Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ELASTSUSMOODUL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tallinna Tehnikaülikool 
Füüsikainstituut 
Üliõpilane: Margarita  Sidorenko  
Teostatud: 7.03. 2019  
Õpperühm: IABB63 
Kaitstud: 
Töö nr: 9 
TO: 
 
ELASTSUSMOODUL  
Töö eesmärk: 
Töövahendid: 
Hooke`i seaduse rakendamine traadi 
Uuritavast materjalist  traat , indikaatorkelladega 
materjali elastsusmooduli määramiseks 
varustatud mõõteseade traadi pikenemise 
tõmbedeformatsiooni kaudu, 
määramiseks, kruvik , mõõtelint. 
 
Skeem   
 
 
 
Töö  teoreetilised  alused 
 
Keha  deformatsiooniks  nimetatakse keha kuju ja mõõtmete muutumist jõu mõjul. Kui pärast jõu mõju 
lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nimetatakse deformatsiooni elastseks 
 
Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme muutuse ∆x ja esialgse mõõtme x suhtega  
𝛥𝑥
𝜀 =
 
𝑥
Arvu ε nimetatakse suhteliseks deformatsiooniks. Elastsete deformatsioonide puhul kehtib Hooke’i 
seadus, mis väidab, et suhteline  deformatsioon on võrdeline deformeeriva pingega. Tõmbe korral 
𝛥𝑙
𝐹
= 𝑘  
𝑙
𝑆
kus ∆l  on absoluutne  pikenemine , l on keha esialgne pikkus, 
)* on suhteline pikenemine, 
F on tõmbejõud, S on keha ristlõike pindala, 
κ on materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks
Katseandmete tabelid 
 
d1 = 0,42 mm   
d2 =0,44 mm   
d3 = 0,45 mm 
 
l = 817 mm = 0,817 m  (T = 0,5 mm) 
 
 
Katse 
Lisakoormised 
Koormisele lähemal 
Koormisest kaugemal 
 
olev indikaatorkell 
olev indikaatorkell 
Pikenemine 
Mass kg  Raskus N 
Näit 
𝛥𝑙
Näit 
𝛥𝑙
mm 
+*,- 
ü*/- 
mm 
mm 
mm 
mm 
1.   

9,80 





2.   

19,60 
0,45 
0,45 
0,08 
0,08 
0,37 
3.   

29,40 
0,79 
0,34 
0,13 
0,05 
0,29 
4.   

39,20 
1,13 
0,34 
0,17 
0,04 
0,3 
5.   

49,00 
1,47 
0,34 
0,21 
0,04 
0,3 
6.   

58,80 
1,80 
0,33 
0,24 
0,03 
0,3 
7.   

49,00 
1,50 
-0,3 
0,21 
-0,03 
-0,27 
8.   

39,20 
1,18 
-0,32 
0,18 
-0,03 
-0,29 
9.   

29,40 
0,81 
-0,37 
0,14 
-0,04 
-0,33 
10.  

19,60 
0,46 
-0,35 
0,09 
-0,05 
-0,3 
11.  

9,80 
0,09 
-0,37 
0,01 
-0,08 
-0,29 
 
 
 
 
Arvutused: 
 
Arvutan raskust  exceli  abil kasutades valemit : P=mg , kus g = 9,8 - 
01
Pikenemise arvutan valemiga 
𝑃𝑖𝑘𝑒𝑛𝑒𝑚𝑖𝑛𝑒 = 𝛥𝑙ü*/- − 𝛥𝑙+*,- 
 
 
Katse nr  𝑑  
𝑑 − 𝑑̅  
;𝑑 − 𝑑̅
Vasakule Paremale
ELASTSUSMOODUL #1 ELASTSUSMOODUL #2 ELASTSUSMOODUL #3 ELASTSUSMOODUL #4 ELASTSUSMOODUL #5 ELASTSUSMOODUL #6 ELASTSUSMOODUL #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meor Õppematerjali autor
Töö eesmärk:
Hooke`i seaduse rakendamine traadi
materjali elastsusmooduli määramiseks
tõmbedeformatsiooni kaudu,

Sarnased õppematerjalid

Elastsusmoodul nr 9
5
docx

Elastsusmoodul nr 9

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Greteliis Raud Teostatud: 09.02.2022 Õpperühm: EANB21 Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkelladega materjali elastsusmooduli määramiseks varustatud mõõteseade traadi pikenemise tõmbedeformatsiooni kaudu. määramiseks, kruvik, mõõtelint. Skeem Töö teoreetilised alused Keha deformatsiooniks nimetatakse keha kuju ja mõõtmete muutumist jõu mõjul. Kui pärast jõu mõju

Füüsika praktikum
Toiduained
42
xls

Toiduained

KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)

Kehaline kasvatus
СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ
150
doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
Rakendus statistika kodutöö
16
docx

Rakendus statistika kodutöö

ni xini nx2 ni(x- x)2 xi 2 1 2 4 2512,01 6 1 6 36 2127,05 7 1 7 49 2035,81 12 1 12 144 1609,61 17 1 17 289 1233,41 18 4 72 1296 4656,70 20 1 20 400 1031,69 22 1 22 484 907,21 27 2 54 1458 1262,03 29 1 29 841 534,53 31 1 31 961 446,05 34 1 34 1156 328,33 36 1 36 1

Rakendusstatistika
Juhuslikud sündmused
129
pdf

Juhuslikud sündmused

1. 1. N n . , m k . N = 20, n = 5, m = 4, k = 2. . . C nk C Nm--nk C 52 C152 5!15!4!16! 5 4 3 15 14 4 P ( A) = = = = = 0,217 . CN m C 204 2!3!2!13!20! 2 20 19 18 17 2. n , k . , m . n = 10, k = 4, m = 2. . . C km C 42 4!2!8! 43 2 P ( A) = m = 2 = = = = 0,133 . Cn C10 2!2!10! 10 9 15 3. . 15% , ­ 25%, ­ 30%. , ( ) . . : A1 ­ ; A2 ­ ; A3 ­ . , ( ) P ( A) = P ( A1 A2 A3 + A1 A2 A3 + A1 A2 A3 ) = = P( A1 A2 A3 ) + P( A1 A2 A3 ) + P ( A1 A2 A3 ) = = P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) = = 0,85 0,75 0,3 +

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika
3-kodune töö Tabelid
60
xls

3. kodune töö Tabelid

Ülesanne 3 Tabelid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm kaülikool instituut Õppemärkmik xxxx92 Õpperühm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Era

Informaatika
Materjaliõpetus
52
odt

Materjaliõpetus

1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline

Materjaliõpetus
HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE
196
pdf

HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................

Masinatehnika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun