TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA LABORATOORNE TÖÖ (0)

Richard Karming
LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE
Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA
Transporditeaduskond
Õpperühm: KAT-31
Juhendaja : lektor J. Tuppits
Esitamiskuupäev: ...................................
Üliõpilase allkiri : ...................................
Õppejõu allkiri: ......................................
Tallinn 2015

sisukord

1. laboratoorne töö nr 7 3
2. laboratoorne töö nr 8 4
3. Laboratoorne töö nr 11 5
4. Laboratoorne töö nr 9 6
5. Laboratoorne töö nr 5 7
6. Laboratoorne töö nr 6 8

laboratoorne töö nr 7

Harkkaliibri mõõtu seadmine .
Töös arvutatakse etteantud mõõtme järgi piirmõõtmed ning seatakse reguleeritav harkkaliiber mõõtu.
Võll läbimõõduga 33 m5, IT 5, mille piirhälbed:

• Es = +20
  
• Ei = +9
  

Võlli piirmõõtmed:
dmax = 33,020mm
dmin = 33,009mm
GO(läbiv) = dmax * 1,02 + 2 +30 =33,020
Not GO (mitteläbiv) = dmin 1,009 + 2 + 30 =33,009
Katses kasutasin harkkaliibrit ja mõõteplaate.

laboratoorne töö nr 8

Radiaalviskumise mõõtmine.
Töös mõõdetakse kellindikaatoriga astmelise võlli radiaalviskumist erinevatel silindrilistel astmetel kasutades spetsiaalset mõõtestendi.
Kasutasin nihkkaliibrit ja radiaalviskumise mõõdikut
Sele 1.
Tabel 1
Mõõtetulemused
Aste
Astme läbimõõt
Indikaatori suurim lugem
Indikaatori väikseim lugem
Radikaal viskumine
Lubatud radikaalviskumine
Täpsusaste
A-A
1,475
0,38
0,26
0,12
120
12
B-B
3,19
0,69
0,35
0,34
400
14
C-C
1,71
0,19
-0,01
0,18
200
19

Laboratoorne töö nr 11

Kasutan ja kalibreerin sisekruviku HM 75, kasutades seademõõtu 75+/- 0,002.
Mõõdan rõnga siseläbimõõtu kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella 70-80, kolm korda muutes mõõtmise sihti.
Tabel 2
Mõõtetulemused
Mõõtesiht
Mõõde 1
Mõõde 2
Mõõde 3
Keskmine K
Arvutuslik K
HM I-I
80,01
80,01
79,99
80,009
HM II-II
79,99
79,99
79,99
79,986
DIESELLA
80,015
80,05
80,02
80,028

Laboratoorne töö nr 9

Võll nr 6
Töös kasutasin noonius nihikut võlli erinevate piirkondade mõõtmiseks.
Tabel 3
Mõõtetulemused
Mõõdetav pind

tulemus

tulemus
Keskmine mõõt
A
3,766
3,764
3,765
B
3,450
3,452
3,451
C
3,100
3,102
3,101
D
2,830
2,820
2,825
E
2,910
2,912
2,911
F
2,750
2,752
2,751
G
2,500
2,500
2,500
H
1,450
1,452
1,451
I
0,780
0,782
0,781
K
1,680
1,680
1,680
L
2,962
2,960
2,961
M
4,250
4,250
4,250
N
5,110
5,112
5,111
Mõõtetulemused on küllaltki täpsed.

Laboratoorne töö nr 5

Avade sügavuse mõõtmine.
Detail nr 1.
Mõõdan sügavuskruvikuga iga ava sügavust 3 korda, muutes pisut mõõtekohta. Mõõtmise juures kasutan vastava pikkusega vahetusotsakut. Arvutan 3 mõõtmise keskmise tulemuse ja kannan need tabelisse.
Tabel 4
Mõõtetulemused
Ava nr
Mõõde nihikuga
Vahetusotsak
Mõõde
1
Mõõde
2
Mõõde
3
Keskmine mõõde M
1
52,50
75mm
52,12
52,32
52,40
52,28
2
12,54
25mm
12,42
12,42
12,38
12,40
3
13,84
25mm
13,58
13,30
13,18
13,35
4
33,48
50mm
33,35
33,43
33,49
33,43
5
36,96
50mm
36,80
36,12
36,16
36,36
Mõõtetulemusi vaadates võib järeldada, et avade põhja pind on ebatasane .

Laboratoorne töö nr 6

Nurkade mõõtmine nurgamõõdikuga
Plaat nr 2
Mõõdan detaili 4 nurka 2 korda ja arvutan keskmise.
Tabel 5
Mõõtetulemused
Nurk
Alfa
Beeta
Gamma
Delta
Mõõtetulemus 1
65030`
115010`
1040
76010`
Mõõtetulemus 2
65030`
11508`
1020
76020`
Keskmine mõõde
65030`
11509`
1030
76015`
Kontrollin tulemust nurkade keskmiste väärtuste kokkuliitmise teel.
65030` + 11509` ­+ 1030 + 76015` = 359054`
Mõõtetulemus on täpne ja mahub etteantud piirhälbesse +/- 2.