siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei ületa puudu jääva lämmastiku hulka; Äikese puhul, sademeveega 10-15 kg (nitraatlämmastik happevihmadega) 3. Kaalium ja tema vormid mullas-Omastatavad: Mullalahuses olev K (veega väljaleostumine l ja sl muldadel) ; Asendatavalt neeldunud K ; fikseeritud kaalium : mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Fosforit on ainult väikeses koguses taimedele omastavas vormis, ühendid alluvad mulla keemilisele neeldumisele ehk retrogradatsioonile; Mullalahuses olev P on taimedele kergelt omastatav aga Keemiliselt neeldunud P on raskelt
neelamismahutavusest. 18. puhverdusvõime - mulla võime vastu panna reaktsiooni muutumisele ükskõik millise teguri mõjul. (Näiteks orgaanilise aine lagundamine, väetised jne) 19. Hapestumine - Mulla pH langeb alal 5,6. Põhjuseks nii looduslikud tegurid (orgaanilise aine lagunemine) kui inimtegevus. Eestis toimub, sest aastane sademete hulk ületab aastast sademete aurustamist. 20. Mulla reaktsioon - H ja OH ioonide teatud kontsentratsiooni mullalahuses. Sõltuvalt nende ioonide vahekorrast võib mullalahuse reaktsioon olla neutraalne, happeline või leeliseline. 21. aktiivne reaktsioon - on tingitud mullas olevatest hapetest “süsihape, huumushapped, võihape, soolhape, lämmastikhape jne) ning nende lahustunud, hüdrolüütiliselt happelistest või leeliselistest sooladest. 22. potentsiaalne reaktsioon - mulla tahke faasi reaktsioon sõltub peamiselt neeldunud katioonidest ja karbonaatide sisaldusest mullas. 23
imbuv sademetevesi põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, aga toiteelemente mullast välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. Mullaviljakuse seisukohast on oluline taimedele piisava veevaru olemasolu kuivask perioodiks. (Esineb steppides, preeriates, metsasteppides ning savannides.) Auramise ülekaaluga veereziimi korral (auramine ületab sademed) liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 8. Võrdle eri loodusvööndite muldi. Tundravööndite mullad Kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Väga aeglane mullateke. Mullad liigniisked ja hapnikuvaesed. Esineb gleistumist ja turvastumist.
poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused protsesside tulemusena järjest lahustuvaks suureneb ka soojusmahtuvus. (mittespetsiifiline osa 5-15% kogu org ainest, muutuvad. Mullaõhus olevaid toitainetest Mulla soojusjuhtvus- läbivus cal/1sek 1 cm saab mullast mehhaaniliselt eraldada. Elavaid omastavad peamiselt neid, mis lahustuvad paksusest cm2 kihti taimejuuri ei arvestata mulla org aine hulka) 2 mullalahuses. Mulla soojuse allikad:1.Päikeseenergia, päike Huumus-mulla spetsiifilien aine. Huumus on Toitainete varud mullas sõltuvad nii mulla seniidis, siis maks 1,9 cal/cm2/minutis, meil must või tumepruun amorfne mass, mulla mulla mineraalosa mineroloogilisest koostisest kui ka väiksem- sõltub atm seisundis- pilved, udu, õhu
2. Mulla pinnalt NH4+ ammooniumi lendumine ja denitrifikatsioon. Tingimisi kaod: - fiksatsioon taimed ei suuda omastada. - immobilisisatsioon aastati omastatav. Orgaanilised lämmastikuühendid mullas 11 AMMONIFIKATSIOON NH4+ mulla pinnalt NH3+ lendumine MULLALAHUSES MULLAKOLLOIDIDEL MULLA SAVIMINERAALIDE OLEV NH4+ ASENDATAVALT POOLT ASENDAMATULT NEELDUNUD NH4+ SEOTUD NH4+ FIKSATSIOON OMASTATAV LÄMMASTIK aeroobses mullas NITRIFIKATSIOON 1 ETAPP 2NH3 +3O2 2HNO3 +2H2O
mullatekkeprotsessis. 22. Mulla neelamisvõime- on omadus siduda mitmesugusedid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. On väga suur tähtsus muldade viljakuse kujunemisel ja taimede toitumisel. 23. Mulla neelamisvõime liigid- · Mehhaaniline (muld käitub sõelana) · Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. · Keemiline neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud mallatoitained lähevad üle mingi keekilise reaksiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. · Bioloogiline neeldumine- bioloogiline aineringe · Asendusneeldumine-mullas toimub pidevalt iooonide vahetus tahke ja vedela faaside vahel. Asendusneeldumise seaduspärasusi väetamise teoorias ja praktikas. 23. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid
ja lähtekivimi põhjaveeni. Tüüpiline paras- ja palavvöötme niiskele kliimale. · Tasakaalustatud veereziim ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, aga toiteelemente mullast välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. · Aurumise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 3. teab peamisi mullaprotsesse: Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
huumusesisaldust. 15. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. -Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. -Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. -Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 24. Mulla aktiivne happesus. põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- (hüdroksiidioon) hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi: pH=-log [H+] Mulla pH määratakse kas vesileotisest (pHH2O) või tavaliselt 1 N KCl leotisest (pHKCl)
Aktiiv veemahutavus ehk omastatava vee lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise 1. Kuivendamine Taandumine: diapasoon Wakt = O U D 0...75 faasi koostisest; taimede elutegevuse Mulla soojusomadused ja soojusreziim 1. hapniku loovutamine (Wväli-Wnärb)·Dm=? Mm/10cm produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses Mulla temperatuur mõjutab oluliselt mulla 2. vesiniku liitmine väga väike 75 mm on: füüsikalisi protsesse. Aktiivsed 3. elektroni liitmine väike 90-110 mm 1. anioonid: HCO3-; CO32-; temperatuurid +10°, alla selle hakkavad Hapendamise protsessid on ühelt
osakestelt ja fosfataasid hüdrolüüsivad orgaanilise fosfori. Arbuskulaarse mükoriisaga on oluline fosfori ülesvõtmisel, et ioonid on väheliikuvad. Kättesaamiseks peavad juured pidevalt kasvama. Ehk siis – klasterjuured võimaldavad fosforit kätte saada ja taimede jaoks mullalahusesse vabastada, mükoriisa kaasabil seevastu vaid korjatakse üles seda fosforit mis juba ise mullalahuses kättesaadav (kuid ei tegeleta fosfori kättesaamisega ühenditest millesse see seotud on). Mükoriisast abi vaid seetõttu, et see võimaldab imavat pinda lihtsalt suurendada. Seevasti klasterjuured on võimelised võtma piisavalt fosvorit küllalt väikesest mulla ruumalast. Millised faktorid mõjutavad taime lehetemperatuuri kujunemist? Lehe temperatuur sõltub päevaajast, kuust aastas, pilvkattest, tuule kiirusest, asukohast vüras,
Taimed omastavad toitaineid hästi ~15cm sügavuselt Väetise sügavus oleneb väetise lahustuvusest - Passiivne omastamine · Transpiratsioon · Imav jõud - Difusioon erineva kontsentratsiooniga lahuses olevad ained liiguvad kontsentreeritumast lahusest lahjemasse · Kontsentratsioonide erinevused - Aktiivne omastamine · Asendusneeldumine - Toitained peavad olema Mineraalsel kujul Elektrilaenguga(ioonid) Lahustunud mullalahuses Neeldunud(kinnitunud mullasoakeste külge) Mineraalsed ühendid muudab taim fotosünteesi käigus orgaanilisteks ühenditeks - Toitainete sisenemine taime maapealsete osade kaudu · Peamiselt CO2, O2, SO2, NH3 · Ka lahustund mineraalained Juurevälise väetamise efekt oleneb: Lahuse kontsentratsioonid Välistemperatuurist, niiskusest, valgus pritsimisaeg Taime vanusest, füsioloogilisest seisundist
Leelisuse määramine- lubiväetisele lisatakse kindel kogus ( tingimata liiast) hapet ja tagasitiirimise teel selgitatakse välja kui suure koguse suutis lubiväetis neutraliseerida, milleka tiitritakse happe ülejääk tagasi NaOHga. Kulunud happe hulk annabki lubiväetise neutraliseerimisvõime. Arvutustel kasutame leelisust ( mida väljendatatakse protsentides ) võrdväärsena CaCo 3sisaldusega Aktiivne happesus- nimetatakse ka mulla reaktsiooniks. Põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. pH- vesinikioonide konsentratsiooni tähis. See määratakse 1N KCl leotisest. Asendushappesus- H5,6 , see näitaja on alati suurem kui akt.happesus. neutraliseerib pool lubiväetise normist mis on välja arvutatud hürol. Happesuse põhjal. Hüdrolüütiline happesus- H8,2 , näitab mulla neelamiskompleksi kuuluvate vesinikioonide hulka. On oluliselt suurem kui akt happesus ja asendushappesus. Kasutatakse lubjatarbe arvutamisel .
Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. 24. Mulla neelamismahtuvus Mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka. 25. Küllastusaste Kui küllastusaste(V) on alla 10%, siis on vajab muld lupjamist. 26. Mulla aktiivne happesus on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline 4,6 – 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 – 6,5 nõrgalt happeline 6,6 – 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 27. Mulla asendushappesus Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 28. Mulla hüdrolüütiline happesus Hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. 29. Mulla puhverdusvõime
keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8. Mis on mullalahus, selle konsentratiooni reguleerimise võimalused ? Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid.Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mineraalühenditest anioonid, katioonid. Mulla konsentratsioon sõltub *Mulla vee sisaldusest. * Temperatuurist, *Süsihappegaasi sisaldusest bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks ? Optimaalne 20..
keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8. Mis on mullalahus, selle konsentratiooni reguleerimise võimalused ? Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid.Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed. Mineraalühenditest anioonid, katioonid. Mulla konsentratsioon sõltub *Mulla vee sisaldusest. * Temperatuurist, *Süsihappegaasi sisaldusest bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks ? Optimaalne 20..
kaudu. Lehtede kaudu omastatakse peamiselt süsihappegaasi ning vähemal määral vett, hapnikku ja lahustunud mineraal- ja orgaanilisi aineid. Juurtoitumise korral saavad toitained taimedesse siseneda üksnes mullavees lahustunud kujul, hoolimata sellest, kas toitained on mineraalsed või orgaanilised. Kasvupinnase poorides liikuvat vett, milles on lisaks taimetoitainetele erineval viisil lahustunud veel palju teisigi aineid, nimetatakse mullalahuseks. Lisaks mineraalsetele ainetele on mullalahuses lahustunud gaase (hapnikku, süsihappegaasi ja lämmastikku), orgaanilise aine laguprodukte, mikroorganismide toodetud orgaanilisi happeid, mitmesuguseid murenemisjääke jm. Mullalahuse koostis ja kontsentratsioon on muutuvad suurused, mis olenevad sellest, kuidas toimib aineringe, kui palju ja milliseid toitaineid uhutakse laskuva veevoolu poolt välja ning kui palju kasutavad neid ära taimed. Mullalahuses olevate toitainete madal nivoo ei ole probleemiks, kui varusid täiendatakse
Mulla küllastusaste - Näitab mitu % mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud osakesed (tähis V). Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest . Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 – väga tugevasti happeline 3,6-4,5 – tugevasti happeline 4,6-5,5 – mõõdukalt happeline 5,6-6,5 – nõrgalt happeline 6,6-7,2 – neutraalne
aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on väga suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. Mulla neelamisvõime liigid: 1. mehaaniline neeldumine (muld käitub sõelana). 2. füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3. keemiline neeldumine mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4. bioloogiline neeldumine. Taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Bioloogiline aineringe. 5. füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu
Puhverdusvõime- mulla võime osutada vastupanu reaktsiooni muutumisele ükskõik millise teguri mõjul Reaktsioon- nim H+ ja OH- ioonide teatud kontsentratsiooni mulla lahuses aktiivne reaktsioon- tingitud mulla lahuses lahustunud hapetest ning nende sooladest potentsiaalne reaktsioon- tingitud neeldunud katioonide ja karbonaatide sisaldusest happesus- tingitud mullas leiduvast ja kolloididel neeldunud vesinikust ja alumiiniumist jaguneb: aktiivne- tingitud mullalahuses esinevatest vesinikioonidest potentsiaalne happesus- tingitud mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiinium ioonidest asendushappesus- mulla potentsiaalne happesus, mida on võimalik määrata mulda neutraalsoolalahusega töödeldes hüdrolüütiline happesus- võimalik määrata hüdrolüütiliselt leeliselise lahusega. Leeliselisus- ehk aluselisus on tingitud mullas olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididel
Vees lahustuvad P ühendid lähevad kiiresti üle raskesti lahustuvateks. Happelistes Al-raudfosfaat. Neutraalsetes Ca-fosfaat, Ca- vesinikfosfaat. Väljauhtumine mullast tühine, suurem osa läheb ära erosiooniga. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid: · Ammonifikatsioon org. aine lagunemise esimene etapp. Aitavad kaasa mikroorganismid. Protsessi kulg ei olene mulla õhustatusest aga oleneb temperatuurist. Mullalahuses ja kolloididele lisandunud NH4+ on taimedele omastatav. · Nitrifikatsioon Sõltub temperatuurist. Mida jahedam seda aeglasem, alla 8C juures peatub. Peab arvestama, kui anda ammooniumväetisi. · Immobilisatsioon omastamine taimede või mokroorganismide poolt. Bioloogiline neeldumine. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8
karbonaatsetes muldades. Vees lahustuvad P ühendid lähevad kiiresti üle raskesti lahustuvateks. Happelistes Al-raudfosfaat. Neutraalsetes Ca-fosfaat, Ca-vesinikfosfaat. Väljauhtumine mullast tühine, suurem osa läheb ära erosiooniga. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid: · Ammonifikatsioon org. aine lagunemise esimene etapp. Aitavad kaasa mikroorganismid. Protsessi kulg ei olene mulla õhustatusest aga oleneb temperatuurist. Mullalahuses ja kolloididele lisandunud NH4+ on taimedele omastatav. · Nitrifikatsioon Sõltub temperatuurist. Mida jahedam seda aeglasem, alla 8C juures peatub. Peab arvestama, kui anda ammooniumväetisi. · Immobilisatsioon omastamine taimede või mokroorganismide poolt. Bioloogiline neeldumine. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8
R - gaasikonstant (8.3 Pa m3 mool K-1); T- temperatuur Kelvini kraadides °С = K−273,15 i - isotooniline koefitsient i = 1+a(n-1) a - dissotsiatsiooniaste (sõltub kontsentratsioonist) n - dissotsieerumisel moodustuvate ioonide arv Milline kasu võiks taimel olla kavitatsiooni toimumisest? Põua korral on abiks kuna kui juhtsooned enam vett ei juhi, siis transpiratsioon ei saa nii aktiivselt toimuda. Juurerõhu suurus ja tekkimise põhjus taimedes 0,1Mpa. Mullalahuses olevad ioonid liiguvad koos veega taime juurte apoplasti ja endo- ja eksodermi tasandil aktiivselt sümplasti. Sümplasti plasmodesme mööda võivad ioonid liikuda kesksilindri elusatesse parenhüümsetesse rakkudesse ja nendest difusiooni teel või aktiivselt juhtsoontesse. Tagajärjeks on ksüleemilahuse madalam veepotentsiaal võrreldes mullalahusega ja vesi liigub veepotentsiaali gradiendi tõttu ksüleemi. Rõhku, mis seejuures ksüleemitorudes tekib, nimetatakse juurerõhuks.
Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Küllastus aste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastus astme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne 7,3-8,4 leeliseline muld >8,5 tugevasti leeliseline
on viljakus. Kui V<50%, siis muld vajab tugevat lupjamist. Kui V=50...75%, siis muld vajab mõõdukat lupjamist. Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. 27. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. Mulla happesus on põhjustatud vesinik- ja alumiiniumioonidest mullas. Mulla happesus jaotatakse: Aktiivne hapesus ja potentsiaalne hapesus. 1) Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevaid vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. 2) Potentsiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H+ ja Al+3 ioonidest. Nimetatakse ka mulla tahke faasi happesuseks. Jaguneb kaheks: a) Asendushappesus põhjustavad need mulla neelavas kompleksis olevad vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on asendatavad neutraalsoolade (nt KCl) lahuste ioonidega.
Küllastusaste näitab, mitu protsenti neelamismahutavusest modustavad neeldunud alused. Kui see näitaja on alla 50, siis on väga happeline keskkond. Lupjamine on vajalik ka siis, kuii näit on üle 75, ainult, et väiksemal määral. Neeldunud anioonid mullas: H2PO4 HPO4 PO4 SO4 HCO3 CO3 vähem Cl- jaNO3 Mulla happesus: Vesinik ja alumiiniumioonide olemasolu mullas põhjustab mulla happesust. Mulla happesus jaguneb kaheks: 1)aktiivne mullahappesus- Aktiivset happesust põhjustavad mullalahuses olevad vabad vesinikioonid, nende kontsentratsioon määrab mulla rektsiooni. Seda väljendatakse pH ühikutes- vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. Praktikas kasutatakse pHH2O või pHKCl. pHH2O = pHKCl + (0,5...1,1) 2)potensiaalne mullahappesus- kajastab mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiiniumioone. Aktiivse ja potensiaalse happesususe vahel on tihe seos, kui mulla lahus on happeline, siis on ka kolloidi´del palju vesinik ja alumiiniumioone
juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Küllastus aste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastus astme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 - väga tugevasti happeline 3,6-4,5 - tugevasti happeline 4,6-5,5 - mõõdukalt happeline 5,6-6,5 - nõrgalt happeline 6,6-7,2 - neutraalne 7,3-8,4 - leeliseline muld >8,5 - tugevasti leeliseline
3.1. Lubiväetiste kasutamine O. Halliku andmetel on ligi 40% kujunenud karbonaadivabal moreenil ja nad on happelise reaktsiooniga. Enamike kultuuride optimaalne pHKCl jääb vahemikku 6,0...7,0. Mulla happesuse vähendamiseks tuleb vabad vesinikioonid taas asendada Ca-ioonidega lupjamise teel. Mullareaktsioon ehk pH iseloomustab vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni mullas. Sõltuvalt nende vahekorrast on muld kas aluseline, neutraalne või happeline. Muld on happeline kui mullalahuses on ülekaalus vesinikioonid. Mullareaktsiooni klassifitseeritakse vastavalt pHKCl väärtusele järgnevalt: · kuni 4,5....... tugevalt happeline · 4,6 5,5...... mõõdukalt happeline · 5,6 6,5.......nõrgalt happeline · 6,6 7,2......neutraalne · üle 7,2........ aluseline Happeliste muldade väga väikese Ca-sisalduse (ca 1300 mg kg-1, liiv- ja saviliivmuldades isegi 150..
Kolloidid- osakesed, mille läbimõõt 1- 100 nm Jaotus: Mineraalsed kolloidid- kivimite ja mineraalide murenemise käigus Orgaanilised kolloidid- loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 23. Mulla neelamisvõime ja selle liigid. Mehaaniline neeldumine- muld sõelana Füüsikaline neeldumine- tingitud kolloidide pinnaenergiast Keemiline neeldumine- mullalahuses olevad lahustunud toitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi Bioloogiline neeldumine- taimed ja mikroorganismid võtavad toitelemente oma organismi ülesehituseks Asendusneeldumine- mulla võime vahetada mulla tahkes faasis leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse huga lahuse ioonide vastu MULLA PIDEVALT IOONIDE VAHETUS TAHKE JA VEDELA FAASI VAHEL 24
võimalik kõiki põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid- Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. pH – vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm - pHKCl, pHH2O, pHCaCl2 Muldade jaotus pHKCl alusel: • <4,5 – tugevalt happeline • 4,6…5,5 – mõõdukalt happeline •5,6…6,5 – nõrgalt happeline •6,6…7,2 – neutraalne • >7,2 – leeliseline Potentsiaalse happesuse põhjustavad mulla kolloididele neeldunud vesinik- ja alumiiniumioonid- Hüdrolüütiline happesus (H8,2). • Asendushappesus (H5,6). 23
Katioonid võivad olla: Ca, Mg, K, NH4, Na, H 1) S neeldunud alused kõik katioonid v.a. H ja Al. 2) H neeldunud alused H ja Al T = S + H mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. V=S/T*100% H ja Al on kahjulik ja põhjustab mulla happesust. Mulla happesus NB! Mulla happesus on põhjustatud H ja Al ioonidest mullas. Jaguneb: 1) aktiivne hapesus, on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pH määramisel kasutatakse 2 happesuse näitajat 1) pHH2O = 6,0 ja 2) pHKCl = 5,1 pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline 4,6 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 6,5 nõrgalt happeline 6,6 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 2) Potensiaalne hapesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld)
Kao võimalused: mulla pinnalt neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine, NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. 3. Kaalium ja tema vormid mullas – kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Omastatavad on mullalahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas – fosforisisaldus on väiksem leetunud ja suurem karbonaatsetes muldades. Mullas olevast fosforist on 25-30%org ühenditena, 70-75%aga mineraalsete fosfaatidena. Ainult 2...
murenemisproduktide kinnistumist mullas. Mulla füüsikalis-keemilised omadused on seotud ibe-ja huumusesisaldusega. Tähtsaim füüsikalis-keemiline omadus on mulla neelamismahutavus, mis näitab maksimaalset katioonide hulka, mida muld on võimeline kinni pidama ning vahetama lahuse katioonide vastu. See on seda suurem, mida enam leidub mullas füüsikalist savi ja huumust. Negatiivse elektrilise laenguga ibe-ja huumuseosakesed on võimelised oma pinnal kinni pidama ja vahetama katioone mullalahuses olevate katioonide vastu. Kui küllastusaste on üle 75%, siis ilmneb mulla sooldumine (Na korral). Kui mulla küllastusaste on alla 50% , siis on see kultuurtaimedele kahjulik happelisus. Mulla happelisus on mulla olulisim keemiline ja füüsikalis-keemiline omadus. Seda põhjustavad orgaaniline aine ja mulla mineraalosas toimuvad kristallokeemilised muutused ja alumiiniumi mobiliseerumine. Muld on tugevasti happeline, kui pH on alla 4,5.
olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. 29. Mulla neelamisvõime. Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on väga suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel.. 1. mehaaniline neeldumine (muld käitub sõelana). 2. füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3. keemiline neeldumine mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4. bioloogiline neeldumine. Taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. 5. füüsikalis- keemiline ehk asendusneeldumine on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. 31. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid: 1
gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. 29. Mulla neelamisvõime liigid- 1)mehaaniline neeldumine-muld käitub sõelana. 2)füüsikaline neeldumine- on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3)keemiline neeldumine- mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4)bioloogiline neeldumine- taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Bioloogiline aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, on
V=S/T*100% H ja Al on kahjulik ja põhjustab mulla happesust. Neelamismahutavus kujutab ennast neeldunud aluste ja neeldunud vesiniku ning alumiiniumi summat. N.m. (T) seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide. Küllastusaste (V)- arv mis näitab, mittu % neelemismah. moodustavad neeldunud alused. HAPPESUS NB! Mulla happesus on põhjustatud H ja Al ioonidest mullas. Jaguneb: 1) AKTIIVNE hapesus, on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pH määramisel kasutatakse 2 happesuse näitajat 1) pHH2O = 6,0 ja 2) pHKCl = 5,1 pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline 4,6 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 6,5 nõrgalt happeline 6,6 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 2) POTENTSIAALNE hapesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H
reaktsioon Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontsentratsiooni mullas. aktiivne reaktsioon potentsiaalne reaktsioon Happesus-on vesinikioonide, alumiiniumi ioonide ja dissotseerumata hapete sisaldumine mullas, mis oleneb mulla lähtekivimist ning osaliselt ka orgaanilise aine muundumisest mullas. Mullahappesust saab reguleerida väetamise, lupjamise ja viljavahetusega. Aktiivne happesus-põhjustajaks on vesinikioonid mullalahuses. Mulla aktiivset happesust väljendab mulla reaktsioon, mida kirjeldatakse logaritmilise suuruse pH kaudu. Selle järgi jagunevad mullad tugevalt, mõõdukalt ja nõrgalt happelisteks Potentsiaalne happesus- põhjustavad neeldunud vesiniku- või alumiiniumiioonid ning dissotseerumata happed. Asendushappesus-on põhjustatud neutraalsooladelahuste poolt, mis tõrjuvad mulla koostisest välja vesinik- ja alumiinuimioonid. Need samad alumiiniumioonid on kahjulikud enamusele kultuurtaimedele.
mullatekkeprotsessis. 22. Mulla neelamisvõime- on omadus siduda mitmesugusedid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. On väga suur tähtsus muldade viljakuse kujunemisel ja taimede toitumisel. 23. Mulla neelamisvõime liigid- · Mehhaaniline (muld käitub sõelana) · Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. · Keemiline neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud mallatoitained lähevad üle mingi keekilise reaksiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. · Bioloogiline neeldumine- bioloogiline aineringe · Asendusneeldumine-mullas toimub pidevalt iooonide vahetus tahke ja vedela faaside vahel. Asendusneeldumise seaduspärasusi väetamise teoorias ja praktikas. 23. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid
välja leostumise eest • Keemiline neeldumine – vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks – fosfor • Bioloogiline neeldumine – toitainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt Mulla happesus, happeliste muldade lupjamine Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. pH – vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm pHKCl, pHH2O, pHCaCl2 Muldade jaotus pHKCl alusel: • <4,5 – tugevalt happeline • 4,6…5,5 – mõõdukalt happeline • 5,6…6,5 – nõrgalt happeline • 6,6…7,2 – neutraalne • >7,2 – leeliseline Potentsiaalse happesuse põhjustavad mulla kolloididele neeldunud vesinik- ja alumiiniumioonid • Hüdrolüütiline happesus (H8,2).
24. Küllastusaste. küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodusravad neeldunud alused tähistatakse V (head osakesed) 25. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. mulla reaktsioon(happesus, leeliselisus) mulla hapesus on põhjustatud vesinik ja allmiiniumiioonidesst mullas jaotatakse: 1) aktiivine happpesus- põhjustavad mullalahises vabalt esinevad vesinikioonid. vesinikioonide hulk e konsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni 2)potensiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H Ja Al ioonidest jaguneb kaheks: asendushappesus ja hüdrolüütline happesus 26. Mulla puhverdusvõime. mulla puhverudsvõime on mulla võima vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni (ph) muutusele. mida rohkem on mulas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime 27. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus.
Atmosfääris 0,035% CO 2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Milletõttu väheneb mulla õhus hapniku sisaldus. Aeratsiooni poolsus-kui palju mulla pooridest on täidetud õhuga. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Kõige nõudlikumateks kultuurideks õhustatuse suhtes on rühvel kultuurid nt. kartul. Kõige vähem nõudlikumad õhustatuse suhtes on kõrrelised nt. aasrebasesaba. Liigniisketes muldades on probleem õhu puudu jääk. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus- taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO-on vaja fotosünteesiks, kuid üleliigne raud on aga hukutavad taimedele
Mulla küllastusaste - Näitab mitu % mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud osakesed (tähis V). Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest . Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pH KCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne
kasutamise tehnoloogiale, mistõttu tekkis kolloidpeen tolmpõlevkivi tuhk. Alates 1964. aastast kasutuses pneumaamtiline lubiväetiste laotamise tehnoloogia. Lubiväetistena on kasutatavad ka paekivijahu ja dolomiidijahu, mida on lihtsam laotada. 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid . Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esineva vesinikioonid. pH vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm. Muldade jaotus pHKCl alusel: · <4,5 tugevalt happeline · 4,6...5,5 mõõdukalt happeline · 5,6...6,5 nõrgalt happeline · 6,6...7,2 neutraalne · >7,2 leeliseline 23. Väetiste andmise ajad ja liigid Külvieelne sügisene, kevadine, kesa väetamine Külviaegne Paik(lik) väetamine; külv. töötl; starterväetamine
Toimub taimelehtedes kõige aktiivsemalt. Sulfaat muudetakse glutaatiooniks. P Mullast fosfaatidena. Siseneb peamiselt ATP formeerumise käigus. Lisatakse mitmete orgaaniliste ühendite koostisesse. Katioonid (K, Mg, Ca, Cu, Fe, Mn, Co, Zn, Na) rauda saadakse oksiidina mullast. O Saadakse respiratsiooni teel. 4. Mulla happesus. Mulla happesus vesinikioonide esinemine mullas. Taimed: Kaltsifiilsed või kaltsofoobsed. Aktiivne kui on otseselt mullalahuses Potentsiaalne kui on mullakolloidide küljes. Phm passiivses olekus. 5. Mulla neelamisvôime. Mullamitselli ehitus. Mulla neelamisvõme mulla võime kinni hoida tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Liigid: 1 Mehaaniline muld toimib filtrina 2 Füüsikaline molekulide sidumine mullaosakeste pinnalt 3 Keemiline mullas kulgevate reaktsioonide tagajärjel tekivad kerglahustuvatest ühenditest raskesti lahustuvad ühendid, mid sadestuvad mullas
(aktinobakterid), paljukujulised (pleomorfsed). Jätkedega bakterid. RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES Kokid- kerakujulised bakterid. Esinevad ühekaupa, kuid mõned liigid moodustavad ka püsivaid agregaate. Kokkide eelised ja puudused Väiksem eripind. Vastupidavamad kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Mullas, kus keskkonnatingimused on väga muutlikud (toitainete konstentratsioon mullalahuses muutub, muld kuivab sageli läbi jne.) on sageli rohkesti kokke. Kuna toitumisel liiguvad ained läbi raku pinna, siis on ainete transpordimahud kokkidel suhteliselt väikesed- aeglasem kasv. Ei ole head pinnale kleepuvad- tasase pinnaga vähe kokkupuutepinda. Seda võiks parandada lima eritamine rakkude pinnale. Ümarad bakterid ei ole nii head ujujad kui pulkbakterid kokkidel on harva vibureid. Teatud juhtudel jäävad rakud peale pooldumist kokku ja moodustavad agregaate e. kogumeid.
sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla põhjaveeni Tüüpiline paras- ja palavvöötmes * Aurumine ja sademed tasakaalus on tasakaalustatud veereziim, sajuperioodil muutub muld lähtekivimini niiskeks, ent toiteelemente mullast välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange rohtlad, metsastepid ja savannid * Auramise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda kõrbed ja poolkõrbed Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahutuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja selle läbi mulla keemiline viljakus langeb Kamardumine mullatekke protsess, mille käigus maapinna lähedal tekib huumushorisont. Eriti intensiivselt toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu kus on keemiliste elementide
kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. pH määratakse kahel viisil. Ühel juhul lisatakse mullale destileeritud vett ja mõdetakse pH meetriga tulemus, tulemusele lisatakse alati juurde, et see on vees määratud (pHH2O), aga see tulemus muutub kiiresti. Teine võimalus on määrata pH kaaliumkloriidis, millisel puhul tulemus on tavaliselt ühe ühiku võrra väiksem, kui vee testi puhul. Aktiivse happesuse korral mõõdetakse vabade mullalahuses olevate vesinikioonide hulka. Seega tinglikult võime nimetada seda mulla lahuse happesuseks. Kasutatakse ka universaalindikaatoreid pH määramiseks. pH skaala mõõdetuna kaaliumkloriidis on mulla puhul teistsugune kui keemisa: alla 4,5- tugevalt happeline, 4,6-5,5- mõõdukalt happeline, 5,6-6,5- nõrgalt happeline, 6,6-7,2- neutraalne, üle 7.2- leeliseline. 2)potensiaalne mullahappesus- kajastab mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiiniumioone
tolerantsete taimedega 46. Juurerõhu suurus ja tekkimise põhjus taimedes vee liikumist võivad põhjustada nii juurtes paiknev lükkav jõud nn. juurerõhk kui ka lehtedes paiknev tõmbav jõud transpiratsioon Juhtsoontega ühendatud manomeeter näitab tavaliselt madalat positiivset rõhku ligikaudu 0.1 MPa (vahel kuni 0.5 MPa). (PÕHJUS): Mullalahuses olevad ioonid liiguvad koos veega taime juurte apoplasti ja endo- ja eksodermi tasandil aktiivselt sümplasti. (Vajalik aeroobne keskkond ja ATP.) Sümplasti plasmodesme mööda võivad ioonid liikuda kesksilindri elusatesse parenhüümsetesse rakkudesse ja nendest difusiooni teel või aktiivselt juhtsoontesse. Tagajärjeks on ksüleemilahuse madalam veepotentsiaal võrreldes mullalahusega ja vesi liigub veepotentsiaali gradiendi tõttu ksüleemi
annaabi.ee 
