50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-09-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Peeter Tamm
Õppematerjali autor
JOONESTAMINE Mis on joonestamine? On tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist, ilumeelt ja korraarmastust. Mis on joonis? Joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. Ka kõige üksikasjalikum sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Jooniste liigid Detailjoonised On toote üksikosade (detailide) joonised. Nad sisaldavad kõiki vajalikke andmeid detailide valmistamiseks ja kontrollimiseks Koostejoonised On üksikosadest kokku monteeritud toodete joonised. Nad sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiisid Silmamõõdu järgi tehtavad vabakäejoonised. Sisult on eskiis samaväärne mis ta
Joonestamine Joonestamises käsitletakse standarditega määratud kujutiste liike, samuti mõningate toodete ja nende elementide (keermed) kujutamise iseärasusi. Joonisel kasutatavad kujutised jagatakse: vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. Tehnilisel joonisel esitatakse kujutised ristprojektsioonis omavahel mõtteliselt seotud projektsioonide näol. Mõõtmete kandmine joonisele. Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. 1. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud. Mõõtmestamise olulisemad reeglid: 2. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 3. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 4. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pikemad aga
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž
Tsentreerimismärgid u 0,5 mm jämedused jooned, mis algavad formaatjoonest ja mis tõmmatakse üle raamjoone joonise pinnale ligikaudu 5 mm ulatuses ja aitavad joonise asendit kopeerimisel ja mikrofilmimisel paremini fikseerida, need tehakse joonise iga nelja külje keskele. Mõõtsuhe näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määrab
0 võima- lusi juhendit tuleks vaadelda vaid kui abivahendit põhivõtete omandamiseks. Ülejäänud joonestusvõimalused, millede hulgas leidub vägagi kasulikke, tuleb vilunud joonestajal omandada iseseisvalt, kasutades selleks kas paketi juurde kuuluvat spikrisüsteemi (help) või kirjanduse loetelus toodud kirjandust (need käsiraamatud on Tartus müügil). 2 1. Sissejuhatus Masinate ja ehitiste täppisjoonestamine laual on suures osas muutunud juba ajalooks. Et olla konkurentsivõimeline tööjõuturul, peab nüüdisaegne insener tundma täppisjoonestamise võimalusi arvutil. Selleks otstarbeks on koostatud terve hulk tarkvarapakette. Osa joonestus- pakettidest on mõeldud kitsamate valdkondade tarbeks, nagu arhitektuur, kartograafia, elektriskeemid jne. Neid pakette me oma lühikursuses ei käsitle. Teine osa joonestuspakette
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki.
Arvutigraafika I ÜLESANNE II Tihend Uued käsud CIRCLE lk. 23 COLOR lk. ID lk. 31 LAYER lk. 41 LAYERPMODE LK. 51 LINETYPE lk. 66 OSNAP lk. 33 TRIM lk. 75 WIEWRES lk. 31 A(235,185) L C A M D E J K H B G F .5 Tööülesanne Ülesanne II Tihend 1 Tööülesane: Joonestada tihendi joonis, lähtudes pun
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid