Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muudatused pärast I maailmasõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
zeppelin, maailmasõda, suurbrittania, konveiermeetod, ford, lennundus, tehastes, maailmajaotus, aasia, kolooniaid, tarastamine, henry, fordi, sekundiga, leiutati, raadiolaine, raadiosaade, titanic, maailmamajandus, vajati, monopolid, tööhõive, arstiabi, kolmikliit, positsioonisõda, mobilisatsioon, lähiajalugu, graf, women, firstjuudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale). Saksa füüsik Max Planck mõtles välja kvantmehaanika. Aatomi ehituse väljaselgitamine. Albert Einsteini erirealktiivsusteooria ja Sigmund Freudi Psühhoanalüüs. (,,Unenägude tõlgendus,,) Arenes lennundus, autode tootmine suurenes ja kiirenes. Kultuur: Juugendlik uuendus. Ekspressionism. Maailma muusikapealinnad Pariis ja Viin. Spordi populaarsus (jalgpall). Kunstis Edvard Munch, Claude Debussy, Richard Strauss. Majandus: Globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Ettevõtted kasvasid. Tehnika ja teaduse kiire areng. Konveiermeetodi kasutamine (sai rohkem toota ja kiiremini) Auto polnud enam luksusese, mida ainult kõige rikkamad said endale lubada (Fordi autotehas)
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
Inglise insener Wilhelm Henry Perkin avastas sünteetilised värvidhakkas tootma aga hoopis Saksamaa firma BASF, sest Inglismaa ei osanud seda ära kasutada Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Ühiskondlikud liikumised 20. Sajandi algul Kolmikliidu ja Antanti kujunemine ja blokkide eesmärgid Kolmikliit- Saksmaa- haarata uusi kolooniaid, laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandilevajas võimsat laevastikku Austria-Ungari- tugevdada oma positsiooni Balkanil, tuli maha suruda Serbia domineerimiskated ja saada Sks toetus, kui peaksid kaasa tooma sõja Vm-ga Itaalia- nõrgim lüli, kaitsta end Pr rünnaku eest, vallutada Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutada see oma kolooniaks nimega Liibüategi ära
Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osati ennetada malaariat iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria
Kohalikud rahvad tahtsid vallutajatele vastu hakata ja nii kujunes välja näiteks üsna dramaatiline kokkupõrge Buuri(Hollandi päritolu asunikud Lõuna- Aafrikas) rahvaste ja inglaste vahel. Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Kuigi alguses suudeti Inglastele vastu hakata, muutus asi lõpuks partisanisõjaks, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagreid. 1902 arvati buuride vabariigid Briti impeeriumi koosseisu. Vastupanu soovis avaldada ka Aasia ning seal loodi 1896. a India Rahvuskongress, mis avaldas aga suuremat mõju kümmekonna aasta pärast. Ka Hiinas toimus vastuhakk, bokserite ülestõus(1900), mis veriselt maha suruti. 1911. a kukutas jõudu kogunud kodanik-demokraatlik liikumine Mandzu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Tehnika areng 1908. a paiku käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid. 1900. a tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev(tseppeliin). 1903
enam-vähem omatahtsi. See kutsus esile nn bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Samal ajal kogus Hiinas jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911. aastal Mandzu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. TEHNIKA ARENG. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele. 20. sajandi algus käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult. Arenes ka lennundus. 1900. aastal tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev (tsepeliin), kolm aastat hiljem püsis tervelt 12 sekundit õhus ja tuli tervena alla tagasi vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, millega tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata.
Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperialism on suurriikide püüe oma võimupiirkonda laiendada. Võim võib olla nii kultuuriline, poliitiline kui majanduslik võim Tootmises oli väga ulatuslik kasv 1897 - 1913 Tööstuspööre oli toimunud. Kõige rohkem kasvasid naftatööstus, kautsukitootmine (kumm), elektrotehnike, autotööstus. Toimus kiire tõus, sest alguses ei olnud tootmist Arenenud riikides aastane tööstustoodagu juurdekasv % aeglustus, kui saavutati teatud tase.
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas)
endi kasvu, teisalt suurendas tellimusi ka tootmisvahendeid tootvale tööstusele. · tootmisprotsessi mõjutas ka põhikapitali massiline uuendamine; · riigi reguleeriv tegevus. Riik hakkas järjekindlamalt sekkuma majandusellu. Nt. Usa andis laene tööstusettevõtetele, kohe elavnesid ka investeeringud majandusse. · rahvusvaheline majandusintegratsioon, mis on riikide majandusliku suhtlemise vorm suureneva tööjaotuse olukorras. See kujunes pärast Teist maailmasõda ning ajendab spetsialiseerimist ja koopereerimist, samuti tooraineallikate kasutamise ja müügiturgude kooskõlastamist.Tänapäeva majandus on ületanud rahvuslikud piirid ja muutunud internatsionaalseks, suureks probleemiks on turg ja toorained. Viimaseid ühiselt kasutades on kaod väiksemad. Samuti on üheskoos kergem kanda majanduslike tagasilöökide raskust. 6.4. USA majandus F.Roosevelti uus kurss (1933.a.)
Majanduslikud põhjused. Sisuliselt võideldi Euroopa ülemvõimu üle, kes on võimsam euroopas? I pt ül 4 SD arvasid et töölisrahvast on varsti kõigerohkem ja nemad valivad sotsid valitsusse ja siis saavad nad võimule ja kehtestavad oma reeglid, mis sobivad ka tööliste huvidega. I pt 7 ül Nõustun, sest Euroopa riikidel oli palju koloniaalvallutusi, tänu tehnilistele uuendustele toodeti kiiremini ja rohkem. Saksamaal arenes lennundus. Sidetehnika areng (raadio, telegraaf see muutis maailma väiksemaks ja kättesaadavamaks). Euroopalik mõtteviis domineeris maailmas. II pt ül 2 Antant (pr, ingl, ven) Pr soovis Saksa mõjuvõimu vähendada Euroopas samuti Inglismaa soovis et saksa ei domineeriks; Venemaa tahtsi mõjuvõimu Balkanil; Prantsusmaa huvid põrkusid Aafrikas Saksamaaga. II pt ül 4 Näiteks Venemaa soovis Balkanimaid mõjuvõimu kuna seal elasid slaavlased. III pt ül 5
eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks; linnade eestistumise algus. 3) Poliitilised eeldused: erakondade (parteide) loomine ja eestlastest poliitikute esilekerkimine; eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; Esimene maailmasõda, mis kurnas välja nii Venemaa kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks. Tartu rahu-EKuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris) lõppesid tulemusteta, siis 1919 detsembris algasid rahuläbirääkimised uuesti: süvenes eestlaste sõjaväsimus, halvenes majanduse olukord ning Punaarmee ründas taas Eesti piire. Kuna teised piiririigid (Soome,
..........................................................................20 Sõjaliste liitude tekkimine......................................................................................................... 20 Kriisikolded:.............................................................................................................................. 20 Balkani poolsaar- "püssirohutünn"............................................................................................20 Esimene Maailmasõda................................................................................................................... 22 28.06.1914 11.11.1918............................................................................................................... 22 Põhjused.....................................................................................................................................22 Sõja algus...................................................................................
allutamine Inglismaale. 19* Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. 20* 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. 21* Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis
B. Clemenceau hüüdnimega "Tiiger" ja Emile Combes hüüdnimega "Papa Combes" sest ta oli väga vana. Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal. Combes sai peaministriks 1902. Ta oli antiklerikaal. 1912 - peaministriks sai Raymond Juan Poincare, kes tegelse suuresti sõjaks ettevalmistumisega. 1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA
a.) KESKRIIGID= TELJERIIGID (st asusid Euroopa keskmes); Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (läks 1915. a. üle Antandi poolele) LIIDUVÄLINE: Jaapan Suurriigil peavad olema: 1) Suur territoorium= emamaa (metropol) + kolooniad Näiteks Suurbritannia kolooniate (Austraalia, India, Egiptus jne) territoorium kokku ületas Suurbritannia enda territooriumi 100 kordselt. Prantsuse kolooniad Alzeeria, Maroko jne 2) Suur rahvaarv 3) Arenenud majandus, omab kolooniaid NB! Hiina on suurriik tänapäeval, 20. Sajandi algul alles kolooniamaa KOLOONIA= territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Sõltub emamaast kolmel tasandil: 1) Poliitiliselt: · Koloonias kehtiva emamaa seadused · Koloonia kõrgem juht on emamaa parlament või riigipea (kuningas, president, peaminister jne.); kohapeal valitseb tema nimel asehaldur. NB
Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast Balkani püssirohutünn Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata 1901 Nobeli preemia Marconi leiutas raadio 1908 L-Itaalia maavärin Sionism- juudirahvuslus, õpetab, et juudid peavad tagasi minema oma ajaloolisele kodumaale I maailmasõda Põhjused ja algus Põhjused: 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Sõda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Un1gari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos „Nii nad tapsidki meie Ferdinandi“ Gavrilo Princip- Franz Ferdinandi tapja
Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi. Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal.
Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, transport vähearenenud ning veokulud kõrged. Linnu oli vähe. Kõrgeim tase agraarajastul 15. sajand Indias ja Hiinas, kus suudeti kindlustada rikkus eliidile ja talutav elujärg lihtrahvale. Arenenud olid ka Edela- Aasia ja Põhja-aafrika. Euroopas elati kasinates oludes. Tööstusajastu algus Üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnale. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse
valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi. Vastuolud suurriikide vahel. Suurbritannia oli maailma juhtiv suurriik ja võimsaima laevastiku omanik. Kujunes Suurbritannia-Prantsuse-Vene sõjalispoliitiline liit Antant. Saksamaa välispoliitikas oli kesksel kohal võistlus Suurbritanniaga liidrirolli pärast maailmas ja vastuolu Prantsusmaaga. Loodi Saksamaa-Austria-Ungari ja Itaalia sõjalispoliitiline liit. Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel · Kolooniate ümberjagamine · Suurriikide liidusuhete mehhanism · Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane · Imperialism (soov impeeriumeid luua) · Riikide inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · Hirm kaotada oma liitlasi
Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida. · Kuigi mõlemad sõdivad pooled olid saatnud enamiku oma jõududest Euroopa lahinguväljadele, möllas sõda ka mjal. Antandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid, võttes emamaast ära lõigatud alad ja tugipunktid tavaliselt suurema vastupanuta üle. Sõjategevus 1915-1917. (ptk.6) Positsioonisõda · Positsioonisõja põhjusts sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Katse positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suure kaotusega. 1915.aasta aprillis kasutasid
toodangu valmistuseks). Samas kontroll ja regulatsioon tootmise üle oli väga suur. Nimelt oli koostatud palju erinevaid määrusi, kuidas tootmisprotsess peaks toimuma. See oli riigi poolt väga reglementeeritud. Prantsusmaa majandusele tuli kahjuks eeskätt luksuskaupade tootmisele tähelepanu pööramine (parfüümid, meigitarbed, vaibad, pits, siid, samet). Et toorainet saada, oli tarvis kolooniaid. 17. sajand oligi asumaade hõivamise periood. Sealt sai ühelt poolt toorainet ja teiselt poolt sai sinna ka tooteid müüa, kuigi Prantsusmaa seda ei teinud (polnud turgu). Prantsusmaa hõivas alasid PõhjaAmeerikas Kanada, Louisiana, Atlandi ookeanist kaugemale jäävad tänapäeva USA alad. Peale selle rajati kolooniaid Aasiasse IndoHiina (Vietnam, Kambodza, Laos, Tai).
See väljendus selles, et õpetus poola koolides saksa keeles, Saksa riigil oli õigus võõrandada poolakate maid. Välispoliitikas olid teistest koloniseerimise poolest kõvasti maas. Nende kolooniad asusid Aafrikas (mis siis õnnestus krabada). Nende poliitika kohta on öeldud, et olid väga julmad. Pigistati kõik mis võimalik välja kohalikelt. Pärismaalastest oli neil sõda hererodega ja hotentotid. 9.11.09 I maailmasõda 1814-1918 Sõja põhjused: kasvasid välja rahvusvahelistest suhetest 20. sajandi alguses. Peamine põhjus on Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast; kolooniate ümberjagamine; imperialism (oma võimu laiendamise soov). Ajend: Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Austria-Ungari troonipärija). Bosnia oli liidetud Aus-Ungiga. Franz pidi visiidile minema, toimus just sel päeval kui serblased olid kaotanud 1389.aastal Kosova lahingu Türgi vastu. See oli neile kui leinapäev.
ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehaldurkonnaks. 2. Maakonnad nim. ajutiselt ümber maakonna keskuste järgi. 3. Suurendati maakondade arvu, lahutades olemasolevaid väiksemaks: · Ajutiselt rajati Paldiski maakond · Pärnumaast eraldati Viljandi maakond · Tartumaast eraldati Võru maakond · Kõik uued maakonnakeskused said linnaõigused. Linnade arv suurenes 10lt 12le Võru ja Paldiski. 6. I maailmasõda 1914-1918 ja iseseisvumine Iseseisvumise eeldused: 1. kultuurilised eeldused: · ühtlustus kirjakeel, · levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti, · kujunes välja rahvuslik haritlaskond, · rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine), · aktiivne seltsielu, kasvas selle organiseerituse tase. · jne. 2. majanduslikud eeldused:
Üldiselt dateeritakse Pax Romana Augustuse valitsemisajast 27 eKr kuni Marcus Aureliuse surmani 180. aastal. Impeeriumi jagamine Kui keiser Diocletianus võimul oli, kehtes ta seaduse, kus 4 keisrit koos valitseksid omale määratud maal. Sellest seadusest tuli loobuda, aga jäi tava, et riik on kaheks jagatud kahe keisri vahel. Järgmisena tuli võimule Constantinus Suur, tema lasi rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna - Konstantinoopooli - kuna ta pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks. Seejärel Rooma linna tähtsus langes kõvasti nii poliitiliselt, kui ka kultuuriliselt. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal. Lõpuks jagunes impeerium teineteisest sõltumatuks osaks Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. Riigide erinevus
alustasid integratsioonipoliitikat: nad keelasid teistel rahvastel enda ajalugu mäletada ning suulist pärimust hoida. Nad pidi omaks võtma ashantide ajaloo ja pärimuse. Afrikanistika Afrikanistika on kompleksne teadus, mis tegeleb aafrika rahvaste ajaloo, keelte, kirjanduse, kunsti, etnoloogia, õiguse, majanduse, sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide uurimisega. See tekkis 19. saj orientalistika osana ning eraldus sellest allest pärast Teist maailmasõda. Teaduslik süstemaatiline lähenemine Aafrikale on seega üpris uudne nähtus. Misjonärid, kes mustale mandrile rändasid, hakkasid koheselt uurima sealseid keeli. Eesti misjonär Evald Ovir, kes hukkus noorena Lääne-Aafrikas, koostas väidetavalt esimese teadusliku artiliki suahiili keele kohta ning see ilmus ka ühes saksa ajakirjas. Philip D. Curtin ütles, et me tegelema ainult mainstream-ajalooga. Historiagraafia küsimused Aafrika ajaloo uurimine oli hooletusse jäetud kuni 1950
Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel. Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada. Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas. Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks. NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu, mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid. Poliitiliselt oluline kant maailma jaoks. Dubai eesosas oma naftaga. Kirjaoskus on täitsa olemas. See piirkond oleks muidu üsna vaene kui ei oleks nafta varusid. Oluline islami näitaja on see,e t raha ei tohi teha raha. Liigkasuvõtmine on keelatud.
Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased. Väljarännati kõige rohkem Venemaale - 120 000 inimest ja Põhja-Ameerikasse - 15 000 inimest. Linnastumine oli madal, maarahvastik oli 80%. Suurim linn oli Tallinn 116 000 inimest. Linnaelanikest olid eestlased vaid umbes 60%.
rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole rahvavalitsust vms. Riik kujundab rahvuse mitte rahvus ei kujunda riiki! (Saksamaa ühinemisega on et rahvas loob riigi, aga Lääne-Euroopas on vastupidi) Eestis nt enne tekib rahvus ja alles seejärel luuakse riik, Prantsusmaal ja Inglismaal tekkis enne riik ja siis alles rahvus. 19
teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu üheaegselt ja rahvaarvu kasv oli tagasihoidlik. Mindi maalt linna. Naised olid suuremad nn rändajad. Eriti oli seda maakondadevaheliselt. Välja rännati, kuna maad ei olnud kõigile. 200 000 väliseestl enne maailmasõda. Peterburis võis olla 60 000 eestlast. Sidet kodumaaga ei kaotatud, loodi omaette kogukonnad. Ka Siberisse rännati. Põhjus: rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas oluliselt linnade ja tööstuse arengut, oli ülerahvastatus. Väljaränne peamiselt agraarse iseloomuga, linnadesse ei mindud nii palju, Venelasi eestis oli 4%, baltisakslasi 3,5% sajandu alguses. Linnastumise olukord oli üsna tagasihoidlik. Keskajal 5%, 19. saj 8%, 20 saj alguses 15% aga maailmasõja ajal 22%.
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart
annaabi.ee 
