Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
umal, juma, mütoloogia, seotu, kura, vaste, muistend, pikse, müüti, oidi, olend, peko, taaragri, taevajumal, kuradi, sampo, väljend, kultus, juta, žanr, folkloori, dracula, faehlman, folklooris, pikne, välkurimisel, vanemuine, kalevala, haldjad, allmaailm, munast, karjala, illujanka, oidipus, vadja, väljendid, pärimuse, indoeuroopa, allikaid· Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti · Funktsioon toimib eeskuju ja mudelina pakub seletusi ja käitumisjuhiseid · Kontekst rituaal, mis taaselustab "aegade alguse" sündmused 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreeka Müüt jutt, kõne, pläralära, vastandiks tõsilugu Mütoloogia jutulugu Teagenesest alates tähendus ,,mõistukõne", allegooriline müüdikäsitlus Herodotusest alates ,,riknenud ajalugu", ,,udujutt" Kesk- ja uusajal Euhemeristlike mallide kasutamine muinaspõhja müütide tõlgendamine laenude või profaansete lugudena Antiigist ülevõetud allegoorilised ja astroloogilised tõlgendused nt Giovanni Boccaccio
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine
rituaalse draamana. Sisu varieeriub ja ühendab loomisaja sündmuseid. Funktsiooniks on eeskujuks olemine, seletuste pakkumine. Müüdi kontekstiks on rituaal, mis taaselustab aegade alguse sündmused. Müüditegelased on enamasti mitteinimesed. Mütoloogia kui jutulugu: 1) ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogias avaldub inimeste maailmapilt, see on seotud usukumuste ja religiooniga. Mütoloogia tähendusrikkaimad osad ongi müüdid; 2) mütoloogia kui teadus müütidest, nende kujunemisest, olemusest, tõlgendustest, suhestumisest jne 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti pigem kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Homeros ja Hesiodos kui
1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on ratsionaalselt põhjendamatu petlik kujutlem. See on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, kangelased, vägilased ja teised olendid, kes kujundavad kosmose. Mütoloogia on teadus müütidest, see on müütide kogum. Müütide sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, selle ülesanne on maailma ja kosmose algupära seletamine. Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. Müüti saab määratleda selle vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti alusel. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist, mille abil anda edasi mõnda õppetundi. Neid
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism.
Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav- reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. Korduvad tunnused müüdi definitsioonides William G.Doty järgi Müüt esteetilise väljendusvahendina, jutustusena, kirjaliku vormina; Müüdi sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; Müüdi ülesanne on algupära seletamine;
Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägudes, käitumises • Sisu – varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine – kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti • Funktsioon – toimib eeskuju ja mudelina
Müüt ja mütoloogia 1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. ,,Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel" - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja
Ja nõnda nende loomadega valmis Emajõgi ja samuti arenesid välja loomad nagu me neid praegu teame. 4. Willam Bascomi žanrisüsteem kirjeldab müüti, muinasjuttu ja muistendit kolme iseseisva žanrina. Ometi on need žanrid omavahel tihedalt seotud. Too vähemalt kolm näidet, kus müüt seostub olemuslikult kas muistendi või ja muinasjutuga. ????? 5. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? . Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? Vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid on pärit 24 saj eKr Peamised allikad on savitahvlid, mis on säilinud sajandeid. 6. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat. Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? Oli An, kes oli Taevas, Ki, kes oli maa ning allmaailmas valitsesid Enki ja Nergal- Ereskigal. 7. Kirjelda sumerite maailmaloomise müüti ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad.
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri
Pärast munast väljatulekut ta laguneb ja maailm tekib ta kehast. Tema täidest saavad musta peaga inimesed. Kujutelm, et inimene on ürgolendi või maa parasiit. Läänemere-Soome loomislood (Kalevala?): India kosmoloogia mõju selles eeposes. Alguses vesi. Jumalanna satub vette. Siis tuleb lind ja teeb pesa jumalanna põlvele, haudub, mille tagajärjel läheb j. põlv kuumaks ja ta raputab seda, munad kukuvad maha ja sellest tekib kõik. Väga sarnane Purusa looga, samuti mõnede germaani mütoloogia lugudega. Karjala juttudes alguses meessoost olend. Germaani lugudes tavaliselt alguses muna pole. Noorem Edda: Kõigepealt loojast endast, Odinist. Talle antakse ka muid nimesid, 12 nime. Monoteistlik, ainujumala sarnane. Lõi kõik asjad, inimese, hinge, põrgu. Pahad inimesed põrgu. Küsitakse mida ta enne taeva ja maa loomist tegi. Teises loos Üümir - esimene ürgolend, hallahiiglane. Lõpuks jõutakse Odinini.
Taarausuliste eesmärgiks oli luua vaba eesti rahvuslik religioon, eesmärgiks saavutada vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid seda kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga. Iseloomulikud joones: Rõhk on Muinas-Eesti kommetel ja tavadel. Aluseks tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus areng on igavene Monoteistlik usund üks jumal Taara Rituaalid kujundati kooskõlla moodsa kultuuriga tekstide lugemine kandlemängu või koorilauluga, abiellumise-, uue liikme pühitsemise ja matuserituaalid Oma kalender alguspunktiks Eesti Vabariigi asutamine 1918 Zoroastrism (zoroastrianism) Zoroastrism on rajatud vanairaani usund, mis pärineb II aastatuhandest e.Kr. Tegemist on ainsa teadaoleva dualistliku (vastandab keha ja vaimu) ja maailmalõpust kõneleva religiooniga. Ajalooline taust
Usuti, et silmad on Päike ja Kuu; maapealne kehastus; Ikonograafias kujutatakse Horost kullina, kannab peas kahekordset krooni (valge (ülem-egiptus) ja punane (alam-egiptuse)) Ureus vaarao kahekordse krooni Horos päiksega seotud, Ra poeg, tal ka päikese ketas pea peal. Samaaegselt inimene ja jumal vaarao kreekakeelne sõna Maat kindlustas maailma korra Thot kuujumal, keskus Hermopolis (Egiptuse keskosas) Hermopolises oli oma kosmoteogoonia tekkis oma maailma loomise mütoloogia Ürgookeanist kerkis esile küngas, Thot asetas sinna muna ja haudus välja ürgjumala päiksejumal Ra Kuu oli ennem kui Päike! Osiris kõige esimene Egiptuse vaarao tumeda peaga, heleda pudelikujulise krooniga, sulgedega, käes kõverkepp ja piits Isis Osirise õde, abikaasa - kahe sarve vahel päikseketas Ramses II egiptuse vaarao põhitunnused sinise krooniga, sarkofaagidest leitud, kõver valitsuskepp II loeng 13.02.2012 Teeba kaitsejumal - Amon
Oluline on: See on suuline pärimused antakse edasi suuliselt Põhineb traditsioonidel, aga kogukonnas on ka usulised ja vaimsed liidrid Maastikukatkestus inimeste religioosset tähelepanu pälvib kui maastikus midagi teisiti (ala mingi kõrgem koht), loevad muistendit, et kuidas mägi tekkis või mingi koobas või allikas osutab maagilisele väravale Pühad hiied pühade puude ja metsasalude (hiite) kultus on väga vana ja levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste tunnuslik ka balti ja germaani rahvastele Hiis: vanim tähendus surnute austamise koht; looduslik pühakoht, kus võib asuda "halb hingeolend"; soome-ugri rahvaste erineva tähendusega ohvrihiied Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm (istu), mis asub teiselpool vett Kalmistu kui surnute "küla", elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi esimesena maetu Soome-Ugri usundid II :
ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a
riiki ning tõstis madalamalt positsioonilt inimesi kõrgematesse ametitesse, pani ühte ametisse kaks meest, kes üksteis kontrollisid, b) korraldas ümber vasallriikide valitsemist, pani nende juhtkonda ka madalamatest kihtidest pärit inimesi, c) rajas Assüüria professionaalse armees (sealkandis ilmselt esimene professionaalne armee) kaarikuvägi, ratsavägi, jalavägi, piiramistehnikavägi. Religioon ja mütoloogia Sumeri ja semiidi kultuurid mõjutasid vastastikku üksteist. Pärast semiitide muutumist etniliselt domineerivaks rahvaks suhtusid semiidid sumeri kultuuri austavalt. Kirjutati ümber sumerikeelseid tekste, kohandati sumeri legende, sumeri jumalaid seostati semiidi jumalatega, jne. Seega on tegemist sumeri-semiidi segakultuuri ja segareligiooniga. Religiooni põhilähtekoht: jumalad lõid inimesed, selleks, et inimesed nende heaks tööd tegid.
sfääris. Mõisted Uskumused – väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku. Igasugu suhtumised, käitumised. Müüt – kirjeldab maailma loomist (jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Argi keeles tähendab ta mingeid uskumisi, mis ei ole teaduslikult põhjendatud. Narratiivid või rahvalaulud, mis annavad pildi kuidas maailm loodi. Soome-ugrilaste usundid domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulik avaldumist argielust. Põhjendatakse, miks maailm on selline nagu ta on või maastik selline nagu ta on. Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele. Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu pär
Folklorist töötab kahe maailma, teadusühiskonna ja pärimusühiskonna vahel 1989. UNESCO üldkogul võeti vastu järgmised seletused: Folkloori (e. pärimusliku ja rahvapärase kultuuri) all mõistetakse kollektiivi traditsioonipõhjalise loomingu kogumit, mida esitab rühm või üksikisik, mis vastab ühiskonna ootustele ning kajastab eriliselt ühiskonna kultuurilist ja sotsiaalset identiteeti. Rahvaluule vormide hulka kuuluvad muuhulgas keel, kirjandus, muusika, tants, mängud, mütoloogia, rituaalid, tavad, käsitöö, arhitektuur ja muud kunstid. Folkloori tuleb käsitleda kõigepealt elava traditsioonilise kollektiivi vaatenurgast ja nimelt funktsionaalselt. Dundes: 19. sajandil määratleti sõna ,rahvas' sõltuvalt teistest mõistetest, tollal oli see seoses alamkihiga, vastandudes eliidiga (tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa). Selles mõistest tulenevalt määratleti ka folkloori kui midagi metsikut, barbaarset, kirjaoskamatut jne
Folklorist töötab kahe maailma, teadusühiskonna ja pärimusühiskonna vahel 1989. UNESCO üldkogul võeti vastu järgmised seletused: Folkloori (e. pärimusliku ja rahvapärase kultuuri) all mõistetakse kollektiivi traditsioonipõhjalise loomingu kogumit, mida esitab rühm või üksikisik, mis vastab ühiskonna ootustele ning kajastab eriliselt ühiskonna kultuurilist ja sotsiaalset identiteeti. Rahvaluule vormide hulka kuuluvad muuhulgas keel, kirjandus, muusika, tants, mängud, mütoloogia, rituaalid, tavad, käsitöö, arhitektuur ja muud kunstid. Folkloori tuleb käsitleda kõigepealt elava traditsioonilise kollektiivi vaatenurgast ja nimelt funktsionaalselt. Dundes: 19. sajandil määratleti sõna ‚rahvas’ sõltuvalt teistest mõistetest, tollal oli see seoses alamkihiga, vastandudes eliidiga (tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa). Selles mõistest tulenevalt määratleti ka folkloori kui midagi metsikut, barbaarset, kirjaoskamatut jne. Veel
Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Sama sõna märgib ka praktilist poolt – sõnaraamatute tegemist ennast. 4. Mis on ja millega tegeleb etümoloogia? Etümoloogia on keeleteaduse osa, mis käsitleb sõnade päritolu. Eelkõige on etümoloogiateaduse uurimisobjektiks tüvede päritolu. Kõige üldisemalt võib iga keele sõnatüved päritolu järgi jagada oma- ja laentüvedeks. Omatüvedel pole leitud laenuallikat ja millel võib olla sugulaskeeltes vaste, mille saab tagasi viia samale algtüvele. Laentüved on teisest keelest laenatud. Etümoloogiateaduse eesmärk on teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas. Ühtlasi uurib etümoloogiateadus ühe keele sõnade omavahelisi päritoluseoseid, selgitades välja, missugused sõnad (nt häälikuliselt erinevad tüvekujud, eri tähendusega häälikuliselt sarnased sõnad, tuletised) lähtuvad keeleajalooliselt ühest ja samast tüvest
......................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ............................................................................... 19 7.1 Maailma loomine ........................................................................... 19 7.2 Maailma puu ................................................................................ 20 7.3 Nornid ....................................................................................... 20 7.4 Ajaloost müüdiks .............................................................
Kahte laadi on : kaasaegsed tekstid, mida saame usaldada ja templiarhiive saame ka usaldada, hilisemad Uri 3 dünastia tekstid on hägune mälestus hilisemast perioodist. Sumerid- on rahvad, keel , mida enam tänapäeval ei eksisteeri.Keele sugulust pole tuvastatud. Hilisemalt Erinev semiidi keeltest kui ka hiljem põhjapool räägitavast indo-euroopa keelest . Järelliidetel põhinev keel. Sarnane soome-ugri keeltega. Aega ei tea kuna nad siin elasid.Ühelt poolt sumerid ja nende mütoloogia ei räägi sisserändamisest , koguaeg ühe koha peal olnud. 6 at suurem elanikkond.Suuremat kultuurikatkestust pole. Sumerid on siin algusest peale olnud. Teistpidi sumeri keeles on sõnu mis ei ole tuletavad ajaloolisel ajal kõneldud keelest, nt mõned koha nimed. Võis ollal mingi varasem keel,siis peaksid olema nad nagu sisserännanud. 4 at kui Uruk esile tõusis olid nad juba olemas siin, urukist leitud protokiilkiri.Elasid Mesopotaamia kõige lõunapoolsemas osas
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
Matuselauludes esines vastandusprintsiip: inimelu on lühike ja pinnapealne, samas esitatakse jumaliku päritolu igaviku idee – elu haprus VS usu tugevus. Matuseluule eesmärk on pakkuda lohutust kurva sündmuse taustal. Õpetatud luule on keeleliselt mitmekesisem: nt heebrea, kreeka, ladina k kirjutatud tekstid. Luuletemaatika pärit toonasest haridusest, mis kujutas endast klassikalise materjali: mütoloogia, kirjandus, keeled; eelkõige antiikajastu ja selle autorite tekstide tundmine. Kasutab antiikaegset värsimõõtu. Poeetiline raam lähtub sellest, mis stuudiumi vältel omandatud sai: autor proovib luulega väljendada oma eruditsiooni ja teadmisi, nt antiikmütoloogia vm kindlaid motiive. 6. Käsu Hansu luuletuse „Oh! Ma vaene Tardo liin” teemad, poeetika ja sõnum “Käsu Hansu kaebelaul” (18.saj algus) on kuulsaim juhuluuletus, miles antakse edasi protestantlikku filosoofiat
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
Sellest ajast palju kiilkirjatekste- need on kuningate raidkirjad, paraadtekstid, säilinud on ka templiarhiive. Lagaski linnriigi templiarhiiv on vanim. Sumeri kuninga nimekirjad, kus on ka valikuliselt mõnede linnriikide kuningad valitsemisaastate järgi. Sumerite keel ja rahvas Unikaalne keel ja mitte millegagi suguluses. Agluniatiivne, järeliidetel põhinev. Sarnaneb vähe soome-ugri keelega. Mis ajast sumerid oma kohas elasid, pole kindlaks tehtud. Nende mütoloogia ei räägi sisserändest, nad on alati kohapeal olnud. Ehk 6 a.t peale on nad lihtsalt seal olnud. Samas sumeri keeles on sõnu, mis ei ole tuletatavad, k.a kohanimed. Seega ei ole teada, millal ja kust sumerid tulid. 4a.t olid nad raudselt olemas, kui Uruk tõusis. Nende kõrval elas ka teisi rahvaid. Eelamlased, seniidid, kõik naabrid võtsid üle ka kiilkirja ja kohandasid seda. 3 a.t keskpaigaks kiilkirja kultuurist hõlmatud, seal olid linnriigid.
ajakirjandusstiil ajakirjanduses kasutatav lugejate informeerimiseks ja mõjutamiseks mõeldud keel. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. ajalooline muistend vt muistend. ajalooline kirjandus ajalooaineline kirjandus. Ajaloolises kirjanduses käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ümber. Kangelased on enamasti reaalselt elanud või nendena esitatud isikud, sündmused arenevad ajaloolises keskkonnas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Selle proosaliigi rajajaks peetakse inglise kirjanikku Walter Scotti (17711832), kelle tuntumad teosed on "Rob Roy" ja "Ivanhoe"
Inimene võtab ikka seisukoha poolt või vastu ning ,,absoluutne objektiivsus" on siin saavutatav harvem, kui kusagil mujal." (JUNG 2002: 116- 117). Et jõuda selgusele, milline täpsemalt oli vastus hea ja kurja küsimusele Jungi jaoks ning miks just selline, tuleb kasutada ulatuslikku võrdlusmaterjali. Selle hulka kuuluvad Jungi elulooline taust, tema erialane maailmanägemine (analüütiline psühholoogia ja psühhiaatria) ja võimalikud mõjude allikad religiooniloo ning mütoloogia vallas. Mõlemad valdkonnad olid tema jaoks ülimalt olulised, kuna üks tema psühholoogia olulisi komponente, nimelt arhetüüpide mõiste, kasutab äärmiselt palju allikmaterjalina müüte, religiooniloolisi tekste ja muinasjutte. Töö algupoole on ära toodud Jungi poolt kasutatavate mõistete lahtiseletus. Nagu kõik mõjukad mõtlejad, on ka Jung loonud tervikliku paradigma. See hõlmab ennekõike psühholoogilist maailmatõlgendust, kuid ka teatud mõistete süsteemi
allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. ,,Odüsseia" nagu ,, Ilias" ülistab vaprust ja tarkust. 2) Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof
purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. ,,Odüsseia" nagu ,, Ilias" ülistab vaprust ja tarkust. 2. Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
annaabi.ee 
