Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Murdeiga 12-16 aastat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
murdeea, murdeiga, menstruatsioon, murdeeas, rind, nibu, karvad, rasu, märka, rinnad, suguhormoonid, rakk, eluaasta, menstruatsioonid, akne, munasarjad, munarakk, vistrikud, senisest, suguhormoone, kollaskeha, puberteedi, ideaali, murdeealine, muti, elundid, kasvus, teismelise, rasunäärme, eneseotsing, tunnet, muret, kamp, väljendamiseks, ajuripatsiMurdeiga Murdeiga algab poistel ja tüdrukultel erineval ajal. Näiteks kui tüdrukud on juba küpsed neiud, poisid aga veel lapse välimusega. Ka võib juhtuda, et neiud on siis poistest pikemad. Murdeiga algab poistel 9.-14.eluaatal.Nad koguvad kasvu juurde hiljem. Mehed on keskmiselt 12 cm naistest pikemad. Nende õlad muutuvad laiemaks ja suguelundid muutuvad suuremaks. Häälemuure algab kesmiselt 13 aasta vanuselt ja mehehääl kujuneb välja kahe aasta jooksul. Kätele, jalgadele, näole ja kehale kasvavad karvad. Vuntsid tekivad umbes aastaga.Näole, kaelale, rinnale ja seljale võivad tekkida vistrikud. Tekivad uued tunded, seletamatu ärevus ja erutus. Mõtted ja
vahest ka endasse tõmbunud ja kahtlev. Oluline roll on noore kujunemises vanematel, kuigi noored ise seda ei tunnista. Vanemad peavad siis olema need kes kõrvalt juhendavad aga samas justkui otseselt ei sekku, teismeline tahab tunda, et tema on see kes otsustab. 1. MUUTUSED TEISMEEAS Kes on teismeline? Teismelisteks loetakse last, kelle vanus jääb 10. ja 20. eluaasta vahele. Hilise lapseea üleminek teismeliseeaks ei ole selgelt määratletav. Selles perioodis algab enamikul lastest murdeiga. Sõna ,,murdeiga" viitab täiskasvanuks saamisele bioloogilises mõttes. Peale seda on tüdruk või poiss võimeline järglasi saama. Murdeea (e puberteedi) saabumise vanus on väga individuaalne. Tüdrukutel algab murdeiga enamasti 8. ja 13. eluaasta vahel, poistel 9. ja 14. eluaasta vahel. Murdeea alguseks loetakse poistel munandite kasvu algust ja tüdrukutel rindade kasvu algust ning mõlemal häbeme karvakasvu algust.
Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ARMASTUS?...........................................................................................................4 2.MURDEIGA............................................................................................................................5 2.1 Tüdrukute murdeiga...........................................................................................................5 2.2 Poiste murdeiga..................................................................................................................7 3.LIBLIKAD KÕHUS................................................................................................................8 4. SUUDLEMINE, SILITAMINE JA NATUKE ROHKEMGI................................................9 5.ESIMENE KORD................
Elva Gümnaasium Murdeiga Inimeseõpetuse referaat 18.11.2009 Oliver Treier Sisu: Sissejuhatus Lehekülg 3 Mehelikku küpsemist soodustavad Lehekülg 3 Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? Lehekülg 3 Hormoonid Lehekülg 3 Kasv ja kehakuju muutumine Lehekülg 4 Karvkate Lehekülg 4 - 5 Nahk, higi, rasu Lehekülg 5 Kasutatud Kirjandus Lehekülg 6 Sissejuhatus 2 Murdeiga vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.- 16.eluaastani, poistel 9.-14. eluaastani. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja
kaasnevaid muutusi tütarlapse organismis. Kursuse töö on kirjanduse ülevaade. Kursusetöö kirjandusallikatena on kasutatud eesti-, inglise-, saksa- ja vene- tõenduspõhiseid artikleid ning raamatuid. UURUMISTÖÖ METOODIKA Kursusetöös kasutati kvalitatiivset uurimusmeetodit ja koostati kirjanduse ülevaade.SISSEJUHATUS Puberteet, see on eluperiood, kus toimuvad füsioloogilised ja psühholoogilised muutused organismis. (M. Rees 2006: 57). Sellel perioodil tüdrukutel saabub esimene menstruatsioon või menarhe. Munasarjades küpsevad munarakud ja tüdrukud võivad rasestuda. (K. Guldbrandsen jt 2014: 2058). Menarhe saabub tüdrukutel umbes 10 kuni 16 aastasena. Statistika näitab, et vanus menarche eelmisel sajandi jooksul väheneb umbes 3-4 kuuni. Näiteks, 1840 aastal menarche algas tüdrukutel umbes 16,5 aasta vanuselt. Tänapäeval esimene menstruatsioon saabub umbes 13 aastastel. (M. Rees 2006: 57). Sugulise küpsemise ajal tütarlapsed märkavad füsioloogilisi muutusi
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Murdeiga Inimeseõpetuse referaat Juhendaja: Ülle Säälik Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord 2 Mis asi on murdeiga? 3 Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 Põhilised muutused inimeses: Seksuaalsus 5 Põhilised muutused inimeses: Suhted ja tunded 6 Mis asi on murdeiga? 3 Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka
suguelundite areng veel alanud. · Teises staadiumis hakkab suurenema munandimaht, tekib kerge karvakasv kubemepiirkonnas. · Kolmandas ja neljandas staadiumis on põhirõhk peenise pikkuskasvul, munandimahu suurenemisel, karvkatte laienemisel (karvakasv tekib ka näol ja kaenlaalustes). Iga arengustaadiumiga omandab poisi keha aina rohkem täiskasvanulikke jooni, kuni lõpuks viiendas staadiumis on suguline areng lõppenud ja murdeiga läbi saanud. Karvakasv võib küll jätkuda ka peale murdeiga, ent sellel pole sugulise arenguga enam midagi pistmist. Puberteet ehk murdeiga ehk aeg, mil sina arened hormoonidest tingitud muutuste toel lapsest täiskasvanuks. 1 Folliikuleid stimuleeriv hormoon- FSH 2 Luteiniseeriv hormoon- LH 3 Progesteroon 4 Östrogeen
Eesnahk peaks selleks ajaks liikuma juba vabalt üle suguti pea. Alguse saavad ka iseeneslikud öised seemnepursked ja erootilised unenäod. Munand sisaldab seemnetorukesi, milles asuvad sünnist saadik eellasrakud. Alates puberteedieast hakkavad need küpsema seemnerakkudeks. Lapse välimusega poiss võib olla täiesti viljastamisvõimeline. Seemnerakkude tootmine algab juba enne puberteedi keskpaika. Häbeme piirkonda ja kaenlaalustesse kasvavad karvad. Näol tekivad karvad kõigepealt ülahuulte nurkadesse ning põse ülaossa, ülahuule keskossa kujunevad vurrud. Sageli ilmuvad nahale vistrikud ehk akne, mis on tingitud suguhormoonide toimest rasunäärmetele ja nahale. Need muutused mööduvad ajaga, kuid mõnikord on vaja ka ravimite abi. Naha rasu ja higinäärmete aktiviseerumise tõttu muutub ja tugevneb keha lõhn. Noorukil tuleb hakata senisest palju tõsisemalt suhtuma oma keha puhtusse
Poiste murdeiga Murdeiga puberteediiga ehk suguline küpsemine algab poistel 9.-14. eluaastal. Mehe tunnused kujunevad välja 2-5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tavaliselt aasta kuni kaks pärast tüdrukute puberteedi algust. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? See sõltub pärilikkusest, rahvusest, toitumusest. Ka liiga suur kehaline koormus võib lükata murdeiga edasi ja aeglustada selle kulgu. Viimase 100 aasta jooksul on poiste (ja tüdrukute) murdeea algus nihkunud pidevalt ettepoole. Arvatakse, et selle põhjuseks võib olla elutingimuste ja toitumise paranemine, võibolla ka keskkonnatingimuste mõju. Näiteks laplastel, kelle elutingimused 1870-1930 ei muutunud, ei täheldatud ka poiste varasemat küpsemist.
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust.
Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud
Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud
1) Mehe suguelundid jagunavad sisemisteks ja välimisteks. Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on munandid, aga ja munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. 1.1 Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema u. 12 15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab tavaliselt elu lõpuni, kui mingid traumad või haigused seda enne ei katkesta. Munandite tegevused hakkabki poistel murdeiga. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused: karvade kasv näol(habe ja vuntsid), tugev ja hästi areneneud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. 1.2 Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud ja spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. 1
Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi seemnejuhadesse 3)mööda seemnejuhasid kusiti poole liikudes lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme poolt toodetud nõred 4)moodustub sperma 5)sperma väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu (mitte kunagi samal ajal uriiniga) Sugunäärmed hakkavad poistel intensiivselt talitlema u 12-15 aasta vanuses, algab murdeiga e puberteet. Algab spermide moodustumine, suureneb meessuguhormoonide sünteesimine. Teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev ja hästi arenenud lihaskond, mehele iseloomulik kehakuju, madal hääl. Munandite talitlus kestab tavaliselt kõrge eani (v.a kui mõni haigus/trauma seda enne ei katkesta). Spermide eripärad 1) spermid vajavad arenemiseks keha temperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri. Seetõttu ei paikne munandid kõhukoopas, vaid munandikotis.
http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus. Murde ja noorukiiga on arenguperiood lapse ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega
Mittepesemisel nädala jooksul tekib eesnaha alla põletikuline protsess ( punetus, kipitus, valulikkus ). Smegma sisaldab erinevaid kehajääke, baktereid, mikroobe ja vähkitekitavaid (kanserogeenseid) aineid. · Maailmas on soojas kliimas mitmeid riike, kus poisslapsel eemaldatakse enne puberteediiga eesnahk puhtalt hügieenilises mõttes. See on traditsioon. Androloog meestearst Poisslapse murdeiga Tunnused: · 1.kiire kasv; · 2.tujude vaheldumine, solvumised; · 3.muutlik käitumine; · 4.tekivad teisesed sugutunnused (hääl jämedamaks, karvakasv kaenlaalustes, lihaste kasv jne.); · 5.sõbrad huvitavad poissi rohkem kui vanemad Umbes 1315 aastaselt areneb poisist nooruk, mõne areng toimub varem, mõnel hiljem. · Sel ajal hakkavad tööle suguhormoonid need on väga väikesed aktiivsed ained poisi kehas.
1) SISEMISED: munasarjad(tekivad sugurakud ja suguhormoonid), munajuhad(munarakkude edasijuhtimine ja toimub viljastamine), emakas(loote areng), tupp(ühendab emakat väliskekonnaga), häbememokad ja kliitor(ümbritsevad tupeava) 5. Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua). Munarakud ehk ovotsüüdid tekivad munasarjades. Kus tekib üks munarakk. Küpsemine kestab 3kuud. Eelas rakud kujunevad välja loote eas, küpsevad alates murdeeas, kuni 50 aastaseni. Ovulatsioon on munaraku eraldumine. 6. Mis on, kus toimub viljastamine? toimub munajuhas2)viljastamisel ühineb munarakuga üks sperm3)viljastamisel saab järglane mõlema vanema tunnused4)viljastamise momendil määratakse sugu 7. Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused? Järglane saab mõlemalt vanemalt 23 kromosoomi;mehelt 22+y naiselt:22+x kormomosoomi 8. Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu?
Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne omandamine teatud perioodil Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2
täiskasvanuks saamise iga- üleminek ebaküpsest küpsusesse, bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne, majanduslik.Erinevates valdkondades üleminek erineva pikkusega ning kõik ei toimu ühel ja samal ajal – ühes valdkonnas küps, teises ebaküps + igas valdkonnas on oma algus ja lõpp, erinevused kõikidel. 1.1Noorukiea ajalooline kujunemine Inimkonna algusest peale. Juba antiikajal näiteks Aristotelese hinge sit. Oli esimene kirjalik ülestähendus murdeea kohta. Kui poisid on 2*7 a vanad siis neil on käitumises ärevus (tüdrukutel on sel ajal menstruatsioon). Tüdrukud vajavad pidevat järelvalvet kuna neil on tugev seksuaalvajadus. Kuna algab teaduslik seos sellega kui noorukiiga erineva arenguperioodid lapseeast eristatakse ja selle ealiste teaduslikult teoreetiliselt piiritleda, eristada ja hakatakse empiiriliselt uurima. *Noorukiea kui teadusdistipliini algus 1904 Ameerikas George Stanley Hall. Esimest korda
eesnääre eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u.80 päeva; sperme valmib pidevalt alates murdeeast kuni elu lõpuni; ühe seemnepurskega eritub mitusada miljonit spermi; spermid vajavad arenemiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri; spermid ei tohi kokku puutuda organismi verega, sest vere kaitserakud hävitavad nad; väikseimad ja kiiremad; meelemürgid kahjustavad
Mehe sugurakkude ehk spermide a reng toimub munandites asuvates seemnetorukestes. Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkude mitootiline jagunemine lõppeb
Mees suguelundkond.Poiste suguline areng Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsumine algab positel 9.-14. eluaastast ning kujuneb välja eluaastatel 12.-19.a. Mehe tunnused kujunevad, aga välja 2 kuni 5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka
Puberteet jääb lapseea ja täiskasvanuea vahele. Puberteediiga jääb tavaliselt 11.19. eluaasta vahele ja seetõttu on sarnases tähenduses mõnikord kasutusel ka nimetus ''teismeliseiga''. See aeg on tavaliselt inimese eneseotsingute ja iseendas selgusele jõudmise aeg. Igal inimesel algab puberteet erineval ajal. Enamasti oleneb see sellest, kuna algas see vanematel (tüdruku puhul emal ning poisi puhul isal).Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon. Tihti hakkab tüdrukutel varem puberteet kui poistel, näiteks kui tüdrukud on juba küpsed neiud, poisid on aga veel lapse välimusega ja lapsikud. Puberteedi algusega muutuvad tihti ka tujud, mõttemaailm ja käitumine. Võivad toimuda tülliminekud sõpradega ja vanematega, moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Murdeeas hakkab inimene otsima oma identiteeti ning ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena
· Vabad radikaalid organismis ja selle ümber. Jpm. Vananemisega seotud haigused: · Liigesepõletik · Ateroskleroos veresoonte lupjumine-võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte lupjumise tõttu on häiritud aju verevarustus. · Osteoproos luude hõrenemine-naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks. Vananemine ja viljakus: · Naistel menopaus 45-55. eluaastal. Munasarjadest ei vabane enam munarakke ning menstruatsioon lakkab. · Meeste viljakus väheneb. Seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus. Kasutatud kirjandus: http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_1999sept_vananemine.pdf http://www.lifewater.ee/info/vananemine/ www.koolielu.edu.ee/bio/VANANEMINE.ppt Inimese evolutsioon Tänaseks leitud fossiilid näitavad selgelt, kuidas ahvitaolistest eellastest arenesid püstise kehahoiakuga ja suure ajuga hominiidid. Välja on kaevatud mitmete vahevormidekoljusid
Viiendaks eluaastaks kujuneb välja ka eelistatud käsi- selgub kas laps on parema- või vasakukäeline. Liigutused muutuvad aja möödudes üha stereotüüpsemaks ning ka automaatseteks. (Tankler, M. 29) Noorem kooliiga Seda perioodi võib lugeda üsnagi aeglaseks kasvu perioodiks. Tüdrukute kasv toimub poistest üldiselt kiiremini. Kaheteistkümnendaks eluaastaks võib lapse ajumahtu pidada võrdseks täiskasvanu omaga. (Tankler, M. 30) Vanem kooliiga Saabunud on murdeiga ning laps kasvab taaskord hoogsalt. Kasvutempo oleneb aga murdeea pikkusest. Murdeiga võib olla nelja tüüpi: varane algus ja kiire kulg, hiline algus ja aeglane kulg, kiire ning hiline ja kiire. Üldiselt kasvavad oma pikkuse täis kiiremini tüdrukud. Nüüd moodustab pea 12-14% keha kogupikkusest. Proportsioonide muutumine aga tingib selle, et nooruk peab uuesti liigutuste koordinatsiooni õppima. See võib kaasa tuua kohmakust.
tase organismis (kõhunäärme kasvajast), neerupealisekoore ületalitlus (Cushingi sündroomist), munasarjade düsfunktsioon (polütsüstiliste munasarjade sündroom), kilpnäärme alatalitlus. Siiski on hormonaalsed häired rasvtõve põhjustajatena suhteliselt harvaesinevad. · psühholoogilised faktori - nn. "toiduahmimissündroom", öise söömise sündroom. Kõne alla tulevad ka stress, üksindus, depressioon. 3. Iseloomusta poiss-ja tütarlapse murdeiga. (Pilet 4) Poisslapse murdeiga Tunnused: 1.kiire kasv; 2.tujude vaheldumine, solvumised; 3.muutlik käitumine; 4.tekivad teisesed sugutunnused (hääl jämedamaks, karvakasv kaenlaalustes, lihaste kasv jne.); 5.sõbrad huvitavad poissi rohkem kui vanemad Umbes 13-15 aastaselt areneb poisist nooruk, mõne areng toimub varem, mõnel hiljem. Sel ajal hakkavad tööle suguhormoonid need on väga väikesed aktiivsed ained poisi kehas.
5. Kliiniline surm- seisund, milles puuduvad inimorganismi elutegevuse põhitunnused, kuid rakud ja koed on säilitanud eluvõime 6. Bioloogiline surm- inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine 2. Teised sugutunnused: 1. Mehel:hakkab kasvama habe, intensiivistub karvakasv kaenla all ja suguelundite piirkonnas, tugevneb lihaskond ning keha muutub mehelikumaks, madal hääl, 12-15a. 2. Naisel: hakkavad kasvama rinnad, puusad muutuvad laiemaks, rasvakiht moodustab naiselikumad vormid, tugevneb karvakasv kaenla ja suguelundi piirkonnas, 12-13a. 3. Munarakk: moodustavad kõik looteeas, valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates puberteedist, ei valmi elu lõpuni Seemnerakk: moodustuvad pidevalt kogu elu, vajavad kehatemperatuuriist madalamat temp. 4. Mehe välimised ja sisemised suguelundid: kusepõis, seemnepõiekesed, eesnääre,
enam vähem suuteline kõndima, poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi. 6. Koolieelikuiga - 2. kuni 6. eluaastani. Laste motoorne areng täiustub, paraneb liigutuste koordinatsioon(pealte sidumine, joonistamine). 7. Kooliiga - 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamine saadakse selgeks 8. eluaastaks. 8. Puberteet ehk murdeiga - 11. kuni 16. eluaastani. 10.-12. eluaastat kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teised sugutunnused(rindade arenemine tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas, 16.-20. eluaastal. 9. Varane täiskasvanuiga - 20-40 aastaselt, on inimesed on füüsiliste võimete kõrgtasemel. 10
Samuti tänan kahte noort ema, kes olid nõus vastama küsitlusele, kuigi see võis neid ehk veidi ebamugavasse olukorda panna. 4 1. Viljastumine 1.1 Viljastumiseks sobilik iga Naise kehale on looduse poolt kaasa antud tähtis ülesanne ja võimalus viljastada, kanda ja sünnitada järglasi. Selle ülesande teenistuses on terve elundite süsteem, mis on olemas juba vastsündinud tüdrukul, kuid hakkab tööle alles murdeeas. Suguküpseks saab noor neiu enamasti vanuses 10-13 aastat ehk murdeea alguses, mil suguhormoonide toimel valmivad esimesed folliikulid. Igas folliikulis on munarakk, mis valmivad munasarjades. Selle suurus on umbes 1/5mm. Naise elu jooksul valmib kehas ligi 400 viljastumisvõimelist munarakku. [21] 1.2 Viljastumise protsess Elu ise aga tekib mikroskoopilisel tasandil, kui munarakk ühineb ühe seemnerakuga, mis on miljonite omasuguste seas tulnud nö. võidujooksu võitjaks
vaimsed, sotsiaalsed ja emotsionaalsed muutused toimuvad noorukiea etapil? Samuti saab vastuse küsimusele: kuidas need muutused edasist elu mõjutavad ja kas üldse mõjutavad. Antud teemat on oluline käsitleda, sest noorukieal on tähtis roll täiskasvanuea kujunemisel. Uurimine aitab mõista, millised muutused võivad sel eluperioodil toimuda. Samuti võib selle teema käsitlemine aidata noorukiiga kergemini läbida. Referaat muudab selgemaks piiri murdeea ja noorukiea vahel. Samuti saab selgemaks noorukiea muutumine täiskasvanueaks. Kuna noorukiiga algab ja lõpeb inimestel erinevatel aegadel, siis on hea teada, millised tunnused seda perioodi iseloomustavad. Iseloomulikud tunnused võivad aidata mõnel noorel tähtsatele elumuutvatele küsimustele vastata. Näiteks, miks tunnen end tihti üksikuna või miks toimuvad sellised muutused minu elus? Seega on noorukiea uurimine tähtis.
Vastsündinu munasarjades on rakke mitusada tuhat. Eluea jooksul neid juurde ei moodustu Suguküpsuse saabudes hakkavad munarakud suguhormoonide mõjul valmima. (400 valmib perioodiliselt, iga 21-35p tagant) Ovulatsioon on munaraku vabanemine sarjast. Munasari- kõhuõõs- munajuha- emakas Paar nädalat enne küpsemist hakkab emaka limaskest paksenema, vohama. Seda põhjustavad verre erituvad hormoonid. Kui viljastust ei toimu, osutub kest tarbetuks ja see eraldub koos munarakuga, verega ehk menstruatsioon. 6 munarakku valmib ja eraldub 14p. peale mensi algust ehk mens.tsükkel. Eestlastel algab 1. mens 10-14 a. Erinevalt meestest, naiste munasarjade talitlus lakkab 40-50 a, kuna vananedes tomuvad munarakkudega ebasoodsad muutused ja järglane võib tulla väärarenguga. sugurakkude eripära: *spermatosoidid liiguvad, teised mitte *valmind sugurakkudes kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes *võime ühineda *valminud on kaotanud jagunemisvõime *viljastamisvõim
On suurem võimalus kaariesse haigestuda kui last mitte ootaval naisel, sest laps vajab oma luude ülesehitamiseks kaltsiumi ja seda raseda organismi varude arvel. Kaariest soodustab ka suurenenud süljevool. Hormoonide tasakaalu muutused põhjustavad raseduse algul oksendamist ja süljevoolu. Selle leevendamiseks tuleks hommikul voodist tõusmata süüa võileib või õun või juua klaas mahla vms. Ka päeval tekkinud iiveldusest ülesaamiseks oleks hea midagi süüa. RINNAD. Rinnad hakkavad juba varakult kasvama ja arenema, et valmistuda raseduse lõppedes piima tootma. Rinnad suurenevad, on pinges ja hellad umbes nagu enne menstruatsiooni. Ka rinnanibu ja nibuväli kasvavad ning muutuvad tumedamaks. Alates 3.raseduskuust võib rinnast erituda mõni tilk ternespiima, kuid tõeline piimaproduktsioon läheb käiku alles peale lapse sündi. KAALUMUUTUSED. Raseduse jooksul suureneb kaal keskmiselt 10-12 kg võrra. Esimesel trimestril see eriti ei muutu
Samuti kasvab organismi üldine ja seksuaalne aktiivsus - seda vähemalt ravimite tarvitamise alguses. Iseloomulik on kasvav söögiisu ja agresiivsuse tõus, mida kirjanduses on nimetatud "steroidivihaks". Kui nende kasutamine toimub organismi aktiivse kasvu perioodil, on ootuspäraseks toruluude kasvutsoonide enneaegne sulgumine koos järgneva kasvupeetusega. Varasema maksakahjustuse korral tekib naha kollasus, hiljem rindade haiguslik suurenemine. Anaboolsete steroidide kasutamisel eriti murdeeas on sagedaseks probleemiks naha rasuseks muutumine ja mädase lööbe tekkimine. Reeglina hakkavad väljastpoolt organismi viidud suguhormoonid ja nende sünteetilised analoogid vähendama organismi poolt toodetavate suguhormoonide hulka ning pärssima sugunäärmete talitust. Sellised muutused kujunevad välja umbes 2-4 kuu jooksul. Juhul kui jätkata nende hormoonide manustamist, taandareneb meessuguhormoone produtseeriv näärmekude, seemnevedelikust kaovad elujõulised spermatosoidid ning
annaabi.ee 
