PRESENT SIMPLE [s] lihtolevik · kestvad tegevused. Tom works in the market. · rutiinid. He works every day. · loodusseadused. The sun sets in the west. · ajatabelid ja programmid. The buss leaves at 7 am. · (spordi) kommentaarid. Ben passes ball to Tom. väljendid, mida kasutatakse: usually, often, always, every day/week etc, in the morning/afternoon/evening, at night/the weekend, on Friday etc. He works He don't work Does he work PRESENT CONTINUOUS [ is + ing] kestev olevik · tegevused, mis praegu leiavad aset. Karl is doing his homework at the moment. · plaanitud tegevus lähitulevikus. I am going to school tomorrow. · kui midagi toimub/muutub praegu. The number of burglaries is increasing. · alati sama korduv tegevus. You are always eating, when i wake up. väljendid, mida kasutatakse: now, at the moment, at present, these days, nowdays, still, today, tonight etc. He is working He isn't ...
TSITAATSÕNAD JA TSITAATVÄLJENDID Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja väljendid. Hiljuti keelde laenatud sõnu kirjutatakse nende algkeele kujul, kuna eestikeelset vastet neil veel ei ole (sageli ka ei tule, sest sõnakasutus vaibub enne, kui see tekkida jõuab), näteks action, hot stuff, cool. Sellised sõnad ja väljendid sobivad küll kõnekeelde ja kollasesse ajakirjandusse, kuid vähegi ametlikumas keelepruugis tuleks neid vältida. Peale värskete laensõnade kuuluvad tsitaatsõnade hulka ka võõrkeelsed fraasid ja väljendid, mis on kogu maailmas tuntud nende originaalkujul, näteks de iure `õiguslikult` (ladina k). Tsitaatsõnad kirjutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles. Mõni nesit ei satese lauses samas kohas, kus vastav sõna või väljend eesti keeles asuks
Funktsionaalstiilid: · teaduslik stiil ratsionaalne, täpne, üheselt tõlgendatav, palju arve, fakte, oskussõnu (termineid), loetelusid, ei kasutata kujundeid ega piltlikke väljendeid · ajakirjanduslik e publitsistlik stiil informatiivne, ratsionaalne, valdavalt kirjakeel, esineb ka kõnekeelt ja slängi · ilukirjanduslik stiil keelekasutus vaba, emotsionaalne, kujundlik, sõnavara kõrgstiilist vulgaarsuseni, släng, piltlikud väljendid, alltekst; võib eirata kirjakeele norme, kirjavahemärke, traditsioonilist lauseehitust kujundid: epiteet (iseloomustav omadussõna), võrdlus (kui, nagu), metafoor (peidetud võrdlus), isikustamine (asjadele, nähtustele inimlike omaduste ja tegevuse ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse ametlikus asjaajamises, dokumentides,
Fraseologismid on suulises või kirjalikus kõnes esinevad, peamiselt retoorilise funktsiooniga struktuurielemendid. Nende koostisosad moodustavad omaette mõtteterviku, mis mõjutab kõne vastuvõtja hinnangut kirjeldatava objekti suhtes.( Õim 2001A: 19; Õim 2001B: 554) Fraseoloogia esineb kõigis keeltes ja selle kujundid võivad olla päritolult kas algupärased või laenulised. Eesti keelde on tulnud palju fraseologisme saksa ja vene keelest ning piiblist, paljud väljendid on ka peaaegu tuvastamatu päritoluga paljudes keeltes samaaegselt esinevad. Näiteks võrreldakse isegi eri keelkondadesse kuuluvates keeltes tülitsevate inimeste suhet kassi ja koera suhtega. (Õim 2001A) Nii fraseologismi vorm kui sisu võib aja jooksul muutuda. Näiteks tähistas väljend Paabeli keeltesegadus esialgu vaid keelte segiolekut, kuid tänapäeval märgib Paabeli segadus paabel igasugust suurt segadust. Eesti fraseoloogiale on
Pacta sunt servanda Lepingut tuleb austada Per se iseeneses Prima facie esmapilgul Pro bono Ilma tasuta töö Proporio motu Oma sisetunde järgi publica riik 1 LADINA KEEL II.kontrolltöö väljendid Quasi Just nagu Ratione materiae Asja olemusest või sisust lähtuvalt Ratione temporis Ajalise kehtivuse alusel Reformatio in peius Muudatus või pööre halvemuse poole Res judicata Jõustunud kohtuotsus Status quo Jõustunud kohtuotsus Stricto sensu Otses mõttes
Pool, poole, poolt · Käändsõnast lahku metsa pool, minu pool, igal pool, lõpu poole, lõuna poole, sügise poole, õhtu poole, omalt poolt · Määrsõnaga (käändub kolmes kohakäändes) kokku sealpool, sinnapoole, sealtpoolt, sissepoole, väljastpoolt, tagapool, tahapoole, ülalpool, allpool, ülespoole Kombel · Käändsõnast lahku inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel ·Eritähenduslikud väljendid kokku imekombel, õnnekombel Moodi ja viisi 'moodi' · Käändsõna omastavast lahku varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi · Käändsõna osastava puhul vaba vanamoodi vana moodi, teist viisi teistviisi, kahteviisi kahte viisi · Eritähenduslikud väljendid kokku mehemoodi 'tublisti', omamoodi · Määrsõnaga kokku niimoodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi · Vorm nõuab kokkukirjutamist mismoodi, misviisi
lahutamatu terviku:aegamööda, pealekauba, tagaselja. • Mõned juhtumid kuuluvad siin ebakindlate hulka, nagu üle talve e ületalve pidama. • NÄPUNÄITEID SÕNUTI: - Pool, pool, poolt: Käändsõnadest lahku:metsa pool, vasakul pool, minu pool, igal pool Määrsõnaga kokku (määrsõna käändub 3s kohakäändes):sealpool, allpool, ülalpool - Kombel: Käändsõnast lahku:inimese kombel, vasika kombel Eritähenduslikud väljendid kokku:imekombel, õnnekombel - moodi ja viisi ‘moodi' Käändsõna omastavast lahku:varblase moodi, minu moodi Käändsõna osastava puhul kaheti:vana moodi-vanamoodi, uutmoodi-uut moodi Eritähenduslikud väljendid kokku:mehemoodi Määrsõnaga kokku:niimoodi, nõndamoodi Vorm nõuab kokkuirjutamist:mismoodi - pidi: Käändsõnast harilikult lahku:teed pidi (=teed mööda), mereteed pidi, nurki pidi
Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Armu anda, mite hukata! koma võib inimese elu maksta Ars lorga vita brevis est Kunst on pikk, kuid elu on lühike Conditio sine quo non tingimus, ilma milleta ei ole ... (e.põhjuslik seos); kausaalne seos teo ja tagajärje vahel De jure belli ac pacis Sõja ja rahu õigus De morbitus ut bene ut nihil Surnuist tuleb kõnelda kas head või mitte midagi Exempla docent eeskujud õpetavad Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja Ignoratio iuris nemicum excurat Seaduse mittetundmine ei vabanda Ignoratio non est argumentum mitteteadmine ei ole argument In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks In vino veritas veinis peitub tõde Invitus agere nemo cogitur Mitte kedagi ei saa sundid...
4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid 2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid · Argistiil kõnekeeles (eakaaslased), pole korrektsed lauseehitust, parasiitsõnad
14. Kuidas toimub lehekülje lisamine järjehoidjasse (Favorites/Bookmarks)? Võtad lahti interneti akna, valid lingi Favorites. Edasi valid lingi Add to favorites ,sealt saad kirjutada leheküljele nime ning siis vajuta Add ning see lisab lehekülje järjehoidjasse. 15. Mis on otsingumootor? Tooge näited Otsingumootor on on internetileheküljed, kus kasutaja saab sisestada päringureale märksõnad või väljendid, mis peaksid otsitavas materjalis sisalduma. Vastuseks antakse viidete nimestik päringutingimustele vastavatele lehekülgedele. Näiteks www.google.com 16. Millised loogilisi väljendeid võimaldavad otsingumootoridnende üldine tähendus (info otsimine) Otsingumootorid on internetileheküljed, kus kasutaja saab sisestada päringureale sõnad või väljendid, mis peaksid otsitavas materjalis sisalduma. Vastuseks antakse loetelu päringutingimustele vastavatest lehekülgedest.
Näiteks erihoolekandeteenustel olevad inimesed. Nendega rääkimisel peab kasutama väga lihtsat kõnepruuki. Kui näiteks öelda talle ,,Istu taburetile" ei pruugi ta sellest ütlusest aru saada. Ta vaatab arusaamatult otsa ja ei suuda käsklusest aru saada. Kuid kui mainida talle ,,Istu toolile" teab ta kohe selle käskluse sisu. Nii juhtus ka Peebuga suvel maal vanaisa ja vanaema juures olles, ta ei mõistnud vanaema ütlusi, kuna need oli sellised väljendid, kus oli Peebule tuttavad sõnad, aga mõiste tervikuna jäi segaseks. Kõnekäänud Eno Raua ,, Peep ja sõnadest" Jalad selga võtma!- Jooksma Pead kaotama!- Kontrolli alt väljuma ,,Säh sulle kooki moosiga!"- ,,Ei saa sa midagi!" Jänes põues- Kartma Triibulised püksid- Karistada saamine ,,Ära aja mulle kärbseid pähe !"- ,,Ära aja mulle segast juttu!" Ninapidi vedama- Petma Vesi ahjus- Hirmunud ,,Võta näpust!"- Millegi uskumatu juhtumine, kiuste
Venemaa avarustes. Sarnaselt juhtus ka Eestis 1970.aastate lõpul, kui algas uus venestamiskampaania, mille raames Eestis põlisrahvuse osatähtsus langes 63 protsendini. Emakeelt kõnelejate vähenemise üheks põhjuseks võib olla ka linnastumise tendents ning üleminek infoühiskonnale, mille tõttu noored, potentsiaalsed keele kandjad ja kaitsjad, lahkuvad kodupaigast. Üldiselt on emakeel eestlastele armas, meile on südamelähedased nii murded, vanasõnad kui ka erinevad rahvuslikud väljendid. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, ilusa kõla ja rikka sõnavara poolest. Sellest hoolimata on pidevalt räägitud eesti keelt ,,ründavast'' inglise keelest. Ühiskond asub globaliseeruvas etapis, inglise keele esiletõusmise on taganud majanduse, teaduse ja infotehnoloogia tormiline areng. Eesti on ajaga kaasas käiv riik, oleme läbi ajaloo vaadanud rohkem lääne poole. Isegi NSV Liitu kuuludes räägiti Eestist kui aknast läände
ebameeldivusi. Tänu sellele võib tekkida soovimatuid arusaamatusi. See võib kaasa tuua ka inimeste ühiskonnaklassidese jagunemise. Näiteks oli eesti keel mitmel ajalooperioodil teisejärguline. Ametliku keelena ja kõrgema klassi poolt kasutati näiteks saksa või vene keelt. Eesti keele kasutajad kuulusid alamasse klassi. Vaid ühe keele olemasolu vähendaks ebameeldivusi ja konflikte. Keeleline mitmekesisus võib kaasa tuua paljusid probleeme. Mitmed sõnad ja väljendid võivad erinevates keeltes sarnased olla. Keeled võivad olla kas suguluses või aja jooksul sarnaseks muutunud. Tihti lihtsalt laenatakse sõnu. Ebameeldivaid arusaamatusi võib tekitada see, et väljendid ja sõnad võivad erinevates keeltes omandada erinevaid tähendusi või varjundeid. Näiteks sõna neeger ei oma eesti keeles negatiivset tähendust, kuid mõnes teises keeles peetakse seda sõimusõnaks. Kui maailmas räägitaks vaid ühte keelt, siis selliseid probleeme ilmselt ei oleks.
kus autorid toovad välja palju näiteid. Metafoorid põhinevad kogemuslikel alustel, millest ei tea autorid kuigi palju. Mõningaid näiteid suunametafooridest: · Tal on kõrge positsioon. · Ta on üllameelne. · Ära võta altkäemaksu. · See on madal käitumine. Olemismetafoor tähendab sündmuste, toimingute, emotsioonide, ideede jmt käsitamist entiteetide ja ainetena. Olemismetafoorid teenivad mitmesuguseid eesmärke, mida peegeldavad ka keeles leiduvad väljendid, näiteks kogemus hindade tõusmisest, mida võib nimisõna inflatsioon kasutades metafoorselt entiteedina käsitada, näiteks: Peame inflatsiooniga võitlema. Olemismetafoorid on tavaliselt nii loomulikud ja meie mõtlemises nii valdavad, et neid peetakse tavaliselt vaimsete nähtuste enesestmõistetavateks. Enamik meist ei adu tõsiasja, et need väljendused on loomult metafoorsed. Siiski on kõige kergemini äratuntavad sellised
) · Üldistused loendamatute nimisõnadega (Life isn't fair.) · Abstraktsed ideed (Beauty comes from inside.) · Üldised asutused (school, hospidal jne.) · For example, in fact · Kui asjad kuuluvad samasse katekooriasse, ei pea artiklit panema, et end mitte korrata (I bought a sweater and blouse.) · Ajalehtede pealkirjades ning juhtendites · Kui nimisõna on nime osa (The quilty men were sent to Tartu prison.) · Ajaga seotud väljendid (in June, next month, jne.) · Söögikordade ees (breakfast, lunch) · Riikide ees (German is important economic power.) · Keelte ees (French is spoken in Tahiti.) · Tiitlite ega nimede ees (Prince Charles is Queen Elisapeth's son.) · 's-ga lausetes (Peter's car) · elukutsete ees (She'll problably go into medicine.) · poodide ees · linnad, tänavad, lennujaamad, rongijaamad · mäetipud, järved, saared · maailmajaod · riigid, osariigid, linnad, külad
Aga Olaf oli ennast üles poonud metsas, siis nad võeti vahile. Lõpukaadrites näeb Rassi, kes kirjutas paberile, kõike seda mis ta teinud oli. Ja tema isa tõi talle paberit ja pliiatseid. Film oli huvitav, noortepärane ja rääkis noorteelust. Filmis oli näha, mis tegelikult toimub noortega. Suht hirmus oli vaadata, et kellegil võib selline elu on, kuid see on reaalsus. Toob inimesed reaalsusesse tagasi, kui vaadata sellist filmi. Väljendid olid seal ka tänapäevased, paljud sellised, mida ma pole kuulnudki. Päris karvased väljendid olid. Aga ega see päriselu siis pole ka mingi lust ja lillepidu, eks karvaseid väljendeid kuulda igaltpoolt, ka väikeste laste suust. Ja lapse suu ei valeta. Filmis olid stseenid ja kohad kust filmiti väga hästi valitud. Ja film oli ka väga hästi monteeritud ja töödeldud. Et oli hea seda filmi vaadata.
aastal Lübeckis. 4) Wanradti ja Koelli katekismus kirjutati aastal 1535 Wittenbergis. 5) Põhja- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Heinrich Stahl, 17.saj. 6) Lõuna- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Joachim Rossihnius. 7) Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum, kristlaste pühakiri. Koosneb Vanast testamendist ja Uuest testamendist. 8) Piibel ilmus 1739. aastal Tallinnas, tõlketöö juht oli Anton Thor Helle. 9) Piiblist üldtuntud väljendid: Tulgu või veeuputus; Saagu valgus; Meie igapäevane leib; A ja O; Läbi sõrmede vaatama. 10) Piibli tähtsus oli selles, et see fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele ja viisi mis tugines Põhja- Eesti murdele. 11) ,,Oh ma vaene Tarto linn" autor oli kirjutatus 1708. aastal Käsu Hansu poolt. 12) See koosnes 4. osast: 1. Tartu rikkus ja õnneaeg 2. Patuelu 3. Linna hävitamine ja küüditamine 4. Manitsus.
Venekeelsed väljendid Tere! / ! Tere hommikust! Tere päevast! Tere õhtust! Kuidas läheb? ? Hästi, aitäh! , ! Mis teie nimi on? ? Minu nimi on... ... Aitäh! ! Suur tänu! Pole tänu väärt! Palun! Vabandust! Andke andeks! Ma pean kahjuks lahkuma. , Head-aega! ! / ! Nägemiseni! ! Head reisi! ! Kas te räägite inglise keelt? ? Ma ei saa aru. Ma saan aru.
(raisk/sitapea). Markeerimata sõnad on harilikud, tavapärased sõnad, soobivad igasse teksti stiili (laud,maja). Stiilivarjund samasse stiili kuuluvate sõnade väikest tähenduslikku või suhtumuslikku erinevust. (telekas, televusser) Kõrgkeelne sõnavara normaalkirjakeele piires olevast pidulikum ja ülevam. (tuul tibadesse) Madalkeelne sõnavara normaal kirjakeele sõnavarest labasem. *Sõimusõnad rahulolematuse väljendamiseks kasutatavad jämedad sõnad ja väljendid. (lipakas, kurat, debiil, jobu) *Vulgaarsõnavara vulgarismid ja vulgaarkeelendid. (vitt, pask) Tänapäeva eesti keele sõnavara LEKSIKAALSED SUHTED. Sünonüümid kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. (julge-vapper- karmatu-vahva) Grammatilised sünonüümid leksikaalselt samasisulised, aga grammatiliselt vormistuselt erinevad keelendid.
Keel muutub. Arvatakse sageli, et muutuda saab kas ainult halvemaks või siis ainult paremaks, kuid on olemas ka kuldne kesktee, mille korral on pea võimatu otsustada kumba äärmusesse seekordne uuenduslik manööver liigitada. Arvan, et hetkel eesti keeles toimunud areguetappe või pidada just nimelt kahe otsaga asjaks. Uue põlvkonnaga ja kärme inglis keele pealetungiga on keel rikastatud mitmete laen- ja ka tsitaatsõnadega, samas on aga tolmuga kattunud vanemad ning kohmakamad väljendid sügavamale peitu pugenud. Kuid see ei tähenda, et keel kannataks. Minu arvamuse kohaselt rikastavad erinevad uuenduslikud sõnad ja väljendid meie keelt ja elu. Meelega on lugu nõnda, et eestlane tagasihoidlik, samas kiuslik ja ka vaoshoitud peenetundeline inimolend on sageli eksinud oma mõttekeerdkäikudesse nõnda sügavale, et ei oska enam midagi arvata ei eestlusest , Eestis ega ka eestirahvast. Kuid see ei tundu olevat meie rahvusele eriti suureks probleemiks
NORRA Fjordide ja trollide maa Tere tulemast kontrastide maale! Sissejuhatus 1. Üldinfo 2. Kesk-Norra 3. Põhja-Norra 4. Mida teha Norras 5. Mõned vajalikud norrakeelsed väljendid 6. Kliima 7. Söök ja jook Norras ÜLDINFO Riik:Norra Kuningriik (Kongeriket Norge) Pindala:323 802 km² Rahvaarv: 4 950 000 inimest (juuli 2011.a.) Riigikeel:ametlikud keeled - norra keel (bokmål ja nynorsk), kuues kohalikus omavalitsuses ka saami keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea:Kuningas Harald VValitsusjuht:peaminister Jens Stoltenberg (alates 17.10.2005) Pealinn:Oslo 590 041 elanikku, pealinna regioonis (Stor-Oslo-regionen) 1 422 442 elanikku juuni 2010
Kolmanda artikli aluseks on kaks uurimust. Esimene uurimus on Heili Orava poolt läbiviidud iseloomuomaduste sõnavara kohta ning teine Ene Vainiku poolt läbiviidud emotsioonisõnavara kohta, mida on käsitletud ka kahes teises artiklis. Emotsioonisõnavara on see, mis eeldatavasti esindab meie teadvuses emotsioone, ning selle valdamine ja äratundmine suhtlusprotsessis moodustab olulise osa indiviidi nii keelelisest kui ka sotsiaalsest kompetentsist. Selle moodustavad laias mõttes väljendid, mis viitavad tunnetele. Kitsamalt võttes on need eelkõige otsesed emotsiooniväljendid, st peamiselt emotsiooninimetused. (Vainik 2002a : 538) Funktsiooni põhjal jaguneb emotsioonisõnavara ekspressiivseteks ning deskriptiivseteks väljenditeks. Ekspressiivseid väljendeid kasutatakse vahetult emotsioonide väljendamiseks või samal ajal mingi juhtumiga, mis kutsub esile hüüatuse (nt issake!, ups!, tõmba uttu! jne)
Sõnad ja väljendid Saksa keeles Wörter und Wendungen in Deutsch Deutsch/Saksa keeles Estnisch/Eesti keeles Guten Morgen! Tere hommikust! Guten Tag! Tere päevast Guten Abend! Tere õhtust! Gute Nacht! Head ööd! Hallo! Tere! Grüß dich! Terekest!;Tsau!(ühele inim.) Grüß euch! Terekest!(mitmele inim.) wie? kuidas? ;missugune? Wie geht's? Kuidas käsi käib? Danke, gut! Tänan, hästi! Tschüs! Aidaa! ;Tsau! Bis dann! Kohtumiseni! die Frau naine, proua Frau Müller proua Müller Grüß Gott! Tere...
nende kahe naise vahel hammustas üks teist käest. 6 Kirjaviis: Pukapuka keel kasutab ladina tähestikku A, E, I, O, U, NG, K, L, M, N, P, R, T, V, W, Y 3 Veel huvitavat: 1980. aastatel võeti keel koolides kasutusele, avaldati sõnaraamat ja 2013. aastal peaks ilmuma ka pukapuka-keelne piibel. 8 Jaapani keeles pukapuka = kellegi suitsetamise heli 5 Ladina keeles bucale – pokaal; (vee)kann – atolli kuju 7 Allikad: 1 Põhiandmed: http://www.ethnologue.com/language/pkp 2 Väljendid: http://www.cookislands.org.uk/pukapuka.html 3 Tähestik: http://www2.ling.su.se/pollinet/facts/puk.html 4 mõni sõna http://wiki.verbix.com/Languages/Pukapuka#toc3 5 Jaapani-inglise sõnaraamat: http://www.kanjijapanese.com/en/dictionary- japanese-english/pukapuka 6 Pukapuka leksikon: http://www.massey.ac.nz/~bwhite/PukapukaLexicon/lexicon/ 7 ladina-inglise sõnaraamat: http://latin-dictionary.net/definition/7025/bucale- bucalis 8 ingliskeelne vikipeedia http://en.wikipedia
LADINA KEELSED VÄLJENDID A Actio hagi, kaebus, kohtukõne, kohtuistung. Aequitas võrdsus, õiglus. C Capitis deminutio õigusseisundi piirang. Connubium abielu patriitsi ja plebei vahel. Consilia plebis rahvakoosolek. Cura morum kõigi kodanike kombejärelvalve. E E-man-cipatio isa võimu alt vabanemine. Edictum käsk, korraldus, ettekirjutus. I In iure cessio preetori juures teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminek. Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urba...
(5 p) 5 p analoogne viimasega/viimasele; baseeruma uurimustel/uurimustele; kaasneb külmetusele/külmetusega; nõudlus jäätise järele/jäätisele; see loom sarnaneb kassile/kassiga 14. Mida tähendavad järgmised ütlused? (3 p) 3 p lahkus esivanemate jahimaale- suri naine on viimase veerandi peal- õige varsti sünnitamas ajab kuradit peltsebuliga välja- asendab ühe halva veel halvemaga 15. Mida tähendavad need piltlikud väljendid? (3 p) 3 p Gordioni sõlm-lahendamatuna näiv probleem Kolgata tee -raske teekond Augeiase tallid- lohakusest tekkinud korralagedus
jõudu. Tekst 17 3) Quod attinet ad ius civile, servi pro nullis habentur - mis puutub tsiviilõigusesse, peetakse orje mitte mingiks; 1 Antud sõnapaarid tekitasid segadust. Omnium- peaks tähendama kõigi, kõikide, kuid leidsime ka tekste, kus oli samas käändes see sõna tõlgitud ka kõigile, nt. res communis omnium kõigile ühiselt kuuluv asi - M. Ristikivi magistritöö, 2006, lk. 47. Järgmisena leidsime ka väljendi M. Ristikivi magistritööst, 2006, lk. 48, väljendid: tacitus consensus "vaikiv nõusolek"; tacito consensu "vaikival nõusolekul" ja kommentaarid tsitaatide ühildumise probleemi kohta. Pidasime õigemaks Consensus omnium kõikide nõusolek, sulgudesse lisasime teise variandi, mis võiks võibolla samuti õigeks osutuda. 2 See lause tekitas probleeme otsetõlkega, mis kujunenuks välja üsna arusaamatu. Uurimise käigus leidsime variandid sellest lausest H. Siimets Gross magistritööst, 2002, lk
korrosiooni vastase kattena tinanõude valmistamiseks orelivilede valmistamiseks mitmesuguste sulamite koostises elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena aknaklaasi valmistamiseks Ja paljud muud tegevused ja esemed Tinakatk Väidetavalt olevat tinakatk saanud saatuslikuks Napoleoni Venemaa sõjakäigul ja kapten Scotti Antarktika- ekspeditsioonil Huvitavaid fakte tinast: Sõna "tina" esineb Eesti kaardil 4 korda! Väljendid "tina tuhka"; "tina saama"; "tina panema" Tina kasutus traditsioonides tina valamisena! Tina teistes keeltes: Stannum(ladina), Cin(Tsehhi), ètain(prantsuse), Zinn(saksa), Stagno(itaalia), Tinn(norra), Estanho(portogali) jne Katse tinaga! hobuserauakuju= õnne ja edukust/head hinnet (purje)laev, reekujuline õnnetina= pikk reis süda= armastus · võti= tõus karjääriredelil/ · naise pea= naabritega riidu minek
LINGVISTILINE RELATIIVSUS Maris Uusmaa Annely Uukkivi Lingvistiline relatiivus · Lingvistiline relavtiivsus- erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises, ehk keeleline suhtelisus · Lingvistiline relatiivsus seisneb selles, et ühe kindla keele väljendid on ainuomased just sellele keelele. · keel mida me kasutame, ükskõik milline see ka poleks, jaotab ja kujundab mitte ainult värvispektrit, aga ka kogu ümbritsevat maailma. Lingvistiline determinism · Lingvistiline determinism- ehk keeleline piiratus. Määrab ära mõtlemise. · Jaguneb: tugev ja nõrk determinism Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata
Unit 14 sõnad Accountant- raamatupidaja, arveametnik Aspect- külg, ilme, välimus Award- auhind, tasu, otsus Capture- kinni püüdma, vangistama, lööma ; saak, vangistamine Charity- heategevus, ligimesearmastus Commercial n - kaubandus-, äri-, kommerts- ; reklaam Debt- võlg Dragon-lohe, draakon Edition. väljaanne Educate- harima, haridust andma Endanger- ohtu seadma, ohustama Extinct- väljasurnud, kustunud Furthermore- veel enam, lisaks, pealegi Gossip- keelepeks, kuulujutt, klatsimoor ; keelt peksma Grip-haare, arusaamine, kohver ; haarama, kinni hoidma Incompetent- asjatundmatu Individual n- indiviid, üksikisik Informative- informatiivne Innocent-süütu Insult-solvang ; solvama Liver-maks Millionaire-miljonär Moving- liikuv, liigutav Nag- näägutama ; võidusõiduhobune Negotiations-läbirääkimised Ratings-hinnangud Sane-terve mõistusega Scene- stseen, tegevuspaik Shrub- põõsastik Slapstick-tegevuskomöödia, kõva laksu imiteerim...
zu kirjutatake lauses algvormis oleva tegusõna ette ja tema kasutamine sõltub eespool olevatest pöördelises vormis tegusõnadest. Nt. Er kann schnell laufen. Er vergisst immer seine Hausaufgaben zu machen. Kui tegusõnadel on lahutatav eesliide, siis kirjutatakse zu liite ja sõna vahele. Ich bitte dich aufzustehen. Zu väljendab da tegevusnime: joosta, laulda jne. Zu-d tuleb kasutada: 1) Es ist + omadussõna nt. Es ist wichtig zu lernen. 2) Kindlad väljendid: Es ist/gibt + nimisõna nt. Es gibt Möglichkeit ins Ausland zu fahren. Es macht Spa Sport zu treiben. 3) beginnen algama bitten paluma vergessen unustama versuchen proovima brauchen proovima verboten keelama aufhören lakkama enpfehlen soovitama Zu-d ei kasutata: 1) modaalverbide puhul(können, wollen, müssen, dürfen, mõgen, ollen) nt. Ich muss nach Hause gehen. 2) sehen, hören, fühlen nt
Väljendid ja tsitaadid 1) Me keerutame kogu aeg võtit ilma seda luku auku pistmata. 2) Peale ristimist läheme me tagasi oma pattude juurde nagu koer oma okse juurde. 3) Aeg ei ole meie päralt, vaid ainult laenuks antud 4) Pimedus on teadmise vaenlane 5) Keele tundmine on võtmeks teise inimese südame juurde 6) Haigus ja surm ei küsi luba sisseastumiseks nagu ka arst, kui ta on teel haige juurde. 7) On alati kergem lükata vankrit, mis on juba liikumas. 8) Olin püüdnud lahti murda üksikut kivi mäenõlval, kui mulle langes kaela terve laviin. 9) Mis me iganes teistelt kuuleme, ei ole kaugeltki, mis me ise tunneme. 10) On vana tõde, et uhkus tuleb enne langemist. 11) Iga tegu jätab oma jäljed. Ka tegematajätmine jätab oma jäljed. 12) Häda sellele, kes vaatab üle linnamüüri ja näeb, et sealgi paistab sama päike. Häda sellele, kes ei näe kivi oma jalgade ees ja selle otsa komistab. 13) Kaks korda ka...
LASTEKIRJANDUSE JAGUNEMINE VANUSASTMETE JÄRGI 0.1 a. Raamat tuleb siis, kui laps suudab haarata. Vanniraamat-koos vanemaga vaadata.Laused lühikesed,selged,luulelised,arusaadavad. 1-2a. Armastus ja turvatunne(,,Paula läheb lasteaeda"). 2-3a. Viisakusnõuded.Arendada kollektiivset kuulamisoskust.Läbi lapsesilmade kirjutatud lood. 3a. Hea emotsionaalne mälu,sõnad,väljendid jäävad hästi meelde.Ühine kuulamine. Raamatu ja tekstipilt paeks omavahel kokku minema. Tuleb õpetada hoidlikku suhtumist, raamatu käsitlemist, lehtede keeramist.Pilt peab vastama tekstile ja pilt peaks olema õigetes proportsioonides ja õigetes värvides. 4a. Värviraamatud."Kellel on loomupärane anne,oskab ilma juhendamatta joonistada eseme või looma,aga kellel puudub,seda tuleb juhendada".Erinevad raamatud lastele,et ei tekiks raamatust stampe.Näiteks:"Punamütsike". Raamatute eest hoolitsemine,mis tekitab armastust raamatute vastu. Raamatutel peab olema oma kindel koht.K...
Ajaleheartikli ümberjutustamine Väljendid Leidsin artikli ... (kust?) Artikli pealkiri on ... Ja see räägib ... (millest?) Artikkel algab sellega, et .../ Autor alustab sellega, et ... Autor on seisukohal, et ... Autori hinnangul ... Tema esimene argument on, et ... Autor väidab ka, et ... Artiklis tuuakse näiteid, kuidas ... Artikli lõpus ... Ma nõustun sellega/ ma ei ole nõus, et... Mina leian, et ... Olen veendunud, et ... Kokkuvõtteks võiks öelda, et ... Ja mulle meeldis/ei meeldinud ..., sest... Hindamine Hinne "5" õpilane jutustab artikli peast, kasutab valikuliselt jutustamiseks ette antud väljendeid, esitab ka oma arvamuse artikli kohta. Oskab vastatata mõnele täiendavale küsimusele artikli kohta. On kirjutanud oma ümberjutustuse paberile ümber, pikkus vähemalt 12 lauset. Hinne "4" õpilane kasutab märksõnu paberil (kuni 8 märksõna), kasutab vähem valikuliselt jutustamiseks ette antud vä...
2.Kombel. 3.Moodi ja viisi. 2.1.Kirjutatakse käändsõnast lahku. 3.1.Kirjutatakse käändsõna omastavast lahku. Nt: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel. Nt: varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi. 2.2.Eritähenduslikud väljendid kirj. kokku. 3.2.Käändsõna osastava puhul on KOLAKI vaba. Nt: imekombel, õnnekombel. Nt: vanamoodi ja vana moodi, uutmoodi ja uut moodi, ühtemoodi ja ühte moodi. 4.Pidi. 3.3.Eritähenduslike väljenditega kirjutatakse kokku. 4.1
Näpunäiteid sõnuti Pool, poole, poolt käändsõnast lahku: metsa pool, kummale poole, seina poolt. määrsõnaga kokku: sealpool, kuspool, kuhupoole, eespool. Kombel käändsõnast lahku: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel. Moodi ja viisi käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, vaenlase viisi käändsõna osastava puhul vaba: vanamood = vana moodi eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi, omamoodi määrsõnaga kokku: niimoodi, nõndamoodi, misviisi Pidi käändsõnast harilikult lahku: teed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi Kaheti võib kirjutada tähenduses moodi, viisi: kahte pidi = kahtepidi Eritähenduslikud väljendid kokku: ninapidi, nägupidi, kättpidi Vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, parempidi Teel käändsõnast lahku: kirja teel, posti teel, telefoni teel
selle eest, et esitatu oleks parimal võimalikul tasemel. Internetis olevad sõnastikud ja nendega seotud mitmekesised päringuvariandid loovad uued võimalused eesti keele õppimiseks ja õpetamiseks kõigil keeleõppe tasanditel: põhikoolist doktoriõppeni, nii emakeelena kui võõrkeelena." Käesolevas töös analüüsin ma noortekeelele iseloomulikku Internetis kasutatavat släng´i. Noorte keel erineb vaid vähesel määral tavalisest keelest, nendeks on ainult teatud sõnad ja väljendid. Interneti keel on seotud ka kindlate nähtustega, mõned neist on rate.ee, MSN ja jututoad. Kõikides eelnimetatuis on välja kujunenud kindel keel. Meili ja MSN on suhteliselt sarnased. ,,Kuna MSN on kiirem, siis ongi tema eelis meilimise ees". Kuna MSN võib olla kogu aeg lahti, on seda ka mugavam kasutada. Mõned aastat tagasi veel, kui MSN nii populaarne ei olnud kasutatigi põhiliselt meilisuhtlust. MSN-i keel erineb eelkõige sellepärast teistest kirjaviisidest, et seal tehakse
Inglise keele väljendid 1. manned flight- inimolend 2. take off- õhku tõusma 3. viable means- mõistlik viis 4. sophisticated- keeruline 5. retain- säilitama 6. essential characteristics- hädavajalikud iseloomuomadused 7. form of aviation- lennuviis 8. to be tempted- ahvatlema 9. on board- pardal 10. turn up- kohale ilmuma 12. inflate the balloon- õhupalli õhuga täitma 13. fancy owning- meeldib omada 14. tow- vedama 15. pin it down- vastu maad suruma 16. landowner´s permission- maaomaniku luba 17. quarterly magazine- neli korda aastas ilmuv ajakiri 18. ever-growing- üha kasvav 19. spare an hour- tundi loovutama 20. slight unease- kerge ebamugavustunne 21. disapproval- pahaks panema 22. frown- kulmu kortsutama 23. drag a leg behind- jalga järel lohistama 24. currently- praegusel ajal 25. draw up- visandama 26. purchase of inappropriate skates- ebasobilike uiskude uisk 27. ticking off- kiusama 28....
Piltlikud väljendid 1. villast viskama- valetama. Kõik jäid uskuma, ehkki olin villast visanud. 2. härjal sarvist haarama- otsekohe mingi asja kallale asuma. Kui olime istet võtnud, haarasin härjal sarvist ja tegin oma ettepaneku. 3. pirni panema- nalja tegema. Triin pani hea pirni. 4. vihma käest räästa alla- hullemasse olukorda sattuma. miks ta ometi nii loll oli ja võõrsile ei jäänud – jooksis vihma käest räästa alla. 5. mütsiga lööma- asja mitte tõsiselt võttes tegutsema. Vastasmeeskond on tugev, neid ei saa mütsiga lüüa, ära ikka mine neid mütsiga lööma. 6. vasikaga võidu jooksma- lootusetult üritama. Sinuga vaielda on sama mis vasikaga võidu joosta . 7. korstnasse kirjutama- millegi (hrl. laenatud raha) tagasisaamiseks lootust kaotama v. ise selle tagasisaamisest loobuma. Ei tema sulle tagasi maksa: oma raha võid korstnasse kirjutada. 8. Rootsi kardinad- trellid. Röövel saadeti aastateks Rootsi kardin...
Rahvus jook · Armastatud joogiks on tee. · Kohvi juuakse tavaliselt kangelt (nn türgi kohv). · Samuti armastatakse juua kuuma magusjooki nimega Salep, piimjas karamelline jook, mida serveeritakse kaneeli ja pähklitega · Tuntumaid alkohoolseid jooke on raki, mida serveeritakse veega, mis muudab raki piimjaks kokteiliks. Kasulikud väljendid Türgis kasutamiseks Jah Evet Ei Hayir Palun Lütfen Tänan TeÅYekkür ederim Tervitus Marhaba Nägemiseni GüleGüle Vabandust Pardon Kui palju? Ne kadar? Kus on wc Tuvalet nerede? Riietus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pilte Türgist
Uurimustöö Rassism tänapäeva noorte seas Sisukord I. Sissejuhatus..................................................................................................................................... 1.1 Väljendid rasside ja rahvuste kohta.......................................................................................... 1.2 Märgid ja nende tähendused..................................................................................................... 1.3 Kokkupuuted rassiliste organisatsioonidega............................................................................ 1.4 Rassiline tolerantsus.............................................................................................
5) Autor näeb inimsuhteid kui armastuserikka ja sooja võimalusena. Elu mõte on ennast arendada, iseennast üles leida ning kogu selle protsessi vältel õnnelik olla. (,,Tomatitaimed" lk 105) 6) Drum ja Bass - ,,...tühjade taskutega inimesed korjavad nad, tühjad, ära ju. Me korjame taskutest." Kujundlik võrdlus selle kohta, kuidas kapitalistliku maailmavaatega inimesed röövivad teiste selja tagant ning panevad salaja enda taskusse. 7) Väljendid millegi taga, millegi ootamine. Motiivid ootamine, lõpp- punkti jõudmine, enda elu rahus elamine. 8) Raamatu pealkirja mõtet ei tea. 9) ,,Drum ja Bass" lk 66 ,,Klubi oli kinni ja klubikaart oli kinni ja pangakaart oli kinni ja pank oli muidugi kinni..." 10)
Tsitaatsõnad Praktiline eesti keel I 10. klassi eesti keel Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist. Tsitaatsõnu on sobiv kasutada siis, kui emakeeles vastav sõna/väljend puudub või stiilivõttena. Valik üldtuntud tsitaatkeelendeid: exclusive (ld) -(viimane) välja arvatud inclusive (ld) - (viimane) kaasa arvatud in corpore (ld) - terves koosseisus de iure (ld) - õiguslikult deus ex machina (ld) - jumal masinast (olukorra lahendamine kunstliku abimehe toel) all right (ingl) [ool rait] - hüva, hea k...
" 2. Sõja olukord õpetab halastama. 1) ,,Bürgermeister avaldas kahetsust ja kaastunnet, et nii väikesed, väetid kui ka vanad jõuetud oma päriskodud maha pidid jätma ning siingi pole võimalust neile täit külalislahkust osutada, sest oma maa sõjapõgenikke on liiga palju." 3. Sõjast saab kasu? 1) ,,Sõjakäskude ja instruktsioonide järgi peeti humaanset sõda, kus puudusid mõisted, nagu mahalaskmine, poomine, gaasiga, surmamine. Olid teised väljendid: eriline kohtlemine, küsimuse lõplik lahendamine ja ka ümberasutamine." 2) ,,Sul ei ole närve, südant, haletsust sa oled tehtud saksa rauast. Pärast sõda saad sa uue hinge, puhta südame oma laste jaoks, oma naise jaoks. Suur-Saksamaa jaoks." 3) ,,...küla poiss Hermann Tahu oli sel päeval juba maha lastud. Tema jaoks ei saa kunagi midagi teha, ainult surnud saavad ikka ja kogu aeg midagi teha: surnud panevad elavaid mõtlema elu üle."
samblad, vaevakased, marjad. Loomad - Polaarrebane, põhjapõdrad, naaritsad. - Vetes ujub 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. - Koduloomad: veised, lambad, hobused. - Lindude pesitsusala Inimesed - Usk - Luterlik riigikirik (84,04%). - Kõrge elatustase ja madal tööpuudus. - Aktiivne kultuurielu. Tegevusalad - Kalandus. - Turism. - Põlluharimine. - Lambakarjatamine. Islandi keelsed väljendid: Gòdan daginn! (gouthan daijinn) - Tere päevast!, Tere! Takk fyrir! (tahk fiirir) - Tänan! Èg er frà Eistlandi (Jie er frau Eistlandi) - Ma olen Eestist. Kasutatud kirjandus: http://www.mir.ee/?s=33 http://www.iceland.org/fi/eesti/suursaatkond/uldi nfo-islandi-kohta/maa-ja-rahvas/islandist- uldiselt/#Kliima http://et.wikipedia.org/wiki/Island http://images.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi Loodusgeograafia (õpik) põhikoolile, 3. osa.
sissejuhatuseks järgmisele lõigule. Kirjandis ei kommenteeri oma tegevust, nt „nüüd ma räägin“ , „kokkuvõtteks“ jne. Kirjandis ei tohi sinatada, sest kirjand kirjutatakse ikkagi mina vormis. Kui kirjandis sinatad, siis jääb mulje nagu sa kirjutaksid kirjandi lugejast, kes seda kirjandit loeb. Sõnakordusi ei tohi olla. Umbes viie rea ulatuses ei tohiks korrata sama sõnatüve, vaid tuleks leida sünonüüme – kui vaja, sõnastada lause ümber. Kõnekeelsed väljendid ja lühendid peavad kirjandist välja jääma. Kirjutan ainult eesti keeles. Kui pole kindel mõne sõna kirjapildis või tähendus, saan kasutada õigekeelsussõnaraamatut.
Märkus: Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek. Kõnekeelsed väljendid "pakkumine" ja "ofert" on oma sisult samad, kuid võlaõigusseadus (VÕS) nimetab lepingu sõlmimise ettepanekut pakkumuseks. Pakkumuse teinud isikut nimetatakse oferendiks. Pakkumus peab olema oma sisult piisavalt määratletud ning määratud peab olema ka isik, kellele ettepanek tehakse. See tingimus on omane eelkõige pakkumusele, mis tehakse kaubanduslepingu sõlmimiseks. Pakkumuses peab väljenduma ka esitaja tahe olla edaspidi pakkumuse põhjal
Ta on nähtamatu, kuuldamatu, tal puudub suurus ja mass. Inimese vaimu ja mõistuslikkust ei saa hinnata välise vaatluse kaudu. Teised vaatlejad ei saa olla tunnistajaks vaimu tööle. Uskumus, et Vaimu ja Mateeria vahel on polaarne opositsioon, on uskumus, et need on sama loogilist tüüpi mõisted. Mida nad aga sugugi ei ole. On õige öelda ühe loogilise hääletooniga, et eksisteerivad vaimud ja teise loogilise hääletooniga, et eksisteerivad kehad. Need väljendid viitavad kahele erinevale ,,eksisteerimise" tähendusele, näiteks nagu sõnal ,,tõusma" on erinev tähendus väljendites ,,ookean tõuseb", ,,palk tõuseb" ja ,,lootused tõusevad". Inimene ei saa öelda, et praegu on kolm asja tõusmas: ookean, palk ja lootused. Ei saa ka öelda, et on olemas numbrid ja teisipäevad ja avalik arvamus. Seega ei saa öelda, et on olemas nii vaimud kui ka kehad. 3. Autor oma argumentidega tõestabki seda, et keha ja vaim kuuluvad erinevatesse
Ta on nähtamatu, kuuldamatu, tal puudub suurus ja mass. Inimese vaimu ja mõistuslikkust ei saa hinnata välise vaatluse kaudu. Teised vaatlejad ei saa olla tunnistajaks vaimu tööle. Uskumus, et Vaimu ja Mateeria vahel on polaarne opositsioon, on uskumus, et need on sama loogilist tüüpi mõisted. Mida nad aga sugugi ei ole. On õige öelda ühe loogilise hääletooniga, et eksisteerivad vaimud ja teise loogilise hääletooniga, et eksisteerivad kehad. Need väljendid viitavad kahele erinevale „eksisteerimise“ tähendusele, näiteks nagu sõnal „tõusma“ on erinev tähendus väljendites „ookean tõuseb“, „palk tõuseb“ ja „lootused tõusevad“. Inimene ei saa öelda, et praegu on kolm asja tõusmas: ookean, palk ja lootused. Ei saa ka öelda, et on olemas numbrid ja teisipäevad ja avalik arvamus. Seega ei saa öelda, et on olemas nii vaimud kui ka kehad. 3
Et säilitada kunstiteoseid loodi kunstimuuseumeid. Kuulsaim neist Louvre, mis on säilinud veel tänapäevani. Rüüstamiste käigus sattusid tule alla ka raamatukogud ja arhiivid. Raamatuid hävitati nende sinu pärast, mille vastu revolutsioon võitles. Suuremate kahjude ära hoidmiseks loodi avalike raamatukogude võrgustik. Vanade dokumentide säilitamiseks loodi Rahvuslik Arhiiv. Revolutsioon tõi kaasa muutusi ka igapäeva elus. Koatati aupaklikud väljendid nagu härra, proua ja preili. Inimesi hakati sinatama. Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks. Meeste suurmoeks kujunes algul Rahvuskaardi vorm. Hiljem see muutus natukene ja tulid kasutusele pikad püksid. Hakati kandma punase früügia mütse ja kaela seoti lõdvalt sõlme jäemdast riidest rätik. Nii mehed kui ka naised hakkasid kandma rahvusvärvides kokardeid ja linte. Naiste mood muutus pärast kuninga võimu kukutamist. Pidulik rõivastus võeti üle antiikajast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
