Loodusõpetuse mõisted lk 10-27 (0)

Lk 10 – 15
Mõisted
Loodusteaduslik uurimismeetod on vaatlusel ja katselisel kontrollimisel põhinev meetod.
Loodusteadusliku uurimismeetodi etapid on nähtus, probleem, hüpotees, katse või vaatlus ja järeldus.
Füüsika uurib looduse üldisi seaduspärasusi ja nendevahelisi seoseid , aine üldisi omadusi ja seda, miks nähtused esinevad.
Keemia on loodusteadus , mis uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks.
Bioloogia on loodusteadus, mis uurib elusolendeid.
Füüsikaline keha on uuritav objekt.
Füüsikaline suurus on keha iseloomustav omadus, mis on mõõdetav omadus.
Mõõtmine on füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga.
Mõõtühik, sageli lihtsalt ühik, on kokkulepitud kindel väärtus füüsikalise suuruse iseloomustamiseks.
Loendamine on arvu kindlaksmääramine millegi või kellegi äralugemise teel.
Mudel on keha või nähtuse lihtsustatud kirjeldus.
Sümbol on kokkuleppeline tähis või märk kirjapildi lihtsustamiseks.
Valem on sümbolitega kirja pandud lause.
SI on rahvusvaheline mõõtühikute süsteem.
SI-l on seitse põhiühikut, ülejäänud ühikud on nendest tuletatud .
Mõõtühiku eesliide näitab ühiku kordset.
Konstant on füüsikaline suurus, mille väärtus ei muutu.
SI põhiühikud
Füüsikaline suurus Suuruse sümbol Ühik Ühiku sümbol
Pikkus l; s meeter m
Mass m kilogramm kg
Aeg t sekund s
Voolutugevus l amper A
Temperatuur T kelvin K
Aine kogus n mool mol
Valgustugevus  Iv kandela cd
Olulisemad eesliited ja nende tähised
Eesliide Lühend 10 aste Kordne
piko - p 10-12
0,000 000 000 001
nano - n 10−9 0,000 000 001
mikro - µ 10−6 0,000 001
milli - m 10−3 0,001
senti- c 10-2 0,01
detsi- d 10-1 0,1
kilo- k 103 1000
mega- M 106 1 000 000
giga - G 109 1 000 000 000
tera - T 10-12 1 000 000 000 000
Loodusteaduslik uurimismeetod
Nähtus
l
Probleem
l
Hüpotees
l
Katse või vaatlus
l
Järeldus
l l
Hüpotees on väär Hüpotees on tõene
l l
Uus hüpotees Uus teooria
Lk 18 - 27
Mõisted
Mõõteriist on vahend, millega saab mõõta füüsikalist suurust.
Mõõteriista täpsus näitab, kui täpselt on võimalik mõõta.
Mõõteriista mõõtepiirkond näitab, millises vahemikus saab antud mõõteriistaga mõõta.
Mõõtetäpsus näitab, kui õige on mõõtmistulemus.
Skaala on jaotiste kogum, mille igal jaotisel on kindel väärtus.
Noonius on mõõteriista lisaskaala mõõtetäpsuse suurendamiseks.
Kalibreerimise ja taatlemisega kontrollitakse mõõteriista näitu ning vajaduse korral parandatakse seda.
Otsene mõõtmine on mõõtmine, kus tulemus saadakse vahetult mõõteriistalt.
Kaudne mõõtmine on mõõtmine, kus mõõdetav suurus arvutatakse teiste mõõdetud suuruste põhjal. Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine on saadud tulemuste summa jagamisel mõõtmiskordade hulgaga .
Täpsusklass on mõõtmiseks sobiv mõõtühiku suurusjärk.
Mõõtemääramatus on vahemik, milles asub mõõdetava suuruse tegelik väärtus.
Mõõtmismeetod on viis füüsikalise suuruse mõõtmiseks.
Ühikruudumeetodiga keha pindala mõõtes jagatakse keha tasapind ühikruutudeks.
Mõõtesilinder on mõõteriist ruumala mõõtmiseks.
Sukeldusmeetodiga saab mõõta ebakorrapärase kujuga kehade ruumala.
Mass on füüsikaline suurus, mis näitab, kui raske on keha liigutada. Massi ühik on kilogramm.
Kaal näitab, kui suure jõuga mõjutab keha toetuspinda. Kaalu ühik on njuuton .
Tihedus on keha mass ruumalaühiku kohta. Tiheduse ühik on kilogramm kuupmeetri kohta.