Muudatused pärast I maailmasõda (0)

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Maailm enne maailmasoõda

Prantsusmaa ja Inglismaa vahel: antant. (26) Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi tegelikult see protsess eeldused 1 maailmasõja puhkemiseks. Riikide saatus hakkas sõltuma ka täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende elluviimisest. Kokkuvõte: Uue aastasaja algul astus maailm teaduse ja tehnika arengusse. Maailm hakkas globaliseeruma. Euroopas kujunesid välja mõjuvõimu pärast konkureerivate suurriikide liidud (kolmikliit, antant) Kõige mahajäänuma ühiskonnakorraldusega suurriik oli Tsaari- Venemaa. Selle koosseisu kuuluv Eesti ning teised Balti riigid püüdsid aga end moderniseerida ja nii Euroopa riikide sarnaseks muuta. ANTANT: PRANTSUSMAA, INGLISMAA, VENEMAA (Britit kohustatud abistama Prantsusmaa) KOLMIKLIIT: SAKSAMAA, AUSTRIA-UNGARI, ITAALIA (Saksamaa kohustatud mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit)

Ajalugu

74

pdf

VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL

VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL      Vaimuelu Poola ajal  ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide  gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar  ● Jesuiidid ­ katoliikliku mungaordu ​Societas Jesu​  liikmed.  ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga.  ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga  ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid.  ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto.    Vaimuelu Rootsi ajal  ● Luteri usk.  ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli  katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele  see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se

Ajalugu

12

docx

Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel.

näljaga. Sõja eel oli Eesti tööstus lootnud sisseveetavale toorainelekatkestas Saksa sõjalaevastik. Enamik ettevõtteid läksid üle sõjatoodangule- mürsud, padrunid, transpordivahend, mundrid, saapad. Eestlased sõjaväes Vene armeesse mobiliseeriti 100 000 eestlast. Langes rindel ligi 10 000 eestlast, vigastatute arv suur. Paljud sattusid sõjavangi, tagasi pöörduda alles pärast MS lõppu. Halva keele oskuse pärast pidid kannatama tagakiusamise käes. III Esimene Maailmasõda Maailmasõja põhjused, ajend Alahinnati ohtu- suurriikide valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt  Sõda romantiseeriti- levis 20. saj kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, isegi oodati sõdasid Rahvusvahelisi kriise reguleerivate instituutide puudumine polnud organisatsioone, kes korraldaks nt suurriikide liidrite kohtumisi

Eesti ajalugu

48

docx

LÄHIAJALUGU

c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav  suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osati ennetada malaariat  iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria  Inglise - Buuri sõda, põhjus teemandi ja kullaleiukohad, sõja tulemusena vähenes Inglismaa roll maailmas  põhiprobleem XX saj algul – võitlus maailma ümberjagamise pärast – eriti Saksamaa, kuna ta oli jäänud hiljaks Tehnika areng XX saj algul  Masinaehituses tööpingid, mis panid aluse seeriatootmisele  Konveieri kasutuselevõtmisega kiirendas H. Ford oluliselt autotootmist  F. Zeppelini õhulaev – tsepeliin  vendade Wrightide lennuk  L.Bleriot lend üle La Manche` i väina  Telegraafiline side üle Atlandi 1901.a Maailmamajandus XX saj

Ajalugu

7

doc

Maailm 20. sajandi algul

Aafrikas) rahvaste ja inglaste vahel. Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Kuigi alguses suudeti Inglastele vastu hakata, muutus asi lõpuks partisanisõjaks, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagreid. 1902 arvati buuride vabariigid Briti impeeriumi koosseisu. Vastupanu soovis avaldada ka Aasia ning seal loodi 1896. a India Rahvuskongress, mis avaldas aga suuremat mõju kümmekonna aasta pärast. Ka Hiinas toimus vastuhakk, bokserite ülestõus(1900), mis veriselt maha suruti. 1911. a kukutas jõudu kogunud kodanik-demokraatlik liikumine Mandzu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Tehnika areng 1908. a paiku käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid. 1900. a tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev(tseppeliin). 1903. Orwille ja Wilbur Wrighti lennuk, püsis õhus 12sek 1909. a Louis Beriot' lend üle La Manche'i 1895

Ajalugu

18

doc

12. klassi ajalugu.

kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise. Eriti selgelt avaldus see Indias, kus moodsale tootmisele üleminekuga kaasnenud probleemid tugevdasid vastuseisu inglaste valitsemisele. Vastupanu etteotsa tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896. aastal oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mis seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Suuremat mõju hakkas see avaldama siiski alles kümmekonna aasta pärast. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas. Jõuetu Hiina keisririik oli 20. sajandi alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad riigid toimetasid enam-vähem omatahtsi. See kutsus esile nn bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Samal ajal kogus Hiinas jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911. aastal Mandzu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. TEHNIKA ARENG. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused

Ajalugu

13

odt

20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda

Tulu sai dividendidest. Rantjee ­ omane Prantsusmaale; inimesed, kes paigutasid raha panka ja elasid ära saadud pangaprotsentidest. Kujunesid välja rahvusvahelised ettevõtted. Raha oli erinevat päritolu. Oma tootmise kaitseks rakendati kaitsetolle. Neomerkantilism, sest see oli ka absolutismi ajal, aga et saaks vahet teha. Autarkia oli iseloomulik Saksamaale. Ei peaks sõltuma teistest riikidest, et kõik oleks riigi või impeeriumisiseselt olemas. Võitlus kolooniate pärast, sest need olid tuluallikas. Uusi kolooniaid sai 20. sajandi lõpuks hankida vaid vallutades. Saksamaal oli vähe kolooniaid, sest Saksamaa tekkis teistest riikidest (Prantsusmaa, Inglismaa) hiljem, Saksa väikeriikidel ei olnud koloniaalvallutusteks jõudu. Üldine latustase tõusis. Lahkuti maapiirkondadest, sest põldudele ei olnud nii palju tööd vaja. Selle tõttu tekkisid suurlinnad. Et riik toimiks, tekkis töökoht ametnik. Oma õiguste eest võitlesid kaks inimgruppi

Ajalugu

19

docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas)

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)