Osa B. Mõõtetulemuste hinnangud, usaldusvahemikud ja statistiline jaotumine 3. Leida detaili mõõtme B keskväärtus ning standardhälve. keskväärtus standardhälve Mõõtme B väärtused [mm] B1 20,063 20,121 20,163 20,182 20,105 20,106 20,039 20,153 20,063 20,03 B2 20,049 20,083 20,123 20,134 20,071 20,136 20,079 20,152 20,128 20,096 B3 20,133 20,026 20,084 20,111 20,1 20,071 20,117 20,1 20,14 20,045 B4 20,117 20,087 20,084 20,12 20,045 20,1 20,176 20,084 20,101 20,049
0,12 0,050112 0,08 2 0,066816 0,12 0,025056 0,08 2 0,033408 0,12 0,08448 0,08 2 0,11264 0,12 0,080256 0,08 2 0,107008 0,12 0,48384 0,08 2 0,64512 KOKKU: 0,91 KOKKU: 1,22 Tehnoloogiakaart (õpilase ees- ja perekonnanimi, õpperühm) Detaili nimetus Sahtli esi- ja tagatükk mõõtme pikkus laius paksus d (mm) Materjal puidu Tootmisjääk mänd liik mõõtme 500 200 d (mm) Toorik kubatuu
A7 3 6 4 2 3 4 6 3 3 4 8 8 2 8 6 9 5 4 4 A5 4 7 6 3 8 9 4 5 1 4 1 0 1 6 2 2 6 9 6 0 A8 4 3 3 4 3 8 8 6 5 9 1 7 5 4 8 9 8 9 4 C1 6 7 8 6 5 2 9 5 1 6 0 1 5 6 9 9 6 9 0 2 C4 6 6 7 2 5 4 6 8 2 7 5 1 5 1 7 3 1 4 5 2 C5 1 4 4 5 4 7 5 7 1 8 9 8 6 9 2 5 8 5 6 1 C8 9 6 5 1 5 2 4 7 4 9 2 6 9 6 0 0 5 1 4 5 C 1 1 5 5 1 8 3 4 3 6 3 0 3 4 3 8 0 5 5 9 2 6 L 2 mm a 5 i , u 0 s 0 B 0 P a k 1 s 1 u , s 0 0 H0 mm P i 1 k 5 k 0 u , s 0 0 L 0 mm 1 C , p 0 Tabel 2. Mõõtme B väärtused B 1 25,077 25,132 25,111 25,132 25,117 25,113 25,123 25,122 25,056 25,0 B 2 25,049 25,083 25,123 25,134 25,071 25,136 25,079 25,152 25,128 25,0 B 3 25,133 25,026 25,084 25,111 25,1 25,071 25,117 25,1 25,14 25,0 B 4 25,133 25,136 25,14 25,122 25,042 25,132 25,121 25,09 25,13 25,0 B
Ist Ø40H7/m6 on avapõhine siirdeist. 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Ist Ø40H7/m6 on eelisistude hulgas. 3.Ava ja võlli piirhälbed ja piirmõõtmed Mõõtme Ø40H7 (ava) tolerants on : T =25 μm=0,025 mm (tolerantsijärk IT7). Mõõtme Ø40m6 (võll) tolerants on : T =16 μm=0,016 mm (tolerantsijärk IT6). Mõõtme Ø40H7 piirhälbed on:
KVALITEEDITEHNIKA JA METROLOOGIA ÕPPETOOL METROLOOGIA & MÕÕTETEHNIKA MHT0010/MHT0013 ARVUTUSTÖÖ ALGANDMED Esitamise kuupäev: 23.05.12 Arvestatud: Üliõpilane: Matrikli number: Õpperühm: MAHB41 Variandi number: A12 Mõõteskeem: OSA A. 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 μm, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 μm ning millel on olemas ka rakis
C7 45 61 65 71 27 53 41 64 C8 71 76 46 48 44 57 23 6 C9 82 96 69 56 10 50 25 41 C10 69 86 10 80 35 41 74 85 Laius B 25,000 mm Paksus H 16,000 mm Pikkus L 200,000 mm Cp 1,2 Tabel 2. Mõõtme B väärtused B1 25,092 25,102 25,095 25,08 25,111 25,133 25,076 25,045 B2 25,077 25,154 25,098 25,126 25,077 25,077 25,044 25,12 B3 25,118 25,13 25,108 25,094 25,085 25,128 25,102 25,061 B4 25,133 25,136 25,14 25,122 25,042 25,132 25,121 25,09 B5 25,129 25,166 25,035 25,121 25,109 25,126 25,096 25,14 Tabel 3. (xi - x)2
on 0. 1.2. Lõtkuga, pinguga või siirdeist Tegemist on siirdeistuga. 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelisistuga, muutmata istu tüüpi. Jah, ist H7/m6 on soovitatud eelisistude hulgas. Kuigi „m“ tähis ei ole just majanduslikult kõige otstarbekam valik. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võll) piirhälbed ja piirmõõtmed. 3.1 Ava Tabel 1 Mõõtme ∅120𝐻7 tolerants on: T=35𝜇𝑚 = 0,035𝑚𝑚 Mõõtme ∅120𝐻7 piirhälbed on: Alumine piirhälve(=põhihälve): EI=0 Ülemine piirhälve: ES=0+T=0+35 𝜇𝑚 =+0,035mm Hindamistabel Lahendi Sisu Tähiste Illustratsioonid Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud)
5. 3.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivus kaudsel määramisel arvutati valemi (6) järgi. =0,025314+5,1743*10-5*o+0,173606/o (6) soojaerijuhtivus [W/(m*K)] 4. Katse tulemused 4.1 Tihedus 4.1.1 EPS 60 Tabel 4.1 Katseke Katseke Katseke ha Katseke ha maht ha mass mõõtme Tihedus o [kg/m3] ha nr [cm3] [g] d [mm] a b h SV 1000 1201 54,1 64974,1 762 11,7 1P 150,8 300,6 48,8 2212,1 29,08 13,1 2P 150,4 300,3 49 2213,1 31,28 14,1 3P 150,7 300,1 49 2216 28,54 12,9
12.092 35 12.0968 12.1221 12.0988 0.000113 7.396 3.41056 0.0003786 1.47456 21 E-07 E-05 92 E-05 Keskmine hälve on 12.1 Standardhälve s s= s= 0.01046652 BMIN=12.035 BMAX=12.17 4 · Leian B keskväärtuseintervallhälve tõenäosusastmel P=0.95 ehk =0.05 Studenti tabelist kriitiline t (=0,05; n=50; kahepoolne) = 2,01 B-(t* B+(t* 12.0996818 Bmin 4 12.1055981 Bmax 6 · Teha mõõtme B histogramm ja sellele vastav teoreetilise normaaljaotuse tihedusfunktsiooni graafik f(x). Intervallide arvuks valida 8 kuni 10. Samm h=(MaxMin)/intervallide arv. Normaaljaotusele vastav mõõtetulemuste arv ni" intervallis i on leitav valemiga: ni"= n*h*f( zi) n- on mõõtetulemuste koguarv, h - on intervalli samm f(zi) - on normaaljaotuse tihedusfunktsiooni väärtus kohal zi
elastsusmooduli määramine määramiseks, kruvik, venitamisel mõõtejoonlaud. Skeem Töö teoreetilised alused Jõu mõjul muutuvadkeha mõõtmed ja kuju, keha deformeerub. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nim. deformatsiooni elastsuseks. Deformatsioone võib olla mitmeid: venitus, surve, nihe jne. Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme suuruse x ja esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab, millise osa võrra on suurenenud või vähenenud keha mõõtmed, nim. suhteliseks deformatsiooniks. Tavaliselt kasutatakse tehnikas elastsuskoefitsendi pöördväärtust E=1/k , mida nim. elastsusmooduliks, mis on võrdne pingega, mille mõjul keha pikeneks esialgse pikkuse võrra (=1). Elastsusmooduli arvutamiseks venitusest esitatakse valem kujul E=Fl/(Sl).
4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 4. Katse tulemused 4.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel 4.1 Proovik eha Maht Mass Tihedus [kg/m3] Prk nr. mõõtme [cm3] [g] d [cm] a b h üksik keskmine 1 11,8 24,9 8,7 2556 4932 1929,6 2 11,88 25,1 8,78 2618 4972 1899,2 3 11,9 25,07 8,8 2625 4984 1898,7 1862
mõõtmed maht mass, [g] [cm] [cm3] a b h 120,1 99,9 4,8 759,5 plaat 120,0 99,9 4,8 57578 759,49 13,2 120,0 100 4,8 759,5 Tabel 5.2. Valge EPS plaadi veeimavuse määramine Mõõtme Mass Mass 7 Veeimavus d, [mm] õhus, [g] päeva [%] Prk nr pärast immuta mist, [g] Pikkus Laius Kõrgus Massi Mahu järgi järgi
4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 5. Katse tulemused 5.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike ha Maht Mass [g] Tihedus [kg/m3] mõõtme [cm3] Prk nr. d [mm] a b h Üksik Keskmine 248 119,5 87,5 1878 1 248,5 118,5 87,5 2580 4809,8 1864 248 118,5 87,5 250,5 119 88 2 251 118,5 87 2598 4879,6 1878
materjali elastsusmooduli määramiseks varustatud mõõteseade traadi pikenemise tõmbedeformatsiooni kaudu, määramiseks, kruvik, mõõtelint. Skeem Töö teoreetilised alused Keha deformatsiooniks nimetatakse keha kuju ja mõõtmete muutumist jõu mõjul. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nimetatakse deformatsiooni elastseks Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme muutuse x ja esialgse mõõtme x suhtega = Arvu nimetatakse suhteliseks deformatsiooniks. Elastsete deformatsioonide puhul kehtib Hooke'i seadus, mis väidab, et suhteline deformatsioon on võrdeline deformeeriva pingega. Tõmbe korral =
Nägemine: KOKKUVÕTE · Inimene vaatab tavaliselt kahe silmaga, seetõttu näeb ta ruumiliselt. Norma nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtme asukohta. · Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. · Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid eserr hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenäge inimestel tuleb nägemise parandamiseks kanda kumerate ehk plussklaasid prille. · Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed vad ähmastena.
Avatud inimene näeb maailma omamoodi Psühholoogid kirjeldavad inimese isiksusejooni viie mõõtme kaudu, millest üks on avatus kogemusele, mis väljendub emotsioonide, seikluste, kujutlusvõime, uudsuse ja loovuse väärtustamises. Avatud inimesed näevad maailma otseses mõttes teistmoodi, saades kätte rohkem visuaalset informatsiooni, kui teised. Anna Antinor viis oma kolleegidega Melbourne ülikoolis läbi katse 123 õpilase vahel, kellel paluti ühe silmaga jälgida punast ning teise silmaga rohelist kujundit. Tulemuseks saadi see, et avatud mõtteviisiga õpilased nägid
• Pööramine – palgid liiguvad ühes pikisuunas ladvaots ees Palkide lahtisaagimise viisid Meetodid • Lahtisaagimine lihtlõikusega • Lahtisaagimine ringmeetodil • Lahtisaagimine sektor- ja pruss- segmentmeetodil Puidu lõpptöötlemine • Otsamine – Eelotsamine - rikete väljalõikamine ja otstele korrapärase geomeetrilise kuju andmine – Lõppotsamine - puidu vormeerimine vajaduse järgi • Sorteerimine - puidu grupperimine puuliigi, mõõtme, kvaliteedi, töötlemisastme järgi • Antiseptimine – puidu katmine keemiliste ainetega, et neid kaitsta seennakkuste eest • Ettevalmistus transporteerimiseks – puidu pakkimine • Markeerimine - märgitakse puidupakmele tarnija firma ja puidu informatsioon(kvaliteed, mõõtmed jne) Kasutatud allikad • www.kk.ttu.ee/puit/Saetoostuse_tehnoloogia/Saetoostuse_t ehnoloogia_sumigin.pdf • et.wikipedia.org/wiki/Saetööstus • kutseharidus
22.11.12 5 Aatomi ehitus ja kvantfüüsika1 1. Ainuke seletus on, et positiivne laeng on koondunud elektronidest tuhandeid kordi massiivsemasse kompaktsesse tuuma. Planetaarmudeli järgi kujutab aatom endast ~1023 korda vähendatud Päikesesüsteemi laadset moodustist. 2. Seejuures on keskseks kehaks tuum, mille ümber tiirlevad elektronid. Kaudsetest eksperimentidest on teada saadud aatomi mõõtme suurusjärk ~10- 8 cm. Tuuma mõõtme suurusjärk on aga veelgi väiksem ~10-13 cm. Elektroni vaadeldakse punktmassina. 22.11.12 6 Aatomi ehitus ja kvantfüüsika2 ·Tuumade koostisse kuuluvad positiivse laenguga prootonid ja laenguta neutronid. ·Ainukesena on lihtsaima elemendi vesiniku aatomi tuumas ainult 1 prooton. ·Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. See
Eeltoodud omadused on regelikkuses täielikult kirjeldatavad lisades hälbed. Arvutites on lihtne väljendada. Vt [GPS] Fig. 4.6 Geomeetriliste omaduste põhimõisted joonistele on antud ISO 14660. Esitatud on tegeliku detaili ja joonisel kujutatu vahelised seosed. Mõõtmisel raskusi, sest mõjuvad tugevalt temperatuur ning operaator. 5 5 MÕÕTMETE ÜLDPRINTSIIBID 5.1 Mõõtme määratlus Mõõtmete tolerantside mõisted ja juhised tolereerimiseks on antud standardis ISO 286-1. Mõõde: Lineaarse suuruse numbriline väärtus erilises ühikus. Näiteks: 20 mm või 20 km, kuid mitte 40 kg ega nurk. Lineaarne suurus Kohtmõõde Arvutatud mõõde Statistiline mõõde Üldmõõde Kahe punkti vahemaa Pindala diameetri mõõde Minimaalne mõõde Vähimruutude mõõde
Objekt esitatakse tehnilisel joonisel koos mõõtmete, asendi ja kuju nõuetega. 3. Mis on detaili nimimõõde ja kuidas seda määratakse? Nimimõõde projekteerimisel määratav esmasmõõde mis määrab komponendi esmasmõõde suuruse ja saadakse insenriarvutustest või muudest kaalutlustest lähtuvalt ning ümmardatakse eelisarvude rea lähima vastava (suurema või väiksema) väärtuseni. Nimimõõde (D). 4. Mida nimetatakse mõõtme piirhälbeks? Mis on ülemine ja alumine piirhälve? Tuua näide nimimõõtmest koos piirhälvetega. Piirhälve piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. - Ülemine hälve suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve. Ava läbimõõdu ülemine piirhälve ES = eU, hole = 1 mm - Alumine hälve vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve. Ava läbimõõdu alumine piirhälve EI = eL, hole = 0 mm 5. Mida nimetatakse piirmõõtmeks
Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 4.11.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond 1. Reguleeritav harkkaliiber 30-35 mm Töö käik: 1.Töökohal oleva tolerantside tabeli järgi arvutada etteantud mõõtme piirmõõtmed dmax ja dmin. 2.Komplekteerida pikkusmõõtplaatidest täpsusega 0,001 mm paketid, mille mõõt vastaks arvutatud dmax ja dmin. 3.Häälestada harkkaliibri mõõtepinnad GO (läbiv) ja NOT GO (mitteläbiv) koostatud pikkusmõõtplaatide pakketide abil mõõtudele dmax ja dmin. Häälestamiseks keerake kruvikeerajaga lahti harkkaliibri mõlemad fikseerimiskruvid ja nihutage kaliibri mõõteotsikud vajalikku asendisse, kinnitage fikseerimiskruvid. 4
käelise tegevusega, et mitte öelda käsitööga. Traditsiooniliste meetodite kasutamine ja tehnoloogiliste vahenditega liitmine on kindlasti oluline nii kunstnikele kui ka publikule seda mõjuvam ning sügavam on tulemus ning seda selgemalt on võimalik avada töö sisu ja autori mõtted. Traditsioonid võivad lisada tööle oma müstilise sügavuse, mille mõistmiseks on vaja neid tunda, see annab aga loodavale veel ühe mõõtme juurde. Traditsiooniliste vahendite tundma õppimine on oluline kindlasti ka noorte ning kunsti juurde alles teed leidvate inimeste seisukohast, kuna see aitab neil paremini mõista ning kõrgemalt hinnata progressi, mis on võimalikuks teinud tänapäevaste vahendite kasutamise loometegevuse juures. See on ka põhjus, miks peaks enne arvutihiirt andma kujutava kunsti huvilisele kätte pliiatsi või pintsli. Sama kehtib ka muusika kohta oluline on tunda seda, mis
(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.See USA sotsioloogi Pitirim Sorokini loodud termin tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistatuse süsteemis.Liikumine võib olla horisontaalne(näiteks maalt linna) või vertikaalne(lihatöölisest spetsialistiks). Ühiskonna stratifitseerimise mooduseid Sotsiaalne kihistumine kolme mõõtme kontseptsiooni.Esiteks kihistub ühiskond majandusresurrside alusel klassideks.Teiseks toimub staatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni,aga ka päritolu ja/või seisuse põhjal. Kolmandaks kihistub ühiskond poliitiliselt,selle järgi.milline on kellegi juurdepääs võimule.Stratifikatsioon männgib olulist rolli ühiskonna integreerimisel,sest paigutab kõik inimrühmad kindlale positsioonile. Arenenud ühiskondadele iseloomulik sotsiaalne jaotus
Soojusnähtused metallides Enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse soojuspaisumiseks. Tahke aine soojuspaisumisel esineb sama seaduspärasus mis gaasi ja vedeliku korral: keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Kuna enamasti on oluline tahke keha teatud mõõtme, näiteks pikkuse muutumine temperatuuri muutumisel, siis väljendatakse soojuspaisumist iseloomustav seaduspärasus järgmiselt: keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Tahked kehad võivad pikenemist takistavatele kehadele avaldada suurt rõhku. Kuna klaas on rabe, siis kuumutamisel võib ta puruneda, aga metall kuumutamisel ei purune, sest metallid pole rabedad. Soojuspaisumise seaduspärasusi arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel.
Rütm – nähtuste korduvuse muster Meloodia – helide kaunikõlaline järjestus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber – helivärv Harmoonia – õpetus helide kooskõla homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest Faktuur - üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Mitmehäälsuse liigid: Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides. Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid. Keskaeg (5-15 saj) Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud, aadlikud, talupojad,
geopoliitilisel maakaardil, Põhja- ja Ida-Euroopa ristteedel. Nii pole parata, et Eesti faktiline asend mõlemal kaardil läheb mõnevõrra lahku soovitud või kujuteldavast asukohast, mis paljude eestlaste arvates peaks olema palju lähedasem põhjamaisele ideaalile. 10. Maailma väärtuste uuringu viimase uuringulaine (2011) andmed näitavad, et eesti- ja venekeelse elanikkonna väärtused erinevad oluliselt vaid ühe mõõtme – ellujäämine vastandina eneseväljenduse osas. (Eesti inimarengu aruanne 2012/2013)
5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad, 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena? 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 14
Seepärast on välis võru istud võlli süsteemis ja võlli tolerants väljad ava süsteemis. Kuna laagrid valmistataks eri tehnoloogia järgi, seega on naad tüpsemad kui kokku käivad tetailid. Veere laagrid valmistatakse täpsusega: IT2-IT5. Laagri pesad masina keres IT5-IT9 järgi. Seepärast on veere laagri istud palju täpsemad silatate silindri istudes. Laagri pesa ja võlli istumis pindade koonilisus ja ovaalsus ei tohi ületada sõltuvalt laagri täpsusest 0,25-0,6 vastava mõõtme tolerantsi. Isumis pindade siledus peab olema Ra-skaala järgi piirides 0,1mm-0,16mm. Istude valik veere laagrile sõltub koormus olukorrast. Veere laager töötab tavaliselt nii, et üks võru pöörleb ja teine seisab paigal. Kuna laager valmistatakse suhteliselt kõvast materjalist, aga laagriga liidetavad asjad pehmemast materjalist, siis peab pöörlev võru olema masina kormusel või vüllil liikumatult. Kui pöörlev võru oleks vabalt siis kulutaks ta võllile süvise. Veere
Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtme veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mõõda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: 0 proovikeha tihedus [kg/m3] m kuivatatud proovikeha mass [kg] V proovikeha maht [m3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali
või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks. Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast: näiteks optiline spekter on need elektromagnetlained, mis on inimsilmale nähtavad.
Nii tegime kolm korda. 8. Tõstsime arretiiriga mõõtotsaku üles ja võtsime plaatploki laualt ära. 9. Tõstsime mõõtotsaku arretiiriga üles ja asetasime pikkusmõõtplaatploki asemele mõõdetava kaliiber. Nihutades kaliibrit ettevaatlikult töölaual võtsime lugemi, mis vastas suurimale mõõtmele. 10. Mõõtsime detaili otste lähedalt kahes ristuvas sihis. Igat mõõdet võtsime kolm korda. 11. Mõõtetulemused kandsime tabelisse, arvutasime detaili keskmise tegeliku mõõtme ja analüüsisime kujuhälbeid. Mõõteskeem: Mõõtetulemused: Mõõte- lugem ristlõikes Keskm. Seade- Tegelik siht A-A B-B lugem mõõde mõõde I-I 0,038 0,036 0,285 38,000 37,715 II-II 0,033 0,034 Ovaalsus 0,005 0,002 Mõõtetulemuste analüüs:
intelligents, aristokraatia, eliit. Eliit suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab olulisekd ja väärtuslikuks. Tänapäevases ühiskonnas stratifitseeritakse kolmel moel: 1. Carl Marxist lähtuvalt kaheks vastandikuks klassiks töövahendite omamise põhjal. 2. Max Webberist lähtuvalt kihtidesse jaotamine kolme mõõtme alusel (majandusresursi, elulaad ja poliitika). 3. Parconsist lähtuvalt kihtidesse jaotamine sotsiaalsete rollide täitmise alusel (kompetentsus, isikuomadused, omamine), Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia 1. Põhiväärtused Vabadus. Riik, kogukond, Võrdsus.
7. Mis on külm valgusallikas? (too näiteid) Külmad valgusallikad- aatomid ei ergastu, kõrge temperatuur aatomeid ergastada (nt: elektrivool, päevavalguslamp, säästulamp, valgus ise, keemiline reaktsioon) 8. Kirjelda valge valguskiire murdumist prismas (Newtoni katse) Prismas muutus valgus värviliseks ja väljudes eraldusid värvid veelgi 9. Mida nimetatakse spektriks? Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast. 10. Mida kujutab endast valge valgus? Valge valgus on liitvalgus mis sisaldab kõikvõimalikke lainepikkustega valgusi 11. Mis on monokromaatne valgus? Monokromaatne valgus on kindla lainepikkusega valgus 12. Loetle spektrivärvid nende esinemise järjekorras Punane – oranž – kollane – roheline – helesinine – sinine – violetne 13. Millises vahemikus on nähtava valguse lainepikkused?
Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nihik (täpsus0,1 mm), sügavuskruvik (täpsus 0,01 mm ja piirkond 0- 75mm). 2. Töökäik: 1.Mõõta kõigi avade sügavused nihikuga. Kanda mõõtetulemused tabelisse 1. 2.Mõõta iga ava sügavust sügavuskruvikuga 3 korda muutes pisut mõõtekohta. Mõõtetulemused (mõõde 1 – 3) kandke tabelisse 1. Mõõtmise juures kasutada vajaliku pikkusega vahetusotsakuid. Arvutage sügavuskruvikuga teostatud 3 mõõtme keskmine tulemus M Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0-25 mm; 25-50 mm; 50-75 mm; 1 – käristi mutter 2 – trummel 3 – hülss 4 – pidur 5 – alus 6 – seademõõt 7 – vahetusotsakud Tabel 1. Mõõtetulemused: Mõõde Keskmine mõõde Ava nr. Vahetusotsak Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3
nõudmistele, Töö XII Maja plaan 2 3500 400 2300 100 400 1600 Mõõtmete üksikosade paigutus. Kaldkirjas, punase värvusega ja nooltega on tähistatud ehitusjoonistele kantavate mõõtme üksikosade asendid. Näiteks rõhtsale, plaani kohale esimesele mõõtahelale, on DIMEXO = 12, teisele reale DIMEXO = 19: Püstmõõtmetele: esimesele DIMEXO = 8, teisele mõõtahelale DIMEXO = 15. 1500 120 100 500 2000 1300 850 1900 100 100 250
1.Kuidas nimetatakse haaravat ja haaratavat pinda? Haarava pinna üldnimeks on AVA ja haaratava pinna üldnimetuseks on VÕLL 2. Mis on nimi-, piir- ja tegelik mõõde? Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele kõigepealt ja mille suhtes arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Piirmõõtmed on mõõtmed, mis määravad tegeliku mõõtme suurima ja vähima lubatava väärtuse. Tegelik mõõde. See on mõõde, mille toode omandab valmistamise käigus. See on siis valmistoote mõõde, mis on mõõdetud etteantud täpsusega. 3. Mis on alumine ja mis on ülemine hälve ning missugused on hälvete märgid?+ - Alumine hälve - vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve Ülemine hälve - suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve 4
Teatud vasturääkivus tekib siin kasvatusteadlase Peeter Põllu 1933. aastast pärit väitega, nagu oleks eestlaste häda traditsioonide puudus, see tähendab kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Irratsionaalsena tunduv ütlus ei seleta mitte kuidagi ehteestlaslikku tava pidada laulupidusid või heisata veebruarikuu kahekümne neljandal päeval Sinimustvalge. Täielikult immanentsena näivad traditsioonid omandavad Põllu seisukohast lähtudes hoopis tühise mõõtme. Eesti pole muidugi mõni vana haritud maa, millele kasvatusteadlane traditsioonides peituvat vaimu omastab, ent ometi ei saa alahinnata vähemalt püüdlusigi hoida au sees ja elus vanu kombeid. Paari aasta taguses Õpetajate Lehes on veel üks kasvatusteadlane, Maie Tuulik, kirjutanud: ,,Tänapäeval on traditsioon paljude otsustajate arvates primitiivne, sest on peavooludest kõrvale jäänud. Kui tahad ajaga sammu pidada, siis uuenda ja veel kord uuenda, kõlab käsulause
Tuua näiteid tehnoloogislistest tehnilistest süsteemidest või detailidest. Milleks kasutatakse eelisarvude ridu? Tuua näiteid nende rakendusest. Palun lahenda oma ülesanded ise :) :) osa 2. Masinaelementide vahetatavus ja täpsus TOO EASY FOR ME!!! Miks tuleb konstrueerimisel, tootmisel, ekspluateerimisel ja remontimisel järgida vahetatavuse printsiipi? Mida nimetatakse mõõtmiseks ja tolereerimiseks? Mis on detaili nimimõõde ja kuidas seda määratakse? Mida nimetatakse mõõtme piirhälbeks? Mis on ülemine ja alumine piirhälve? Tuua näiteid nimimõõtmest koos piirhälvetega. Mida nimetatakse piirmõõtmeks? Tuua näiteid nimimõõtmest koos piirhälvete ja piirmõõtmetega. Mida nimetatakse mõõtme tolerantsiks? Tuua näiteid nimimõõtmest koos piirhälvetega, arvutada mõõtme tolerants. Kuidas defineeritakse ava ja võlli toote elementi mõõtmestamisel ja tolereerimisel? Mida käsitleb ISO286 standard? Mida näitab tolerantsijärk
................................................................................................16 1 SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on projekteerida rakistus detaili „Lukusti“ töötlemiseks enda poolt valitud APJ freespingis. Tootmisprogrammiga 5000tk saritootmise tingimustes. Rakistusele esitatavad tingimused: • Mõõtme 25,3 H8 töötlemiseks • Rakis peab olema tööpingi töölaualt lihtsalt eemaldatav; • Rakside paigaldusel tööpingi löölauale peab olema tagatud ristseis; • Korraga peab olema paigaldatav min 2 detaili; • Detailide kinnitus rakisesse peab toimuma kiirelt; • Rakise projekteerimisel kasutada standardelemente; 2 TOORIK, TÖÖPINK Tooriku andmed
otspunktid). Ringjoone diameetri märkimiseks joonisele on kasutusel käsk DIMDIAMETER. Valida tuleb ringjoon või kaar. Pärast seda tuleb näidata diameetri ühe otspunkti asukoht. Diameetri väärtuse ette kirjutatakse automaatselt läbimõõdumärk. Kui mõõde kantakse ringjoonest väljapoole, tähistatakse ka ringjoone tsentripunkt (nagu käsuga DIMCENTER). Küllalt sarnane diameetri väärtuse tähistamisega on ringjoone raadiuse mõõtme pealekandmine. Tehakse seda käsuga DIMRADIUS. Läbimõõdumärgi asemel kirjutatakse mõõtarvu ette nüüd täht R. See on siis lühiülevaade mõõtmestamisest ja mõõtühikutest.
`ruudu` ja `kuubi` mõisted, rakendades sellega geomeetria mõisteid aritmeetikas. B. Magee väidab, et ``see kreeka filosoof ja matemaatik oli esimene inimene, kes tuli mõttele, et kogu materiaalse maailma toimimist võib väljendada matemaatiliste terminite kaudu. Huvitav on see, et Platon, kes on Pythagorase nime vaid mõnel korral maininud, on temalt üsna palju ideid üle võtnud. Pythagorase huvi matemaatika vastu omandas müstilise mõõtme ja lõpnes arvu kui kõige oleva aluseks kuulutamisega. Arvu ei vaadeldud abstraktse mõistena, vaid kui reaalsete asjade tõelise olemuse konkreetset kehastust . See tähendab sisuliselt kaht : ühelt poolt on kõik asjad tekkinud arvust ja teiselt poolt on asjad arvude koopiad. Eksisteerib kaks maailma, asjade- ja arvude maailm. Asjade maailm on muutlik, olles vaid arvude maailma koopia. Viimane teooria on tõenäoliselt huvi
suudad hindamise väliste kriteeriumide järgi milline neist on 22. Milles seisneb Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete kasvus õige, milline ei sobi?) 23. Millised on Stenbergi praktilised intelligentsusteooria 10. Loetlege Andtersoni jt (2001)kognitiivsete õppe-eesmärkide põhikomponendid? taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? analüütiline ehk kontseptuaalne kolme liiki protsesse- metakognitsioon, soorituslikud oskused ja teadmiste Määrab sisusoorituse eraldi erinevalt Bloomist. omandamine Sisu faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline kreatiivne ehk loominguline tahk kaks komponenti- uudsus ja
Rutherfordi -osakeste hajumiskatse- kullalehe pommitamisel positiivselt laetud alfaosakestega põrkuvad vaid üksikud -osakesed kullalehelt tagasi. See on võimalik vaid siis, kui teele jääb teine positiivne (tõukejõude tekitav) osake, mille mass on oluliselt suurem -osakeste massist. Aatomi ehitus: Planetaarmudeli järgi kujutab aatom endast -10 korda vähendatud päikesesüsteemi laadset moodustist. Aatomi mõõtme suurusjärk on -10 m. Tuumal 10 m. Elektroni vaadeldakse punktmassina. Tuum koosneb nukleonidest. (prootonitest (+) ja neutronitest (0)) Vesiniku aatomis on ainult 1 prooton. Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. See moodustab elementaarlaengu, mille väärtus on 1,6 · 10 C. Prooton ja neutron on ligikaudu võrdse massiga, mis on 2000 korda suurem kui elektroni mass. z- laenguarv- prootonite arv, jrk nr tabelis.
..........................................5 4. LABORATOORNE TÖÖ NR 9..............................................................................................6 5. LABORATOORNE TÖÖ NR 5..............................................................................................7 6. LABORATOORNE TÖÖ NR 6..............................................................................................8 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7 Harkkaliibri mõõtu seadmine. Töös arvutatakse etteantud mõõtme järgi piirmõõtmed ning seatakse reguleeritav harkkaliiber mõõtu. Võll läbimõõduga 33 m5, IT 5, mille piirhälbed: Es = +20 Ei = +9 Võlli piirmõõtmed: dmax = 33,020mm dmin = 33,009mm GO(läbiv) = dmax * 1,02 + 2 +30 =33,020 Not GO (mitteläbiv) = dmin 1,009 + 2 + 30 =33,009 Katses kasutasin harkkaliibrit ja mõõteplaate. 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8 Radiaalviskumise mõõtmine.
siht A-A B-B C-C hälve mõõde mõõde I-I -0,02 +0,01 +0,06 0,015 100 100,015 II - II -0,03 +0,03 +0,04 Ovaalsus 0,01 0,02 0,02 7. Arvutasin kõigi lugemite aritmeetilise keskmise ( ka hälvingu märk on tähtis), liitsin selle seademõõtmele ja nii sain tegeliku mõõtme. 8. Joonestasin järeldusena silindri kaks ristuvat vertikaallõiget ja analüüsides mõõtetulemusi näitasin neil (liialdatult) silindri sisekontuuri tegeliku kuju (koonilisus, nõgusus, kumerus). 9. Võtsin mõõteriista lahti, õlitasin mõõtepinnad (ka mõõteplaatidel ja külgmikel), panin need karpi ja korrastasin töökoha. 10. Esitan töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr
ulatuses ühesuguse kuju ja suurusega. Mõõtmete märkimise näited on näha järgneval joonisel [Pilt 1]. Pilt 1. Mõõtmete märkimine joonisele Üldnõuded joonisele mõõtude märkimiseks Mõõtjoon tõmmatakse mõõdetava lõigu suhtes alati paralleelselt, piirikjooned aga põhiliselt risti. Kui mõõtnooled on lühikesed ja nool ei mahu piirikute vahele, pikendatakse mõõtjoont ning nooled pannakse väljapoole piirikjooni [Pilt 1, a ja d]. Mitme järjestikku asetseva mõõtme andmisel, kui mõõtnooled joonisele ei mahu, märgitakse kokkupuutuvate mõõtjoonte otspunktid kas üheainsa noole, punkti või kaldkriipsukesega [Pilt 1, c]. ● Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 (mm) kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. ● Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. ● Väiksem mõõde antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde kontuurist kaugemal.
COLOS S EUM J a ne li Lille a llik 10.a · Rooma s uurim a mfite a te r Colos s e um e hita ti 1.s a ja ndil pKr. · Ehitus t a lus ta s 70.a a s ta l ke is e r Ve s pa s ia nus ja lõpe ta s 82. a a s ta l te ma poe g. · Rooma Colos s e um s a i nime tus e lä he dus e s a s unud ke is e r Ne ro hiige lkuju (nn. kolos s i) jä rgi. · Colos s e um on põhipla a nilt e llips ikujuline , mõõtme te ga 188x156 m. · Vä lis müüri kõrgus on 48,5 m. · Ehitis e üldpikkus 524 m. · P e a mine ma te rja l on lubja kivis t te llis e d, mille kinnita mis e ks e i ka s uta tud mörti va id ra udkla mbre id. · Antiika ja l s uurus e lt kolma s s ta a dion. · Ma huta s 50 000 pe a ltva a ta ja t. · Tribüünide a ll kulge s id ringga le riid ja tre ppkä igud. · P e a ltva a ta ja d olid ja ga tud ne lja ks : na is e d, orja d, va ba s ta tud orja d ja va ba na
kellel selge siht silme ees, mida ta nüüd õpetama hakkab, vaid mina hakkan kujundama vastavalt nõudlusele olukorda. Sellistel puhkudel on suhtlemisel suur roll, näiteks karjumisega ei saa saavutada kontakti, mida võib saavutada rahuliku rääkimisega. Noorsootöötaja poole pöördumine ei tohi olla eneseületamine. Minu soov on olnud juba lasteaia east olla õpetaja. Niisiis saigi minust lasteaia õpetaja, praeguseks on ta võtnud veidi teistsugusema mõõtme, kui õpin noorsootöötajaks. Kindlasti pole ma pregust väga kompetentne õpetamise ja kasvatustöö valdkonnas kuid siiski etem kui need kes seda tööd hingelt teha ei soovi. Ja ma õpin ja laiendan oma teadmisi, mida saan ka lastega jagada, kas siis lasteaias või tulevikkus noortega töös.
Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad on faktiteadmine, kontseptuaalne teadmine, protseduuriline teadmine ja metakognitiivne teadmine. 10. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad. Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad on pea meeles, saa aru,
Kui see õnnestub, tekib tajukujund, millele antakse tähendus. Vertikaalses dimensioonis muutub S1 sõnumiks VS. Sündmust edastav sõnum jaguneb kaheks: vormiks (V) ja sisuks (S). Sisu saab edasi anda mitmes vormis. On terve hulk võimalikke vorme, mille seast on valitud ainult üks. Sõnumi sisule parima vormi valimine ongi üks kommunikaatori põhimuresid. Samas on tähtis mõista, et VS on tervik siin ei ole kaks eri asja lihtsalt kokku pandud. Vertikaalse mõõtme keskne probleem on juurdepääs meediumeile ja kommunikatsioonikanaleile. Protsessi kolmas etapp on taas horisontaalne. Vastuvõtja T 2 tähelepanek ei puuduta sündmust S, vaid sõnumit selle kohta, seega VS-i. Siin kordub esimene horisontaalne protsess. Sõnumi tähendus ei sisaldu temas endas, see tekib vastuvõtja ja sõnumi interaktsioonis ning on kordamööda mõjutamise ja nõupidamise tulemus. T2 tõlgendab VS-i, tuginedes oma
annaabi.ee 
