Mineraalid ja kivimid (0)

Tartu Kivilinna Gümnaasium
Mineraalid ja kivimid
referaat
7.B
Pauline Vähi
2013
SISUKORD
Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3
Mineraalid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4
Teke. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4
Omadused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . .4
Safiir . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5
Kivimid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
Tardkivimid . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
Settekivimid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6
Moondekivimid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6
Kivimid tööriistadena. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
Dolomiit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7
Kokkuvõte. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
Kasutatud kirjandus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9
2
SISSEJUHATUS
Mina valisin enda referaadi teemaks „Mineraalid ja kivimid“. Kohe alguses, kui sain teada referaadi teemad, tundus see mulle kõige põnevam ja huvitavam. Varem olen ma loodusõpetuse ja geograafia tunnis natukene kokku puutnud kivimitega. Mineraalidest olen vähem kuulnud . Sooviksingi rohkem teada saada, kuidas nad on tekkinud ja milleks neid kasutatakse ning kus võib teatuid kivimeid ja mineraale leiduda. Samas ka seda, et millised on nende omadused ehk kuidas neid eristada ja ära tunda. Tahaksin ka lähemalt tutvuda mõne kivimi ja mineraaliga.
3
MINERAALID
Mineraalid on valdavalt anorgaanilised (mitte loomset ega taimset päritolu) ained, mida leidub peamiselt kivimites , kuid ka vees, taimedese ning isegi inimese organismis. On olemas väga erinevaid mineraale. Osa neist koosneb ainult ühest keemilisest elemendist nt. kuld , osa aga, näiteks soolad, mitmest elemendist. Nad on keemilised ühendid. Mineraalide hulgas on ka metalle , nt hõbe, aga on ka metalli ja mittemetalli ühendeid. Mineraalide omadused ning kasutusalad on erinevad. See oleneb nende koostistest. ( 2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea.)
TEKE
Mineraalid tekivad Maa süvakihtides. Mineraalide lähteaineks on tulivedel magma . Nad sünnivad ka mullakihis, soos , rabas ning veekogude põhjas, kus settib, mitmesugust mineraalset ja orgaanilist materjali. ( Viiding , Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.)
OMADUSED

Üks tähtsamaid on värvus, mis koos väliskujuga loob meile visuaalse mulje. Värvuse arvestamine on oluline nii mineraalide määramisel kui ka nende tekkeloo väljaselgitamisel.

Mineraalile langevast valgusvoost peegeldub osa tagasi. Mida sieldam on peegeldav pind seda täielikum on peegeldumine. Peegeldunud valgus annab mineraalile läike.

Mineraali kõvaduse all mõistetakse ta võimet vastu panna temasse tungivale kehale või kriimustamisele mingi terava esemega.

Mineraali tihedus sõltub tema struktuurist, samuti keemilistest koostisest.
(Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.)
4
SAFIIR
Safiir on kalliskivi ehk looduslikult esinev mineraal , mis on eradlik oma ilu ja harulduse tõttu. Ta on põhiliselt tünnikujuline, värvus on violetne ja sinakas . Ta on läbipaistev ja läbikumav. Murdepind on karpjas ja ebatasane.
Ammu aega tagasi nimetati safiiriks kõiki siniseid vääriskive. Alles XIX sajandi algul eristati teda iseseisvana koos rubiiniga kui korundi rühma erimit. Safiir oli rikkuse sümbol ning see kõrvaldas inimese seesmised vastuolud ja valud .
Safiiri leiukohti on mitmeid. Aafrikas asuvad need Kamerunis, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias. Venemaal leidub safiire Uuralite ja Koola poolsaare süeniit- pegmatiitides. Primaarsed lasundid asuvad veel Tai, Vietnami ja Laose basaltides.
Sarnased mineraalid safiirile on nt. tsirkoon , topaas ja spinell. Safiiril on mõju ka organismile. See alandab vererõhku, vähendab unetust ja mõnikord kasutatakse kasvajate raviks. (Dud’a, Rudolf . Rejl, Luboš 1998. Väike vääriskiviraamat. Tallinn: Sinisukk )
5
KIVIMID
Kivimid on maakoore peamine koostisosa. Nad on harilikult mitmest, harvemini ühest mineraalist moodustunud kõvad kogumid. Kivimid jaotatakse kolme põhirühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. (2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea.)
TARDKIVIMID
Need on kivimid, mis on tekkinud sulamagma jahtumisel ja tahkestumisel maakoores ning ülemises vahevöös. Tardkivimeid on kahte tüüpi: süvakivimid ehk intrusiivid ja urskekivimid ehk efusiivid. Süvakivimid tahkestuvad maakoores ja tulevad nähtavale vaid pärast lasuvate kivimite kulumist ning eemalekandumist. Purskekivimid moodustuvad siis, kui magmapurskud vulkaanist laavana ja maapinnale jõudes jahtub. Tardkivimid on näiteks graniit , basalt, peridotiit (Symes, R.F. . 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri)
SETTEKIVIMID
Kui kivimid on murenenud ja lahti murtud , purunevad nad väiksemateks kivimi- ja mineraaltükkideks. See materjal mida kutsutakse setteks, võib kanduda uude asukohta , sageli mere- või jõepõhja. Setted ladestuvad kihtideks, mis hakkavad üha enam mattuma ja tihenema. Aja jooksul osakesed tsementeeruvad, moodustades uusi kivimeid, mida nimetatakse settekivimiteks. Tihiti on suurtes paljandites võimalik palja silmaga näha mitmesuguseid setendite kihte. Settekivimid on näiteks liivakivi , ränikivi ja lubjakivi . (Symes, R.F 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri)
MOONDEKIVIMID
Moondekivimid ehk metamorfiidid on saanud oma nime kreekakeelsetest sõnadest meta ja morphe, mis tähendab kuju muutust. Nad on kuumuse ja/või rõhu mõjul muutunud tard- või settekivimid. Sellised tingimused võivad olla mäetekkeprotsesside ajal. Mattunud kivimid on mõjustatud kõrgest temperatuurist ja kokku surutud või kurrutatud, põhjustades kivimis uute mineraalide moodustumise .Teised moondekivimid tekivad siis, kui kivimit ümbritsev kuum tarduv mass „küpsetab“ seda oma soojusega . Moondekivimid on näiteks marmor, gneiss ja migmatiit. (Symes, R.F. . 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) 6
Settekivim Moondekivim Tardkivim
KIVIMID TÖÖRIISTADENA
Arheoloogid on leidnud arvukalt kivist tööriistade näidiseid paljudest erinevatest kultuurikihtidest. Mõningaid kasutati põllutöödes, kodutöödes teisi, aga sõjariistadena. Mõningaid sõjariistu pole kunagi kasutatud ja need on olnud sümboli staatuses. (Symes, R.F 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) sõjakirves
DOLOMIIT
On saanud oma nimetuse mineraal dolomiidi järgi. Enamasti esineb ta kihtide ja läätsedena harilikult koos lubjakiviga. Harvemini esineb vaheldumis kipsi ja terrigeensete kivimitega –liivakivi või saviga . Struktuur on teraline ja tekstuur massiline . Erinevalt lubjakivist reageerib dolomiit külma lahjendatud soolhappega vaid pulbristatud kujul. Kuuma soolhappe toimel kihiseb tugevasti. Dolomiiti leidub maa all peaaegu kõikjal. Tekkinud on ta enamasti teiseselt, lubimuda või lubjakivide ümberkristalliseerumisel. (Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.)
7
KOKKUVÕTE
Mulle väga meeldis teha seda uurimustööd. See võttis küll väga kaua aega, aga oli huvitav. Tore oli otsida infot teatmeteostest ja raamatutest. Sain teada päris palju asju, mida varem ei teadnud . Infot otsides sain tutvuda erinevate mineraalidega ja kivimitega. Sain ka uurida lähemalt mõnda kivmit ja mineraali. Näiteks varem ei teadnud ma, kus võib safiiri leiduda ning milleks seda peale ehete veel kasutatakse. Arvan, et referaati tehes saab teema väga hästi selgeks. Mulle meeldiks väga teha veel referaate.
8
KASUTATUD KIRJANDUS
PILDID:
http://maeopik.blogspot.com/2010/09/settekivim.html
http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691924/Moondekivimid
http://www.ut.ee/BGGM/miner/diabaas.html
http://choiceminerals.com/gemmology/gemology-articles/a-blue-sapphire/
http://www.stepbystep.com/difference-between-a-rock-and-mineral-87279/
http://fi.wiktionary.org/wiki/Tiedosto:Stone_axe_hammer_from_Slovenia_ZN_234_1.JPG
http://ak.rapina.ee/sirjetoo/kivimid2/dolomiit.jpg
INFO:
Symes, R.F 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri
2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea
Dud’a, Rudolf. Rejl, Luboš 1998. Väike vääriskiviraamat. Tallinn: Sinisukk
Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus
10