Soojusnähtused vannitoas Vannitoas tavaliseks soojendajaks on põrandaküte, mis saab energiat elektri näol ja elektri abil soojenevad põrandasoojenduse traadid, mis on valmistatud metallist, sest metall juhib hästi soojust ning traatide soojendamiseks kulub vähe energiat. Metalltraadid omakorda soojendavad põrandaplaate, kuna põrandaplaadid on savist, siis ei juhi nad hästi soojust ja põranda soojenemiseks läheb aega. Üldjuhul neelab põranda ülessoojendamine palju energiat, kui põrand on soe siis jahtub ta pika aja jooksul ja seega põranda ühel -samal temperatuuril hoidmine nõuab vähem energiat. Pesemiseks kasutatakse sooja vett ja vesi hakkab aurama, sest ümbritsev
Soojusnähtused autos TRIIN VAINO MY11 Mootori töötamine Kütuse põlemisel silindris eraldub soojusenergia Põlemisgaaside paisumisel silindris muudetakse soojusenergia mehaaniliseks energiaks Kolvi liikumine muudetakse ülekande mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähevad klaasid uduseks? Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini õhutemperatuur olema nii kõrge, et klaasidel kondenseerunud vesi auruks. Vajalik on ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Muu Sigarisüütaja - Generaatorist või akumulaatorist tulev elektrivool kuumutab sigaretisüütaja kütte- elemendi hõõgumiseni Istmesoojendus Peeglisoojendus Tagumise klaasi soojendus �
Soojusnähtused tulekahjus Põlemine toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul. Hapniku olemasolu meid ümbritsevas keskkonnas on loomulik, mistõttu üks tingimus on täidetud peaaegu kõikjal. Samuti ei tule ei looduslikus ega ka tehislikus keskkonnas puudust põlevast materjalist. Niisiis otsustab igasuguse põlemise tekke peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid tikud, tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes jne. Sageli ei mõista me tulekahju ohtlikkust, sest puudub ettekujutus selle kohta, kui kiiresti tulekahju areneb. Alati tuleb meeles pidada, et põlemine võib alguse saada igal ajal, sest meid ümbritseb väga palju erinevaid materjale, mis on tulekartlikud puud ja puidust esemed, paber, bensiin, õlid, igasugused kemikaalid, paljud plastmassid jne. Nende süttimise võib põhjustada mõni t�
klaasidel kondenseerunud vesi auruks. Vajalik ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Nähtused laternates Elektrivool läbides pirnide hõõgniite paneb need hõõguma, tekib valgus, mis võimaldab pimedal ajal autoga sõita. Esineb energia muutumine elektri energia muundub valgus- ja soojusenergiaks. Muud soojusnähtused autos Mootori töötamisel tekivate heitgaaside emisioon atmosfääri. Mootori töötamisel mitte vajalik soojus juhitakse jahutusvedeliku abil radiaatorisse, kus seda õhuvooluga jahutatakse. Generaatorist või akumulaatorist tulev elektrivool kuumutab sigaretisüütaja kütte-elemendi hõõgumiseni
see, mis enam õhku ei mahu, kondenseerub veepiisakeste kujul aknale. Kartulid on toorena kõvad. Kui nad aga ära keeta, muutuvad nad pehmeks. See on tingitud sellest, et vee temperatuuri tõustes suureneb molekulide kineetiline energia, seega ka kiirus. Kiiremini liikuvad vee molekulid põrkuvad suurema jõuga vastu kartuleid ja "taovad" nad sel viisil pehmeks. Kui kätte võtta metallist lusikas, siis tundub, et see on külm. Tegelikult on metall hoopis hea soojusjuht ja juhib käe soojuse ära. Metalli head soojusjuhtivust võib täheldada ka näiteks siis, kui jätta metallist varrega kulp kuuma supi sisse. Supi soojus liigub mööda kulpi ja kõrvetab kätt, kui seda võtma minna. Enamus kulpe ongi plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Vahest võib juhtuda, et kraan jääb peale kasutamist tilkuma. Vesi tilgub, mitte ei voola
Soojusnähtused saunas Saunas esineb palju erinavaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Nii tekib õhu ringvool ehk tsirkulatsioon. Saunaahjul on ka keris ja kerisekivid. Kerisekivid puutuvad kokku
vedelikuvoolude edasikandumisel. Konvektsioon hoiab saunas ühtlast temperatuuri. Kerise kohal õhk soojeneb ja asub ringlema. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem tuleb ahjus puid ära põletama. Puude põlemisel vabaneb soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist on vaja , seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist, sest sellisel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk kuna metall on hea soojusjuht. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Kui saunas on veepaak, on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Jaheda õhu juurdevool ja soojema äravool tagab ventilatsiooni, mis on oluline, sest organismi hapnikutarve suureneb, kuna ainevahetus saunas kiireneb
Q 1 −Q 2 η= ∙ 100 Q1 – soojendilt saadus soojushulk Q2 – jahutile antud soojushulk Q2 T −T2 η max= 1 ∙ 100 Maksimaalne kasutegur: T1 – soojendi temperatuur, T2 – jahuti temperatuur T2 (kasutegur ei saa kunagi olla 100%, sest T 2 ei saa kunagi olla 0K, kuna sellist temperatuuri pole võimalik saavutada) 4. Termodünaamika printsiibid (nende erinevad sõnastused) Termodünaamika – füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töös ja siseenergias a. I printsiip – süsteemile juurde antav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q= ∆U + A η ≤ 100 Q – juurdeantav soojushulk, ∆U – siseenergia suureniemine, A – välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö) Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb
Kõik kommentaarid