Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojusnähtused metallides (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Soojusnähtused metallides


Enamik aineid soojenedes paisub , jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse soojuspaisumiseks.
Tahke aine soojuspaisumisel esineb sama seaduspärasus mis gaasi ja vedeliku korral: keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Kuna enamasti on oluline tahke keha teatud mõõtme, näiteks pikkuse muutumine temperatuuri muutumisel, siis väljendatakse soojuspaisumist iseloomustav seaduspärasus järgmiselt: keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga.
Tahked kehad võivad pikenemist takistavatele kehadele avaldada suurt rõhku.
Kuna klaas on rabe , siis kuumutamisel võib ta puruneda, aga metall kuumutamisel ei purune , sest metallid pole rabedad.
Soojuspaisumise seaduspärasusi arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel.
Sildade ehitamisel asetatakse silla otsad rullidele ja silla ning teetammi vahele jäetakse paisumispilu. Paisumispilud jäetakse ka raudteerööbaste vahele. Kui raudtee pikkuseks pidada ainult rööbaste kogupikkust, siis peab ta suvel olema pikem kui talvel. Muidugi ei muutu raudtee enese pikkus, vaid kõigi rööbaste pikkuste summa. See pole üks ja seesama, sest rööpad ei puutu üksteisega tihedalt kokku: otste vahel on väikesed vahed, et rööpad saaksid soojenemisel vabalt pikeneda. 8 m pikkustel rööbastel peab õhuvahe pikkus temperatuuril 0oC olema 6 mm. Et õhuvahe täielikult kaoks, peab rööpa temperatuur tõusma 65oC-ni.
Raudbetoon koosneb betoonist, mis on tugevdatud terasvardaga. Temperatuuri muutumisel ei lagune raudbetoon just selle tõttu, et betoon ja teras paisuvad temperatuuri muutudes ühepalju.
Elektripirnis on elektrivoolu juhtimiseks pandud kaks traati. Voolu sisselülitamisel pirni klaasballoon ja traadid soojenevad. Et pirn ei puruneks, peavad klaas ja traat paisuma soojenemisel täpselt ühepalju. Selle tagamiseks valmistatakse need traadid raua ja nikli sulamist, mida nimetatakse raudnikliks. Raudnikkel ja klaas paisuvad soojenemisel võrdselt.
Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekanne liigitatakse siseenergia viisi alusel soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja soojuskiirguseks. Kõik metallid on väga head soojusjuhid. Kuuma vee sisse asetatud metall lusikas soojeneb väga kiiresti ja on kaua kuum
Soojusnähtused metallides #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helena reinaru Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Materjaliteadus
37
docx

Materjaliteadus

vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> (joon 5-13). Millised on libisemispinnad ja libisemissuunad RTK ja SPH võre korral? 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;

Materjaliteaduse üldalused
Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

Monokristallides toimub plastiline deformatsioon libisemispindadel (slip planes) toimuva libisemise tulemusel. Polükristalse materjali korral toimub selle tulemusel terade pikenemine. Võib toimuda ka kaksikute tekkimine. 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;

Materjaliõpetus
Materjalid
86
pdf

Materjalid

911 °C ruumkesendatud kuupvõrest tahkkesen- keskel; datuks ja temperatuuril 1392 °C tagasi ruumkesen- d) põhitahkkesendatud ­ lisaks võreelemendi datuks. tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. Eri kristallivõre tüüpides võib paikneda enam Metall ­ mittemetall aatomeid kui neid mahub kristallivõre sõlmpunkti- desse. Enamikul kasutatavatel metallidel on kuubi- Metallid on ained, millel on tahkes olekus line või heksagonaalne kristallivõre: iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning - ruumkesendatud kuupvõre: Cr, Fe, Mn, Mo,

Kategoriseerimata
TTÜ üldfüüsika konspekt
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

11.2 Dielektriku polarisatsioon 11.3 Elektrivälja nõrgenemine dielektrikus 11.4 Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks dielektrilises keskkonnas 11.5 Elektriväli juhtides 11.6 Juhi mahtuvus. Kondensaator 11.7 Laengute süsteemi ja elektrivälja energia 12. ALALISVOOL 12.1 Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus 12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12.4 Elektrivool metallides 12.6 Elektrivool elektrolüüdilahustes 12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14.5 Lorentzi jõud 14.6 Voolude vastastikune mõju

Füüsika
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Kommentaarid (2)

t6nis99 profiilipilt
t6nis99: Kokkuvõte hea, aga oma arvamus mida otsisin oli pisut kehv.
16:17 24-10-2008
Kerstii96 profiilipilt
Kerstii96: Sain sellest väga palju abi.
00:19 06-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun