Iseseisev töö (0)

1.Kuidas nimetatakse haaravat ja haaratavat pinda? Haarava pinna üldnimeks on AVA ja haaratava pinna üldnimetuseks on VÕLL
2. Mis on nimi-, piir- ja tegelik mõõde?
Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele kõigepealt ja mille suhtes arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid).
Piirmõõtmed on mõõtmed, mis määravad tegeliku mõõtme suurima ja vähima lubatava väärtuse.
Tegelik mõõde. See on mõõde, mille toode omandab valmistamise käigus. See on siis valmistoote mõõde, mis on mõõdetud etteantud täpsusega.

Mis on alumine ja mis on ülemine hälve ning missugused on hälvete märgid?+ -
Alumine hälve - vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve
Ülemine hälve - suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve

Mida nimetatakse istuks ja kuidas liigitatakse iste? Näitavad liidedete iseloomu s.t . Kui hästi detailid üksteise suhtes liiguvad või kas üldse liiguvad.
Istud liigitatakse liigitatakse: • Liikuvad e. garanteeritud lõtkuga istud;. • Liikumatud e garanteeritud pinguga istud
5. Mida tähendab detaili mõõtmine? Teada detaili mõõte mm- ides -, cmides või kraadides või kõikvõimalikes mõõdetes. Mõõtmine on mingi suuruse võrdlemine vastava mõõtühikuga.
6. Kuidas määratakse istutolerantsi ja mida ta näitab?
Koostamise täpsust iseloomustab istu tolerants , mis näitab, kui palju erineb lõtk valmisliidetes. TS = Smax - Smin = 0,075 - 0,025 = 0,050 mm.
7. Miks saadakse detaili töötlemisel kare pind? Detailide pinnad ei ole kunagi täiesti siledad, sest ka kõige hoolikamal töötlemisel jätab lõikeriist sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi , rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud pindadest..
8. Missugused tunnussuurused iseloomustavad pinnakaredust? Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [μm], mida vaadeldakse kindla pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz . Eelistatavam on Ra – profiili hälvete aritmeetiline keskmine.
9. Esitage konaruste suuna tähistuse näiteid . 10. Esitage näiteid pinnakareduse märkimise kohta joonisel.
11.Mida mõistetakse ava- ja võllisüsteemi all?
Võllisüsteem on istude kogum, kus sama nimimõõtme ja täpsusega liite moodustamisel jäävad võlli piirmõõtmed muutumatuks. Erinevad istud saadakse ava piirmõõtmete muutmisega. Võllisüsteemi kõigil istudel on võlli ülemine hälve alati 0 ja alumine - märgiga. See tähendab võlli tolerantsitsoon toetab vastu nulljoont altpoolt. Sellist võlli nimetatakse põhivõlliks.
Avasüsteemon istude kogum, kus sama nimimõõtme ja täpsusega liite moodustamisel jäävad ava piirmõõtmed muutumatuks. Erinevad istud saadakse võlli piirmõõtmete muutmisega. Avasüsteemi kõigil istudel on ava ülemine hälve alati + märgiga ja alumine hälve 0.
12. Mis on kombineeritud ist? täpne siirdeist . Siin on võll avast tolerantsijärgu võrra täpsem (kombineeritud ist). Kombineeritud istusid kasutatakse sageli, sest võlli on lihtsam täpselt töödelda kui ava. Siin saadakse istule nende kahe tolerantsijärgu keskmine täpsus.
13. Miks evitatakse ühtset tolerantside ja istude süsteemi? Standardimise eesmärgiks on ebaotstarbeka mitmekesisuse piiramine.Ei saa ju lubada kasutada kõiki mõõtarve, sest siis tuleks valmistada igalemõõtmele puure, hõõritsaid, keermelõikureid, kaliibreid jm ning see teekstootmise kalliks.
14 . Mis on võetud pikkuse mõõtühikuks ? Suuruste väärtuste määramiseks kasutatakse mõõtmist. Mõõtmine on mõõdetava suuruse, näiteks pikkuse või nurga, võrdlemine mõõduks võetud suurusega, kusjuures mõõtetulemus avaldatakse arvuna koos kasutatud mõõtühiku näitamisega.Pikkuse mõõtühikuks on meeter.
15 . Mis tarvis kasutatakse pikkusplaate ja kuidas nad jagunevad? Pikkusplaat on vahend pikkusühiku säilitamiseks ning pikkuse mõõtmiseks. Pikkusplaadid valmistatakse karastatud terasest . Pikkusplaatidega kontrollitakse mõõteriistade näitu, gradueeritakse skaalasid, seadistatakse mõõtevehendeid ja tööpinke. Neid kasutatakse täpseteks märkimistöödeks kuid ka detailide otseseks mõõtmiseks. Pikkusplaatide mõõtmed on normeeritud ning neid tarnitakse komplektina.
16. Missuguse mõõteriistaga, kas nihiku või kruvikuga, saab detaili mõõta täpsemini ning miks? See oleneb täiesti mõõdetavast asjast , kui on vaja midagi sirget mõõta, siis on nihik , kui on vaja midagi ümmargust mõõta näiteks kolb , nukkvõll või midagi sellist, siis on parem kasutada kruvikut.
17. Missuguseid mõõtevahendeid avade mõõtmiseks te teate ? Ava läbimõõtu kontrollitakse nihikuga, mille täpsus on kas 0,1 mm või 0,05 mm . Sügavaid suure läbimõõduga avasid (näiteks silindriava) kontrollitakse indikaatormõõdikuga (sele 45, c). See häälestatakse nimimõõtmele etalonrõnga või kruviku abil.
18. Milles seisneb mõõtevahendite õige valik ? See oleneb täiesti asjast, mida on vaja mõõta & kui täpselt on vaja mõõta & millise kujuga on antud detail mida on vaja mõõta .
19. Mis on aktiivne kontroll ? Aktiivne kontroll on selline kontrolli viis, mille tulemused põhjustavad muudatusi tehnoloogilise protsessi näitajates ning avaldavad mõju toodangu kvaliteedile. Kõige sagedamaks aktiivse kontrolli mooduseks on toodangu kontroll töötlemise protsessis ja protsessi juhtimine kontrolli tulemuste alusel.
20. Miks pole võimalik töödelda üht detailide partiid nii, et kõikide detailide mõõtmed oleksid täpselt ühesugused? Mida nimetatakse tolerantsiks? Tolerants on masinaehituses mõõtme lubatav kõikumise ulatus ehk piirmõõtmete ehk piirhälvete vahe. Tolerants on alati positiivne suurus (märgita, mitteskalaarne). Teda võib tõlgendada ka kui täpsuse määra. Kuna ei ole nii täpset asja, mis alati saaks täpse mõõdu teha , paratamatult tuleb ka väiksemaid ( silmaga mittenähtavaid) pikkuse erinevusi.
21. Kunas kasutatakse eelisarve ja miks on eelisarvud standarditud? Standardimise eesmärgiks on ebaotstarbeka mitmekesisuse piiramine. Ei saa ju lubada kasutada kõiki mõõtarve, sest siis tuleks valmistada igale mõõtmele puure, hõõritsaid, keermelõikureid, kaliibreid jm ning see teeks tootmise kalliks.
Inseneritöös ja ka tootmises tuleb sageli lahendada probleem, kus arvutuste või muude kaalutluste alusel saadud võimalike mõõtmete vahemikust tuleb valida välja üks kindel väärtus, näiteks nimimõõde, mootori võimsus, riidekanga laius, vasara raskus, vaateakna laius jne. Selleks kasutatakse eelisarvude süsteemi. Selle aluseks on geomeetriline progressioon, mille tegurid on arvu 10 juured. Esimesena võttis selle süsteemi kasutusele prantsuse teadlane Charles Renard aastatel 1877 – 1879 aerostaadi kinnitusköite nomenklatuuri ühtlustamiseks. Ridade tähistus R ongi tema auks. Need read kinnitati rahvusvaheliseks soovituseks 1934. a. Nüüdisajal kehtib nende kohta rahvusvaheline standard ISO 3.
22. Kuidas on üles ehitatud normjoonmõõtmed ja kunas neid kasutatakse? Valdava osa normitavatest suurustest masinaehituses moodustavad geomeetrilised parameetrid ja põhiliselt joonmõõtmed (läbimõõt, pikkus, laius, kõrgus, paksus, sügavus, kaugus). Nende jaoks on kehtestatud normjoonmõõtmete read e standardsed joon-mõõtmed. Neid ridu tähistatakse Ra5, Ra10, Ra20, Ra40. Näiteks reas Ra10 on reaga R10 võrreldes arvud 1,25 ja 3,15 asendatud arvudega 1,2 ja 3,2. Joonmõõtmed on standarditud vahemikus 0,001...20000 mm . Nimimõõtmed tuleb ümardada võimalikult hõreda Ra eelisrea väärtuseni. Reale Ra40 tuleb eelistada Ra20, Ra20-le Ra10 ja viimasele Ra5. Eriti on see oluline täpsete istamispindade nimimõõtmete normimisel ja hoiab kokku tootmiskulutusi. Kui arvutustega on selgunud, et nimimõõde peab olema piirides 65...75 mm, siis valitakse või ümardatakse see mõõtmele 71, kuna see on eelisarv !
23. Mida nimetatakse tolerantsiväljaks ja kuidas seda kujutatakse skeemil ? Ülemine ja alumine hälve moodustavad kokku tolerantsvälja .
24. Tooge mitmeid näiteid kellindikaatorite kasutamise kohta? Treimise juures on kõige tähtsam asi, mootorratastel süüte panekul näiteks.
25. Tooge näiteid mitmesuguste mõõtmismooduste kohta, nagu absoluutne, ja kaudne mõõtmine.
Otsene mõõtmine - võrreldakse mõõdetava keha pikkust vahetult mõõtühikuga näiteks : temperatuuri, massi, pikkust
Kaudne mõõtmine - mõõtarv saadakse arvutuste teel . Näiteks pindalala, ruumala, kiirus jne
26. Millega mõõdetakse mittetasandilisust ja mittesirgjoonelisust? Saab teha Valguspilukontrolliga, kuni 1200 mm pikkuste detailide puhul. Samuti saab näha ka erinevate loodidega näiteks raam – latt .Mittesirgjoonelist saab mõõta ümarusmõõturiga
27. Kuidas saab määrata koonilisust, ovaalsust ja tünnilisust?
Koonilust – Määratakse detaili ühe ja sama ristlõike otstes mõõdetud suurima ja vähima läbimõõdu vahena .
Ovaalsust - Määratakse kui kahe risttasandis asuva läbimõõdu suurimat vahet . Näiteks saab kasutada ka kruvikut, kangharki, pneumopikkusmõõturiga jt .
Tünnilisust – Tehakse kindlaks kui detaili ühe ja keskosa suurima ja vähima läbimõõdu vahet, või kui läbimõõtude vahet detaili vaadeldava pikkuse ulatuses.
28. Missuguste vahenditega määratakse mitteristseisu ja eritelgsust? Mitterööpsust saab kontrollida kontrollplaadil jalandile asetatud mõõtepeaga . Tavaliselt kontrollitakse mitteristseisu nurgiku ja lehtkaliibriga või mõõtepeaga, mis on üles seadut nurgiku järgi.Eritelgsusi kontrollitakse enamasti samaaegselt radikaalviskumisega .
29. Mispärast on tarvis kontrollkeermekaliibreid? Et teada mis keermed poldil on. Samuti peaks ka praagi nii üles leidma ?
30. Missuguseid töökaliibreid kasutatakse poldi- ja mutri keerme kontrollimisel?
Meie kasutasime keermekammi & nihikut .