annab informatsiooni mingi kasuliku omdause või tulemuse kohta Operatsionaalne definitsioon - Boring – intelligentsus on see mida mõõdavad intelligentsustestid
n n Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n = ( n - 1) a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L = M + N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude
n n Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n n 1 a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude
kaalumismeetoridl konverteriga. Erineb sellega, et registri asemel on reverseeritav loendi ja D/A konverterile võetakse pinge loendi väljundilt. Kasutatakse pakkimisviisides. 4. Kahekordse integreerimisega A/D konverter. Kasutatakse mõõteriistades ja automaatikas. Omaduste poolest on aeglane kuid täpne ja ei lase end eriti häirida kõrgsagedusmürast signaalis. Konverterite probleemid: Mida kõrgem on sämplimissagedus ja mida suurema arvu bitikohti sisaldab mõõtmistulemus, seda paremini kajastab saadud digitaalvoog tegelikku signaali. Muundamise kvaliteet sõltub ka kodeerimise täpsusest. Esinev ebatäpsus heli puhul avaldub selles, et analoogsignaaliks tagasi konverteeritud signaali ilmub müra. Müra on seda väiksem, mida enam on kodeerimises bitikohti.
na n n 1 a viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. L M N T Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga
n n Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n n 1 a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus – mõõtarv L – on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude
3. Kaldest tingitud parand 5D?, mis on alati miinusmärgiga. 5D? = 2D ?sin2 ?/2 = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus ?-maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B korguskasv d= D cos? Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dloplik = D 5Dv + 5Dk + 5Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga. 4. Kalde- ,temperatuuri- ja kompareerimisparandite mittearvestamisest tingitud viga. 18. Mis on geograafiline asimuut? Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o) 19. Mis on magnetiline asimuut? Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am). 20
osakeste süsteemi olekut. Vaadeldavaid suurusi võetakse funktsioonidena ühelt olekult teisele. Nõnda ei saa süsteemi olekut enam määrata näiteks koordinaadi ja impulsi väärtuse kaudu, vaid olek tuleb vaadeldavatest suurustest ja nende väärtustest lahutada. Trajektoori mõiste asendus abstraktse oleku mõistega (olekut kirjeldab olekufunktsioon). Mõõtmisprotsessis viiakse olekuga vastavusse vaadeldava suuruse üks omaväärtustest, millele vastab teatud reaalne mõõtmistulemus. See on täiendav "reaalväärtuselisustingimus", mida vaadeldav suurus peab rahuldama. Vaadeldavate suuruste säärasest uuelaadsest mõistest tuleneb, et mitme mõõtmise puhul on oluline mõõtmiste järjekord, sest ilma kindla järjekorrata ei saa kaks vaadeldavat suurust mingile olekule mõjuda. Tulemus võib oleneda mõõtmiste järjekorrast. Kui kahe vaadeldava suuruse puhul on lõpptulemused erineva mõõtmiste järjekorra puhul erinevad, siis tekib määramatuse relatsioon.
Mõõtmismeetod Mõõtmise täpses Hälbemeetod 0.2-10% Võrdlusmeetod 0.001% Kaudne mõõtmise- >10% meetod 1.2 Mõõtevead · Mõõtmistulemuse absoluutne viga · Mõõtmistulemuse suhteline viga · Mõõteriista taandatud viga 2. Mõõtmistulemuse absoluutne viga. 2.1 Parandus Arvu, mis näitab, kui palju mõõtmistulemus erineb mõõdetava suuruse tegelikust väärtusest, nimetatakse absoluutseks veaks. A=A1-A A- absoluutne viga (ühik oleneb mõõteriistast, millega mõõdetakse) A1- mõõteriista näit e. mõõdetav suurus A- mõõdetava suuruse tegelik väärtus Paranduseks nimetatakse vastupidise märgiga absoluutset viga. Et saada tegelikku väärtust, tuleb mõõtetulemusele liita parandus. =-A=A-A1 A=A1+ Mõõtmistulemuse suhteline viga
Diameetrite keskväärtused Kesk. Oma 6,387 cm Kesk. 64 22,19 cm Equal or unequal equal P-väärtus 1E-50 Jah või ei Ei ole oluliselt erinevad keskväärtused 16) Sooviti uurida tavalise täpsusklupi ja elektronklupi mõõtmistulemuste erinevust (tabel2). Selleks mõõdeti samadel puudel diameeter tavalise täpsusklupiga ning elektronklupiga. Kas võib väita, et keskmine mõõtmistulemus nende kluppide puhul on oluliselt erinev (t-Test, Paired Two Sample for Means) Tabel 2. Täpsusklupi ja tavaklupi mõõtmistulemused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Tavaline 17,9 21,1 20,7 19,5 19,7 20,1 20,6 18,9 19,4 19,7 20,3 Elektron 17,8 21,2 20,7 19,4 19,6 20,1 20,4 18,9 19,2 19,6 20,1 Kesk.
Valu hindamine. Valu hinnatakse tugevuse ja patsiendi sõnade ning füüsiliste karakteristikute alusel. Valu objektiviseerimiseks võib kasutada erinevaid skaalsid. Kasutatada võib: sõnalist valuskaalat (VRS) visuaalset analoogskaalat (VAS) nägudega valuskaalat (FAS) numbrilist valuskaalat ( NRS) Haava paranemise hindamine. Haava paranemise tulemusi hinnatakse ja need dokumenteeritakse. Ükski mõõtmistulemus ei ole universaalne ning pole niisugust haava paranemise hindamisskaalat, mida saaks kõigi haavatüüpide puhul kasutada. Haava paranemise tulemust hinnatakse patsiendi seisundi paranemisega ja haava sulgumisega. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA Korrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks oli vaja leida keha maht. Mahu arvutamiseks võtsime kehalt kolm mõõtu igast küljest. Seejärel arvutasime iga külje kohta aritmeetiline keskmine mõõtmistulemusest ja leidsime kehade ruumalad
Kui aga punkt asub horisontaalsuunast madalamal, on vertikaalnurk negatiivne. 18. Kirjelda horisontaalnurkade mõõtmise tööprotsessi ning milliseid meetodeid mõõdistamiseks kasutatakse. 19. Kuidas jagunevad vead sõltuvalt mõõtmistulemusest? Iga teostatud mõõtmine on seotud veaga. Sõltuvalt mõõtmistulemustest jagunevad vead: Otsesteks X= n*q n- arv, mitu korda mõõtühik mahub mõõdetavasse suurusesse q- mõõtühik Kaudseteks Mõõtmistulemus saadakse arvutades 20. Kuidas jagunevad vead oma iseloomult ning mis eristab vigasid üksteisest? 8 Oma iseloomult võivad vead olla: Jämedad vead Süstemaatilised vead Juhuslikud vead 21. Horisontaalide mõiste ning erinevad kujutamis viisid plaanil. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel.
c) Silindrilise vesiloodi telg oleks risti põhiteljega Samuti peab õigete nurgamõõdistustulemuste saamiseks enne mõõtmisi seadma põhitelje samale püstsihile nurga tipuga (tsentreerima) ning samuti vertikaal e põhitelge loodima. Kollimatsiooni mõju mõõdetud horisontaalsuunale, horisontaalnurgale. Mõõdetavale suunale: kollimatsiooni vea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Kui horisontaalnurka mõõta täisvõttega, siis mõõtmistulemus on kollimatsiooni veata. Nulliasendi mõju mõõdetud vertikaalnurgale 11. Joonepikkus Mõõtmise vahendid on mõõdulint, elektrooniline kaugusmõõtur (EDM), niitkaugus- mõõtur Joonepikkuse mõõtmine niitkaugusmõõturiga On kaks varianti, latt on risti viseerimisteljega (latt on vertikaalne ja viseerimistelg horisontaalne) või latt ei ole risti viseerimisteljega (latt on küll vertikaalne, kuid pikksilm on kallutatud kaldenurga võrra. Mõõdetud joonepikkuse täpsuse hindamine
6.Kuidas jõutakse mudeliteni ja miks on nende kasutamine loodusteadustes vajalik. Mudeliteks nim. objekti või nähtuse koopiat, mis asendab orininaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Mudelites kopeeritakse vaid originaali kõige olulisemaid tunniseid ja omadusi. Looduslike objektide ja nähtuste lihtsustatud mudelid, mida kasutatakse füüsikas maailma kirjeldamisel- füüsikalised mudelid. 7.Kuidas tuleb viia läbi mõõtmisi, et saada üldaktsepteeritav mõõtmistulemus. Mõõtmisi viiakse läbi leppides kokku ühesugused mõõtühikud. Mõõtühik on kokkuleppeline suurus. Mõõtühikut on võimalik kokku leppida vaid siis, kui kõik mõõtjad saavad oma mõõtmisvahendi valmistamisel lähtuda ühest ja samast mõõtühiku näidistest. Mõõtühik- etalon. See peaks ka tuginema looduses mingile väga püsivale suurusele. Mõõtühik etalon peab olema täpselt taastatav. 8.Mille poolest erinevad mõõtesuurus ja mõõdetava suuruse väärtus?
3. Kaldest tingitud parand Dv, mis on alati miinusmärgiga. Dv = 2Dsin2 (/2) = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus -maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B kõrguskasv d= Dcos Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dlõplik = D Dv + Dk + Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga. 4. Kalde- ,temperatuuri- ja kompareerimisparandite mittearvestamisest tingitud viga. 18. Mis on geograafiline asimuut? Geograafiline asimuut on nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel, mõõdetuna meridiaanist päripäeva, jäädes vahemikku 0-360°. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. 19. Mis on magnetiline asimuut?
· Mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõta, kuid saab jälgida nende manifestatsioone · Näiteks intelligentsus väljendub oskuses lahendada eri tüüpi ülesandeid. · LO võib viidata tõenäosuslikule korrelatsioonile käitumisviiside vahel, kuid selle korrelatsiooni taga võib oletada ka põhjuslikke seoseid Reliaablus · Reliaablus mõõtmise usaldusväärsus. Kui sarnase tulemuse me saame, kui kordame mõõtmisprotseduuri sama objektiga? · Klassikaline testiteooria: Mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga Tõeline skoor omaduse tegelik väärtus Juhuslik ja süstemaatiline viga · Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest; kõrvalekalded mõlemale poole on võrdselt tõenäolised · Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoori moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast Sotsiaalselt soovitav vastamine Bluffimine Spikerdamine Valiidsused · Valiidsusmulje ("face validity")
Abinõud DISTO korral seda, et mõõteriist funktsioneerib Kasutage käesolevat seadet nimetatud olukorras tõrgeteta elektromagnetilise ja elektrostaatilise ainult indikaatorina (mitte mõõteseadmena). välja olemasolul ning ei põhjusta teistele Mõõteriist tuleb konfigureerida ja kasutada sellisel seadmetele elektromagnetilisi häireid. viisil, et vale mõõtmistulemus, mõõteriista rike või toitevoolu kadumine rakendatud kaitseabinõude HOIATUS! (nt piirlülitite) toimimisel ei tekitaks Elektromagnetiline kiirgus võib häirida vigastusi/kahjustusi. teiste seadmete tööd. Kuigi DISTO vastab kehtivatele eeskirjadele ja HOIATUS
Teadust võib näiteks hinnata teadusliku viljakuse (publikatsioonid), mõjukuse (viited töödele), tunnustuste (Nobeli jt preemiad) või siis praktiliste rakenduste (patendid ja litsentsid) põhjal. Teaduslik viljakus avaldatud publikatsioonide arv Teaduslik mõjukus viidete arv - mõõdetakse artiklite ja viidete omavahelise suhtearvuga NB! Mõisted, mis korduvad eksamist eksamisse · Reliaablus - näitab, mil määral mingi mõõtmistulemus on vaba juhuslikest vigatekitavatest komponentidest. On aja, instrumendi ning uuritava grupi muutumatuse ja sarnasuse sünonüüm. Tulemuste stabiilsus sõltumata uurijatest. · Valiidsus - on meetodi paikapidavus, kehtivus, kehtivus, tõesus, adekvaatsus. Näitab, mil määral mõõdab metoodika (instrument) seda, mida ta on plaanitud mõõtma · Sisemine - Andmekogumismeetodite vahelise kooskõla ulatus st. kuivõrd on sama meetodiga saadud erinevad andmed sarnased
Kvalitatiivne uuring: Teadusliku uurimise meetod, mis vastab küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte Kvalitatiivse uurimise puhul ei ole tegemist mõõtmistega Mõõtmine: Mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine eksperimendi teel Leitakse mõõdetava suuruse ja samaliigilise, ühikuks valitus suuruse suhe Mõõtetulemuseks on saadud arvu ja mõõtühiku korrutis Otsene mõõtmine – mõõtmistulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt Kaudne mõõtmine – tulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suurustest Füüsikaline suurus: Kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi nt piikus, kiirus Peab olema mõõdetav SI süsteem: Pikkusühik – 1 meeter (m) Massiühik – 1 kilogramm (kg) Ajaühik – 1 sekund (s) Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K)
'assuming unequal variances' (lähtuvalt eelmise ül. vastusest) P-väärtus Esitage ka t-testi tulemused Jah või ei 16) Sooviti uurida tavalise täpsusklupi ja elektronklupi mõõtmistulemuste erinevust. Selleks mõõdeti samadel puudel diameeter tavalise täpsusklupiga ning elektronklupiga. Kas võib väita, et keskmine mõõtmistulemus nende kluppide puhul on erinev? Kesk. tava Esitage ka t-testi tulemused Kesk.elek. P-väärtus Jah või ei 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11.
Eestis on ligi 170 000 ühepereelamut ja 450 000 korterit kortermajades, kusjuures 1,26 miljonist Eestimaa elanikust 0,36 miljonit elab pereelamus ja 0,90 miljonit korterites. Eeldatavalt asub 30% korteritest korrusmajade esimestel korrustel. [ 6] Uuringu tulemusel on keskmiseks siseõhu radooni kontsentratsiooniks ühepereelamus 103 Bq/m³ ja korrusmaja alumise korruse korteris 78 Bq/m³. Üle 400 Bq/m³ oli radoonitase 1% elamutest, suurim mõõtmistulemus 1040 Bq/m³. Umbes 70% Eesti elanikest elab kortermajades. Eeldades, et korterites, mis asuvad korrusmajade ülemistel korrustelbon keskmiseks radoonisisalduseks 30 Bq/m³ ja, et selliseid kortereid on 70%, saame kortermaja keskmiseks radoonitasemeks 44 Bq/m³. Siit edasi arvutame kogu Eesti elamufondi keskmineks radoonisisalduseks 60 Bq/m³.[ 6 ] Valdade keskmised tasemed on esitatud antud peatüki lõpus oleval kaardil. [ vt. Joonis 2 ]
kasutades f-testi 15) Kas nende proovitükkide diameetrite keskväärtused on oluliselt erinevad ( = 0,05)? Mõelge, kas t-test tuleks valida 'assuming equal variances' või 'assuming unequal variances' (lähtuvalt eelmise ül. vastusest) Esitage ka t-testi tulemused 16) Sooviti uurida tavalise täpsusklupi ja elektronklupi mõõtmistulemuste erinevust. Selleks mõõdeti samadel puudel diameeter tavalise täpsusklupiga ning elektronklupiga. Kas võib väita, et keskmine mõõtmistulemus nende kluppide puhul on oluliselt erinev? Esitage ka t-testi tulemused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Tavaline 17.9 21.1 20.7 19.5 19.7 20.1 20.6 18.9 Elektron 17.8 21.2 20.7 19.4 19.6 20.1 20.4 18.9 17) Ühel katselapil istutati 110 kuusetaime, teisel 130. Esimesele katselapile paigaldati feromoonpüünis
individuaalsed vead - põhjustavad mõõtja isiklikud omadused Juhuslikud vead võivad esineda muutudes nii suuruselt kui märgilt. Samas ei allu nad ühelegi tuntud seaduspärasusele. Eksimuse all mõistetakse vigu, mis moonutavad tugevalt mõõtmise tulemust. Selline olukord võib tekkida, mõõtmistulemuse vale lugemise korral skaalalt või väära mõõtepiirkonnaga mõõtmise puhul jne. Mõõtetulemuse absoluutne viga Arvu, mis näitab, kui palju mõõtmistulemus erineb mõõdetava suuruse tegelikust väärtusest, nimetakse absoluutseks veaks. , kus A - absoluutne viga; A1 - mõõteriista näit; A - mõõtetulemuse tegelik väärtus. Paranduseks nimetatakse vastupidise märgiga absoluutset viga. Et saada tegelikku väärtust, tuleb mõõtetulemusele liita parandus. , , kus
Reliaabluse suurendamiseks püütakse võrreldavaid uuringuid viia läbi täpselt samadel tingimustel ja sarnase grupiga. Saadud tulemustega kontrollime ka mõõtmisvahendite sobivust ja testi järjepidavust. Selleks arvutame nt korrelatsiooni ühe katsealuse kahe mõõtmiskorra skooride vahel (kordustesti reliaabluse). Peame oluliseks ka ajategurit, et kaks mõõtmist oleks teineteisele ajaliselt võimalikult lähedased, sest seda tõenäolisem on ka mõõtmistulemus. 10. Tooge näide arhiiviuurimuse kohta. Millisel puhul saaks seda meetodit kasutada? Statistilised registrid või andmebaasid; kirjalikud ülestähendused, kirjad, autobiograafiad. päevikud, mälestused, tunnistused, kohtukaasused, eksperthinnangud, sünnitunnistused, ... Dokumendianalüüs võib olla iseseisev meetod või täiendada teisi. Arhiiviandmete üldtunnused: Andmed on kogutud teisel eesmärgil; info
Ühekordsed kraadiklaasi katted haiglainfektsiooni leviku ennetamiseks (Medical24 i.a.). 9 Lutt-termomeeter Kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks oraalselt kuni kolmeaastastel lastel. Lutt- termomeeter ei sobi kasutamiseks lutina. Mõõtmise kestvus kolm minutit. Minimaalse mõõtmise aja jooksul signaaltoonini (piip) peab termomeetrit mõõdetavas kohas paigal hoidma. Palaviku kahtluse korral ja kui mõõtmistulemus on kõrgem kui 38,5 °C, tuleb kontrollida lapse kehatemperatuuri teiste meditsiiniliste termomeetritega. Termomeetrit tuleb kaitsta löökide ja põrutuste eest. Välditakse luti otsa paindumist üle 45 kraadi ja temperatuuri üle 60 °C. (Elektroonika i.a., Wilson ja Hockenberry 2008) Foto 4. Lutt-termomeeter (Elektroonika ... i.a.). Digitaalne kõrvatermomeeter Kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks kõrvast. Sobilik igale eale. Mugav kasutada, kuna last pole vaja lahti riietada
X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused, teised saadakse arvutamise teel
Õhurõhk [baromeetriline rõhk, atmosfäärirõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu. Vabas looduses näitab absoluutskaalaga manomeeter u 100 kPa (1 bar) ja suhtelise skaalaga manomeeter u 0 kPa (0 bar). Õhurõhust väiksema rõhu mõõtmisel näitab suhtelise skaalaga manomeeter negatiivset tulemust.
14 21. P 21.1. Mõisted mõõteviga, mõõtemääramatus. Osata väljendada mõõtetulemust koos mõõtemääramatusega. Mõõteviga- mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest ehk mõõtmisel tehtud viga. Mõõtemääramatus-on suurus, mis kuulub mõõtetulemusse juurde ja iseloomustab selle mõõtesuuruse võimalikke väärtusi. 21.2. Kuidas esitatakse mõõtmistulemus koos mõõtemääramatusega? 21.3. Kuidas saab määrata füüsikalise suuruse tegelikku väärtust? 21.4. Millest võivad olla põhjustatud mõõtemääramatused? 1) Etalonide ebatäpsus 2) Mõõteriista ebatäpsused 3) Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused 4) Ümbritseva keskkonna mõjust tingitud ebatäpsused 5) Mõõtmise aluseks oleva teooria ebatäpsused 6) Kasutatavate konstantide ebatäpsused
Õhurõhk [baromeetriline rõhk, atmosfäärirõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu. Vabas looduses näitab absoluutskaalaga manomeeter u 100 kPa (1 bar) ja suhtelise skaalaga manomeeter u 0 kPa (0 bar). Õhurõhust väiksema rõhu mõõtmisel näitab suhtelise skaalaga manomeeter negatiivset tulemust.
suhtes) Ringjoone raadiuse R määramiseks mõõdame punktide M ja K vahelise kauguse käsuga ‘DIST. Näide 4 10 NB! Enne käsu DIST kasutamist on soovitatav seadistada käsurea piirkond selliselt, et seal oleks kuvatud vähemalt kuus rida (eriti siis, kui mõõdetakse ruumipunktide vahelist kaugust), mõõtmistulemus salvestatakse põhimuutujas DISTANCE. {valikuruuduke punkt M juurde } ┐ {valikuruuduke punkt K juurde } ┐ NB! Kui Käsureal on laiust vaid üks lisarida ülalpool, tuleb vastuseks vaid ∆X ja ∆Y Ja tegeliku kauguse mõõtmiseks tuleb kasutada kohe järgmisena käsku DISTANCE, mis kasutab käsu DIST tulemusi ja arvutab välja kauguse „ainult lugemiseks”: R= 25.5486 ≈ 25.55 mm. NB
x1 + x2 + x3 + . . . + xn i=1 x¯ = = (1) n n 3 3 Viga Viga on mõõtmistulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse erinevus. Tõeline väärtus on füüsikalise suuruse ideaalselt täpne väärtus. Kahjuks jääb selle leidmine vaid unelmaks. Ükski mõõtmistulemus pole täpne ja igal mõõtmisel on alati tehtud viga. Vigade suuruse hindami- ne on eksperimendis sama tähtis kui füüsikalise suuruse enda mõõtmine, mõnikord tähtsamgi (näiteks metroloogias). Vigade arvutamine on töömahukam kui katsetulemuse leidmine, kuid see-eest lihtne toiming. Enamasti mõistetakse vea all põhiviga. See on suurim erinevus eksperimendis leitud väärtuse ja tõelise väärtuse vahel. Edaspidi on ka siin vea all mõeldud põhiviga. Kui 1 kg kaalupommi (põ-
lo – dilatomeetri aktiivne pikkus; 24/27 jklng3.sxw Varda 11 liikumine kutsub esile hoova 8 pöördumise ümber toe O ja tema vaba otsa B proportsionaalse liikumise, mis on anduri väljundsignaaliks. Dilatomeetrilistel anduritel lineaarne staatiline karakteristik, on suur umberpaigutusjõud, kuid väljundsignaali väärtus on väikene, soojusinerts tunduv. Puuduseks on ka suhteliselt ebatäpne mõõtmistulemus. Bimetallandurid (joonis 0.2.26d) on samasuguse tööpõhimõttega. Tajuriks on lame või spiraalne vedru 12, mis on tehtud kahest kokkujoodetavas erinevast metallist. Temperatuuri muutusel erinevate materjalide pikkus muutub erinevalt, kutsudes esile lameda vedru kõverdumise või spiraali keerdumise. Üks vedru ots on kinnitatud jäigalt, vaba otsa liikumine on anduri väljundsignaaliks. Puuduseks on mõõtmise suur ebatäpsus.
annaabi.ee 
