Korkkaliibri (kolvisõrm) mõõtmine püstoptimeetriga (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Metroloogia - Tolereerimine ja mõõtetehnika

5 VÄGA HEA

LABORATOORNE TÖÖ № 13

Korkkaliibri (kolvisõrm) mõõtmine püstoptimeetriga

Kasutatud mõõteriistad ja seadmed :
Nr.
Nimetus
Mõõtepiirkond
Täpsus
1.
Püstoptimeeter УH
0-150mm
0,001mm

Mõõteriista iseloomustus ja skeem:
P
üstoptimeetrit kasutatakse kontaktmõõtmiseks võrdlusmeetodil. Optimeetri skaala jaotise väärtus on 0,001 mm, mõõtepiirkond skaala ulatuses ±0,01 mm. Välismõõte saab mõõta vahemikus 0…150 mm.
1 – alus 8 – arretiir (1)
2 – töölaua tõstemutter 9 – optimeetritoru
3 – töölaua fikseerkruvi 10 – optimeetritoru lukustusmutter
4 – töölaua seadekruvid 11 – püsttugi
5 – laua alus 12 – nõjas
6 – töölaud 13 – nõjase kinnituskruvi
7 – mõõtotsak 14 – nõjase tugimutter

Töö käik

Puhastasime optimeetri töölaua, mõõtotsaku ja mõõdetava kaliibri .

Kaliibri markeeringu järgi tegime kindlaks kaliibri nimimõõtme (38mm) ja koostasime sellele vastava pikkusmõõtplaatploki (30+8mm) ning panime selle töölauale.

Vabastasime nõjase kinnituskruvi 13, keerates tugimutrit 14 tõstsime nõjast 12 nii, et mõõtotsak 7 jäi mõõtplaatploki kohale sellest umbes 1 mm kõrgusele. Seda jälgisime plaadilt peegelduva mõõtotsaku kujutise järgi.
Optikaskeem:
1 – peegel 4 – prisma
2 – valgustav prisma 5 – objektiiv
3 – skaalaga okulaarvõrk 6 – peegel
OK – okulaar 7 – mõõtotsak

Keerasime nõjase kinnituskruvi 13 kinni jälgides, et märk nõjase üla-pinnal sattuks kohakuti püsttoele lõigatud kriipsuga.

Vabastasime töölaua fikseerkruvi 3 ja pöörates töölaua tõstemutrit 2 tõstsime töölauda kuni plaatplokk jõudis kokkupuutesse mõõtotsakuga ja jälgides liikumist nüüd juba läbi okulaari, viisime skaala nullpunkt kohakuti skaala paigalseisva märgiga.

Fikseerisime töölaua kruviga 3. Skaala nähtavust reguleerisime peegli seadmisega.

Skaala nullasendi kontrollimiseks tõstsime arretiiriga mõõtotsakut ja lasime selle uuesti plaatplokile. Nii tegime kolm korda.

Tõstsime arretiiriga mõõtotsaku üles ja võtsime plaatploki laualt ära.

Tõstsime mõõtotsaku arretiiriga üles ja asetasime pikkusmõõtplaatploki asemele mõõdetava kaliiber. Nihutades kaliibrit ettevaatlikult töölaual võtsime lugemi, mis vastas suurimale mõõtmele.

Mõõtsime detaili otste lähedalt kahes ristuvas sihis. Igat mõõdet võtsime kolm korda.

Mõõtetulemused kandsime tabelisse, arvutasime detaili keskmise tegeliku mõõtme ja analüüsisime kujuhälbeid.
Mõõteskeem:
Mõõtetulemused:
Mõõte-
siht
lugem ristlõikes
Keskm.
lugem
Seade-
mõõde
Tegelik
mõõde
A - A
B - B
I-I
0,038
0,036
0,285
38,000
37,715
II-II
0,033
0,034
Ovaalsus
0,005
0,002
Mõõtetulemuste analüüs:
Detaili tegelikuks mõõtmeks saime 37,715. Detailiks olnud kolvisõrm ilmutas mõõtmistulemuste põhjal kerget ovaalsust, seega detail on ilmselt kulunud.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 27 allalaadimist

Korkkaliibri-kolvisõrm-mõõtmine püstoptimeetriga #1

Korkkaliibri-kolvisõrm-mõõtmine püstoptimeetriga #2

Korkkaliibri-kolvisõrm-mõõtmine püstoptimeetriga #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helari Õppematerjali autor

Labor Nr. 13

Korkkaliiber kolvisõrm mõõtmine püstoptimeeter

Sarnased õppematerjalid

doc

Keerme mõõtmine väikese mõõtemikroskoobiga

LABORATOORNE TÖÖ 11 Keerme mõõtmine väikese mõõtemikroskoobiga MM Väikese mõõtemikroskoobi mõõtepiirkond pikisuunas on 0...75 mm ja ristsuunas 0...25 mm. Kruvikute jaotise väärtus on 0,01 mm, mikroskoobi suurendus 10, 20 või 50 korda. Nurgamõõtmete mõõ- tepiirkond on 0°...360°, nurgaskaala jaotise väärtus 1'. Töölaua pöör- denurk on ±5°, samba kallutusnurk ±10°, mõõtemääramatus ±0,003mm. 1 alus 7 nõjase hammaslattmehanism 2 ristnihkekruvik 8 nõjase pidur

Teoreetiline mehaanika

doc

Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga

LABORATOORNE TÖÖ 1 Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga Suuremate sisemõõtmete mõõtmiseks 0,01mm täpsusega kasutatakse laialdaselt sisekruvikut. Selle enamkasutatav mõõtepiirkond on 75...600 mm, kuid eritellimusel isegi kuni 10 m. Sisekruvik koosneb mõõtepeast (vn. k. " kpoooka" ), kuuest pikendusvardast (1,2,3,4,5,6 ) ja otsakust ( akoek ). Mõõte-kruvi on kaetud kõvasulamiga. 1 lõpplüli 3 pikendusvardad 4 seademõõt 2 mõõtepea

Tolereerimine ja mõõtetehnika

doc

Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga

LABORATOORNE TÖÖ 2 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Siseindikaatorit kasutatakse silindriliste avade mõõtmiseks piirides 6...1000 mm ja sisepindade kujuhälvete määramiseks. Kui mõõtepiirkond on 100...160 mm, siis mõõtemääramatus on ± 0,02 mm. 1 liikuv mõõtevarb 6 soojusisolaator 2 survehoob 7 indikaatorkell 3 varras 8 indikaatori kinnituskruvi 4 toru 9 kere

Tolereerimine ja mõõtetehnika