Elastsusmoodul - prax(11) (5)

Sarnased õppematerjalid

5

pdf

Füüsika praktikum nr 11 - ELASTSUSMOODUL

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 11 OT: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja traadi uuritav traat, seadis traadi pikenemise määramiseks, elastsusmooduli määramine venitamisel kruvik, mõõtejoonlaud Skeem  Töö käik 1. Mõõdan traadi pikkuse l klambrite vahel. 2. Mõõdan traadi läbimõõdu d kolmes kohas klambrite vahel. 3

Füüsika

11

pdf

Elastsusmoodul

tõmbejõud, S on keha ristlõike pindala, κ on materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. Jõu ja pindala suhet σ = F / S nimetatakse elastsusteoorias mehaaniliseks pingeks. Kuna tõmbe korral on jõud suunatud risti deformeeritava keha ristlõikepinnaga, on tegu normaalpingega. Tavaliselt kasutatakse tehnikas elastsuskoefitsiendi pöördväärtust E = 1 / K, mida nimetatakse elastsusmooduliks ehk Youngi mooduliks. Elastsusmoodul on võrdne mehaanilise normaalpingega, mille mõjul keha pikeneks esialgse pikkuse võrra , sest avaldades valemist (1) E ja arvestades sissetoodud tähistusi, saame: (2) Seda valemit kasutatakse elastsusmooduli arvutamiseks tõmbe kaudu. Mõõtmisel kasutatakse kas horisontaalset lauale asetatud seadet, mis on skemaatiliselt kujutatud joonisel 9.1a, või vertikaalset seinale kinnitatud seadet, mis on kujutatud joonisel 9.1b. Mõlema seadme

Aineehitus

5

docx

Elastsusmoodul nr 9

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Greteliis Raud Teostatud: 09.02.2022 Õpperühm: EANB21 Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkelladega materjali elastsusmooduli määramiseks varustatud mõõteseade traadi pikenemise tõmbedeformatsiooni kaudu. määramiseks, kruvik, mõõtelint. Skeem Töö teoreetilised alused Keha deformatsiooniks nimetatakse keha kuju ja mõõtmete muutumist jõu mõjul. Kui pärast jõu mõju

Füüsika praktikum

8

pdf

Elastsusmoodul

E 2.3 0.2 1011 m2 Suhtelise vea arvutamine E 1.70 1010 100 % 100 % 7.49 % E 2.27 1011     Järeldus Arvutuste tulemused: N Traadi elastsusmoodul: E 2.3 0.2 1011 , usutavusega 0.95. m2 suhteline viga: 7.5 % Järeldus: Saadud elastsusmoodul lubab väita, et tegemist on terastraadiga, kuna viimase elastsus- moodul on 210 GPa. Graafikult on näha, et Hooke'i seadus kehtib. Käesolev metoodika on sobiv materjali elastsusmooduli määramiseks.  Spikker 1

Füüsika

7

pdf

ELASTSUSMOODUL

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Margarita Sidorenko Teostatud: 7.03.2019 Õpperühm: IABB63 Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkelladega materjali elastsusmooduli määramiseks varustatud mõõteseade traadi pikenemise tõmbedeformatsiooni kaudu, määramiseks, kruvik, mõõtelint. Skeem Töö teoreetilised alused Keha deformatsiooniks nimetatakse keha kuju ja mõõtmete muutumist jõu mõjul. Kui pärast jõu mõju

Füüsika

136

pdf

Raudbetooni konspekt

See tagab armatuuri ja betooni koostöö kandepiirseisundis ja väldib konstruktsiooni hapra purunemise (malmarmatuur puruneks niipea, kui selle pinge saa- vutab tõmbetugevuse, betooni survetugevus jääks seejuures lõpuni kasutamata). Venivusomadustelt eristatakse klass A ( u > 2,5%), klass B ( u > 5%,), ja klass C (( u > 7,5%,)armatuuri. Joonis 2.2 Joonis 2.3  Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 16 Terase elastsusmoodul Es muutub piirides (1,8 ÷ 2,1)· 105 MPa, Eurokoodeks 2 lubab kasuta- da suurust Es = MPa. 2.2. Armatuuri nomenklatuur Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides armatuurterast voolavustuge- vuse normväärtusega 400 kuni 600 MPa. Armatuurterase tähistamisel määratletakse see oma kujuga (varras, valtstraat, traat, keevis- võrk), nimidiameetriga ja vastavusklassiga. Näiteks: varras 20 A500H, traat 5 Bp-I.

Raudbetoon

65

pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

(mustmetallidel külmpressistul µ=0,08 ja µ=0,14 kuumpressistul). Lubatav arvutuslik nihkejõud istupinnal F=µpminA/SS, kus SS on ohutustegur. Lisaks F2=Fa2+Ft2, kus Fa on telgjõud ja Ft on ringjõud ning on leitav Ft = 2000T/d, kus T on pöördemoment ja istu nimimõõde. Vajalik pindsurve eeltoodud valemist pmin = FSS / µA. Sellest tulenev ping Lame valemist Nmin=1000pmind(C1+C2)/E+U, kus E on elastsusmoodul (E=2,1. 105), tegurid C1=(d2+d12)/ (d2-d12)- ja C2=(d22+ d2)/ (d22- d2)+ , kus d1 on toru siseläbimõõt ja d2 on puksi välisläbimõõt ning U=5,5 (RaS+RaH). Suurim lubatav pindsurve tugevustingimustest lähtudes, et vältida plastseid deformatsioone nii sisemises kui ka välimises detailis on pmax1= 0,5 T(1-(d1/d)2), kus T on voolavuspiir ja pmax2= 0,5 T(1-(d/d2)2), kus T on voolavuspiir. Nmax1= 1000pmax1d(C1+C2)/E ja Nmax2= 1000pmax2d(C1+C2)/E.

Mõõtmestamineja tolereerimine

252

doc

Rakendusmehaanika

a) b) 0,2 % Kalestumine Kaela teke Voolamine Lineaarne osa Sele 2.3. Tõmbediagrammid: a) plastne materjal, b) habras materjal. 11 Hookei seadus pikkel (tõmbel ja survel)   E , kus E – materjali elastsusmoodul s.t. parameeter, mis iseloomustab materjali elastset deformeeritavust,  - detaili suhteline pikideformatsioon. l  , kus l – detaili algpikkus, l – pikideformatsioon. l l  l F l Siis   E  E ja l   , kus EA – detaili tõmbejäikus. l E EA

Materjaliõpetus

Meedia

Kommentaarid (5)