Vesi Orgaaniline aine Mineraalaine Muld on kihiline. Huumus laguneb mullas tasapisi edasi. Sügavamale mulda imbuv vuhmavesi kannab kaasa ka peenemad huumuseosakesed. Aja jooksul kujunevad mullas välja kihid, seda võib näha sügava kraavi servadelt. Pealmises mullakihis on huumust palju ja seepärast on mullapind mustjas. Sinna on uhutud peenemaid huumuseosakesi. Sügavamal kaob huumus mullast hoopiski. Seal näeme enamasti punakat liiva või sinakat savi. Rohttaimede juured on enamasti tumedamates mullakihtides. 4
huumust, seda viljakam on muld. Aineringe: Surnud organimid – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim. Mullas elavad ka suuremad loomad. Millised? Väiksemad mullas elavad organismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad. Suuremad on näiteks: mutt, mügri, sitasitikas, vihmauss, maipõrnikas, kaerasori jne. Kes tegutsevad mullas ka talvel? Talvel seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib. Sügavamas kihis tegutseb näiteks mullamutt ja vihmauss. Kuidas taimed elavad üle talve? Paljud putukad elavad talve üle nukkudena. Bakterid, seened, pisikesed ussid, lestad, vetikad, hooghännalised jm. mikroorganismid on puhkeolekus. Hiired on sügisel valmis kogunud natuke taimeseemneid ja nad söövad ka taimede maa-aluseid osi.
kihis toimuvad samad protsessid, mis kõdukihis metsa all. Multsimine kaitseb taime juuri ja allapainutatud oksi külma eest, mulda kuivamise eest, ei lase mullapinda umbrohtuda, kaitseb kuuma päikese eest ega moodusta õhuvahetusest tingitud koorikut mullapinnale. Mult varustab taimi orgaanilise väetisega ja seetõttu on eriti oluline maapinna lähedaste juurtega taimedele (rodod, magnooliad) mullakihi peal olev multz meeldib vihmaussidele ja nad tegutsevad aktiivselt 15 cm paksuses mullakihis. Ussid õhutavad ja parandavad mulla sutruktuuri. Väidetakse et vihmauss tungib kuni 1,8m sügavusele ja toob sealt üles sinna uhutud toitaineid. Kompostimine ja kompost Kompost parandab kõigi muldade lõimist ja struktuuri Soodustab taimede varustamist hapnikuga Soodustab mulla tihenemist Kaitseb põldu põua eest Reguleerib mullakihi veemahutavust ja dreenimisvõimet Pidurdab toitelementide väljapesemist mullast
vajalik mullale. Selle tegevuse käigus pääseb hapnik mulda ja see on omakorda kasulik taimedele. Mullamuti tiinus kestab 40 päeva ja pojad sünnivad enamasti maikuus. Vastsündinud pojad on abitud, täiesti pimedad ja karvadeta. Mullamutid saavad suguküpseks umbes kümne kuuselt. 6 MULLAELUSTIK TALVEL Talvel mullas elu seisab ja enamus mullaloomi puhkavad. Sellel külmal ajal on pealmine mullakiht külmunud ja pealmises mullakihis elu seiskub. Enamik mullaorganisme on ka puhkeolekus. Kui enamik organisme on puhkeolekus, siis ka bakterid, seened, pisikesed ussid, lestad, vetikad, hooghärnalised jm. mikroorganismid on sunnitud saama osa puhkeolekust. Sügavamas kihis tegutseb mullamutt. Paljud putukad elavad talve üle nukkudena. Mõned maapeal tegutsevad loomad poevad talveks peitu. Näiteks hiired ja uruhiired, nad ei ela talve üle nii nagu karu, et sööb sügisel endale
Huvitavamatest taimekooslustest tuleks nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka rindelise struktuuriga laialehine mets. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri. Kuremäe otsamoreenil, kloostri territooriumil levib liigirikas sürjaniit paljude haruldaste taimedega. Märgadel liivadel takistab paljudes kohtades metsakasvu mullakihis leiduv nõrgkivi. Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood. Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu, mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne- Virumaa piirialal. Põllumaad leidub kõrgendikul ja jõgede ääres. Vaatamisväärsused. Kuremäe klooster, Iisaku vaatetorn, Illuka mõis, Mäetaguse mõis, Kalvi mõis, Maidla mõis,
suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. Kihisemine 60(50)-100 cm. Leostunud gleimuld (Go) Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Gleistunud leostunud muld (Kog) ls_250/+ls_2 keskmine liivsavi, horisondi tüsedus 50cm. Gleistunud leetjas muld (KIg) ls_270-80/v_1ls_2 keskmine liivsavi, horisondi sügavus 270- 80cm, nõrgalt veerist
Kuid korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maal. Algeline maaviljelus tekkis omamkorda korilusest. Kuna korilased täheldasid, et kasvavad viljad ja seemned muutusid küpseks ühel ja samal aastaajal. See on järjekordne näide muinasaja inimeste suurest nutikusest. Niisiis viljade korjamisel varises osa marjadest maapinnale, millest pehmest mullakihis sirgusid migni ajaperioodi möödudes uued taimed uue saagiga. Korilased üritasid kaasaaidata toidutaimede paljunemisele. Viljaks maapeenrad puhastati umbrohust ja võsadest, seda kõike tehti kõpla taolise tööriistaga. Kobestatimuld ning seemned pandi maasse. Taolist põllumajanduslikku viisi nimetatakse kõpla põllumajandusesks. Seega alguse oli saanud põllumajandus. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine, mis oli
Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horison1 1 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri Gleistunud leostunud muld (Kog) – Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahus 2
Irokeesi ja algonkini indiaanlased kogusid toiduks metsikult kasvavat riisi. Igale hõimule kuuluv põld oli sugukondade vahel ära jaotatud. Juba enne riisi valmimist valvasid sugukonna naised paatides sõudes oma põlde. Algeline maaviljelus tekkis korilusest. Söödavaid taimi korjanud naised panid tähele, et metsikult kasvavad viljad ja seemned muutusid küpseks ühel ja samal aastaajal. Viljade korjamisel varises osa marjadest maapinnale, millest pehmaes mullakihis sirgusid teatud aja möödudes uued taimed järjekordse saagiga. Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest mehed kõpla taolise tööriistaga. Naised kobestati mulla ära ja panid seemned sihiteadlikult mulda. Seda põllumajandus viisi nimetatakse kõpla põllumajanduseks. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Loomade kodustamine oli seotud küttimisega ning kuna jahil käisid
http://pmk.agri.ee/index.php?valik=441&keel=1&template=template2pmk.html Võetavate mullaproovide arv Sõltub maa suurusest, kultuuridest ja mullastikust. Tavaliselt võetakse 1 keskmine proov 3-5 hektari kohta. Väga homogeense mullastiku korral võib proovilapi suuruseks olla kuni 10 ha Keskmine proov Keskmine mullaproov koosneb tavaliselt 15...25 üksikproovist. Proovi võtmise sügavus Suurem osa rohttaimede juurtest asuvad künnikihis, seega 20…25cm mullakihis. Ka mullaproov võetakse sellest kihist. Mullaproovi võtmine Proovilapil tuleb seejuures liikuda Z, C, V, U kujuliselt või lihtsalt sikk-sakiliselt. Proovi võtmise aeg Kui ilmastik ja taimede kasvufaas seda võimaldab, võib proove võtta varakevadest hilissügiseni. Soosituim on vahetult saagikoristus- järgne aeg. Tavaproove ei võeta: • Kohtadest, kus hoiti sõnnikut, komposti, lupja, mineraalväetisi jm • Tuleasemelt • Heki kohtadest
nt. kuld, osa aga, näiteks soolad, mitmest elemendist. Nad on keemilised ühendid. Mineraalide hulgas on ka metalle, nt hõbe, aga on ka metalli ja mittemetalli ühendeid. Mineraalide omadused ning kasutusalad on erinevad. See oleneb nende koostistest. ( 2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea.) TEKE Mineraalid tekivad Maa süvakihtides. Mineraalide lähteaineks on tulivedel magma. Nad sünnivad ka mullakihis,soos, rabas ning veekogude põhjas, kus settib, mitmesugust mineraalset ja orgaanilist materjali. (Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.) OMADUSED 1) Üks tähtsamaid on värvus, mis koos väliskujuga loob meile visuaalse mulje. Värvuse arvestamine on oluline nii mineraalide määramisel kui ka nende tekkeloo väljaselgitamisel. 2) Mineraalile langevast valgusvoost peegeldub osa tagasi. Mida sieldam on peegeldav
m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis. Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Okkad on keskmiselt 1,3–2,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 6–7, võra tipuosas kuni 10 aastat.
m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis. Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Okkad on keskmiselt 1,3–2,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 6–7, võra tipuosas kuni 10 aastat.
maani. Tüve koor on noorelt sile, hallikas kuni punakaspruun. 35 40 aasta vanuses hakkab tavaliselt moodustuma lõhenev korp, mis umbes 100 aasta vanuselt hakkab tüve alumiselt osalt liistakutena eemalduma. Korba teke sõltub kasvutingimustest: korp on tugevam ja moodustub kiiremini viljakatel muldadel ja hõredas liituses kasvaval kuusel. Kuuse juurestik on laiuv, maapinnalähedane, sügavale pinnasesse tungiva peajuureta. Enamik juuri paikneb pealmises poolemeetrises mullakihis. Kuuse juured vajavad normaalseks elutegevuseks hästi õhustatud keskkonda, mistõttu kuuskede ümberistutamisel senisest sügavamale või nende tüvede ümber täiendavalt pinnase kuhjamisel puud kiratsevad kaua, kuni moodustuvad uued pinnalähedased juured. Esimesel kolmel eluaastal on hariliku kuuse kasv väga aeglane: ta kasvab selle aja jooksul kuni 20 cm kõrguseks. Edaspidi muutub kasv jõudsamaks ning saavutab maksimumi umbes 15 25-aastaselt, mil kasvab aastas kuni
Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. AT(A) - toorhuumuslik horisont gleimuldades Bmtg - metamorfne horisont rähksetes (K) ja leostunud muldades (Ko) G(CG) - mulla lähtekivim (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades) Küllastunud turvastunud muld - Go1 Kihisemine 30-100 cm sügavusel, selle puudumisel on aga kõikide horisontide pH üle 5,5
Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Juurestik Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis Käbid ja seemned Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16 cm, läbimõõt 3–4 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides,Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil (var. acuminata) on aga kuni 18 cm pikkused käbid. Käbide kattesoomused on väga väikesed (lühemad kui seemnesoomused) ja piklikud
Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- 5 BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. [3] AT või A ehk toorhuumuslik horisont või huumushorisont- AT on liigniiskete muldade ülemine, orgaanilise aine akumulatsiooni kiht, kus orgaaniline aine asub poollagunenud ja vähe humifitseerunud olekus mineraalosakeste vahel. Värvuselt on horisont tumehall kuni must. A horisont on mulla
Samuti vigastavad koort põdrad, kes toituvad rohkesti 2040-aastaste kuuskede koorest. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 2030 cm paksuses mullakihis. Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Varisenud okaste juures jääb võrse karedaks. Pungad on 57 mm pikad, pruunikad, vaiguta ja terava tipuga.Õiepungad (eriti emasõite pungad) on lehepungadest mõnevõrra suuremad (pikkus kuni 8 mm). Võrsete tipupungad on ümbritsetud eri kaugustel asetsevate külgpungadega.Pungade puhkemise
Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus, siis kannatavad taimed tiotainete puuduse all, nende as muutub kiduraks.Liigniikete muldade paheks on madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele.Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis,Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt,Vett raskesti läbilaskev muld. KUIVENDUSVIISID JA VALIK.Agromelioratiivne kuivendus. Hüdromelioratiivne kuivendus . Peamised hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on kraavkuivendus, drenaaz, polderkuivendus, vertikaalkuivendus, kolmatsioon ja üleujutuse reguleerimine luhtadel. Enamikel juhtudel
Keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee tõttu muld vaesub alustest ja ränist. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes (kõrge temperatuur ja niiskus) tekib kaoliniitsavi, mis kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu. Mullad on katioonide kadumise tõttu tugevalt happelised ning Al muutub taimede juurtele toksiliseks. Toksilise alumiiniumi ja varise kiire lagunemise tõttu asub juurte põhimass maapinnalähedases läbiuhtuvas mullakihis. Troopika mullad on raua ja savimineraalide rohked ning läbi kuivades moodustada mullasügavustes kivistunud mullahorisonte (nõrgkivi). Seetõttu saab seal võimalik päikese käes kergelt valmistada telliseid. Troopilised mullad on ökoloogiliselt nõrgad, toiteelementide vähesuse tõttu. Troopika muldi nimetatakse veel ka puna- või kollamuldadeks (värvuse järgi) või ferralsoliks (keemiliste elementide alusel). Muld kui ressurss, muldade kaitse.
Iga risoomiharu lõpeb ladva ehk terminaalpungaga, millest areneb õisikuvars õisikuga, mis pärast saagiaega sureb. Risoomi kasvu jätkavad üha uued külgharud. Seejuures risoom ülemisest osast kasvab, alumisest, vanemast osast aga alatasa kõduneb. Risoomil võivad uued harud areneda sama aasta pungadest, talvitunud pungadest või ka uinuvatest pungadest vanadel risoomidel. Juured võivad tungida 120 cm sügavusse, kuid nende põhimass 70 90% asub pindmises 20cm mullakihis. 3.2 Maasika maapealne osa Maasikal on juurmised pikarootsulised kolmetised lehed. Leherootsualusel asetsevad abilehed, mis on oluliseks sorditunnuseks, erinedes värvuse, pikkuse, ja laiuse poolest. Mõnel sordi rootsul on säilinud rudimenteerunud abilehekesed. Lehtede arv puhmal, nende suurus, värvus ja kuju on sortidel erinev. Uued lehed hakkavad kasvama temperatuuril +6...+7 kraadi. Maasikalehtede kasvuks soodsaim temperatuur on 20 21 kraadi. Lehestik uueneb pidevalt kogu
2. Turvasmullad esineb turbakiht tüsedusega üle 30 cm. 3. Normaalsed mullad kõik ülejäänud. horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. Tähtsamad kriteeriumid normaalsete muldade määramiseks Mulla karbonaatsus kihisemise olemasolu (sügavus) või selle puudumine. Mulla niiskusreziim (põuakartlik- parasniiske-gleistunud-glei-turvastunud- ebastabiilne) Mulla lõimis Tunnuslikud horisondid Karbonaatsed mullad K Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine). 1. Paepealsed mullad Kh. Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike. Mullareaktsioon on neutraalne. Huumusesisaldus kõrge, tavaliselt 5... 15%. Lasuvustihedus 0,7...1,1 g/cm3. Puistu boniteet V ja IV klass. Haritava maa boniteet 25...33 hindepunkti. Kasutamine loodusliku rohumaana
Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus, siis kannatavad taimed tiotainete puuduse all, nende as muutub kiduraks. Liigniikete muldade paheks on madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele. Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt Vett raskesti läbilaskev muld 7) KUIVENDUSVÕRGU TEHNILISED NÄITAJAD KUIVENDUSVÕRGU all mõistame teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reeguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega.
Umbrohud tarvitavad vett tavaliselt rohkem, sest enamikul neist on tugev lai lehestik, seega suur aurumispind. · Võtavad ära taimetoitaineid. Pinnaühiku kohta kulutatud toitainete hulk oleneb umbrohtude liigist ja rohkusest. · Eritavad kasvukeskkonda mitmesuguseid keemilisi aineid kas juureeritistena, lenduvate gaasidena või lehtede eeterlike õlidena. Tavaliselt on need eritised teistele taimedele mürgised (koirohi). · Alandavad mulla temperatuuri. Ülemises mullakihis (kuni 10 cm) on temperatuur 2...4 kraadi madalam kui puhtal põllul. Iga taim tarvitab vee aurustumiseks palju sooja. Peale selle varjab lehestik mullapinda ja seetõttu soojendavad päikesekiired mulda nõrgemini. · Raskendavad mullaharimistöid. Juurtest tugevasti läbipõimunud mulla künnil on veojõukulu 30% suurem ja mullaharimise kvaliteet halveneb. Umbrohtunud põld nõuab rohkem tööjõudu ja suuremaid kulutusi. · Vähendavad saaki
26. Mitu inimest peaks iga põllu- ja karjamaa hektar toitma, et katta maailma elanikkonna toiduvajadus (12; 1,2; 0,6; 0,1)? Traditsioonilise põllupidamise süsteemiga hakkama ei saa. 27. Kus asuvad peamised lämmastiku ja kus fosfori varud? Lämmastiku peamised varud asuvad atmosfääris (märg/kuivdepositsioon). Esineb ka (vähem kui atmosfääris) (surnud orgaanilises aines maapinnas). Fosfori varud peamiselt setes. Siis mullakihis. Järgneb biomass ja kõige vähem varusid atmosfääris. 28. Selgitage lämmastiku ja fosforiringe põhierinevust maismaaökosüsteemides. Peamised sisendvood lämmastikul tulevad atmosfäärist, fosforil tuleb atmosfäärist kõige vähem ja on peamiselt setetes. P leostumine mullast väga väike, kuna lahustub halvasti.P viiakse palju rohkem saagiga minema, kui juurde nt atm tuleb(mulla mineraalosa fosfori varu arvelt) pole jätkusuutlik. 29
Näiteks on Põlva lähistel Kiidjärvel leitud nn krokodillikuusk neljakandiliste köbrudega koorega kuusk. 1.1.3Juurestik Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 2030 cm paksuses mullakihis. 1.1.4Võrsed, pungad ja okkad Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Varisenud okaste juures jääb võrse karedaks. Pungad on 57 mm pikad, pruunikad, vaiguta ja terava tipuga. Õiepungad (eriti emasõite pungad) on lehepungadest mõnevõrra suuremad (pikkus kuni 8 mm). Võrsete tipupungad on ümbritsetud eri kaugustel asetsevate külgpungadega. Pungade
Liblikõieliste-kõrreliste segukülvidel on rida eeliseid võrreldes liikide puhaskülvidega: 1) segukülvid on tavaliselt saagikamad kui seguliikide puhaskülvid; 2) segukülvides on proteiinisisaldus suurem kui kõrreliste puhaskülvides; 3) segukülvide liblikõieliste-kõrreliste suhtega parandame rohusööda seeduvust ja söömust; 4) segukülvidega pikendame kõrreliste optimaalset koristusaega; 5) kõrreliste ja liblikõieliste juuremassi paiknemine erineva sügavusega mullakihis lubab heintaimedel segukülvides kasutada suuremat toiteala; 6) liblikõieliste heintaimede juurtes sümbioosis taimedega elutsevad Rhizobiumi bakterid seovad õhulämmastikku, mida saavad peale peremeestaime kasutada mulla kaudu ka segukülvide kõrrelised. Sellega vähendame anorgaanilise väetise kasutamist põllumajanduses. Liblikõieliste kõrge proteiinisisaldus ja selle suur lõhustuvus vatsas tekitab probleeme söötmisel, segukülvide
Sisaldab piimmahla Noored taimed taluvad raskusega või raskem võimalusel Rohimine siis kui taimel on suuremad Juurestik paikneb õhukeses öökülma kuni -5 kraadi parasniiske muld Taimevahe 10-15cm Kuiva ilmaga kastmine lehed mullakihis Pikalt jahedad ilmad (+2 kuni Nõrgalt happeline Sügavus 1,5cm Taimed peavad kuivama Säilitatakse lõhiajaliselt 0 Seemned säilivad 2-3 aastat +8) soodustavad taime Väldi poolvarjulisi kohti Varane külv kata kiirest, sest liigniiskus tekitab kuni +1 kraadi juures ja
horisondi väljakujunemise astme järgi. 4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 72. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. K - Rähksed rendsiinad Levik: Rähkmullad hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast ja 9% põllumaast. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Ko - Leostunud mullad Levik: Leostunud mullad hõlmavad ~4% kogu maafondist ja ~10% põllumaast. Levinud on peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu. KI - Leetjad mullad Leetjad mullad hõlmavad ~2% kogu maafondist ja ~6% põllumaast. Siinjuures on haritava maana
Lehed: suured, ümarad, kilpjad lehed. Lehed on juurmised, tugevatel paksudel roodudel (kuni 90 cm), laius kuni 50 cm. Sügisel omandavad kena punaka värvuse. Õied või õisikud: õisikuvars on kuni 60 cm pikkune. Ilmub pisut enne lehti aprillis-mais. Õied väikesed, meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse. Liigi eritunnused: perekonnas on ainult üks liik. Paksud sõlmelised risoomid, mis paiknevad pealmises mullakihis. Kasvukoha nõuded: poolvari, niiske kuid mitte seisva veega muld, piisavalt viljakas pinnas Kasutamine haljastuses: puualune istutus, grupis koos teiste püsikutega, veekogu ääre kujundamiseks. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/63 http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/darmera_peltata_kilpleht.html http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kilpleht.htm http://www.valgeanso.ee/index.php?
Lehed on juurmised, tugevatel paksudel roodudel (kuni 90 cm), laius kuni 50 cm. Sügisel omandavad kena punaka värvuse. Õied või õisikud: õisikuvars on 50-60 cm pikkune. Ilmub pisut enne lehti aprillis-mais. Õied väikesed (kuni 1 cm läbimõõduga), meeldiva õrnroosa värviga, koondunud kuni 12 cm läbimõõduga kännasõisikusse. Liigi eritunnused: perekonnas on ainult üks liik. Paksud sõlmelised risoomid, mis paiknevad pealmises mullakihis. Kasvukoha nõuded: poolvari, niiske kuid mitte seisva veega muld, piisavalt viljakas pinnas, talve jaoks soovitatakse multsida. Kasutamine haljastuses: puualune istutus, grupis koos teiste püsikutega, veekogu ääre kujundamiseks. Joonis 15. Kilpleht (http://www.ogrodowisko.pl/watek/1221-tarczownica-peltiphyllum- peltatum) Joonis 16. Kilpleht Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php? GID=11677. 08.08.2013. Seemnemaailm
vaoliseks, nad agregateeritakse kas äkete või libistiga · Kultiveerimissügavus 5 15 cm sõltub kultuurist ja harimiskorrast Libistamise peamine ülesanded · Pindmise mullakihi tasandamine, mis omakorda vähendab auramise pinda · Pinna mikroplaneerimine - likvideerib mikrolohud · Purustab mullakooriku ja -pangad · Loob eeldused ühtlaseks tahenemiseks ja külvisügavuse saavutamiseks · Mulla pinnakihi pudendamine koos tärganud umbrohutõusmete hävitamisega · Soodustab pindmises mullakihis umbrohuseemnete Idanemist Libistamise tulemus · Libisti täidab oma ülesannet sel juhul, kui künniviil korralikult kobestub · Muld peaks olema kirju väljanägemisega künniviilude harjad hakkavad muust pinnast heledaks muutuma · Libistamise efekt väheneb oluliselt kui muld on kõvaks kuivanud · Sobivam mullaniiskus on 50-60% maksimaalsest veemahutavusest, raskematel muldadel väiksema, kergematel suurema niiskuse juures Freesimine
arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. 4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 71. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. I Tüüp Karbonaatsed mullad ehk rendsiinad - K Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine). 1. Paepealsed mullad Kh. 1,2 % Eesti territooriumist ja 0,8% haritavast maast. Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 cm. a) Kh´ väga õhuke paepealne muld. A< 10 cm. Tüüpprofiil: A-D. b) Kh´´ õhuke paepealne muld. A 10...29 cm. Tüüpprofiil: A-D. Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike. Mullareaktsioon on neutraalne. Huumusesisaldus
2. alamselts (suborder;69) 3. suur rühm (great group; 444) 4. alamrühm (subgroup; umbes 2500) 5. perekond (family; umbes 80000) 6. seeria (series; umbes 23000)- kõige madalam ja üksikasjalikum kategooria 65. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. I Tüüp Karbonaatsed mullad ehk rendsiinad - K Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine). 1. Paepealsed mullad Kh. 1,2 % Eesti territooriumist ja 0,8% haritavast maast. Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 cm. a) Kh´ väga õhuke paepealne muld. A< 10 cm. Tüüpprofiil: A-D. b) Kh´´ õhuke paepealne muld. A 10...29 cm. Tüüpprofiil: A-D. Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike. Mullareaktsioon on neutraalne. Huumusesisaldus
Üleujutusi reguleeritakse samuti jõeluhtades. Selleks võib jõesängi puhastada või süvendada, rajada vee kinnihoidmiseks veehoidlaid või eraldada osa jõeluhast jõega paralleelselt paiknevate tammidega.Agromelioratiivseid kuivendusviise e. abinõusid kasutatakse enamasti koos kraavituse või drenaaziga. Nad osutuvad vajalikuks rasketes pinnastes, kus nimetatud põhikuivendusviisid ei ole võimelised kiiresti reguleerima veereziimi künnikihis ja künnialuses mullakihis. Mulla väikese veeläbilaskvuse tõttu jääb sademete vesi maapinnale pidama, eriti siis, kui maapinna reljeef on liigestatud mikrolohkudega. Kevaditi ja pikemaajaliste sademete järel on künnikiht veega küllastatud ning mikrolohkudes tekivad veeloigud. See kahjustab taimi ja takistab põllutöid. Sellist ajutiselt esinevat liigvett kõrvaldataksegi agromelioratiivsete abinõudega.Agromelioratiivsetest kuivendusviisidest on kasutatavad järgmised: 1)
kapillaarvee hulk. · Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmaks. Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm) +0,44Wmh 74. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. I Tüüp Karbonaatsed mullad ehk rendsiinad - K Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine). 1. Paepealsed mullad Kh. 1,2 % Eesti territooriumist ja 0,8% haritavast maast. Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 cm. a) Kh´ väga õhuke paepealne muld. A< 10 cm. Tüüpprofiil: A-D. b) Kh´´ õhuke paepealne muld. A 10...29 cm. Tüüpprofiil: A-D. Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike. Mullareaktsioon on neutraalne. Huumusesisaldus
Meile on kõige paremini näha need taime- ja loomaliigid, kes elavad maapinnal, aga ka mullaelustik on väga rikkalik. Taimedel on sageli väga ulatuslik juuresüsteem, ja kuigi suuremalt jaolt paiknevad juured maapinna lähedal mullas, võivad osa puude juured tungida mitmekümne meetri sügavusele. Taimede maa-alune biomass võib paljudes kooslustes ületada maapealse mitu korda. Mõnekümne sentimeetri paksuses huumuserikkas pindmises mullakihis leidub peale taimejuurte arvukalt organisme, nt mitmesuguseid baktereid, seeni ja selgrootuid. Ühes grammis mullas võib olla rohkem väikesi elusorganisme kui kogu maakeral inimesi. Enamik mullas elavaid organisme on oma väikeste mõõtmete tõttu inimesele tavaliselt nähtamatud. Ka mõned suuremad loomaliigid on asunud elama maa-alustesse urgudesse, nt mutid ja mügrid. Pilt ja alltekst: Enamik organisme elab maapinnal või mõnekümne sentimeetri paksuses pindmises mullakihis.
Libistamise peamised ülesanded on: - pindmise mullakihi tasnadamine, mis omakorda vähendab auramise pinda - põllupinna mikroplaneerimine, likvideerib mikrolohud - purustab mullapangad - loob eeldused ühtlaseks tahenemiseks - loob eeldused ühtlase seemendussügavuse saavutamiseks - purustab mullakoorikut - mulla pinnakihi pudendamine koos tärganud umbrohutõusmete hävitamisega - libistamine soodustab pindmises mullakihis umbrohuseemnete idanemist Libisti täidab oma ülesannet üksnes sel juhul, kui künniviilu hari korralikult kobestub. Libistamise tagajärjel kuivab muld paremini ülemises kihis, aurumine aeglustub. Kapillaarsetes poorides paikneb vesi ja mittekapillaarsetes õhk. Kui me töötleme mulla läbi, siis kapillaarsed poorid taastuvad ja mittekapillaarsete pooride arv suureneb. Seega mida enam 19
nende kasv muutub kiduraks. Liigniiskete muldade paheks on ka nende madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest (vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad mullad aeglaselt, sest nad on suure soojamahutavusega. Olenemata sellest, kas puuliik on suhteliselt kõrgvett taluv või mitte, asub puude juurestik liigniisketel muldadel põhiliselt pindmises 10 cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele. Muldadel, kus juurdumine ei ole piiratud hapnikupuuduse ja füüsikaliste karakteristikute tõttu, märgitakse juurestuse sügavuseks harilikul kuusel üle 2 m ja harilikul männil 5-7 m. Liigniisked maad on nii loomadele kui ka inimestele ebatervislikud (maksatõbi, malaariatõbi, reumaatilised haigused). Liigniiskuse põhjused
Pungad on teritunud tipuga, pruunid ja vaiguta (Calmia istikuäri OÜ). Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 – 500 aastani. Tavaliselt raiutakse kuusikuid 80 – 100- aastaselt, seega on juba üle 150 aastased kuusikud haruldased. Harilik kuusk kasvab tavaliselt 30, soodsatel tingimustel 50 ja enamgi meetri kõrguseks (Missouri botanical garden). Kuuse juurestik on laiuv, maapinnalähedane, sügavale pinnasesse tungiva peajuureta. Enamik juuri paikneb pealmises poolemeetrises mullakihis. Kuuse juured vajavad normaalseks elutegevuseks hästi õhustatud keskkonda, mistõttu kuuskede ümberistutamisel senisest sügavamale või nende tüvede ümber täiendavalt pinnase kuhjamisel puud kiratsevad kaua, kuni moodustuvad uued pinnalähedased juured (Forest Ecology and Management , 2004). Kuusk on väga levinud okaspuu. Kuusikud moodustavad Eesti kõige metsikumad ja tihedamad metsad. Kuusel on väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Sageli metsas
hiirekõrv, piimalill, karvane võõrkakar, must maavits, raudnõges, harilik malts. Lämmastiku olemasolu näitavad umbrohud: h. orashein, harilik ristirohi, harilik piimohakas, kõrvenõges, mets-harakputk, roomav madar, vesihein, h. linnukapsas. Lämmastikuvaest mulda näitavad: aruporgand, harilik-kukehari, valge karikakar. Head huumusega varustatust näitavad: harilik piimalill, vesihein, raudnõges, võõrkakar. Umbrohud, mis näitavad probleeme veereiimi osas tihenemise tõttu ülemises mullakihis: roomav tulikas, hanijalg, kahar kirburohi, soo-nõianõges, põldmünt. Umbrohud, mis näitavad probleeme veereiimi osas tihenemise tõttu sügavamates mullakihtides: põldosi ja paiseleht. Umbrohu kasulikkust või kahjulikkust põllul ei saa hinnata kindla skaala järgi. Umbrohu ja kultuurliikide bioloogilised erinevused on suured ja reageerimine keskkonnatingimuste muutustele on sageli väga mitmesugune. Konkurentsisuhted konkreetsete umbrohuliikide ja erinevate kultuurliikide
Pungad on teritunud tipuga, pruunid ja vaiguta. Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 – 500 aastani. Tavaliselt raiutakse kuusikuid 80 – 100-aastaselt, seega on juba üle 150 aastased kuusikud haruldased. Harilik kuusk kasvab tavaliselt 30, soodsatel tingimustel 50 ja enamgi meetri kõrguseks. Kuuse juurestik on laiuv, maapinnalähedane, sügavale pinnasesse tungiva peajuureta. Enamik juuri paikneb pealmises poolemeetrises mullakihis. Kuuse juured vajavad normaalseks elutegevuseks hästi õhustatud keskkonda, mistõttu kuuskede ümberistutamisel senisest sügavamale või nende tüvede ümber täiendavalt pinnase kuhjamisel puud kiratsevad kaua, kuni moodustuvad uued pinnalähedased juured. Kuusk on väga levinud okaspuu. Kuusikud moodustavad Eesti kõige metsikumad ja tihedamad metsad. Kuusel on väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu
Nõgese lehtedest toituvad röövikueas värvirikkad koerliblikad, admiral, päevapaabusilm jt. ROOMAV TULIKAS Ranunculus repens; nimi on tuletatav ladina keelest: rana konn; ja repens roomav. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: niiskel viljakal mullal, mis kevaditi või sadude järel ajuti vee alla jääb, nii rohumaadel, aedades kui metsades, nt. metsateedel. Roomav tulikas on maapealsete võsunditega laienev kodarikpüsik, ta juurdub pindmises mullakihis. Vars on harunenud, okslik, pikkade sõlmekohtadelt juurduvate, roomavate võsun- ditega. Juurmised lehed on kolmetised, üldkujult kolmnurksed, tumerohelised. Lehed on kohati talvehaljad. Õied 15-23 mm läbimõõdus, tulikate perekonnale iseloomulikud: viietine kroon on karotinoididest kollane, kroonlehtede alumine tärkliseteradest kiht talitleb reflektorina sellest ka eriline läige. Kroonlehtede
valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal. Eestis on ohtralt rändkive, suurimad on ürglooduse objektidena kaitse all. Maa kasutamist on kivid alati seganud ning rahne, pangaseid, munakaid ja kamakaid (Ø üle 10 cm) on ikka kogutud ja ära veetud. Nende mõõtmed ja hulk mullas on võetud kivisuse astmete määramise aluseks (vaata kartogramm). Haritava maa keskmine peenkivisus (kivide Ø 1–20 cm) 30 cm tüseduses mullakihis on 53 m3/ha, suurim (üle 130 m3/ha) on see Lääne-, Saare- ja Harjumaal. Üle 50 m3/ha peenkive on ka Hiiu-, Lääne- ja Ida-Viru-, Järva- ja Raplamaa haritavate muldade 30 cm kihis. 10% haritavat maad (üle poole Võru-, Valga- ja Põlvamaal) paikneb erosiooniohtlikel üle 3°-listel kallakutel. Muldade tuulekandeohtu on suurendanud liiv- ja turvasmuldade kuivendamine ja
annaabi.ee 
