Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusmaterjalid praktikum nr 8 - soojusisolatsiooni katsetamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Soojusisolatsiooni katsetamine
  • Töö eesmärk
    Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest.
  • Katsetatud materjalid
    Katses katsetati kahte erinevat vahtpolüstureentoodet: EPS 60 ja EPS 120.
  • Töökäik
  • Mõõtmete määramine
  • Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 „Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid . Pikkuse ja laiuse määramine.“
    Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5oC. Katsed viidi läbi temperatuuril 23±5oC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega 0,5 mm. Kuna antud katses olevate katsekehade pikkused olid väiksemad kui 1,5 m, siis võeti üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Mõõtmistulemused estitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2.
  • Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine
    Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. iga katsekeha mõõde arvutati kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest – kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Mõõtmistulemused esitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2.
  • Tiheduse määramine vastavalt standardile EVS-EN 1602:1999 „Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Näivtiheduse määramine“
    Tihedus määrati keha massi ja mahu suhtena valemi (1) järgi.
    ρo=m/V*1000 (1)
    ρo – proovikeha tihedus [kg/m3]
    m – proovikeha mass õhus [g]
    V – proovikeha maht [cm3]
    Korrapärase kujuga keha maht arvutati keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mõõtmed määrati vastavalt punktile 3.1. katsekeha mass määrati kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitati kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2.
  • Veeimavuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999 „Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikaajalise veeimavuse määramine sukeldumise teel“
    Katseks võeti vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5oC hoitud kahe tootepartii peale kuus nimipaksusega katsekeha (200x200)±1 mm. Määrati katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 3.1. Määrati kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28oC, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoiti vees 7 ööpäeva, siis võeti veest välja ja eemaldati niiske lapiga üleliigne vesi ning määrati kohe veega immutatud katsekehade mass. Veeimavus mahu järgi arvutati valemi (2) järgi.
    wk=(m28-m)/V*100 (2)
    wk – veeimavus mahu järgi [%]
    m28 – veega immutatud katsekeha mass [g]
    m – proovikeha mass kuivatatult [g]
    V – katsekeha ruumala [cm2]
    Toote partii veeimavus arvutati kui aritmeetiline keskmine kolme proovikeha katsetulemustest. Mõõtmistulemused esitati 0,1% täpsusega ja kanti tabelisse 4.3.
  • Paindetugevuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 12089:1999
    Katseks võeti vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5oC hoitud kahe tootepartii peale kuus nimipaksusega katsekeha. Enne proovikehade katsetamist määrati tema mõõtmed vastavalt punkti 3.1 kirjelduse järgi. Paindetugevuse määramiseks asetati katsekeha kahele toele, mille vahekaugus oli 200 mm. Koormus rakendati katsekehale tugiava keskel. Iga üksiku katsekeha paindetugevus arvutati valemi (3) järgi.
    Rp=3*F*l/(2*b*h2) (3)
    Rp – katsekeha paindetugevus [kPa]
    F – purustav jõud [N]
    l – tugiava pikkus [mm]
    h – katsekeha paksus [mm]
    b – katsekeha laius [mm]
    Soojusisolatsioonmaterjali paindetugevus arvutati kui aritmeetiline keskmine kolme proovikeha katsetuse tulemustest, täpsusega 0,1 N/mm2 ja mõõtmistulemused kanti tabelisse 4.4.
  • Survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil
    3.5.1 Survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega vastavalt standardile EVS-EN 826:1999
    Katseks võeti vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5oC hoitud katsekeha. Enne proovikeha katsetamist määrati tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm punktis 3.1 toodud kirjelduse järgi. Koormustaluvuse määramine viidi läbi 3 katsekehaga kahest erinevast tootepartiist, mille mõõtmed olid 50x50x50 mm. katsekeha asetati pressi alumisele surveplaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormati eelkoormusega 250±10 Pa; katsekeha eelkoormus 0,064±0,003 kgf. Katsekeha koormati ühtlase kiirusega kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutati igale katsekehale eraldi valemi (4) järgi.
    σ10=F/S (4)
    σ10 – katsekeha koormustaluvus [kPa]
    F – koormus 10%-lisel deformatsioonil [N]
    S – katsekeha ristlõike pind [mm2]
    Soojusisolatsioonmaterjali koormustaluvus arvutati kui aritmeetiline keskmine 3 katsekeha katsetulemustest täpsusega 0,1 N/mm2. Mõõtmistulemused kanti tabelisse 4.5.
    3.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga
    Lisaks määrati materjalide koormustaluvus kaudse meetodiga. Kaudsel määramisel lähtuti katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvutati valemi (5) järgi.
    σ10=10,0*ρo-81,0 (5)
    Katsetulemused esitati kolme katsekeha aritmeetilise keskmisena kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelisse 4.5.
  • Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga
    Soojaerijuhtivus kaudsel määramisel arvutati valemi (6) järgi.
    λ=0,025314+5,1743*10-5*ρo+0,173606/ρo (6)
    λ – soojaerijuhtivus [W/(m*K)]
  • Katse tulemused
  • Tihedus
    4.1.1 EPS 60
    Tabel 4.1
    Katsekeha nr
    Katsekeha mõõtmed [mm]
    Katsekeha maht [cm3]
    Katsekeha mass [g]
    Tihedus ρo [kg/m3]
    a
    b
    h
    SV
    1000
    1201
    54,1
    64974,1
    762
    11,7
    1P
    150,8
    300,6
    48,8
    2212,1
    29,08
    13,1
    2P
    150,4
    300,3
    49
    2213,1
    31,28
    14,1
    3P
    150,7
    300,1
    49
    2216
    28,54
    12,9
    4V
    199,5
    199,5
    49
    1950,2
    24,71
    12,7
    5V
    200
    199,5
    49
    1955,1
    24,6
    12,6
    6V
    200
    200
    49
    1960
    25,58
    13,1
    4S
    49,5
    49
    48,2
    116,9
    1,55
    13,3
    5S
    50
    49,9
    49,2
    122,8
    1,5
    12,2
    6S
    49,9
    49,2
    50,1
    123
    1,63
    13,3
    Keskmine tihedus on ρ=12,9 kg/m3.
    4.1.2 EPS 120
    Tabel 4.2
    Katsekeha nr
    Katsekeha mõõtmed [mm]
    Katsekeha maht [cm3]
    Katsekeha mass [g]
    Tihedus ρo [kg/m3]
    a
    b
    h
    SS
    1002
    1202
    47,9
    57691
    1396
    24,1
    4P
    150
    298
    51
    2279,7
    51,58
    22,6
    5P
    150
    305
    51
    2333,3
    52,02
    22,3
    6P
    150
    300
    51
    2295
    52,47
    22,9
    1V
    199
    199
    50,7
    2007,8
    48,66
    24,2
    2V
    199
    200
    51,2
    2037,8
    46,03
    22,6
    3V
    200
    199
    50,6
    2013,9
    46,41
    23
    1S
    50,57
    50,93
    50,97
    130,3
    2,97
    22,8
    2S
    50,6
    50,6
    50,73
    129,9
    2,9
    22,3
    3S
    50,77
    50,6
    50,93
    130,8
    2,95
    22,6
    Keskmine tihedus on ρ=22,9 kg/m3.
  • Veeimavus
    Tabel 4.3
    Katsekeha nr
    Materjali nimetus
    Katsekeha mõõtmed [mm]
    Ruumala [cm3]
    Katsekeha mass [g]
    Veeimavus [%]
    a
    b
    h
    kuiv
    immut
    üksik
    keskm
    1
    EPS 120
    199
    199
    50,7
    2007,8
    48,66
    52,41
    0,19
    0,17
    2
    199
    200
    51,2
    2037,8
    46,03
    48,76
    0,13
    3
    200
    199
    50,6
    2012,9
    46,41
    49,98
    0,18
    4
    EPS 60
    199,5
    199,5
    49
    1950,2
    24,71
    49,09
    1,25
    1,32
    5
    200
    199,5
    49
    1955,1
    24,6
    47,95
    1,19
    6
    200
    200
    49
    1960,0
    25,58
    55,55
    1,53
  • Paindetugevus
    Tabel 4.4
    Katsekeha nr
    Materjali nimetus
    Katsekeha mõõtmed [mm]
    Purustav jõud
    Paindetugevus [kPa]
    b
    h
    üksik
    keskm
    1
    EPS 60
    300,6
    48,8
    15,4
    64,5
    62,6
    2
    300,3
    49
    15,2
    63,2
    3
    300,1
    49
    14,4
    60
    4
    EPS 120
    298
    51
    35,9
    139
    138,5
    5
    305
    51
    36,5
    138
    6
    300
    51
    36
    138,4
  • Survepinge
    Tabel 4.5
    Katsekeha nr
    Materjali nimetus
    Keha ristlõike mõõtmed [mm]
    Survepind [mm2]
    Jõud 10% deformat-sioonil
    Koormustaluvus [kPa]
    a
    b
    üksik
    kesk
    kaudne
    1
    EPS 120
    50,57
    50,93
    2575,5
    37
    143,7
    142,5
    148
    2
    50,6
    50,6
    2560,4
    36
    140,6
    3
    50,77
    50,6
    2569
    36,8
    143,2
    4
    EPS 60
    49,5
    49
    2425,5
    15,3
    63,1
    62,1
    48
    5
    50
    49,9
    2495
    14,7
    58,9
    6
    49,9
    49,2
    2455,1
    15,8
    64,4
  • Soojaerijuhtivus
    EPS 60 λv=0,025314+5,1743*10-5*12,9+0,173606/12,9=0,039 W/(m*K)
    EPS 120 λs=0,025314+5,1743*10-5*22,9+0,173606/22,9=0,034 W/(m*K)
  • Järeldus
    Esimese soojusisolatsioonmaterjali tiheduseks saadi 12,9 kg/m3, veeimavuseks mahu järgi 1,32%. Paindetugevuseks saadi 62,6 kPa ja koormustaluvus 10%-lisel deformatsioonil oli 62,1 kPa. Koormustaluvuse määramine kaudsel meetodil andis tulemuseks 48 kPa. Soojuserijuhtivus samuti kaudsel määramisel oli 0,039 W/(m*K). Katseandmete tulemuste järgi tuli toote tähistuseks EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS50-CS60 ja toote klassifikatsiooniks EPS 60.
    Teise soojusisolatsioonmaterjali tiheduseks saadi 22,9 kg/m3. Veeimavus mahu järgi tuli 0,17%. Paindetugevuseks saadi 138,5 kPa ja koormustaluvuseks 10%-lisel deformatsioonil 142,5 kPa, mis kaudsel meetodil andis tulemuseks 148 kPa. Soojuserijuhtivus samuti kaudsel määramisel oli 0,034 W/(m*K). Katseandmete tulemuste põhjal tuli toote tähistuseks EPS-EN 13163-T1-L2-W2-BS135-CS120 ja toote klassifikatsiooniks EPS 120.
    6
  • Ehitusmaterjalid praktikum nr 8 - soojusisolatsiooni katsetamine #1 Ehitusmaterjalid praktikum nr 8 - soojusisolatsiooni katsetamine #2 Ehitusmaterjalid praktikum nr 8 - soojusisolatsiooni katsetamine #3 Ehitusmaterjalid praktikum nr 8 - soojusisolatsiooni katsetamine #4 Ehitusmaterjalid praktikum nr 8 - soojusisolatsiooni katsetamine #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 313 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tondike22 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 7 EPS
    16
    docx

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 7 EPS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 7 2021 EPS katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonil, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati kahte erinevat vahtpolüstüreentoote – valget ja täpilist EPS-i. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on

    Ehitusmaterjalid
    Vahtpolüstüreentooted
    8
    docx

    Vahtpolüstüreentooted

    1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatavad materjalid EPS A ­ valge; EPS B ­ sinine. Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS plaate iseloomustavad hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivad mõõtmed, mittevananemine, raskesti süttivus, kasutamismugavus ja keskkonnasõbralikkus [1]. 3. Kasutatavad seadmed ja vahendid Nihik ja nurgik ­ katsekehade mõõtmiseks Kaal täpsusega 0,1 g - katsekehade massi määramiseks; Hüdrauliline press - surve- ja paindetugevuse määramiseks Immutamiseks vajalikud nõud. 4. Katsemetoodikad 4.1. Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine toimub vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasuta

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid labor 8
    8
    docx

    Ehitusmaterjalid labor 8.

    1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinised (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on

    Ehitusmaterjalid
    EPS
    5
    doc

    EPS

    Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10% deformatsioonil, paindetugevusest ja soojusjuhtivusest. Kasutatud materjal Vahtpolüstüreen 1. Töö käik 1.1 Mõõtmete määramine Tasasele alusele asetatud katsekehad mõõdeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. 3 mõõtmistulemuse põhjal leiti keskmine. Mõõtmistulemused on tabelis 1.1 1.2 Tiheduse määramine Katsekehad kaaluti ning seejärel leiti tihedus massi ja mahu suhtena valemist (1): m 0 = * 1000 Vpr kus, 0- proovikeha tihedus m- proovikeha mass, g Vpr- proovikeha ruumala, cm3 Arvutustulemused on tabelis 1.1 1.3 Paindetugevuse määramine Katsekehade mõõtmed saadi tabelist 1.1. Katsekehad asetati tugedele, mis olid vahega l=200mm ning keha koormati keskelt. Seejärel võeti skaala näit ja paindetuge

    Ehitusmaterjalid
    Vahtpolüstüreentoodete-EPS-tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest-mõõtmete tolerantsidest-survepingest 10% deformatsoonist-paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest
    9
    docx

    Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest.

    1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinist (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid SOOJUSISOLATSIOON
    7
    pdf

    Ehitusmaterjalid SOOJUSISOLATSIOON

    SOOJUSISOLATSIOONMATERJALIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Vahtpolüstereentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatisoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, joonlaud (täpsusega 0,1mm), kaal (täpsusega 2g) ning anum vee jaoks. 3. Töö käik 3.1 Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoitakse enne katse algust vähemalt 6 tundi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Katsed viiakse läbi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirjade järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad, kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest vastavalt joon

    Ehitusmaterjalid
    Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine
    7
    docx

    Soojusisolatsioonmaterjal ide katsetamine

    Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.8 2017/2018 Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSISOLATSIOONMATERJALID 1. Töö eesmärk Paisutatud polüstüreentoodete tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud materjalid EPS ­ mullpolüstüreen, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Valmistatakse pentaani

    Ehitusmaterjalid
    Soojuserijuhtivus
    7
    docx

    Soojuserijuhtivus

    9. detsember 2021 1. TÖÖ EESMÄRK Käesolev kirjatükk uurib soojusisolatsiooni omadusi ja nende seost materjali kasutamisega. 2. KATSETATUD MATERJALID EPS 3. KASUTATUD VAHENDID  Nihik  Hüdrauliline press  Soojusläbivuse määramise katseade  Elektrooniline kaal 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Esmalt määratakse keha ruumala. Võttes igat mõõtu kolmest eri kohast ning seejärel leitakse nende aritmeetiline keskmine. Saadud tulemuste põhjal leitakse ruumala valemi 1 põhjal.

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun