Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muutuste protsess rehabilitatsioonis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rehabilitatsioon, rehabilitatsiooni, prochaska, motiveeriv, strateegiad, faasid, diclemente, etapis, toimetulek, motivatsioon, rehabilitation, sekkumise, soodusta, muutustega, anthony, klient, kahjustav, faaside, sekkumised, stiimulite, soovitav, meetodeid, iseseisvat, töötamist, ibid, planeerida, staadiumis, miller, vältimine, enesehinnang, toetavadPärnu 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös käsitletakse rehabilitatsiooniprotsessi esimest osa kliendi orienteerimist. Teema valiti lähtudes terapeudi kogemusest, et protsess on edukas kui kõik osapooled on ühtemoodi informeeritud protsessi tingimustest. Raske on saavutada häid tulemusi kui protsessi osalised ei tea üksteise soove, eelistusi, võimalusi ja vahendeid. Uurimisülesanneteks selle töös püstitati: · Mis on rehabilitatsioon? · Mis on rehabilitatsiooniprotsess ja spetsialisti ülesanded selles? · Mis on orientatsioon? · Debora meetodi kasutamine edukaks kliendi orienteerimiseks. Töös toetutakse rehabilitatsiooniteoreetikute M. D. Farkas'i, W. A. Anthony ja M. R. Cohen'i käsitlustele ja vaadeldakse lähemalt Debora meetodit? Esimesed peatükid on pühendatud teooriale ja mõistete selgitamisele. Viimases kahes vaadeldakse konkreetseid juhiseid. 1. Rehabilitatsioon
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3
enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute, otsuste tegemisel. Ehk toetada elu reaalset tajumist ning võimet kogemustest õppida. Nõustamine on efektiivne , kui kliendil tekib mõtestatud arusaamine situatsioonist ja oma tunnetest, kujunevad uued viisid situatsiooni mõtestamisel ning situatsiooniga ümberkäimisel, sõnastatakse eesmärk ja tegevusplaan olukorra parandamiseks, kliendil on olemas eelnevalt või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks, või klient saavutab nõustamissuhtes sõltumatuse. Psühhoteraapisa tegeleb probleemidega, mille juured on minevikus. Nõustamine suunab tähelepanu probleemidele lühima taustaga. Tihtipeale inimene ise ei ole valmis teraapiaks. Psühhoteraapia (Brammer, Shostrum) : rekonstrueeriv, isiksuslik, analüütiline, teadvustamatu, pidevad emotsionaalsed probleemid, minevik, kestvus pikem.
Tõi esmakordselt fookusesse kliendi ja terapeudi suhte olulisuse. Tööd tuleks teha kliendi oma arusaamisega endast, on suunatud oma potentsiaali võimalikult maksimaalsele ärakasutamisele. Rõhutab inimese tugevust ja eeldusi. Kui terapeut tunnistab, selgitab ja aktsepteerib kliendi poolt väljendatud tundeid, siis leiab aset negatiivsete tunnete muutus positiivseteks, millele järgneb seesmine äratundmine (insight) ja positiivne tegevus või toimetulek. Tolerantsus, antiautoritaarsus (Mindess, 1988) seotud justkui tollase humanistliku suhtumisega. Terapeudi rolli kõige tähtsamad aspektid (Zimring ja Raskin 1992): reageerimine pigem kliendi tunnetele kui sisule; kliendi tunnete aktsepteerimine, ükskõik millised need ka poleks. Kliendi-keskne teraapia. Terapeudil on hoiak või uskumus indiviidi võimest tegeleda oma psühholoogilise seisundiga. Kliendi fenomenoloogiline kogemus on ainus reaalsus. Enese-
= elu reaalne tajumine ning võime kogemustest õppida 5. Millest saadakse aru, et nõustamine on olnud efektiivne? kliendil tekib mõtestatud arusaamine situatsioonist ja/või oma tunnetest; kujunevad uued viisid situatsiooni mõtestamisel ning situatsiooniga ümberkäimisel; sõnastatakse eesmärk ja tegevusplaan olukorra parandamiseks kliendil on olemas eelnevalt või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks; ja/või klient saavutab nõustamissuhtes iseseisvuse (sõltumatuse). 6. Nõustamise rakendus ja sihtrühmad. Toimetulekut häirivad olmeprobleemid: nt erialavalik; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid; Üldjuhul terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas. Sealhulgas nt
omakorda on initsieeritud hoiaku poolt. Hoiakut omakorda suunavad ka väised sotsiaalsed tegurid s.h. sotsiaalsed normid ja neid esindavad arvamusliidrid. Sotsiaalturunduses on oluline arvestada hoiakutega, mis ühe v. teise sotsiaalse normi osas eksisteerivad nii laiema avalikkuse, ühiskonna kõneisikute kui ka sihtrühma puhul. Käitumise muutmise transteoreetiline mudel/Transtheoretical Model of Behavior Change (Prochaska & DiClemente, 1983; Prochaska, DiCl emente, & Norcross, 1992) kirjeldab käitumise teadliku ja tahtelise muutmise ja muutumise protsessi etappidena, mis moodustavad pideva protsessi. Teooria autorid suunavad tähelepanu viiele olulisele etapile selles protsessis: 1. Analüüsi eelne etapp/Pre-contemplation: inimene ei ole teadlik probleemsest käitumisest ega ole valmis kaaluma selle muutmist. 2. Kaalutlemise ja analüüsi etapp/Contemplation: Inimene on
Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet: annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste mõistmiseks; paneb rehabilitatsiooniprogrammi osutaja läbi mõtlema planeeritud tegevuste läbiviimise erinevad aspektid ja sõnastama need mõistetavalt; võimaldab rehabilitatsiooni planeerijatel, juhtumikorraldajatel ja klientidel ning nende pereliikmetel valida sobiv rehabilitatsiooniprogramm; võimaldab rehabilitatsiooniprogramme võrrelda; aitab hinnata rehabilitatsiooniprogrammide eesmärkide saavutamist ja efektiivsust peale tegevuste läbiviimist. Rehabilitatsiooniprogrammi vormi täitmisel juhinduda põhimõttest: kirjutada nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et tekiks ülevaade tegevustest.
kuidas ta praeguses olukorras käitub(McLeod, 2007;295). Kui nõustamisega on jõutud probleemikäitumise põhjuste sügavama analüüsimiseni, on tarvis meeles hoida, et tihtipeale viitab inimese kirjeldatud probleemi sisemistele vastuoludele(McLeod, 2007;296). Inimene kes soovib oma käitumise muutumist, peab olema täielikult oma enda muutuseks ka valmis, ei saa muutuda muudatus, kui inimene ei ole selle muudatuse jaoks valmis, see ei vii kuhugi. Prochaska ja DiClemente on välja toonud muutuste staadiumid(McLeod, 2007;303): • Kaalutlemiseelne periood – inimesel ei ole parajasti mingeid kavatsusi probleemse käitumise muutmiseks • Kaalutlemine – inimene on otsustanud oma käitumist muuta, kuid seda millagil tulevikus • Ettevalmistus – inimene on juba teinud esimesed sammud, et muuta oma käitumist • Tegutsemine – inimene on oma probleemset käitumist muutnud
enesetõhususe kontseptsioonile. Mudeli jargi mõjutab kontrollitunnetus kaitumise muutmise kavatsust. Transteoreetiline mudel Transteoreetilise mudeli autoriteks on Prachaska ja DiClimente (1984). Mudel selgitab käitumise muutuste protsessi tuupilisi faase. Mudelil on kaks moodet: esiteks kirjeldab see muutuste erinevaid faase ja teiseks muutuste protsessi erinevates faasides. Mudel põhineb eeldusel, et käitumise muutus on protsess, mitte sündmus ning et inimesel on motivatsioon ja valmisolek muutuseks. Eesmärgi püstitamise mudel Eesmärgi püstitamine viib reeglina edukamale tegutsemisele, kuna tegevus muutub sihiparaseks indiviid tunnetab ulesannet, kontsentreerub paremini ning sageli ka koostab kaitumise muutuse saavutamiseks tegevuskava (Bartholomew, 2001). Eesmärgi püstitamise mudel aitab sageli terviskasvatu sekkumistes, näiteks liigse kehakaalu vähendamisel või kehalise aktiivsuse suurendamisel.
· suhe on muutuse tekkimise eeldus ja vahend; Olulised on kõik etapid: selle loomine, hoidmine, lõpetamine; · organisatsioon, mis korraldab STd: kliendid, suhted, staatused, suhted teistega, funktsionaalsus; · vajaduse rahuldamine, sh psühhoanalüütilised, normatiivsed, tajutud, väljendatud, võrreldavad vajadused; · oluliste sotsiaalsete institutsioonide säilitamine - perekond ja kogukond; · toimetulek, toetamine ja kaitse. Klient: inimene tajub probleemi ja survet(sisemine+väline) - abi otsimine, info kogumine pöörduja kohta - abi taotlemine - abi saamine (kokkulepe)/keeldumine-klient. Erinevus meditsiinist: Kliendi enda aktiivne osalemine. 4 tüüpi rühma teraapiaid: 1 psühhodünaamiline ängi põhjuste avastamisele ja lahendamisele suunatud 2 kogemusele, tunnetele ja suhetele suunatud 3 kognitiivsed ja käitumuslikud tegevusele/ sotsiaalsele õppimisele suunatud
- Kui inimesed omavad kontrolli mingi tegevuse sooritamise üle siis nad tavaliselt käituvad vastavuses oma kavatsustega Käitumise ennustamise metodoloogilised probleemid - Käitumise variatiivsus - Piirangud käitumise ulatuse kirjeldamisel - Ajavahemik on suur Matkimine ja suhted teiste inimestega Mitteteadlik strateegia Rapport. - LaFrance ja Broadbent (1976): mida rohkem matkimist, seda suurem sarnasus - Märkimine tekitab raporti - Motivatsioon meeldida suurendab matkimist Tajutud sarnasus ja erinevus Esimene mõjur mis omab tugevat mõju matkimise suurusele on see kui inimene tajub ennast teistest liiga erinevana, eriti kui need kellest ta erinevust tajub on ta endale - Inimesed otsivad pidevalt tasakaalu selles, kas olla teistest eristuv vs olla teistega sarnane - Need kes tajuvad ennast liiga erinevana võivad tahta tasakaalu taastada – selleks vahendiks on matkimine
See ei peegelda realistlikku olukorda. Teooria defineetib, et isiku uskumuse kohaselt on tal olemas kontroll oma käitumise üle kindlates situatsioonides isegi siis, kui erinevad barjäärid takistavad tal seda teha. Hoiakud teatud käitumise suhtes. · Uskumused teatud käitumise tulemuse suhtes · Käitumise tulemuse hindamine Subjektiivsed normid käitumise suhtes · Normatiivsed uskumused · Motivatsioon (olul teised) Tajutud käitumuslik kontroll (olen võimeline seda tegema) Muutumise transteoreetiline mudel Rõhutab uskumuste dünaamilist olemust, aega ning tasu ja kulu omavahelist sidet. Mudel selgitab käitumise muutuste protsessi tüüpilisi faase. Mudelil on kaks mõõdet. 1) See räägib muutuste erinevatest faasides; 2)muutuste protsissist erinevates faasides. Mudel põhineb eeldusel, et käitumise muutus on protsess, mitte sündmus ning inimesel on motivatsioon ja valmisolek
Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring) Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõisted ...................................................................................................................................6 2. Veapunktisüsteemi olemus ja ülesehitus ................................................................................7 2.1. Veapunktide määramine ja kehtivusaeg .....................................................................9 2.2. Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid ja sobitumine õiguskeskkonda..................11 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine......................................................................14 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsioonisüsteemi olemus ja ülesehitus .
Usun, et saan sellega hakkama. Säilitamise staadium- MA ei ole enam suitsetaja. 6 kuud tegevuse staadiumis. Sotsiaalökoloogiline lähenemine- Keskkond toetab tervist. Enamjaolt passiivsed. Auto turvavöö-aktiivne, turvapadjad passiivne. Kiirusepiirangud- passiivne. Kognitiivkäitumuslikud meetodid- õpetab eesmärki seadma, õpetab enesetasustamist. Alternatiivsete käitumiste leidmist, suhtlemis oskus, negatiivsete emotsioonidega toimetulek. Jne. Eesmärgi püstitamise mudel- tegevuse sihipäraseks muutmine: eesmärk peab olema mõõdetav, jälgitav, spetsiifiline. Eesmärgiks seatakse pigem raskemad valikud. Peavad reaalselt saavutatavad olema. Isik peab tnnistama eesmärgid saavutatavaks. Tuleba nda tulemustest pidevalt tagasissidet. Rahulolu iseendaga tõuseb. Takistuseks on sobimatud eesmärgid. Liiga raske eesmärk. Vähene tagasiside. Vähesed teadmised. Kasutatakse mudelit palju
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
19. Töötasu ja palgapoliitika Töötasu on nii pingutuse eest kui ka staatuse sümbol. Kompensatsioon jaguneb rahaliseks ja mitterahaliseks. Palk peab olema omaniku poolt vaadatuna mõistlik ja põhjendatud ning vastavuses töötaja tööpanusega. Töötaja seisukohalt peab palk olema konkurentsivõimeline, et värvata uusi töötajaid ja säilitada olemasolevaid. Palgasüsteemi strateegilised eesmärgid: Seaduslik ; adekvaatne ; motiveeriv ; võrdne kõigile ; turvalien ; efektiivne. Palga taset mõjutavad : Väliskeskkonna faktorid, organisatsioonisisesed faktorid, tööga seotud faktorid ja töötajaga seotud faktorid Väliskeskkond: Tööjõuturuga seotud : Tööjõu pakkumise ja nõudluse suhe, majanduslik olukord ja töötute osakaal, muudatused tööjõu struktuuris ; geograafilised erinevused palgas ; valitsuse seadusandlik tegevus ; sotsiaalsed ootused
Nõustamispsühholoogia 08.02 Eluga rahulolu määravad tunnused: 1. Lähisuhted kõige olulisem 2. Rahulolu tööga 3. Isiklik toimetulek Nõustamine muutub üha enam õpetuseks, mis on integreeritud erinevatest psühholoogiaharudest, teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest. Lisandub aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest, otsitakse alternatiive. Vajadus on joonistada sotsioloogiline klientide sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonist. Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus.
aega (võimalus saada vaba aega rohkem, kvantiteet/kvaliteet) >informatsioonirohkus (liiga palju suhtlemist)> isiklikud suhted pinnapealsemad > > Ühiskonna kiired muutused, ühiskonna struktuuri diferentseerumine, sotsiaalsete sidemete eesmärgistatum ja hapram olemus, aina suuremat vaimset pinget kujundavad tööolud, füüsilise ja psüühilise tasakaalu probleem, seetõttu ei toimi ka senised aegade jooksul läbiproovitud käitumisviisid. Seetõttu on ohustatud ka inimese toimetulek ja eneseteostus. Eluga rahulolu määravad tunnused: · Lähisuhted · Rahulolu tööga · Isiklik toimetulek Ka eustress võib väsitada ntks pulmad, koolilõpetamine, LOTOVÕIT jne Otsid elu mõtet või otsid hetki, kus iga rakuga tunned, et elad. Nõustamise tulevik - üha enam õpetuseks, mis integreeritud. Integreeritud erinevatest psühholoogia harudest, erinevatest teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest,
regulaatorid (kontrollivadorganisatsioonitegevust keskkonnakaitse, töökaitse jmt), strateegilisedliitlased (tehaksekoostööd). 7. Mida kirjeldab organisatsiooni keskkonna keerukuse määr? Kirjeldab, kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja millised need on. 8. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr? Kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist. 9. Millised on keskkonna muutustega toimetuleku strateegiad? kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele: - info juhtimine - strateegia vastavus - organisatsiooni kavandamine ja paindlikkus - sotsiaalne vastutus - ühinemised, ülevõtmised, liidud mõjutada keskkonda nii, et see vastaks võimalikult paremini organisatsiooni vajadustele - poliitiline tegevus ja lobby - koostöö kaubandusliitudega, avalikkusega - reklaam 10
· Püüad teisi mõista. · Võimaldad endale emotsionaalse toetuse pere ja sõprade poolt. Inimesel on seda vähem tarvis võidelda, mida rohkem teda armastatakse ja temast hoolitakse. · Kaalud hoolikalt konflikti kõiki tagajärgi. Konflikti lahendamine Konflikti lahendamine on tegevus, mille tulemusena jõutakse lahenduseni, mis rahuldab kõiki konflikti osapooli. Konflikti lahendamine on konfliktiga toimetuleku üheks võimalikuks tulemuseks. Konfliktiga toimetulek ehk konflikti juhtimine, kontrollimine Konflikti juhtimine on laiem mõiste. Ka lahendamatutes konfliktides peitub positiivne potentsiaal. Vaidlevad pooled ei pruugi konfliktile lahendust leida, kuid nende omavahelised suhted võivad paraneda (Vihma 2006:22). Konfliktiga toimetulemine ehk konflikti juhtimine on oskus, mis võimaldab analüüsida, hinnata ja valida erinevate konfliktis käitumise variantide hulgast sobivaim ning seda rakendada (Vadi 1995:122).
.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................
· ebameeldivate tunnete ja emotsioonidega toimetulekuks · depressiooni leevendamiseks · pinge ja ärevusega toimetulekuks. Inimene tegutseb, et otsida kergendust ja vältida valu ja saada seeläbi tasustatud. Inimene on motiveeritud sellist tegevust kordama (negatiivne kinnitus Toimetulekustrateegiaid võib grupeerida: probleemi lahendamine emotsioonide ja suhete regulatsioon vältimine Stressiga toimetuleku strateegiad: (Carver, Scheier & Weintraub, 1989) Aktiivne toimetulek Planeerimine Emotsionaalne/instrumentaalne sotsiaalne toetus Huumor Uimastite kasutamine Religioon Tunnete väljaelamine/ -näitamine Leppimine Tegevusetus, mittemõtlemine Eitamine Keskendumine positiivsele Uimastite kasutamise ajalugu Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
uusi võimalusi ·Kujunevad eeldused ressursside kontsentreeri-miseks kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning kooskõlastatud tegutsemiseks. ·Lihtsam on tagada tegevuse järjepidevust Strateegilise juhtimise tasandid 1. Kontserni (korporatsiooni) tasand 2. Strateegilise tulemusüksuse tasand (äritasand) 3. Funktsionaalne tasand 4. Globaaltasand Korporatsioonitasand Mis äris me peame olema? -organisatsioon kui tervik Peamised strateegiad: -kasvustrateegia -stabiilsus -kokkuhoiustrateegia -kombineeritud strateegia Äritasandi strateegia Kuidas me konkureerime? Puudutab: -iga äri allüksust ja tootmisliini organisatsiooni sees -keskendub klientide võitmisele -keskendub konkurentsivõimele oma tootmisharu raames Funktsionaalse tasandi strateegia Kuidas me toetame äristrateegiat? Puudutab: Kõiki olulisemaid osakondi Sisaldab kõiki põhilisi funktsioone nagu
Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
Töötatakse palju testidega. Motivatsiooni saab tugevdada, kuid ainult nende omaduste osas, mis inimesel on juba ole- mas. Ettekujutus inimesest kvalifikatsioonide ja faktorite teooria põhjal. • Inimese oskusi (kvalifikatsioone) on võimalik tuvastada isegi enne nende oskuste välja selgitamist praktika abil. Iga inimene on võimeline töötama mitmel erineval kutsealal ja tema tööalast võimekust on võimalik testide abil selgitada. • Motivatsioon, näiteks hea töötasu, võib soodustada oskuste väljakujunemist. See tähendab, et motivatsioon võib panna inimest oma teatud oskusi edasi arendama, kuni need ka praktikas ilmnevad. Samas on need oskused inimeses latentsel kujul juba varem olemas. • Kui tööalane tegevus võimaldab inimese oskusi täielikult ära kasutada, saab inimene sellisest tööst maksimaalse rahulduse. Kliendikeskne (humanistlik) nõustamine
turunduspartnerid, spetsialiseeritud allikad. Turuuuringud: turundusmeetmetega seotud uuringud, käibeturu uuringud, hanketuru uuringud, ettevõttetegevusega seotud uuringud. Uuringute teostus: küsitlus, vaatlus, eksperiment, simulatsioon 10.Tarbijakäitumise üldmudel. Tarbijakäitumise täht-samad välised mõjurid: kultuur, subkultuur, sotsiaalsed grupid, mõjugrupid. Indiviidist lähtuvad tegurid: motivatsioon, taju, suhtumine, õppimine, elustiil, isiksus Tarbija- üksikisikud ja kodumajandis, mis ostavad või omandavad muul viisil isikliku tarbimise kaupa ja teenuseid. Indiviidist lähtuvad tegurid: *Psühholoogilised mõjurid: a)aistingud-nägemine, kuulmine jne; b) taju- valiv, moonutav , meeldejätt c) motiivid-stiimulid, mis panevad inimese tegutsema d) õppimine- indiviidi käitumise muutumises omandatud kogemuste mõjul. Õppimise tulemusel kujuneb positiivne kogemus. Paljude kaupade
Otsene abi – õpetatakse üksteist mingeid asju tegema; tutvusringkondade kaasamise kaudu areneb suhtlemisoskus; samuti kaitstakse üksteist maailma eest (kindlam tunne, kui nt vanem õde/ vend kaitseb); teenete vahetamine („Laena kleiti, teen su mata ära“). - Kaksikutel võib olla raskusi diferentsiooniga kramplik soov erineda, raske leida oma mina (nt teismeeas). Vanematega toimetulek – palju viise: - Püüd vanemate võimu tasakaalustada (sageli püüab üks lastest vähendada ülekohut teise suhtes, nt ripub käe küljes, kui teisele tahetakse peksa anda). - Lastevahelised saladused (kasutatakse sageli omavaheliste suhete reguleerimiseks; võib juhtuda, et üks teeb pahandust, aga teine saab karistada).
.................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad......................................................8 Psühholoog organisatsioonis:........................................................................................9 MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU.................................................................10 Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega)....12 Rahapsühholoogia...........................................................................................................13 Raha kui motivaator?...................................................................................................14 Üldine motivatsioonimudel (näidis üks paljudest)......................................................15 MOTIVATSIOONITEOORIAD.............................................................
või otsingus millegi järele. J.Sõerd · Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) 12 MIS MEID MOTIVEERIB? · Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive:aktivatsioonitase ja uni, nälg ja söömine, janu ja joomine, suguiha ja seksuaalsuhted · Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ...
Koolitus ja arengut ei peeta eriti oluliseks, vajalike oskustega inimesi värvatakse organisatsiooni väljastpoolt. Kui õnnestub vältida ettevõtte varajast surma, jõutakse edasi järgmisesse faasi – kasvufaasi. 5 KÄIVE Joonis 2. Organisatsiooni elutsükli faasid Ettevalmistamine Kasv Küpsus Langus ELUTSÜKLI FAAS Kasvufaasis jätkub riskide võtmine ja investeerimine turundusse ning operatsioonide arendamisse. Selles etapis toimub üldine laiendamine ja kasvamine, kasvavad käive, töömaht ning töötajate arv. Väga suur rõhk on personali värbamisel ja valikul. Tunnetatakse personali planeerimise vajalikkust. Küpsusfaasis ollakse senise ärikontseptsiooniga jõutud teatud piirini, laienemine pidurdub,
hakkavad populatsioonis levima, väiksema edukusega geenid kaovad ajapikku populatsioonist. · Evolutsiooni põhimõte ütleb, et inimestel on evolutsiooni käigus säilinud kõik need omadused, mis loomade poolt on "järele proovitud" & ellujäämise seisukohalt kasulikuks tunnistatud, teine oluline moment on see, et evolutsiooni idee rõhutab inimkäitumise seoseid ümbritseva keskkonnaga, millele varem ei osatud väärilist tähelepanu pöörata. Instinktid kui motivatsioon · Darwini mõjul hakkasid bioloogid motivatsiooni instinktina käsitlema, sellest haarasid kinni psühholoogidki · William McDougall seletas inimkäitumist piiratud arvu instinktidega, William James arvas neid olevat mitmeid. · Instinktide bioloogilised uuringud viisid XX saj.alguses etoloogia eristumisele muust bioloogiast, see on tihedalt seotud inimkäitumise uurimisega loomulikes (ökoloogiliselt valiidsetes) olukordades.
annaabi.ee 
