Sissejuhatus Joonestamisse (0)

Sissejuhatus Joonestamisse Eseme joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Räägitakse, et joonis on tehnika keel. Ka kõige detailsem sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Joonised  sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks.  Eskiis ehk vabakäe joonis, mis on valmistatud vabakäel silmamõõdu järgi. Sisult on eskiis   samaväärne   mistahes   joonisega.   Eskiis   tehakse   põhiliselt   uute   toodete   ja nende kavandamisel. Nad on aluseks joonise valmistamisel. Eskiisi valmistamiseks läheb   vaja   paberit,   pehmemat   pliiatsit   ja   kustukummi.   Õpilastel   on   eskiisimiseks soovitatav kasutada ruudulist paberit, millel on horisontaalseid ja vertikaalseid jooni lihtsam   tõmmata.   Proportsioonide   osas   lubatakse   eskiisidel   mõningaid kõrvalekaldumisi,   sest   vabakäel   silmamõõdu   järgi   joonestamisel   on   eksimised proportsioonides   paratamatud.   Muus   osas   peab   aga   eskiis   olema   korrektne   ja kooskõlas joonise kohta käivate üldnõuetega.  Mõõtmed joonisel Joonised, mille järgi valmistatakse esemeid ja seadmeid, varustatakse mõõtmetega. Mõõtmete   all   mõistetakse   mõõtarve   koos   nende   juurde   kuuluvate   abijoontega. Abijoonte   ülesandeks   on   mõõtarvude   sidumine   joonisel   kujutatud   eseme   nende elementidega, mille suurust antud mõõtarv näitab. Kõige parem on mõõtmed kirjutada väljapoole kujutist mõõt- ja piirikjoontega. Mõõtjooned   on   varustatud   mõõtnooltega,   mille   teravikud   ulatuvad   piirikuteni   ning määravad   mõõdetava   lõigu   pikkuse.   Mõõtnooled   peavad   olema   kogu   joonise ulatuses   ühesuguse   kuju   ja   suurusega.   Mõõtmete   märkimise   näited   on   näha järgneval joonisel [Pilt 1].


Pilt 1. Mõõtmete märkimine joonisele Üldnõuded joonisele mõõtude märkimiseks Mõõtjoon tõmmatakse mõõdetava lõigu suhtes alati paralleelselt, piirikjooned aga põhiliselt   risti.   Kui   mõõtnooled   on   lühikesed   ja   nool   ei   mahu   piirikute   vahele, pikendatakse mõõtjoont ning nooled pannakse väljapoole piirikjooni [Pilt 1, a ja d].  Mitme  järjestikku  asetseva  mõõtme   andmisel,   kui   mõõtnooled  joonisele  ei  mahu, märgitakse kokkupuutuvate mõõtjoonte otspunktid kas üheainsa noole, punkti või kaldkriipsukesega [Pilt 1, c]. ● Mõõtjooned   tõmmatakse   kontuurjoontest   10   (mm)   kaugusele.   Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm.  ● Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. ● Väiksem   mõõde   antakse   kontuurile   lähemal,   suurem   mõõde   kontuurist kaugemal. ● Mõõtmed ei tohi korduda st. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. ● Mõõtarvud   kirjutatakse   mõõtjoonte   kohale   võimalikult   nende   keskkoha lähedale, suunaga vasakult paremale või alt üles.


● Numbrid tehakse standardkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (5 mm). ● Tehakse vahet joonmõõtmete (pikkused, läbimõõdud, raadiused, kaared) ja nurgamõõtmete   (nurgakraadid)   vahel.   Vastavad   märkimisviisid   on   esitatud pildil 2. Pilt 2. Põhilised mõõtmete märkimisviisid ● Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures mõõtarv näitab alati   joonisel   kujutatud   eseme   tegelikku   suurust   st.   ei   sõltu   joonise mõõtkavast. Ühiku sümbolit (mm) mõõtarvu juurde ei märgita (välja arvatud kraad, toll jne.) ● Ringjoone diameetri mõõtarvu ette kirjutatakse läbimõõdu märk Ø, raadiuse mõõtarvu ette aga täht R, näiteks Ø 5, R 10 [Pilt 2]. Mõõtkava Kui eset pole võimalik joonisel tema loomulikus suuruses kujutada, tehakse seda kas vähendatult   või   suurendatult.   Eseme   ja   temast   joonestatud   kujutise   suuruse vahekorra selgitab mõõtkava, mida numbriliselt väljendab mõõdusuhe [Pilt 3].


Pilt 3. Mõõtkava mõju kujutise suurusele Mõõdusuhe   arv   näitab   M   1:1   näitab,   et   ese   on   joonisega   samas   mõõdus. Mõõdusuhe   arv,   mis   näitab,   mitu   korda   on   kujutise   mõõtmeid   vähendatud   või suurendatud, võrreldes eseme vastavate mõõtmetega.