tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas
...........................................................................3 Muusika 17. sajandi eesti linnades.............................................................................................4 Muusika 18. sajandi Eestis.........................................................................................................4 Vennastekogudus............................................................................................................4 Muusika linnades ja mõisates 18. sajandi II poole.........................................................5 Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel........................................................................6 Esimeste laulukooride loomine.......................................................................................6 Muutused koguduselaulus...............................................................................................6 Muusikaelu linnades
Muusika õpetamise ajalugu Eesti koolis Referaat 1.Sissejuhatus Eestlased on laulurahvas me oleme ennast kaks korda võõrvõimu alt vabaks laulnud. Muusika on meid hädas tihti ühendanud ning aidanud raskeid aegu üle elada. Samas on läbi aegade just muusikaline tegevus olnud alati lubatud ja selle varju on patrioodid ka pugenud. Oleme alati olnud väga uhked oma pärimuse üle. Alates aegade algusest on inimesed oma kultuuri pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased laulumemmed ja taadid on rahvalaule ja kombeid noorematele põlvedele edasi
· Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast) · Vormiline ülesehitus · Algriim · Laulikuks, leelotajaks ja kaasesitajaks naised · Sisus domineerib tundelist külge rõhutav element · Mängulisus, tantsulisus · Esikohal sõnad
rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte
lähedasel Mustpeade vennaskonnal. Suurgildi liikmeks said vaid suurkaupmehed ning nende seast valiti linnapead ja raehärrad. ·Tsunft- Eesti linnades kehtis tsunftikord keskajast kuni 19. sajandini. Enim teateid Eesti tsunftidest on säilinud Tallinnast. Lõplikult kaotati tsunftid 1920. aastal Seisuste kaotamise seadusega. Käsitöölised organiseerusid uuesti kutsealase omavalitsusena Käsitööstuskotta, mis valiti 1936. aastal. ·Muusika: vaimulik ja ilmalik, gregooriuse koraal- Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Tekkis missa. Hakkas levima noodikiri. Ilmalikust muusikast olid nt rüütlulaulud (armastusest ja kangelastest). ·Kirjasõna: vaimulik ja ilmalik, Hendriku Liivimaa kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika- Keskaja raamatukogudest moodustas kõige mahukama osa teoloogilised teosed
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni
Kirikuõpetajad püüdsid tihti õpetada lapsi lugema. Reduktsiooniga aadlike mõjuvõim ka vähenes. Uus seadus nägi ette, et igasse kihelkonda ehitati kool. Kõige olulisem oli Forseliuse tegevus, kes asutas talurahva koolide seminari. 1684. aastal asutas Tartu lähedale ettevalmistuskooli õpetajatele. Tal oli Eestimaa piiskopi ja Liivimaa superintendendi toetus, seeläbi ka Rootsi toetus. Põhirõhk oli lugema õpetamisel. Seminar tegutses ainult 2 aastat, mille jooksul anti haridus u 160-le inimesele, kellest said köstrid talurahvakoolidesse. Forselius moderniseeris ka õppemeetodeid. Tähti hakati valjult välja hääldama ja sõnu kokku veerima. 1686. aastal andis välja eesti keelse aabitsa, kus propageeris oma uut lugema õppimise meetodit. Kuigi tema tegevus oli lühikest aega, on siiski näha ka tulemusi. Lugemisoskus hakkas edasi levima. Mida rohkem inimesi oskas lugeda, seda rohkem levis eestikeelse kirjanduse levik talurahva seas.
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivimaal kuni aastani 1378. Mõõgavend
Uue õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus. Humanistlike eesmärkide takuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet. Alamastmes tuli emakeeles lugemine selgeks õppida, seejärel õpiti Donatuse grammatika õppimist ja Cato lugemist. Teises astmes jätkati ladina keele grammatika, usuõpetuse ja muusika õppimisega. Kõrgem aste andis ladina keele oskuse, õpiti dialektikat ja retoorikat. Õppeaastate arv ei olnud kindlaks määratud, üleviimine ühest astmest teise toimus teadmiste omandamise põhjal. Tavaliselt kulus kooliprogrammi läbivõtmiseks 10-12 aastat. Melanchthoni emakeelse usuõpetuse kooliprogramm nõudis palvete, meieisapalve ja kümne käsu ning Lutheri seletuste päheõppimistm kirikulaulude ja katekismuse tundmist nind Uue Testamendi lugemist.
-1661. aasta- Rootsi-Vene sõda; ● 1695. aastal umbes 350 000 inimest ; ● 1695.-1697. aasta- Suur nälg, suri umbes 75 000 inimest. ● Pärisorjus ja sunnismaisus: ○ 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus; ○ 1668. aastal Liivimaal Totti maapolitseikorraldus; ○ Nendega sisuliselt seadustati Eesti talupoegade pärisorjus. ● Umbes 1000 mõisa; rukkikasvatus, mõisamaade laiendamine; ○ rakmetegu (mõisas käidi töö hobusega), jalategu, abitegu (kiireloomulised hooajatööd), mõisavoor, loonusrent. ● Linnades keskaegne juhtimine ja tsunftisüsteem; ○ Tallinn suurim, Narva esiletõus. ● Väliskaubandus; ○ välja: ■ teravili, lina, kanep, tõrv, puit, karusnahad. ○ sisse: ■ sool, metallluksuskaubad. ● Käsitöö; ○ manufaktuurid: ■ telliselöövid;
See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
või ohvrivakad aidas. Näib,et eestlaste maailmapildis oli tekkinud tühimik otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Teine usuliikumisega seotud usuline tõik puudutab muusikat. Vennastekogudused tõid kaasa uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu. Hakati ka ise laule sepistama, mis olid peamiselt vaimulikud. Üleminek vanalt regilaulult ei olnud siiski järsk, vaid sujuv, võttes mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset
1868- Teotöö kaotamine koormisena. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist: Venestamise periood- Venestamine ei mõjutanud õigust otseselt, Eestis kehtestus Euroopa õigus, kuid tuli läbi Venemaa, kus seda õigust kohandati vene oludele Euroopalik õigus Eesti ja Läti aladele. Üldkohtud- Olid mõeldud kõikide seisuste jaoks. seaduse ees kõik seisused olid võrdsed. Juriidiline haridus ja õigusteadus: Varem õpetati Rooma õigust ja Rootsi õigust Tartu Ülikoolis, hiljem sajandi lõpu poolel tuli Ülikooli õppekavasse ka loomuõigus. Rootsiaegses Tartu Ülikoolis ei tegeletud kohaliku õigusega ehk kohaliku Balti provintsiaalõigusega. Õigusteaduskond oli olemas Tartu Ülikoolis. Balti provintsiaalõiguse uurimine algas Tartu Ülikoolis 19. sajandil. Lisaks uuriti Vene, Saksa ja Rooma õigust. Paljud eestlased õppisid ka Peterburgi Ülikoolis.
nõudis jumalasõna jagamist kohalikus keeles ning teisalt soosis näitemänguharrastust. Näidendite esitamine võeti mitmes koolides õppeprogrammi ja see kujunes omamoodi traditsiooniks. Piibliaineliste teemade kõrval esitati ka Vana-Rooma kirjanike tekste. Lõuna-Eesti sattus aga 16. saj lõpul Poola riigi osana katoliikluse mõjupiirkonda. Teadaolevalt esitasid Tartu jesuiitide gümnaasiumi õpilased 1595. aasta lihavõttepühal näitemängu. Enne etendust kõnniti muusika ja kahurimüra saatel pidulikus rongkäigus läbi linna. Analoogilist etendust Kristuse ja apostlite elust olevat aasta hiljem linnakodanike seas saatnud tohutu menu. Jesuiitide lavastused püüdsid mõjutada vaatajate kõiki meeli: kasutati keerulist lavatehnikat, uhkeid dekoratsioone, tulevärki, muusikat ja laulu. 2. Esimesed eestikeelsed raamatud 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat selle n suures Eestimaa nimistus
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS........................................................
Brandenburg Albreich luteri usku, kuulutas ennast hertsogiks Ja saatis ordu Preisimaa haru laiali. Sama pakuti Liivimaa meister Plattenbergile aga ta jäi oma ordule truuks ja lükkas sarnased ettepanekud tagasi. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpuni. Peale reformatsiooni hakati veel suuremat rõhku panema rahvakeelse jutluse pidamisele, sest üks luteri usu põhimõtteid oli see, et iga kristlane peab kuulma või lugema Jumala sõna vahetult oma emakeeles. 13. HARIDUS JA KULTUUR VANA-LIIVIMAAL Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimisel moodustasid toomkapiitli, see oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, sest enamik neist oli õppinud ülikoolis. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest. Jumalateenistusi e missasid peeti ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus
-) Toimus pildirüüste rüüstati kirikuid ja osa kirikutes paiknevat kunsti hävis. * Vasallid läksid 1530'ndatel üle luteri usule. Isandate üleminekuda asuti uuele usule ja siis loeti ka talupoegade usk vahetunuks. -) Vahetult enne Liivi sõda enam ei olnud katoliku usku, aga luteri usku ei olnud veel. -) Luteri kiriku organisatsioon tekkis alles siis kui Eesti läks üle Rootis valdusesse. Kultuur Eestis * Haridus oli peamiselt siiski mõeldud Eesti aladel elavatele sakslastele. * Enne muistset vabadusvõitlust Eesti aladel koolid puudusid, kuid hiljem tekkisid: -) Toomkoolid seal õppisid ka kohalikud linnakodanike lapsed, kelle eesmärk polnud saada vaimulikeks. -) Kloostrikool seal valmistati inimesi ette selleks, et nad saaksid astuda kloostrikooli. -) Linnakoolid seal õpiti rohkem kaubandusega seonduvat. * Koolides õpiti seitset vabat kunsti: -) Retoorika -) Aritmeetika
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
VAIMNE KULTUUR XVIII SAJANDIL. Eesti oli endiselt euroopa kultuuri mõju sfääris. Eestist pärit aadlikud käisid tihti euroopa ülikoolides. Tartu Ülikooli (Akadeemia Gustaviana) tegevus katkes. Bietism - usuvool Saksamaalt. Valgustajad, kes rõhutasid kirikut ja kõlblust. Taotlesid inimeste paremaks muutumist sisemiselt. See jõudis eestisse 1720-1730ndatel aastatel. See võimaldas kiriku kiire taastamise peale põhjasõda. Eestis avaldus see Vennaste koguduse liikumisena. Vennaskond ehk hernhuutlased - alusepanija Saksa aadlik Zinzendorf. Tänu sellele sai eestlastest tõelised kristlased. Rahvas aitas raha koguda, et välja anda piibel. 18 1739 Anton-Thor Helle - Türi kirikuõpetaja. Tõlkis piibli eestikeelde (põhja eestikeelde, see tingis selle, et tänapäevane eestikeel põhineb endisel põhjaeesti keelel). Ratsionalistid - valgustajad, kes püüdsid lihtinimesi harida ja valgustada. Eisen von Schwarzenberg oli nende juht.
09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
arstiteaduskonnas, arstina tegutses Tartus juba 1824. aastast alates. 1838. aastal rajas koos teistega Tartu ülikooli juurde teadusliku seltsi ÕES, seltsi esimehena (1843-1850) organiseeris eesti keele uurimist, rahvaluule kogumist, rahvale tarvilike raamatute ja kalendrite avaldamist, alates 1842. aastast ülikoolis eesti keele lektor. Tõekspidamisi kujundasid valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud, laialdased kontaktid intelligentsiga. ÕES-i asutamise järel keskendus eesti keele ja rahvaluule kogumisele ja uurimisele, 1839. aastal andis temaatilise ülevaate Kalevipoja-lugudest ja fikseeris tuleva eepose ideelise sisu. Pidas oluliseks ja taotles rahvakeele alusel ühtset eesti kirjakeelt. Kirjutas muistendeid - enamus seotud Tartuga, rahvaluulele tuginevad 8 müüti, millega sai ka võõrastes paikades tuntuks
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus Läänemaalt Tallinnasse, omandas seal saksa keele ja omandas tööoskused. Sõites Tallinnast Tartusse temast sai maalermeister ehk tänapäevase mõttes sisekujundaja. Ta võis pühenduda sotsiaaldemokraatia arendamisse. Tegutses Tartus, peamisteks kaasamõtlejateks said TÜ tudengid. Käidi koos, arutleti, diskuteeriti ning loeti kirjandust marksismist kuni põrandaaluse kirjanduseni. Hakati kõnelema Darwini
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Rootsile oli jäänud laevastik. Veelgi enam loodeti rahvusvahelistele kombinatsioonidele Türgile (Vene riigi ammune vaenlane lõuna pool). Karl XII ajas asju nii, et Türgi kuulutas sõja 1710. a lõpus. 1711 piirati Vene väed sisse, Peeter I suutis türklastega kokkuleppele jõuda. Vene väed jõudsid 1712 Soome ja vallutasid selle. Sõtta lülitus ka Preisimaa. Hannover sai endale Bremeni ja Verdeni. Vene laevastik oli Rootsi vastu sedavõrd edukas, et 1718-19 käidi dessantidega Rootsis emamaad rüüstamas. 1718 algasid Ahvenamaal Vene-Rootsi läbirääkimised. Karl XII sai Norras surma. Troonile tõusis tema noor õde Ulrika-Eleonora, kes ajas teistsugust poliitikat. Põhjasõjaga paralleelselt toimus Hispaania pärilussõda (lõppes 1713-14). Suurbritanniast oli saanud Euroopa suurvõim ja tema ei olnud huvitatud sellest, et Venemaa jõuab Läänemereni. Riigi troonile oli tõusnud George I, kes hakkas intensiivselt diplomaatiliselt Venemaad ründama