.............................8 Seksuaalne areng...........................................................................9 Õppimine..............................................................................................10-11 Kokkuvõte..............................................................................................12 2 Sissejuhatus Referaat käsitleb noorukiiga ja sellega kaasnevaid muutusi. Noorukiiga on periood, mis juhatab sisse täiskasvanuea. Referaadist leiab vastuse küsimusele: millised füüsilised, vaimsed, sotsiaalsed ja emotsionaalsed muutused toimuvad noorukiea etapil? Samuti saab vastuse küsimusele: kuidas need muutused edasist elu mõjutavad ja kas üldse mõjutavad. Antud teemat on oluline käsitleda, sest noorukieal on tähtis roll täiskasvanuea kujunemisel
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kas noorukiiga on kriis? Referaat Õpilane: Helena Raudik Õppejõud: Kristi Kõiv AÜ Kutseõpetaja Tartu 2013 Sisukord · Sisukord ........................................................................2 · Sissejuhatus....................................................................3
.184 Harrastused.............................................................................................................189 NOORUS 12/13 – 20/25 AASTAT.......................................................194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid.......................................................................................................196 Inimsuhete kriis, 13-16 a., murdeiga......................................................................196 Füüsiline areng...................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng................................
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt
murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt. Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline. Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt. Üldistav, arenguperioodid inimese elus eristuvad üksteisest, sest et iga arenguperiood algab ja lõppeb arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress
Identifitseeritakse end sama sugupoole vanemaga. Saadakse üha teadlikumaks ka vastassugupoole soorollist. Omaks võetakse soostereotüüp. Põhiline seksuaalkasvatus kodus. Ole proaktiivne! Kui laps pole seksuaalsusega seotud küsimusi esitanud enne kooliiga, siis küsi ise. Ära muretse, kui oled närvis! Seksuaalsus on loomulik osa elust! Vasta küsimustele, kui laps neid küsib! - Noorukiiga sugulise küpsuse alguses keerlevad noorte mõtted seksuaalsuse ümber. See väljendub ka kõnepruugis. Kehalise küpsusega seonduvalt ei saa öelda, et kohe ollakse huvitatud ka seksuaalvahekorrast. Kõigepealt huviorbiidis suguline küpsemine, mis toimub suguelunditega jne. Siis, milline on romantilise armastusega seonduv vastassugupoolega üldse. Ja alles hiljem tekib huvi konkreetse inimese vastu. Alles pärast sugulist küpsemist on noor
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut AUTOAGRESSIIVNE KÄITUMINE NOORUKIEAS referaat Juhendaja: Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .....................................................................................................................3 Autoagressiivsest käitumisest....................................................................................................4 Enesevigastuste tagamaad........................................................................................................4 Psühhosotsiaalsed tegurid.........................................................................................................5 Ravivõimalused.............................
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub
Kerged beebid - kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid - ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi, on uutest olukordadest häiritud. Aeglaselt reageerivad beebid - vajavad rohkem kui teised aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. Paljud uurimused osutavad imikute temperamendi erinevustele, siiski pole päris selge, kas temperament püsib kogu arengu vältel muutumatuna. Füüsiline ja motoorne areng Esimene eluaasta - toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Laps on kasvanud aasta lõpuks 25cm ja tema kaal kolmekordistub. Füüsiline ja motoorne (liigutuslik) areng on väga olulised, need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks (kognitiivseks) ja sotsiaalseks arenguks. Väikelapseiga - esimesed 2 eluaastat. 4. kuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. Silma ja käe koostöö (nt kõrinale käega pihta saamine) areneb intensiivselt 6.elukuust. 8.elukuu lõpuks
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Murdeiga Inimeseõpetuse referaat Juhendaja: Ülle Säälik Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord 2 Mis asi on murdeiga? 3 Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 Põhilised muutused inimeses: Seksuaalsus 5 Põhilised muutused inimeses: Suhted ja tunded 6 Mis asi on murdeiga? 3 Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka
privaatsed. See on tõsi, sest ilmnevad fantaasiavaled, millest keegi teine ei tea. Ta kasutab fantaasiavalet vanemate kontrollimiseks teadmist tema sisemisest minast. (3,5-8 a) Samal ajal laps, kes hakkab eristama sisemist ja välimist mina, oskab suhtumisi, ideid, arvamusi kirjeldada vaid olevikus, mitte sisemist mina minevikus (isegi mitte eelmise päeva kohta- nt mida ta mõtles, arvas jne). ehk oskab ideid, suhtumist kirjeldada momendi, mitte seda, mis oli ammu või eile. Samal ajal 8 eluaasta paiku- kui on koolilaps(eks saamas), tekib akadeemiline mina, mis on väga erinev sellest, milline on tema mina. Kui akadeemiline mina tehakse nt õpetaja, vanema poolt negatiivseks, muutub terve akadeemiline mina kategooriana negatiivseks. Kategooriad muutuvad aina abstraktsemaks. Karakter, võimed psühholoogiline mina, psüühiline tervik ja kaliteet. Hiljem (algklassides) kirjeldavad lapsed end ka psühholoogilistes terminites. Kättesaadavad
Eostumisperiood - kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100-rakuline kogum. 2. Embrüonaalperiood - 3ndast nädalast 8nda nädala lõpuni. Hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad, kõrvad) 3. Looteperiood - 9ndast nädalat sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on olemas kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest ning hakatakse nimetama looteks. 4. Esimene eluaasta - väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng väga olulised. 5. Väikelapseiga - esimesed kaks eluaastat, esimeste elukuude jooksul on motoorne käitumine üsna piiratud, üritavad ümbrust käte ja jalgade kaasabiga uurida, silma ja käe koostöö(nt. kõrinale käega pihtasaamine), roomamine, toeta istumine, aastaselt on enam vähem suuteline kõndima, poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad
3. Aeglaselt reageerivad beebid vähem aktiivsed, vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutes olukordadest häiritud · Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. · Vastsündinul on: 1. kõndimisrefleks kaob u 2-3 kuu vanuses 2. ehmatusrefleks kaob 4 kuu vanuses 3. otsimisrefleks kaob u 4 kuu vanuses 4. haaramisrefleks kaob u 5 kuu vanuses 5. pupillirefleks eluaegne · Esimene eluaasta toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. 6
4. usinus või alaväärsus 6-12 aastat Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine; oskus oma soove vastavalt keskkonnale kujundada (mis on sobiv ja mis mitte); suureneb pidevalt kompetentsus hakkama saada - nt suhted; lähevad kooli ja toimub sotsiaalse keskkonna muudatud (kodu-koos) - kuidas kujuneb kompetentsus 5. identiteet või rollisegadus noorukiiga Esmased enesemääratlused ja otsing; füüsilised muutused; omane otsida iidoleid, eeskujusid - tagasiside saamine olulistelt inimestelt ja vajadus end samastada kellegagi; vastandumine vanematega selleks, et saada ise täiskasvanuks 6. intiimsus või isolatsioon varane täiskasvanu Elukaaslase leidmine ja romantiliste suhete praktiseerimine; tuleks saavutada
kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) Järgmine teema Arengu periodiseerimine. Lai jaotus. I käsitlus: 1) imik (vastsündinu - 1a), 2) väikelaps (1-3a), 3) mudilane (3-5a), 4) koolieelik (6-7a) 5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus (18-25a), 9) I küpsusiga (25-36a), 10) II küpsusiga (36-55), 11) 55-... vanadus II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus I küsitluse näited: II käsitluse näited: Jung
Ta ütleb, et vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg põhjustab juba poole aastasel lapsel agressiivset käitumist. Sage ülehooldamine (vajadust polegi aga juba rahuldatakse, mida arvatavasti võiks rahuldada) tekitab passiivse ja pikaajalise sõltuvuse hoidjast. Lapsel on nutuks alati põhjust. Lapsel hakkab tekkima kehast ja selle piiridest kujutlus. See paneb lapse MINAle elamusliku aluse. Mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada II eluaasta lõpuni. Seda just mõtlemise ja tunnetustasandi kokkupuute kogemusel. Laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et tema saab hoidjat mõjutada. Hüüdes ema kohese saabumisega jääb tal mulje et ta saab vanema käitumist mõjutada. Seda kõikvõimsuse tunnet vaja et eneseväärikus võiks kujuneda. See kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis, kui ta saab aru, et ta ei ole üks hooldajaga. · Eraldumine ja individuatsioon 1
suhtlemise vahendusel. Aidates last keele õppimisel, kohandavad täiskasvanud oma keele laste potensiaalse arengu tsoonile. Keele omandamise kolm põhiastet Baasi loomine- algab häälitsustele reageerimisest, 1-2 a vahelisel perioodil algab holofraaside ( ühe-kahe sõnaliste lausungite) kasutamine. Intonatsiooni erinevuste tekkimine osutab, et laps hakkab keelt kasutama funktsionaalse instrumendina (ehk teatud ülesannet täitva vahendina) Peenhäälestamine- teise eluaasta ilming, kus toimub keeleliste väljundite täpsustamine. Tüüpiline keele grammatika ülereeglistamine: „He goed home“ jne. Eesti keeles padja asemel padit jne. Keele komplekssuse suurenemine- Umbes kolme aastaselt hakkab laps kasutama lauseid strateegilisemalt nagu sõnade ümber paigutamine küsilausete moodustamiseks, eituse moodustamine jne. Arenenud keelekasutus paneb aluse lugemisele, kirjutamisele ja õppimisele üldse.
ja progresseerub aja jooksul. Võib tekkida veel mitu korda pärast teraapiakursuse lõppu. Rasva liigne ladestumine organismis võib olla nii iseseisev polüetioloogiline tõbi, kuid seda võib uurida nagu sündrom, mis areneb igasuguste haiguste jooksul. On teatud, et ülekaalulisus ja rasvumine võib alustada igas vanuses, aga kriitilised perioodid selles protsessis on varane lapsepõlv, prepuberteet poistel ja puberteet tüdrukutel. ( .., .) Eristatakse primaar- (konstitutsionaal-eksogeenne, eksogeenne, hüpotalamiline, ja segatud vormid) ja sekundaarülekaalulisust, mis areneb nagu sümptom sündromokompleksis üldise patoloogilise protsessi juhul (kesknärvisüsteemi vigastamine, endokriinse süsteemi vigastamine, geneetilised sündromid). Primaarse ülekaalulisuse levimine on umbes 90% kõikidest juhtumitest. Primaarne konstitutsionaal-eksogeenne ülekaalulisus võib ilmneda
I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20) 7) Nooruk (15-18) 7) Noorus (20-40) 8) Noorus (18-25) 8) Keskiga (40-65) 9) I küpsusiga (25-36) 9) Vanadus (65....) 10) II küpsusiga (36-55) 11) Vanadus (55....) Nooruse näited: Kenniston 20-30 Bühler 15-25 Jung 12-40 Põhiküsimused 1) Kas arengus on olulisem KK või pärilikkus?
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused
-oraalne: -1a. Suuline staadium, nauding imemisest, söömisest,hammustamisest ja suhu toppimisest. -anaalne: 2-3a. Pärakuline periood. Nauding väljaheidete väljutamisest ja kinnihoidmisest. Tekivad tualetihatjumused. -falloslik:3-6a. Erogeensed on genitaalid, millest naudingut saadakse. Nii poisid kui tüdrukud tunnevad vaid üht suguorganit-fallost. Selle olemasolu või puudumist uuritakse või elatakse üle. Avaneb Oidipuse/Elektra kompleks ja taandub. -latentne:5/6- Noorukiiga. Seksuaalsed huvid on vähetähtsad. Arenevad häbi, vastutustunne ja esteetiline suhtumine. Genitaalne: Nooruk-täiskasvanu. Seksuaalsete huvide taasärkamine ja küpsete seksuaalsuhete loomine. 6.Minakaitsemehhanismid on alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. ·Repressioon (väljatõrjumine)- vastuvõtmatud impulsid lükatakse alateadvuses tagasi. ·Regressioon (tagasilangus)- inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varajasel arenguastmel.
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Lapsed, kelle vanemad on ära Evelin Tamm, EPL, 17. veebruar 2011 Eestis on lähiaastate jooksul suurenenud välismaale tööle minevate inimeste arv. On teada juhtumeid, kus vanemad jätavad lahkudes oma lapsed Eestisse maha. Lapsed elavad üksinda kusagil korteris ja käivad koolis või viibivad sageli vanavanemate juures. Lapsed on sellegipoolest omapäi, puudub vanemlik valvsus ja hoolitsus. Kõige enam juhtub hülgamisi just peredes, kus on teismeline laps. Noorukiiga on väga tähtis aeg, kus toimub lapsest noorukiks kujunemine. Ilma vanema innustuse ja vaimse toeta võib see lapse jaoks väga keeruline olla. Teismeline on hinges veel laps, kes vajab piiride seadmist. Jättes näiteks 14-aastase üksinda koju ei ole tulemus sageli teada: Nooruk viibib kaua üleval, ei jõua kooli või korraldab pidusid. Kuna vanemlikku järelvalvet ei ole, teeb laps seda, mida hing ihkab. Ometi on see vale. Laps võib teha seda, mida hing ihkab vaid teatud
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool Ä4 Olesja Stepanjuk MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL Kursusetöö Tallinn 2014 KOKKUVÕTE Olesja Stepanjuk (2015). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, ämmaemanduse õppetool. ´´menstruaaltsükli regulatsioon ja puberteet tütarlapsel´´. Kursusetöö ... leheküljel, kirjandusallikad on .... Kursusetöö eesmärgiks on kirjeldada menstruaaltsükli regulatsiooni ja puberteediga kaasnevaid muutusi tütarlapse organismis. Kursuse töö on kirjanduse ülevaade. Kursusetöö kirjandusallikatena on kasutatud eesti-, inglise-, saksa- ja vene- tõenduspõhiseid artikleid ning raamatuid. UURUMISTÖÖ METOODIKA Kursusetöös kasutati kvalitatiivset uurimusmeetodit ja koostati kirjanduse ülevaade.SISSEJUHATUS
(kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4. Noorem kooliiga, 6-12 5. Murdeiga, 12-20 6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-... Arengut jaotatakse kaheks protsessiks: Küpsemine bioloogial põhinev protsess, mis kirjeldab seda, kuidas
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Kainikuiga ehk noorem kooliiga(6-7;11-12 aasta). Kainik alsutab süstemaatilist õppimist- ta õpib kirjutamist, lugemist ja arvutamist. Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks. ( ,,A ja O" taskuteatmik, 2008). Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Murdeiga Neljas eaperiood on murdeiga, mis toimub 11. 16. eluaastatel. Seda peetakse lapsepõlve lõpuks. Erinevalt hakkavad arenema poisid ja tüdrukud(oma arenguga ligi 2 aastat ees). Toimuvad väga kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Muutuvad suhted vanemate ja sõpradega. Areneb eneseteadvus- tekivad mured ja konfliktid.