Cyrillus Kreek Mart Saar 1. 1889 1962. 1882- 1963. 2. Rahvamuusika oli tema jaoks miski, millesse tuli suhtuda ühtsesse tervikkus ja Mart Saare lo millega tuli aupaklikult ümber käia. ja ekspressio 3. Andis muusikatunde ja juhatas orkestreid Haapsalu koolides, tegutses koori- ja Tema loomin orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid Tema koorilaulud Koorilaulude kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks.. tekstuuriga ja 4. Ta mängis trombooni, harmooniumi, klaverit, orelit, Ta mängis k 5. oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911
· Kasuisa surma järgselt pandi Wagner õppima Dresdeni kooli (Kreuzschulesse), õpingute eest tasus kasuisa vend · Olles kogu oma eelneva elu huvitanud näitekirjandusest, alustas ta 13 aastaselt (1826. aastal) oma esimese katsetusega näitekirjanduses. See tragöödia teos oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethe'st mõjutatud. Teose valmimise järgselt otsustas ta panna oma loo muusikasse ning veenis perekonda võimaldama talle muusikatunde · Theodor Weinling otsustas Wagneri õpetamise lõpetada, kuna väidetavalt polnud tal Wagnerile enam midagi õpetada Looming · Esimene loominguperiood algas 1833 ning lõppes 1834. Selle aja jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. Teoses puudus veel isikupära, ning on palju Carl Maria von Weberi mõjutusi · Teine loominguperiood, mis oli aastatel 1842 kuni 1854 oli nii-öelda reformieelne periood.
koorimuusikas. Ta sündis Viljandimaal. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning väga noorelt proovis juba orelit mängida. Saart innustas muusikaga tegelema Kappide perekond ja Artur Kapp aitas tal valmistuda konservatooriumi astumiseks. Saar õppis Peterubri konservatooriumis oreliklassis, mille lõpetas hõbeaurahaga. Peterburg pakkus Saarele palju käid kontakte kaasaegse muusikaga, eriti meeldis Saarele Debussy muusika. Hiljem elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, erines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Lühikest aega õpetas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1912 hävis tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna. Seal pühendus ta peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina. Peagi sai Saar Hüpassaare talu pärisomanikuks ning asus sinna elama. Tema teoste enamik on valminud just seal.
Johann Sebastian Bach 1685-1750 Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil a 1685 Saksamaal Eisenachi linnas. Ta pärineb väga muusikalisest perekonnast. Tema isa oli tunnustatud linnamuusik. Tema oligi J. S. Bachi esimene muusikaõpetaja. Aga kümne aastaselt jäi ta orvuks. Aastal 1694 suri ta ema ja aastal1695 suri ta isa. Vanem vend, kes töötas Ohrdrufis organistina, võttis ta enda juurde elama ja andis talle muusikatunde. 15 aastaselt asus J. S. Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli. Seal laulis ta kooris ja mängis viiulit. Peale kooli lõpetamist tuli J. S. Bachil asuda tööle. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina. Kõigis oma töökohtades tegeles Bach ka heliloominguga. Järgnevalt on toodud kõik J. S. Bachi töökohad ja linnad, kus ta töötas: 1. Arnstadt ja Mühlausen (1703-1708) linnaorganist
rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Saare suhet eesti kultuuri mõjutas oluliselt rühmitus "Noor-Eesti". Aastal 1921 hävisid tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna. Seal pühendus Saar peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina, nii saatjana kui ka improvisaatorina. Aastatel 1928 1929 toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht".
ja pianist · Sündis Prantsuse väikelinnas · Isa oli sveitslane ja ema baski-sealt ka huvi Hispaania muusika vastu Pierre Joseph Ravel Marie Delouart Ravel Joseph-Maurice Ravel Haridus-ja töökäik · 14-aastaselt asub õppima Pariisi konservatooriumisse · Sealsed õpiaastad olid ebahuvitavad ning ta pühendas oma aega rohkem muusikale, eelkõige heliloomingule · Vanemaks saades avastab oma tõelise ande · Ta annab muusikatunde, kirjutab muusikat, kuid sissetulekud on kasinad · Edasi järgneb viljakas tööperiood ja ta on väga hinnatud Pariisi kultuuri valdades · Rindele saadetud ning peapõrutusega tagasi toodud Ravel on mõjutatud nähtud sündmustest ning viimased eluaastad on täis traagikat, seda kõike mõjutab ka tema looming Looming · Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllaltki selgete piiridega meloodiline teema · Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele,
tellimusteoseid väljaspoole piiskopi õukonda. ´´Idonomeo`` 1779 Mozart pidas üheks parimaks ooperiks. Sellesse perioodi langeb katse Pariisis edu saavutada. 1777 käis ta Pariisis. Pariisis ei suutnud edu saavutada. Samal ajal suri Mozarti ema ära. 1782 Mozart abiellus Constance Weber`iga. Lahkus piiskopi teenistusest suure tüliga. Viimased üheksa aastat veetis Viinis vabakutselise muusikuna: ta kirjutas tellimuse peale muusikat, andis konserte, andis muusikatunde. Mozart elas pillavat elu, kirjades on palju rahalaenu soove. Mozart kuulus vabamüürlaste hulka. Mozart kirjutas vabamüürlaste tellimusel ´´Võluflöödi`` 1791. aastal paar kuud enne surma. Head tegelased muutuvad halvaks. Enne surma sai tellimuse reekviemi kirjutamiseks. Kirjutades haigestus, Mozartile tundus, et ta kirjutab endale reekviemi. Enne reekviemi lõpetamist Mozart suri. Mozart maeti vaeste ühishauda. Mozarti andekus oli erakordne
Miina Härma (9.okt.1864- 16.nov.1941) + Helilooja, organist, koorijuht, aktiivne muusika- ja seltskonnategelane. + Sündis õpetaja perre Tartus. Mõlemad vanemad olid saanud muusikalise hariduse. + Orelimängu ja noodiõpetusega tegi tutvust juba varakult. ( 8-aastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi mängitud. + Õppis Tartu saksakeelses tütarlastekoolis. Võttis muusikatunde Karl August Hermannilt. + 1883.aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima. + Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel pool Saksamaal. + Oli esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust kaugel kodust. + Samuti Eestis andis ta orelikontserteid. +Härma kavades oli palju Bachi, Mendelssohn Bartholdy jt oreliteoseid. +Tema kontserdid tutvustasid maarahvale klassikalist muusikat.
(18131883) 10. klass Lapsepõlv Richard Wagner sündis 22.mail 1813 Leipzigis, üheksanda lapsena. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia Leubald. Ta otsustas panna oma loo muusikasse ning veenis perekonda võimaldama talle muusikatunde. Leipzigis 18271833 Aastatel 18281831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. sümfooniast, klaverisonaate ja orkestriavamänge kuna kuulis 1828. aasta alguses esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas. 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia Cduuris. Looming
ta pandi õppima Viini Stephani toomkiriku kooripoisina. Selle aja kohta on ta ise öelnud, et õppis heade õpetajate juures, kuid sai rohkem kasu muusika kuulamisest. Toomkoolis oli ta ligi 10 aastat ning viimaks lahkus sealt häälemurde tõttu. Vanemate soov oli, et temast saaks vaimulik kuid see oli talle vastumeelt. Tänu vanemate soovi eiramisele kadus ka nende tugi. Järgneva 10 aasta loomingust on säilinud vähe. Ta suutis ennast ära elatada toapoisi, muusikatunde andes ning klaverisaatjana olles. 1761 kutsuti ta kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Viini külje all. See oli üks rikkamaid õukondi, seal tegutses väga hea kapell ja suviti ka ooperitrupp. Seal sai ta segamatult eksperimenteerida ja üldse olid seal tema jaoks ideaalsed tingimused. Tema kohustuseks seal oli muusika kirjutamine kontsertiteks ja meelelahutuseks. See oli haydni elu nn romantiline periood. 1779 sai Haydn väga soodsa töölepingu. Nüüd sai ta kirjutada ka
Sündis ta Prantsuse väikelinnas. Et ema oli baski rahvusest oli selge miksa ta oli kiindunud Hispaania muusikasse. Ravelli noorusaeg meenutab Debussy oma. 12-a. Asub õppima Pariisi konsevatoorimuisse. Sealsed õpiaastad olid igavad ja ebahuvitavad. Sellest hoolimatta sidus ennast üha rohkemgi muusikaga, eelkõige heliloominguga. Vanemaks saades leiab siiski muusikas oma tegelikku kutsumuse. Sarnaselt Debussyga taotleb temagi Rooma preemiat.ta annab muusikatunde, kirjutab muusikat, kuid sissetulekud on kasinad. Ta töötab ennast kiiresti ülesse ning teda hakatakse tõeliselt hindama Pariisi kultuuri valdkondades. Järgneb viljakas töö periood. Kirjutab palju muusikat, dirigeerib ja annab kontserte. Kui algab 1.maailmasõda muutub Ravelli jaoks ettearvamatult kõik. Varsti suundub ta rindele, kuhu ta võtab kaasa hulga noodipaberit, et jäädvustada kuuldu. Ta määratakse sanitaarautojuhiks. Rindel saadud põrutus toob ta peagi koju
FRANZ JOSEPH HAYDN 17321809 Mailen Remmelg Merilin Kaja F.J. HAYDN Sündis 1732 Suri 1809 Isa tõllasepp; ema köögitüdruk Alustas haridusteed Heinburgi väikelinna kirikukoolis Seejärel jätkas Viini Sankt Stephani kiriku (peakiriku) koorikapellis Ta oli taibukas ja kõike uut kiiresti omandav Tegeles viiuli ja klavikordimänguga Häälemurde tõttu pidi koorist lahkuma, algas raske elu TÄNAVAELU "Meeleheitlik tööotsingu aeg" Andis laulu ja muusikatunde Mängis tänavatel Niccola Porpora käe all õppis Majanduslik olukord paranes Tutvus Fürnbergiga Fürnberg soovitas Haydnit Morzinile; töötas helilooja ja kapellmeistrina Sai ulualuse, süüa ja ka palka HAYDN ABIELUMEHENA Tahtis abielluda oma tuttava tütrega, kui viimane lasi teadmata põhjustel vanemate kodust jalga. Seega pakuti Haydnile vanemat tütart. Haydn võttis ettepaneku vastu. Haydn 28a, mõrsja 32a. 10 aastat õnnetut abielu
aastal loodud avamäng "Don Carlos" (F. Schilleri draama järgi) on üheks esimeseks Eesti sümfooniliseks helitööks. · H. Treffneri gümnaasiumis asutas ta keelpillikvarteti. · Artur Kapp sündis Suure-Jaani kihelkonna koolmeistri ja köstri Joosep Kapi · Andis muusikatunde ja töötas Hugo Treffneri gümnaasiumi ja A. Puskini peres. gümnaasiumite muusikaõpetajana. Kirjutas ka artikleid. · Noorele Artur Kapile jättis unustamatu mulje Miina Härma orelikontsert 1891. · 1908. aastal lahkub Tartust, sõidab Pariisi, kus tegeleb enesetäiendusega, aastal.
Kuna neid kasvatati pigem fsiliselt,ji vaimuharidus tagaplaanile. Kuna Sparta riik oli sjaliselt hsti arenenud,ei suutnud vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid nad oma vimu maksma tervel poolsaarel. Kik Ateena poisid pidid kima koolis, kus neile petati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale algtdede selgekssaamist tle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jtkasid eneseharimist. Veti muusikatunde, tantsutunde, sporditunde ja knekunstitunde. 18-20 eluaastani veetsid noormehed riigi kaitseteenistuses. Prast seda loeti neid tiskasvanuteks ja tieiguslikeks kodanikeks. Tdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Avalikke koole nende jaoks ei olnud. Tavaliselt ppisid nad kodus majapidamist ja ksitd. Antiik-Kreekast on prit mitmed saavatused,mis meid tnapevalgi mjutavad. Niteks terminid demokraatia ja filosoofia,mille thendused vivad tnapeval natuke erineda sellest,mida nad kunagi thendasid
PEREKOND ja KASVATUS Perekonnas oli kogu võim meeste käes. Kogu pere pidi vastuvaidlematult kuulama pereisa sõna. Naiste ülesandeks oli hoida maja korras ja kasvatada lapsi. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Kui algtõed selged, asusid vaesemate perede pojad tööle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jätkasid eneseharimist. Võeti muusikatunde, tantsutunde, sporditunde ja kõnekunstitunde. Kaheksateistkümnenda kuni kahekümnenda eluaasta veetsid noormehed riigi kaitseteenistuses: tegelesid üheskoos kehaliste harjutustega ja valvasid Atika piire. Pärast seda loeti neid täiskasvanuteks ja täieõiguslikeks kodanikeks. Tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Avalikke koole nende jaoks ei olnud. Tavaliselt õppisid nad kodus majapidamist ja käsitööd. RÕIVASTU ja SOENGUD.
5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................6 2 Elulugu Mili Aleksejevits Balakirev sündis Nizni Novgorodis 2. jaanuaril 1837- ndal aastal vaeses perekonnas. Oma esimese muusikalise hariduse sai ta tänu emale, kes viis Mili 10-aastasena Moskvasse muusikatunde Alexander Dubuque'lt saama. Rahaprobleemide tõttu ei saanud Balakirev seal kaua õppida ning pidi tagasi Nizni Novgorodi minema. Õnneks ei jäänud Mili talent märkamata: ta sai tuttavaks Aleksander Oulibitseviga ning tänu temale sai Balakirev väärtusliku muusikahariduse. 18-aatstasena, kui Balakirev oli lõpetanud matemaatika õppimise ülikoolis, läks ta koos Oulibitseviga Peterburgi. Seal tutvus Mili Mhhail Glinkaga. Viimane soovitas Balakirevil alustada muusiku karjääri ning
loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli
ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel
Sündis 23.04.1891 aastal Sontsovkas(praegu Ukraina). o Tema isa Sergei Alekseevich Prokofiev oli põllumajanduslik insener.Ema Maria oli hästi haritud naine,kes oskas o hästi klaverit mängida.Ta oli poja suur mõjutaja. o Sergeil oli õnnelik lapsepõlv.Enne Sergeid,oli vanematel kaks tütart,kes surid imikueas. Esimesed lomekatsetused tegi ta 5-aastasena.Teda peeti imelapseks. o Oma esimesed 13-st aastat veetis mõisas,kus nautis kõiksugu privileege. o Muusikatunde hakkas ta võtma alles seitsme aastaselt.Teda ei sunnitud klaverit mängima,ta ise oli öelnud,et o klaver on kui tema parim sõber. o Üks kord aastas viis ema oma pere Moskvasse või Sankt Peterburgi ,kus nad käisid alati oopereid vaatamas. 1904 aasta kevadel otsustas Sergei ema,et poeg ei saa Sontsovkas oma karjääri teha ja kolisid ilma isata Sankt o Peterburgi. o Selleks ajaks oli Sergei oma tuleviku otsustanud.
rahvalaulude kogumisretkel, 1914. aastal kirjutas ta üles esimesed rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlane rahvaviise fonograafiga salvestama. Musikaalses tegevuses on oluline koht tema pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris siis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja viimasena Haapsalu Õpetajate Seminaris Haapsalus. Samuti andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadiotes kui kontsertsaalides. Kreek jõudis koguda umbes 1800 rahvaviisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt on tema kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana
osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. 1.1 LOOMING Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud
1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Rahvusliku liikumise erutavad ideed ning peo vaimustav õhkkond haarasid ka noort K. A. Hermanni. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nüüd andis lõpliku tõuke selleks üldlaulupidu. 1869. a. sügisel Tallinnas eksamitel olles võttis ta muusikatunde. Hoolimata väheseist majanduslikest võimalusist püüdis ta edasi õppida. 1871. a. õnnestus K. A. Hermannil saada kooliõpetaja koht Peterburis. Seal uuris ta võimalusi klaveriklassi pääsemiseks. 1873. a. jättis ta Peterburi, tuli Tartusse ja lõpetas 1874. a. eksternina gümnaasiumi. 1875. a. asus ta õppima Tartu ülikoolis usuteadust, mille katkestas ning astus 1878. a. Leipzigi ülikooli keeleteaduskonda. Leipzigist käis ta juhatamas II üldlaulupidu 1879. a. Lõpetanud 1880. a
sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8aastane. Ta pandi õppima Dresdeni Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus kasuisa vend. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia Leubald. Ta otsustas panna oma loo muusikasse ning veenis perekonda võimaldama talle muusikatunde. Elulugu: Leipzig 1826. aastal kolis pere Prahasse, kuid Richard jäi Dresdenisse. 1827. aasta jõuludeks oli pere kolinud taas Leipzigisse. Aastatel 18281831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1828. aasta alguses kuulis ta esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. sümfooniast, klaverisonaate ja orkestriavamänge.
Seekord alustas ta õppinguid kuulsa Prantsusmaa helilooja Gabriel Fore käe all, keskendudes nüüd rohkem loomisele kui klaverimängu tehnikatele (Wikipedia, 2011). Gabrieli initsiatiivil kirjutas Maurice muusikapalade tsükli, tuginedes Hispaania meloodiale (Lepik, 2009. Sellest hetkes peale algab tema helilooja karjäär. Algus oli Raveli jaoks raske. Looming ei leidnud suurt tunnustust ning vaesuse pärast tuli tal muusika kirjutamise kõrvalt palju muusikatunde anda. Ometigi ei andnud Maurice alla, vaid jätkas oma helilooja tööd suurema innuga. Peadselt hakkasid paljud tähtsad kultuuritegelased Raveli loomingu vastu huvi üles näitama. Sellele järgnes veel viljakam töö periood, mil Maurice kirjutas oma enamus ooperitest ning korraldas rohkesti kontserte. Helilooja edukas karjäär kestis kuni Esimese maailmasõja laguseni, mil Mauricel tuli minna rindele. Lahinguväljale võttis ta kaasa palju noodipaberit, et jäädvustada kõik see,
Mozarti lapsepõlv mööduski pidevalt reisides ja kontserte andes. Ta oli väga kuulus ja imetletud imelaps. 9-aastaselt kirjutas oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt ooperi. Mozart töötas algul Salzburgi peapiiskopi õukonnas muusikuna, kuid lahkus sealt peagi, kuna piiskop ei mõistnud muusikat ja piiras Mozarti loomevabadust. 1781 asus Mozart elama Viini, kus tegutses suurema osa ajast vabakutselise muusikuna – esines pianisti ja organistina, andis muusikatunde ja kirjutas tellimustöid. Kuigi Mozart oli väga tuntud kogu Euroopas, ei olnud ta kuigi jõukas ja tema teoseid kritiseeriti sageli. Mozart suri noorelt. Mozart kirjutas kõikides klassikalistes žanrites: kammermuusikat, 27 klaverikontserti, 41 sümfooniat, u 20 ooperit, missasid, ühe reekviemi ja kõike võrdselt edukalt. Mozart oli üks 18. sajandi lõpu eredamaid sümfoonilise muusika (teosed sümfooniaorkestrile) loojaid. Tema loomingus kujunes välja klassikaline sümfoonia
tal tuli lahkuda häälemurde tõttu. Isa hakkas poega ette valmistama õpetaja ametiks ning isa sooviks on anda tulevikus kogu kool poja kätte. Õpingute kõrvalt valmivad Schubertil esimesed teosed. Franzi andekust tunnistavad paljud professionaalsed muusikud. Isa arvas, et poja valitud elukutse toob talle kaasa vaid meelehärmi. Franz tööab koolis ning selle kõrvalt kirjutab ka muusikat. Vatumeelselt annab ta isa koolis noorematele klassidele muusikatunde. Vabal ajal ta vaid kuulab muusikat ja komponeerib. Valmivad laulud, kooriteosed, kvartetid (4), sonaadid ja isegi sümfooniad. Ainuüksi õpetaja töö kõrvalt kirjutas ta 150 laulu. Talle oli õpetaja amet vastumeelne ning ta loobub sellest ning lahkub kodust. Isaga ei leia ta peale seda enam kunagi ühist keelt. Kuid vähem kui aasta päras tuleb tal naasta koju, sest ta ema suri. Ning siis pakub isa talle viimast korda võimalust töötada koolis. Aasta oli siis 1822
loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate SeminarisHaapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli
kaheksa aastat kuidagiviisi toime tulla noorukite õpetamise varal." (1). 4 TÄNAVAELU Enne Haydn Eszterhazy õukonda jõudis tuli tal tänaval karmi elu elada, mida võib nimetada ka meeleheitlikuks tööotsingu ajaks. Ühtteist õnnestus tal leida - ära elamiseks küll kaugeltki mitte piisavat, kuid vähemalt näljasurmast päästvat. Ta hakkas andma laulu- ja muusikatunde, mängis peoõhtutel ja vahel ka lihtsalt tänaval viiulit. Tellimusel kirjutas ka mõned oma esimesed muusikapalad. Kuid kõik see oli juhuteenistus. Ta mõistis, et heliloojaks saamiseks on tal vaja visalt õppida. Tulusaks kujunes tal koostöö Kurz-Bernardoniga, kellega koostöös kirjutati muusika ooperile ,, Kõver kurat ,,. Need noodid ei ole tänapäevani säilinud. Haydni loomingulise viimase etapi- enne seda kui temas sai iseseisev helilooja moodustasid
teoseid ning impro-viseeris. Mozart imetles nooruki julget ja rikast fantaasialendu ning tema ebatavaliselt tormakat ja hoogsat mängumaneeri. Rohkem need kaks suurt muusikut enam ei kohtunud. Samal aastal suri noore Beethoveni hell ja armastav ema ning kogu perekonna eest hoolitsemine langes noore helilooja õlule. Kahe noorema venna kasvatamine nõudis hoolt, tähelepanu ja raha. Ludwig kauples end tööle ooperiteatrisse, mängis orkestris vioolat, andis kontserte ning muusikatunde. Alanud oli karm argipäev, ränk, töine ja murederohke elu. Neil aastatel kujunes ta välja isiksusena ja kujundas ka oma maailmavaate. Suurt rolli mängisid siinjuures Neefe soovitusel alustatud õpingud ülikoolis, mis jäid paraku lühikeseks. Just sellel ajal (1789) leidis teisel pool Reini jõge, Prantsusmaal, aset tähtis sündmus revolutsioon, mis ülistas vabadust, võrdsust, kõigi inimeste vendlust ning need kuninga vastu üles tõusnud rahva
Unistava noorusliku ema ning keskealise ebapraktilise isa abielust sündis kolm tütart ja viimasena poeg George Bernard. Oma lapsepõlve meenutab kirjanik ängistuse ja kurbustundega. Seda lapsepõlve varjutas isa alkoholism ja ema äärmine saamatus ning huvipuudus pereemana. Kasinaks lohutuseks olid isa hea huumori sähvatused tema kainematel päevadel, ema leebe iseloom ja mõlema vanema muusikaarmastus ning muusikalised võimed. Emal oli meeldiv metsosopran, ta võttis muusikatunde ja laulis ooperilavastustes. Nii puutus noor Shaw pidevalt muusikaga kokku ja õppis lähemalt tundma Händeli, Mozarti, Beethoveni, Mendelssohni, Rossini, Verdi ja teiste heliloojate teoseid. Dublini kool, kus Shaw mõned aastad õppis, oli talle sedavõrd vastumeelt, et ta hakkas kooliharidust lausa ülearuseks pidama, lahkus 15-aastaselt koolist ja asus väikese ametnikuna tööle ühes Dublini kinnisvarade firmas. Tema peaülesandeks oli üüri kogumine linna vaesemates rajoonides
Seevastu ei tahetud kuidagi toetada tema katseid ise muusikat kirjutada. Üheksa kooriaasta jooksul sai ta kapelli juhatajalt kõigest kaks kompositsioonitundi! Kui Haydnil hakkas häälemurre, mis muutis võimatuks kooris laulmise, vallandati ta pikemalt tseremoonitsemata. Noorukil tuli nüüdsest alusatada iseseisvat elu, kannatades puudust ja näguripäevi, ent tehes seejuures pidevalt ja visa tööd. Haydn hakkas andma laulu- ja muusikatunde, mängis peoõhtutel ja vahel ka lihtsalt tänaval viiulit. Tellimusel kirjutas ta ka mõned oma esimesed muuiksapalad. Kuid kõik see oli juhuteenistus. Noormees mõistis, et kui ta tahab heliloojaks saada, tuleb tal visalt õppida. ta hakkas uurima muusikateooriat, sealhulgas Johann Matthesoni ja J.J. Fuxi töid. Tulusaks osutus koostöö Viini koomiku Johann Joseph Kurz-Bernardoniga - tol ajal Viinis väga populaarse andeka näitleja ja farsside autoriga
sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8-aastane. Ta pandi õppima Dresdeni Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus kasuisa vend. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia Leubald. Ta otsustas panna oma loo muusikasse ning veenis perekonda võimaldama talle muusikatunde. 1827. aasta jõuludeks oli pere kolinud taas Leipzigisse. Aastatel 1828-1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1828. aasta alguses kuulis ta esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. sümfooniast, klaverisonaate ja orkestriavamänge. 1829. nägi ta laval soprani Wilhelmine Schröder-Devrienti kellest hiljem sai Wagneri
ooperietendustel, tutvus igakülgselt nii muusikaelu kui ka kaasaegse muusikaliteratuuriga. 1908. a. kevadel lahkus ta Pariisist, peatus Münchenis, Prahas ja Dresdenis ja elas siis pikemat aega Böömi linnas Teplices, kus valmis 1909. a. oratoorium "Joonas". Samal aastal asus ta Leipzigi, kus avanes võimalus oratooriumi Andrease kirikus kohalike jõududega ette kanda. 1910. aastast jäi R. Tobiase lõplikuks elukohaks Berliin. Elatusraha teenimiseks andis ta muusikatunde, esines kontsertidel pianistina, täitis kirikutes organisti kohuseid, juhatas laulukoore, avaldas ajalehtedes artikleid. 1912. a. kutsus Berliini Akadeemilise Muusikaülikooli rektor R. Tobiase ajutiseks õppejõuks haigestunud kompositsiooniprofessori E. Humperdincki asemele. 1914. a., kui Tobias oli vastu võetud Saksa kodakondsusesse, määrati ta juba täieõiguslikuks kompositsiooni eriala õppejõuks. Berliinis asus R. Tobias realiseerima oma ideed kehastada Kalevipoja kuju muusikas
ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks,
Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas talle Debussy ja Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma loomingus sajandivahetuse muusika uued tendentsid vene rahvamuusika joontega. Viimane soovitas ka oma õpilastel kasutada loomingus rahvaviise ja rõhutada nende omapära. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Saare suhet eesti kultuuri mõjutas oluliselt rühmitus "Noor-Eesti". Lühikest aega õpetas ta ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (1920-1921 ja hiljem 1927-1928). Aastal 1921 hävisid tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna. Seal pühendus Saar peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina, nii
haritud inimeste mainet. Varsti rabas Johann sõpru ja tuttavaid nii oma mänguoskuse kui ka klveril improviseerimisega. Isa unistused purunesid. Liiatigi selgus "piinamisega ülekuulamine" tulemusena, et Johann on juba ammu salaja viiulitunde võtnud. Veel enam, tema õpetajaks osutus Straussi seeniori orkestri parimaid viiuldajaid Franz Amon. Noor Johann tasus nende tundide eest õpetajapalgaga, mida ta teenis, andes omakorda muusikatunde nende rätsepast naabri peres. Mõne aja pärast kaotas isa Johann südame ühele oma arvukatest austajannadest, noorukesele kübarategijale Emilie Trampuschile, ja jättis perekonna maha. Ootamatul oli noorest Johannist saanud perekonnapea, kelle õlgadele kasus nüüdsest kogu pere ülalpidamis- Kohustus. Eluaastaid oli tal siis kõigest 18. Ema toetas kogu hingest poja muusikaharrastust ja kandis rahalistele raskustele vaatamata hoolt tema hariduse eest
Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas.Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides.Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. 17. E
Schubert elas äärmiselt vaeselt, ööbis kord ühe, kord teise sõbra juures. oli nii halvasti riietatud, et kord, kui tema muusikat kanti ette teatris (melodraama "Võluharf") ja teda kui autorit plaksutati lavale, ei saanud ta minna kuulajaskonna aplausi vastu võtma. Schuberti unistus, et ta ükskord saab Viinist lahkuda, puhata ja leida endale parema tegevuspaiga, ei läinud täide. Kahel suvel töötab ta Zelesz`is (Ungari), kus ta suure rahapuuduse survel annab muusikatunde Esterhazy von Galântha aristokraatlikus perekonnas; kolm korda (1819.a., 1825.a. koos Vogl`iga ja 1827.a.) sooritab ta kontsertreisi Ülem-Austria provintsilinnades ja - külades. Kuid need jäävad ainsateks kordadeks, kus tal õnnestub Viinist välja sõita. Schuberti kunsti eest võitlevad tema sõbrad. Nende kaudu hakkavad ilmuma tema teoste üksikud vihikud (alates 1821.a-st, piiratud tiraais, ainult asjaarmastajaile), mis talle aga kuigi suurt materiaalset kasu ei too. Alles 1826.a
Nagu kõikide Bachide, ei olnud ka tema elutee kerge. Tal oli suur pere ja hädavaevalt sai ta ots otsaga kokku. Abielus oli ta Elisabeth Lämmerhirtiga. Sellest abielust oli tal kuus poega ja kaks tütart. Ellujäänud neljast oli Johann Sebastian kõige noorem. Lapsepõlv ja õpinguaastad Johann Sebastian Bach sündis 31. Märtsil 1685. aastal. Perekonnatraditsioonide kohaselt pidi temast saama muusik. Juba varasest lapseeast alustas ta oma esimesi muusikatunde isaga, kes õpetas talle viiulimängu; peale selle laulis ta Eisenachi linnakooli kooris. Johann Sebastian olid kõige helgemad, aga kõige rahulikumas tema karmis, rahutus elus. Kuid tema suhteliselt muretu lapsepõlv lõppes liiga vara: 3.mail 1694. aastal, kui Sebastian oli kõigest üheksa aastane, suri tema ema ja vähem kui aasta pärast 31. jaanuaril 1695. aastal kaotas ta ka isa. Vaeslapseks jäänud Sebastian kasvatamise oli sunnitud enda peale võtma vanem vend -
Schubert elas äärmiselt vaeselt, ööbis kord ühe, kord teise sõbra juures. oli nii halvasti riietatud, et kord, kui tema muusikat kanti ette teatris (melodraama "Võluharf") ja teda kui autorit plaksutati lavale, ei saanud ta minna kuulajaskonna aplausi vastu võtma. Schuberti unistus, et ta ükskord saab Viinist lahkuda, puhata ja leida endale parema tegevuspaiga, ei läinud täide. Kahel suvel töötab ta Zelesz`is (Ungari), kus ta suure rahapuuduse survel annab muusikatunde Esterhazy von Galântha aristokraatlikus perekonnas; kolm korda (1819.a., 1825.a. koos Vogl`iga ja 1827.a.) sooritab ta kontsertreisi ÜlemAustria provintsilinnades ja külades. Kuid need jäävad ainsateks kordadeks, kus tal õnnestub Viinist välja sõita. Schuberti kunsti eest võitlevad tema sõbrad. Nende kaudu hakkavad ilmuma tema teoste üksikud vihikud (alates 1821.ast, piiratud tiraais, ainult asjaarmastajaile), mis talle aga kuigi suurt materiaalset kasu ei too. Alles 1826.a
eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. 10.Mart Saar (28.09.1882 Hüpassaare - 28.10.1963 Tallinn) .Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Aastail 1943-1956 oli Saar kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis . Cyrillus Kreek(03.12.1889 Saanika küla, Läänemaa - 26.03.1962 Haapsalu). Helilooja, pedagoog, koori- ja orkestrijuht. Arendas ja mitmekesistas oluliselt eesti koorimuusikat. Tema loomingu tähtsaim läte oli rahvamuusika: ta on üles kirjutanud tohutu hulga
Haydn sündis aastal 1732 Alam-Austrias Rohrau külas. Tema isa oli tõllasepp ning armastas muusikat. Haydnil oli hea lauluhääl ning ta pandi õppima Viini Stephani toomkiriku kooripoisina. Toomkoolis oli ta ligi 10 aastat ning viimaks lahkus sealt häälemurde tõttu. Vanemate soov oli, et temast saaks vaimulik kuid see oli talle vastumeelt. Tänu vanemate soovi eiramisele kadus ka nende tugi. Järgneva 10 aasta loomingust on säilinud vähe. Ta suutis ennast ära elatada toapoisi, muusikatunde andes ning klaverisaatjana olles. 1761 kutsuti ta kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Viini külje all. Tema kohustuseks seal oli muusika kirjutamine kontsertiteks ja meelelahutuseks. See oli haydni elu nn romantiline periood. 1779 sai Haydn väga soodsa töölepingu. Nüüd sai ta kirjutada ka väljaspoole õukonda ning teenida nende müügist. 1780-ndatel kohtus Viinis Mozartiga; nad on endid nimetanud headeks sõpradeks ja ilmselt ka teineteiselt õppinud.
Tobiase kohta saab öelda korduvalt Eesti esimene: komponist, esimese oratooriumi autor(Joonase lähetamine), klaverikontsert, sümfooniline teos(avamäng ,,Julius Caesar"), programmiline helitöö(,,Walpurgi burlesk"), esimene keelpikki kvartett 2viiulit, vioola ja tsello. 1902 leiab naise tütar Helen, 1904 Eestisse tagasi. Suur soov oli reformeerida vaimulikku muusikat. 1908 läheb Eestist ära, esialgu Pariisi, suund ikkagi Saksamaale Berliini. 1910 alaliselt Berliin. Annab muusikatunde, esineb pianisti ja organistina, avaldab artikleid muusikaajakirjades. 1912 kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikaülikooli õppejõuks. 1913 külastas viimane kord Eestist. 1992 toodi põrm Eestisse. Pikemat aega oma elus kavandas Kalevipoja ainelist ooperit. Küll aga said valmis nt: ballad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast", muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrguväravas". Eesti esimene ballett Eduard Tubin ,,Kratt", esimene ooper Evald Aav ,,Vikerlased".
õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8- aastane. Ta pandi õppima Dresdeni Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus kasuisa vend. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia Leubald. Ta otsustas panna oma loo muusikasse ning veenis perekonda võimaldama talle muusikatunde. 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. Samal ajal õppis ta mõnda aega kompositsiooni Thomas-Schule kantori Theodor Weinligi juures. Viimane lõpetas tundide andmise, kuna arvas, et tal ei ole oma õpilasele midagi õpetada. Wagner pühendas Weinligile oma esimese muusikateose - klaverisonaadi B-duuris. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia C-duuris. Esimene loominguperiood algas 18331834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas
Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma loomingus sajandivahetuse muusika uued tendentsid vene rahvamuusika joontega. Viimane soovitas ka oma õpilastel kasutada loomingus rahvaviise ja rõhutada nende omapära. 3. Hilisem elu 3.1. Cyrillus Kreegi hilisem elu Paljudeks aastateks sai Cyrillus Kreegi elukohaks Haapsalu, kus ta muusikaõpetaja ja koorijuhina edendas kohalikku elu. 1917. aasta sügisel hakkaski Kreek andma muusikatunde kolmes Haapsalu koolis, kuid sellega ei tahtnud ta esialgu piirduda. Kirjast Peeter Südale 11. aprillil 1918 ilmneb, et August Topman, valmistades juba ette Tallinnasse konservatooriumi rajamist, on käinud Cyrillus Kreegile kohta pakkumas. Ent poliitilised ja majandusolud olid sõjast ja okupatsioonist tingituna kaootilised ja ebakindlus konservatooriumi asutamise osas suur. Kreek palus oma kirjas Südale küll, et too vaataks
Ta on ühtaegu andekas kirjanik kui ma muusik (kirjutanud esimese saksa romantilise ooperi „Undine“). Nooruses oli perekonnaga vastuolus. Kasvas kasuvanemate juures. Võttis sealt kaasa teadmised muusikast. Tegeles juuraga. Tema elav vaim sundis teda joonistama karikatuuri oma ülemusest ja seetõttu saadeti ta Poola. Sattus kunstnike seltskonda. Töötas teatris. Napoleoni väed tungisid Poola ja Hoffmann jäi tööst ilma ning suundus Berliini, kust andis muusikatunde. 1809. aastal avaldas esimese tellimusel esitatud kirjaliku töö muusikaajakirjas. See lugu oli geniaalsest, kui kannatavast muusikust. See kõneleb sellest, et kunstiinimese kuvand hakkab sündima. 1814.-1815. aastal avaldab jutukogu „Callot“. Sellele teosele on omane fragmentsus. Osa on romantilised, osa muinasjutu(d)lised, osa esseed, osa fragmendid. Berliinis hakkas tal nüüd väga hästi minema. 1822ndal aastal suri raske haiguse tagajärjel.
13 muusikaõpetust andma hakkab /.../ Saar on õige andeline muusikamees, kes ennast suure puudusega võideldes, ise oma jõuga ülespoole on kiskunud /.../ Õppides on ta päälinnas juba õige palju õpetanud /.../ Soovime noorele muusikamehele hääd edu õpetajana meie linnas." Samas ajalehenumbris ilmus kaks kuulutust. Ühes neist soovitab R. Tobias oma õpilastel võtta muusikatunde Tartusse elama asunud M. Saarelt, teises teatab Saar, et võtab vastu õpilasi "klaverimängu ja muusika teooria jaoks" ning palub "ülesandmisega lahkesti rutata". 1907. aastal tutvustati Saarele kooliõpetaja Fritz Paalmanni tütart Liinet, kes oli tol ajal veel kooliõpilane. Mart Saarel tekkis õige pea temasse suur kiindumus. Sellest sai kogu elu kestev armastus ja Liinele mõeldes sündisid paljud M. Saare teosed.
võimalik tegeleda erinevate ametiväliste tegevustega. Seal ta juhendas orkestrit, kirjutas muusikalisi teoseid ja vahel käis ka tööl. Siit ta sai aluse oma edasiseks tegevuseks. Kui Napoleon tuli kes Prantsusmaal kõvasti kanda oli kinnitanud tungis Varssavisse ja kõik Preisi ametiasutused kuhu ka Hoffman kuulus kihutati laiali. Hoffman jäi lagedale ja tal ei olnud midagi peale hakata. Jõudis Berliini ja ei leidnud tööd. Andis muusikatunde ja praktiliselt nälgis. Selle käigus hakkas ta ka kirjutama. Üks õnnelik moment oli see et üks Leipzigi ajakiri palus tal kirjtuada lugu puudust kannatavast vaesest muusikust. See viitab romantilisele gliseele mis tekkinud oli. Uus loeng svabi koolkond ei ole enam surmaihalust. Hilisem romantism. Heinrich heine esindav autor. Heine proosakogumik. > soovitatav lugeda. Eelsotsialistlik mõte puudutab ka Heinet. Sealt kus lõpeb vana saksa romantiline koolkond, algab uus
6ndast eluaastast võivad vanemad valida lapsele kahe algkooli vahel: 25 km kaugusel asub tasuline alternatiivne kool (Freie Schule Altmark, kus on omavahel põimitud Montessori, Dewey ja Freinet pedagoogikat). Riiklik algkool asub 9 km kaugusel. Enamik Sieben Lindeni lapsi käib siiski alternatiivses algkoolis. 10-aastaselt on lastel võimalik valida kahe riikliku keskkooli (9 km kaugusel) vahel. Täiendavalt koolisüsteemile, pakutakse kogukonnas erinevaid eratunde: muusikatunde, tantsutunde ja sporti, mida annavad õpetajad kogukonnast. 3 lasteaiaõpetajat ise elavad kogukonnas. Samuti elavad Sieben Lindenis kaks keskkooliõpetajat, kes töötavad alternatiivses keskkoolis. Haridustasemed kogukonnas: Eksisteerib eelkool (lasteaed). Sieben Lindeni lähedusse planeeritakse 2013 aastaks algkooli. Lasteaed ise kuulub praegu juriidiliselt alternatiivse kooli alla. Lähedalolevad koolid on kõik erakätes olevad organisatsioonid. Riik katab
... isegi Varenka. Ta oli Djakovi minema saatnud pärast veel üht viimast katset olla ta naine, ja ta kavatses koos oma pojaga Saksamaale sõita. See oli Djakovi viimane teene. (Kaarik lükatakse vaateväljast välja. Varenka jääb seltskonnast maha. Mihhail tuleb talle järele.) VARENKA: Aga kuidas ma elama hakkan? MIHHAIL: (muretult) Oh, sa võid... anda muusikatunde, ma ei tea, mis tähtsust sel on? (Lahkuvad naerdes. Minevikupilt kaob.) TATJANA: (naerab endamisi) Varenka vabastamine! Ta müüs oma vähesed ehted maha, ja kõik jagasid talle nõuandeid, Nikolai kirjutas Berliinist... TURGENEV: Kui ma Roomas olin, siis ma nägin Nikolaid ja Varenkat iga päev. Kui ma Berliini tagasi jõudsin,
annaabi.ee 
