Üldmõõtmised - prax (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Füüsika instituut

Üliõpilane: Taivo Naarits
Teostatud: .
Õpperühm: EATI - 11
Kaitstud:
Töö nr. 1
OT

ÜLDMÕÕTMISED

Töö eesmärk:
Tutvumine nooniusega.
Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel
Töövahendid:
Nihik, kruvik , mõõdetavad esemed
Skeem

Töö teoreetilised alused

Noonius.
Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks.
Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid . Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks.
Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem
võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv.
Suurust
nimetatakse nooniuse täpsuseks. Kui nooniuse nullkriips (mõõtekriips) asetada kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti mõõteskaala järgmise kriipsuga, vaid jääb sellest maha
võrra, teine kriips jääb maha
võrra jne. Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna
Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus – mõõtarv L – on seega:

Nihik
Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand , näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm.

Kruvik
Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind – kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel , mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust.
Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt.

Töö käik

Mõõtmised nihikuga

Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus.

Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel.

Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem di. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea.

Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead.
Arvutn toru ristlõike pindala ja selle viea.

Mõõtmised kruvikuga

Määran kruviku sammu ja jaotiste arv trumlil.

Määran null-lugemi (nullpunkti parand).

Mõõdan antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast.

Arvutan katsekeha keskmine paksus ja tema vea
Mõõtmistulemused kannan kõigil mõõtmistel tabelisse.
Tabel 1.1
Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. 845417
Nooniuse täpsus T= 0,05 mm, null-lugem – 0 mm.
Detail M41
Tabel 1.2
Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 845417
Nooniuse täpsus T= 0,05 mm, null-lugem - 0 mm.
Detail F2
Tabel 1. 3
Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 845417
Nooniuse täpsus T= 0,05 mm, null-lugem- 0 mm.
Detail F2
Tabel 2.1
Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga nr. 3947
Kruviku samm s= 0,01
Jaotiste arv trumlil – 0-50
Null-lugem - 0
Detail M41
3. Arvutused koos veaarvutusega.
Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine:
(1)
Mõõtmisseeria lõppresultaadi x juhusiku vea hindamisvalem:
(2)
tn-1,β- Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1)
β- usaldatavus ; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95
Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud.
Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse β jaoks:
(3)
Kui mõõteriistaga tehakse seeria ühe ja sama suuruse mõõtmisi ning arvutatakse juhuslik viga, siis jääb lugemisviga juhusliku vea hulka ning seda ei ole tarvis eraldi arvestada.
Veahinnangute liitmine :
(4)
Kaudne viga:
(Toru ristlõike pindala ja selle viga)
(5)
(6)
(7)

Plaadi paksus (nihikuga).
Keskmine plaadi paksus
Kasutades valemit (2) arvutan plaadi paksuse juhusliku vea:
Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm.
=0,99
Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt:
Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d=(2,87  0,04) mm, usaldatavusega 0,95.
3.2. Toru siseläbimõõt (nihikuga).
Toru keskmine siseläbimõõt:
Toru siseläbimõõdu juhuslik viga:
Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm.
=0,99
Lõpliku ds arvutamine valemi (3) ja (4) kohaselt:
Toru siseläbimõõt nihikuga mõõtes ds=(68,94  0,40)mm, usaldatavusega 0,95.
3.3. Toru välisläbimõõt (nihikuga)
Toru keskmine välisläbimõõt:
Toru välisläbimõõdu juhuslik viga:
Lõpliku dv arvutamine valemite (3) ja (4) kohaselt:
Toru välisläbimõõt nihikuga mõõtes on dv=(74,690,40) mm, usaldatavusega 0,95.
3.4. Toru ristlõike pindala
Arvutan toru ristlõike pindala kasutades valemeid (5) ja (7):
Toru ristlõike pindala S=(639,26 63,83) mm2, usaldatavusega 0,95.
3.5. Plaadi paksus (kruvikuga)
Plaadi paksuse keskmine paksus:
Plaadi paksuse juhuslik viga:
Kruviku lubatud põhiviga on 4 m=0,004 mm. (=0,99)
Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt:
Plaadi paksus kruvikuga mõõtes d=(2,96  0,03) mm, usaldatavusega 0,95.
4. Järeldus
Töö tulemused koos vigadega:
(Kõik tulemused on usaldatavusega 0,95)
Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d=(2,87  0,04) mm,
kruvikuga mõõtes d=(2,96  0,03) mm.
Toru siseläbimõõt nihikuga mõõtes ds=(68,94  0,40) mm.
Toru välisläbimõõt nihikuga mõõtes on dv=(74,690,40) mm.
Toru ristlõike pindala S=(639,26 63,83) mm2.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 313 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

313 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

cheaser Õppematerjali autor

esimene praks

Sarnased õppematerjalid

doc

Füüsika I - Praktikum Nr. 1 - Üldmootmised

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna tä

Füüsika

doc

Füüsika I - Praktikum Nr-1 - Üldmõõtmised-T

Füüsika

docx

Füüsika praktikum nr1: ÜLDMÕÕTMISED

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kri

Füüsika ii

pdf

Füüsika praktikum nr 1 - ÜLDMÕÕTMISED

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku nihik, kruvik, mõõdetavad esemed kasutamine mõõtmisel. Skeem Mõõteskaala Noonius M N L L = M + NT = 12 + 3 · 0.1 = 12.3 Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse. 2. Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõdan antud ka

Füüsika

docx

Üldmõõtmised

3. Arvutused koos veaarvutusega. Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine: 1 n x = xi n i =1 (1) Mõõtmisseeria lõppresultaadi x juhusiku vea hindamisvalem: n ( x - x) 2 i x j = t n -1, i =1 n( n - 1) (2) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: x x s =

Füüsika

docx

Üldmõõtmised

Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 1 ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Tutvumine nooniusega. Töövahendid: Nihik, kruvik, mõõdetavad Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru) mõõtmisel Skeem L= M+NT TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Noonius Mõõtriistadel nagu nihik, kuruvik, goniomeeter jne, on mõõteskaalaga paraleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Kriipsu ja skaala kokkulangemist saab fikseerida üsna täpselt, nende mitteühtimisel on aga lugemi leidmine vähem täpne. Sellest lähtuvalt on täpsuse

Optika

docx

Füüsika üldmõõtmised

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Meelika Lukner Teostatud: Õpperühm: YASB31 Kaitsud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt

Füüsika

pdf

Üldmõõtmised

Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004 2 12,50 12,65 -0,030 0,0009 3 12,45 12,60 0,020 0,0004 4 12,45 12,60 0,020 0,0004 5 12,50

Füüsika

Rohkem sarnaseid