Kopenhaagenit – Taani oli sunnitud sõjast välja astuma Samal ajal Venemaa kuulutas sõja Rootsile Sõja algus Sügisel 1700 – Vene väed piirasid Narvat Rootsi kuningas Karl XII saabus vägedega Eestisse Novembris toimunud Narva lahing – venelaste suur lüüasaamine Lugege dokument lk.91, vastake küsimusele lk.93! Rootsi väed talvitusid Laiusel Sõja jätkumine 1701 – Erastvere lahing 1703 – suur vene vägede rüüsteretk 1703 – vene vägede edu Ingerimaal – algab Peterburi rajamine 1704 – Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine Sõja jätkumine 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku Käsu Hansu nutulaul 1709 - Poltaava lahing Poltaava lahing Poltaava lahing Käsu Hansu nutulaul Oh, ma vaene Tarto liin! Kui ta sedä kuulda sai,
ka kerjusmungaordud, dominiiklased jäid Tallinna ja Tartusse ning frantsisklased Viljandisse, tartusse ja Rakvere. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, suur rõhk haridusele. Kui tsitserslased oli aristokraatlik ja aadlikelembe, siis kerjusmungaordud olid aga eelkõige mõeldud tavalisee rahvale. Rajati ka naiskloostrid, mis eelkõige olid hooldusasutused leskedele. Kronoloogia · 1227 - Suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse. · 1228 - Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. · 1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda. · 1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja maalased üles puua. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil.
Peremehi nimeati kohalike valitsejate vastuolusid öra kasutades mõne siseasjadesse sekkuda. Vana vaenlase Leeduga üksjalgadeks. teise aadliku maale elama asuda, lootes seal kujunsid 15.sajandil heanaaberlikud suhted. Hiljem Maavabad olid vallutusperioodi ülikute paremaid elutingimusi. Nüüd sõlmiti kokkulepped, Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühendatud rüüsteretk järeltulijad. Vabastas koormistest, isiklikult vabad. mis kohustasid ilma loata oma isanda juurst Lõuna-Eestisse. Liit Leeduga ja Venemaa vastu Pidid maad ise harima. pagenud talupoegi välja andma. Talupoegadelt sõtta. 1503 sõlmiti venelastega 6 aastaks vaherahu, Vabatalupojad olid end koormistest raha eest lahti nõutavad maksud suurenesid. 1507. Võeti mida pikendati kuni Liivi sõjani 1558. Aastani. ostnud
ründamine, sakalased ja ugalased latgalite ahistamine plaanis jäi väheseks inimesi Merelahing sakslased hakkasid koju minema, aga tuli torm ja nad randusid saaremaal ja saarlased said teada ja püüdisd neid takistada. 1215.a suvi Ugandi ja Sakala alistuvad lotusetus, Riias rahu palumas, ristimine, vana nõudmine(lõpuks loobuti) Pihkva pahameel- rüüsteretk Venemaale koos sakslastega 1217.a Võit Otepää all venelased, saarlased, harjulased otepää all suurim sakslaste lüüasaamine 1217.a 21.sept. Madisepäeva lahing eestlased ja venelased liit sakslased said teada ja ründasid kiiremas korras, Viljandi juures, langes Lembitu ja Kaupo väga suur kaotus eestlastele ka sakslased ei tundnud ennast kindlalt 1219.a taanlased Tallinnas eestlased olid algul sõbralikud, hiljem ründasid
pitsat Mõõgavendade ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu 1208-1212 1208.a latgalite ja sakslaste rüüsteretk Ugandisse 1210.a Ümera lahing 1211.a. Viljandi esmakordne piiramine ja viljandlaste ristimine 1212.a sõlmite kolmeks aastaks vaherahu 1215. aasta Enne vaherahu lõppu korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale ja Põhja-Sakalasse Eestlased üritasid vasturetke Riia hävitamiseks, kuid see ebaõnnestus Ugandi ja Sakala võtsid ristimise vastu 1217. aasta Jaanuaris toimus ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale
Liivi sõja põhjused: Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel(Rootsi, Taani, Poola, Venemaa) Liivi sõja eeldused: Liivimaa killustatus, Liivimaa soodne asend(tänu kaubandusele rikas piirkond). Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks Sõjategevus 1558-1561: Vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale 1558a algul mille käigus laastati Ugandi, Järva ja Viru maakonnad. Vene vägede vallutused 1558: Mais vallutati Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast). Saare-Lääne piiskopkond läks 1559 Taanile. Taani sai kuramaa piiskopkonna. 1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus
Eestlased ei suutnud ühtegi laeva vallutada. 2 nädala pärast õnnestus sakslastel sulust läbi murda Ugandi ja Sakala alistuvad - 1215 suvel sakslaste rüüsteretked (eriti latgalid) Ugandisse sõdida lubati kuni eestlased alistuvad olukord lootusetu, venelaste poolt ka oht rahu palumine nõustuti ristimisega - ka sakalased sõlmisid rahu, lasid end ristida - ristimine pahameel Pihkvas, 1216 vürst Vladimiri rüüsteretk Ugandisse - ugalased + sakslased kindlustasid Otepää linnust 1217 ühine sõjakäik Venemaale (suur saak) Võit Otepää all - Pihkva, Novgorod tunnetasid ohtu otsustati koos eestlasega nende vastu ühiselt välja astuda liidusuhted esmajoones saarlastega - 1217 veebr suur venelaste vägi Otepää all nendega liitusid saarlased, harjulased, sakslased piiramine kestis 17 päeva. Riiast sakslastele abivägi piirajatega neil lahing
Sõja puhkemisele aitavad kaasa ka kaubanduslikud tülid Venemaa ja Vana-Liivimaa vahel. Näiteks Hansa kaubakontori sulgemine ja Vana-Liivimaa poolsed takistused käsitööliste siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis sõja puhkemiseni 1558. Tähtsamad sündmused Liivisõjas: 1558-22. jaanuar Vene vägi tungib põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab Ivan Julm välja vaherahu kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist. 1.aprill venelased alustavad Narva pommitamist. 11.mai venelased vallutavad tulekahju järel Narva. 7.juuli Gotthard Kettler saab ordumeistri koadjuutoriks ning orduvägede tegelikuks juhiks. 18.juuli venelased vallutavad Tartu. 1559- 31.august ja 15.september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu
Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi • 1481 Moskva rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati väliskaubandus • naturaalandam – kümnis – hinnus • teotöö • kirikukümnis
10 klass Kordamisküsimused: keskaeg 1. Dateeri keskaeg 1492. a 2. Iseloomusta märksõnadega keskaja erinevaid etappe, piiritle ajaliselt. Varakeskaeg 5-11. saj viikingid, metsik aeg, puudusid seadused, barbarite rüüsteretk Kõrgkeskaeg 11-13. saj riikide areng, keskvõim, ristisõjad, paavsti võimu suurenemine, Hiliskeskaeg 14-15. saj ketserlus, paavstivõim nõrgeneb, capitalism, bütsants langeb 3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus
koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. · 1253 - Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. · 1255 - Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis. · 1259 - Harju-Viru rüütelkonna esmamaining. · 1260 - Saksa ordu sai Durbe lahingus zemaitidelt ja teistelt balti hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt. · 1261 - Ordu sai leedulastelt Väina ääres taas lüüa, kuid Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile. · 12611262 - Leedu suurvürst Mindaugas tungis Liivimaale, lootes liidule Aleksander Nevskiga, kuid too
Eestisse jõuab romaani stiil 13. sajandi algul ristisõdade käigus. Tuntuim romaani stiili kohane ehitis on Valjala kiriku ümarkaareline lääneportaal Saaremaal. 14. saj. Pääseb võidule gootika, praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. 12. Toimub sõdu. Keskajal Eestimaa pinnal suuremaid sõdu ei toimu. Tuleb küll ette mõni väiksem rüüsteretk või vallutussõda enamasti venelastega. 13. Hakkasid tekkima tugeva keskvõimuga rahvusriigid Eesti pinnale neid ei teki.
· 1201.a. rajati Riia linn, maa pühendati Neitsi Maarjale, Eesti ja Läti ala hakati nimetama Maarjamaaks, Riiast sai järgneva vallutussõja peamine tugipunkt · 1202.a. rajati Mõõgavendade Ordu e. Kristuse Sõjateenistuse Vennad, juhiks oli ordumeister, kõige tähtsamad rüütelvennadülesanne oli sõdimine, tugev sõjaline jõud · 1208ndaks aastataks olid kõik Eesti alad hõivatud Eesti Muistne Vabadusvõitlus 1208 esimene rüüsteretk Ugandisse, sõja algus; võitlus Eestimaa pärast, sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid; Otepää linnus süüdati põlema 1210 - 2 suuremat retke: Võnnu piiramine eestlaste vasturetk, hakati piirama, sest see oli Mõõgavendade Ordu üks olulisemaid tugipunkte, eestlased võitlesid kaua ja proovisid linnust igalt poolt rünnata, võnnulastele tulid appi liivlased ja latgalid
1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks ning mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse, mille piiramine aga nurjus. Sakslastele latgalite selline isetegevus ei meeldinud, sest nad kartsid eestlaste ulatuslikku kättemaksu. Seetõttu sõlmiti nende nõudmisel üheltpoolt eestlaste ning teiselt poolt sakslaste ja latgalite vahel
Peko- Viljasalves seisev haldjas setudel Taara-Eestlaste jumal, eelkõige saarlaste Uku-eestlaste jumal Hiltinus-munk, kes saadeti eestlasi ristiusustama, kuid taei saanud sellega hakkama Fulco-Eestimaa piiskop, prantsusmaaltpärit munk, nicolaus-eestlasest munk, määratud Fulcot abistama Aastaarvud 1967- avastati Pulli Kunda kultuur- mesoliitikum Keraamika kasutuselevõtt- 5000 eKrt Kammkeraamika-4000 eKr rauamaagi kasutuselevõtt-500 Ingvari rüüsteretk-600 kolme venna kutsumine- vana-vene riigi algus-882 tartu rajamine-1030 Sigtuna rüüstamine-1187 sõjakäik pihkva vastu-1177 venelaste vasturetk-1190 otepää ja tartu vallutamine-1191/92 Kaali meteoriit-1700-1500eKr Hiltinus eestis-1070 Fulco piiskop-1167 Fulco eesti külastus-1170 Pikemad teemad Muinasmaakonnad · Virumaa · Rävala · Järvamaa · Harjumaa · Läänemaa · Saaremaa · Ugandi · Sakala Muinasusk · Püha-kõik seletamatu,müstiline,aukartust äratav
1344. veebruaris vallutavad Saksa väed Karja linnuse, kuid pöörduvad kevadel mandrile tagasi 1345. pöördusid Saksa väed tagasi ja alistasid Saaremaa lõplikult Jüriöö ülestõus olimaha surutud. tulemused: jõudis lõpule Eesti ala alistamine hakkas kujunema pärisorjuslik kord 1396. Liivi ordu sõjakäik Tartu piiskopkonna vastu 1480. Ordu ründab Pihkvat, ei valluta 1481. venelaste rünnak, põletati Viljandi 1501. Plettenberg Venemaale, hiljem venelaste suur rüüsteretk Viljandi-, Tartu-, Järva-ja Virumaale LIIVI SÕDA 1558-1583 allikas: Balthazar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" (ilmus 1578.a.) konflikti põhjused: Läänemeri ümber olid keskvõimule allutatud suurriigid: Rootsi püüdis laiendada oma mõjuvõimu ida suunas, võimsust kogus Poola, Läänemere väinades valitses Taani, Moskva suurvürstiriigi piirid ulatusid Liivimaani ja nende plaanide hulka kuulus ka Läänemere idakalda omale võitmine.
Ümera lahing Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust 1211 Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt 1212 Novgorodi vürst ründas Harjumaad. Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 1220) 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnuselle. Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu) 8 Sakslaste rüüsteretk Ugandisse 1217 Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu) 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo
I Liivi sõda 1. Põhjused ja eeldused. Vihik Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel Sõja eeldusteks said: · Liivimaa killustatus · Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas Frederik II, kes ostis
o 1208 - Ugandisse saabusid sakslaste esindajad. Sakslased tahtsid saksa kaupmeestelt röövitud vara tagasi saada. Ugalased keeldusid – tähendas sõda. Ordu väed tulid appi, laastasid piirkonna. Algas sõda. o 1210 Novgorodi vürst Uljase sõjaretk Ugandisse. Piiras ümber Otepää. Ümera lahing. Ugandisse rüüsteretk -> eestlased saatsid maleva ristisõdijate tugipunkti Võnnu -> riiast ristisõdijatele abi -> eestlased katkestasid Võnnu piiramise ja taganesid Ümera jõe metsadesse, võtsid sisse positsioonid, sest teadsid, et ristisõdijad tulevad -> ristisõdijad põgenesid. Eestlaste jaoks oluline – näitas, et sakslased ple võitmatud. Liivlastest said eestlaste vastased. o 1211
Moskva tsaaririigi vägede vahel. See oli Liivi ordu viimane välilahing. Härgmäe lahing tegi ordu ja kogu Liivimaa seisundi väga raskeks. Siitpeale ei suutnud orduvägi enam välivõitlusi pidada. Ta kaitses end veel ainult linnustes. 1560. aasta ülestõus oli Läänemaa ja Harjumaa talupoegade aadlivastane ülestõus Liivi sõja ajal 1560. aasta sügisel. Ülestõusu peamiseks ajendiks oli ilmselt tsaar Ivan IV sõjasalkade rüüsteretk Läänemaale 1560. aasta septembri alguses. Enne seda olid läänemaalased elanud petlikus lootuses, et seoses nende minekuga hertsog Magnuse võimu alla sama aasta kevadel venelased neid ei puutu. Kuid pärast Viljandi vallutamist 1560. aasta augustis rüüstasid Vene tsaari väed nii Kesk-, Põhja- kui ka Lääne-Eestit. Rahutusi talupoegkonna seas süvendas ilmselt ka see, et kuna Magnus ei suutnud palgasõduritele palka maksta, siis vabastas ta just
Rootsi läks hiljem teistesse riikidesse sõdima ja jättis Eesti ilma kaitseta. Eesti- ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks. Talupoegadest moodustati selline asi nagu maamiilits. Kõik olid kindlate vahemaadega Eesti peal laiali. Maamiilits koosnes põhiliselt jalaväest. Relva kasutamine ei olnud väga hea. Muidu üldse võeti põhjasöja jaoks Rootsi poolele kasutada 15000 eestlast. Venelased toimusid Narva kaotusest kiiresti. 1703.aastal korraldati Eestisse suur rüüsteretk. Venelased matkasid läbi põhjast lõunasse kogu Eesti, põletati Rakvere, Põltsamaa, Paide, Viljandi ja veel teised suuremad asulad. Tuhanded inimesed sunniti orjadeks. 1704.aastal kogu Ida-Eesti läks Venemaa võimualla. Edaspidi oli pikem vahe, oli ainult väiksed luure- ja rüüste retked. 1708.aastal Eestis küüditati Tartu linna elanikud ja linn tehti maatasa. Rootslased said rängalt lüüa Poltaava lahingus ja muidugi Venemaa kasutas seda mõistlikult ära. 1709
Maamiilits ehk eesti talupoegadets koosnev maakaitsevägi Eestlaste esimene jõukatsumus toimus Erastveres 1701. Aastal., kus schlippenbach sai lüüa. Suurt abiväge appi kutsuda polnud võimalik ja Eesti olukord muutus ohtlikuks. 1702. aastal Valga lähedal Hummulis sai Schlippenbachi vägi vene vägede poolt täielkult purutatud. Põletati arvukalt aleveid ja väikelinnu. 1703. aastal toimus Ida ja Lõuna- Eestis rüüsteretk. Samal aastal alistas Peeter I inverimaa ja alustas sinna Peterburi rajamist. 1704. aastal asus Peeter I Tartut ja Narvat piirama. Tartu pidas vatsu natuke rohkem kui kuu aega. Peeter I piiras linna sisse Botaanika külje alt, mis oli kõige nõrgem koht. Lahing peatati kaitsjate palvel ja alustati alistumisläbirääkimisi. Rootsi sõduritel lubati vabalt lahkuda. Narva pidas kauem vastu. Juhuslikult lasti õhku püsirohukelder ja venelased vätsid ette tormijooksu, mis kandis vilja
(mis kestis kuni 1918. aastani, hõlmates seega ka Eesti uusaja). Tartu ülikooli asutamine Tartu ülikool avati 1632. aastal. Ülikooli asutamise töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. Valdavalt õppisid Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Mõned sündmused Eesti uusajal 1575 Moskoviidid vallutavad Pärnu. 1577 Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt. 1707 Moskoovia ratsaväe suurem rüüsteretk PõhjaTartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga. Eesti uusaeg Eesti uusaeg on ajalooperiood Eesti ajaloos, mis hõlmab ajavahemikku, mil Eesti alal kujunes rahvuslik eneseteadvus ning arenesid majandussüsteemid, viies maa kapitalismi. Uusaja ajalisteks piirideks võib lugeda laias laastus 19. sajandit, sümboldaatumeid kasutades võib selle alguseks lugeda, kas eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819,
koguni Ameerikasse. Island avastati aastal 870 ning Gröönimaa aastal 985. Viiking Leif Eriksson oli ilmselt esimene eurooplane, kes astus Ameerika pinnale Newfoundlandis tänapäeva Kanadas, ning seda juba 1001. aastal. Viikingiaja tinglikuks alguseks loetakse aastat 793, kui ootamatult põhja poolt ilmunud sõdalased rüüstasid Lidisfarne kloostrit ühel Inglismaa kirderanniku saarel. Selline jultumus oli sokiks kogu kristlikule maailmale. Ometigi ei jäänud "põhjamaa paganate" rüüsteretk viimaseks, vaid sellesarnastest sai Lääne-Euroopa jaoks õudne reaalsus veel mitmeks sajandiks. Viikingid tungisid piki Euroopa suuri jõgesid Rein, Seine, Loire kuni Pariisini välja. Pariis rüüstati 845. aasta lihavõtete ajal; kutsumata külalistest vabanemiseks pidi Prantsusmaa kuningas Karl maksma viikingeile 3150kg hõbedat. Lisaks võttis viikingite pealik Ragnar suveniiriks kaasa tükikese linnaväravast
1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Liivi sõja sündmusi kajastas põhjalikult Balthasar Russow oma "Liivimaa kroonikas". Kokkuvõtlik kronoloogia 1558 · 22. jaanuar Vene vägi tungib põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab Ivan Julm välja vaherahu kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist. · 1. aprill venelased alustavad Narva pommitamist · 11. mai venelased vallutavad tulekahju järel Narva · 6. juuni venelased vallutavad Vasknarva linnuse · 30. juuni venelased vallutavad Vastseliina linnuse · 7. juuli Gotthard Kettler saab ordumeistri koadjuutoriks ning orduvägede tegelikuks juhiks · 18
kandmine. Välispoliitika. XIV sajandi lõpul hakkas killustunud Vana-Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. 1481 Moskvo, Novgorodi ja Pihkva ühendatud vägede korraldatud sõjaretk Liivimaale. Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister 1494 1535 1501 tungiti arvuka väega Venemaale. (Väikse kokkupõrke järel Venelased põgenesid. Kuna eestlasre seal levisid rasked nakkushaigused, pöörduti tagasi. 1502 Venelaste rüüsteretk 1502 Plettenberg tungis uuesti Pihkvamaale Smolino järve lahing, kus venelased olid sunnitud taganema. 1503 sõlmiti vaherahu Linnad ja kaubandus Linnade õiguslik korraldus. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Tallinn, Narva, Rakvere Lüübeki linnaõigus. Tartu, Viljandil, Uus-Pärnu - Riia linnaõigus. Vana-Pärnu piiskopiõigus. Raad e magistraat linna võimuorgan. Raadi kuulusid 4 bürgermeistrit, kes moodustasid rae juhatuse
· 1701, kevad lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist, sõjategevus kandus Poola ja Leedu alale · 1701, 4. september tungisid 20 000 venelast Kagu-Eestis üle piiri ja ründasid Räpinat, Vastse Kasaritsat ja Rõuget, kuid sunniti taanduma · 1701, 29. detsember venelased võitsid rootslasi Erastvere lahingus · 1702, 18. juuli venelased võitsid rootslasi Hummuli lahingus · 1703 venelaste rüüsteretk läbi Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa · 1704, aprilli lõpp venelased blokeerisid Narva · 1704, 3. mai venelased võitsid rootslasi Kastre lahingus Emajõel · 1704 Peeter I alustas uuesti Narva, seejärel ka Tartu piiramist · 1704, 13. juuli venelased vallutasid Tartu · 1704, 9. august venelased vallutasid Narva · 1705 sõlmisid Peeter I ja August II lepingu, mille kohaselt Eestimaa läks Poola võimu alla · 1708, 16
12.saj eestlaste ja venelaste süjaretked. Eestlased ründasid Pihkvat ja Novgorodit. Rootslased. 800-1100-viikingiaeg. Viikingi ülikud elasid Lõuna-Rootsis. Tegid rüüsteretki Euroopase, röövisid naisi, lapsi, loomi, vara, ehteid, relvi. Viikingite kaubatee läks läbi Liivimaa, läbi Soome lahe, Narva jõe, Ladoga järve Novgorodisse ja sealt Kiievisse. Kiievist Konstantinoopolisse. Tegelesid vahetuskaubandusega millega said kasu. 12.saj kuulsaim rüüsteretk eestlased vallutasid Lõuna-Rootsis sealoleva suurima Sigtuna linna. 6. Daatumid. 9000 eKr Keskmise kiviaja algus, Kunda kultuuri algus. 4000 eKr Kammkeraamika kultuuri algus. 3000 eKr Nöörkeraamika kultuuri algus. 1800 eKr Pronksiaja algus. 500 eKr rauaaja algus. 800 pKr Noorema rauaaja algus, viikingiaeg. 1200 pKr rauaaja lõpp 1030 Jaroslav Targa vallutusretk Ugandi maakonda. 7. Mõisted.
suitsuahi; Oma riiki polnud, sest rahvas polnud piisavalt ühtne ja sõjalist jõudu vähe võrreldes teistega. 6. Muistsete maakondade kaart 7. Liivimaa ristisõda (muistne vabadusvõitlus) – oskad kirjeldada 5-7 sündmust. Lühikokkuvõte üleval Teras (failid MV ja MV1). 1215 – veel mõned kuud enne vaherahu lõppemist tungis suur ristisõdijate vägi Läänemaale, kus korraldati suured tapatalgud. Sellele järgnes koheselt teine rüüsteretk Sakalasse, kus sunniti alistuma Lõhavere linnuse kaitsjad eesotsas nende vanema Lembituga. 1217, 21. september – Viljandi lähistele kogunes suur eestlaste ühismalev (umbes 6000 võitlejat). Plaan oli minna Riia peale, saarlased pidid tulema otse üle mere. Sakslased said kiiresti kokku 3000 meest ja marssisid eestlaste vastu. Toimus Madisepäeva lahing, milles eestlaste vägi taganema löödi. Taganemise käigus tapeti veel suur hulk eestlasi. Langes
Sõjasüdmused 12.veebr 1700 Saksi väed piirasid Riiat Sügis 1700 Vene väed koondusid Narva alla.Karl 12 sundis Taani sõjast lahkuma. 19.nov 1700 Narva lahing 1700/1701 talv Karl 12 talvitus vägedega Laiusel. 1701 kevad Karl lahkus peaväega Eestist.Siia jäi väiksearvuline kaitsevägi , juht von Schlippenbach. 1701 suvi Vene väed koondusid Pihkvasse 1701 dets. Erastvere lahing vene võit. 1702 juuli Hummuli lahing vene võit 1703 Venelaste suur rüüsteretk: Viru-,Järva-, Viljandi-,Tartu-,Võrumaa - Laastatud maa taktika 1704 Kastre all jäi Rootsi Peipsi laevastik venelaste lõksu. 1704 juuni Peeter 1 saabus Narvat piirama 13.juunil langes Tartu 9.aug langes Narva 1705-1707 Baltimaades sõjaline vaikus. 1708 Algasid kokkupõrked uuesti.Tartu linna õhkulaskmine , kodanike küüditamine. Pärisorjuse kaotamine Kriis mõisamajanduses Mõisnike elustiil püüdis jäljendada Saksamaa aadlike. Mõisnikud vajasid raha häärberite ehitamiseks.
Liivi sõja eellugu, käik ja tulemused. 156-161, 168-185 16. sajandi keskel oli Liivimaa naabruses kujunenud tsentraliseeritud riigid (Venemaa, Poola- Leedu, Taani ja Rootsi), kuid Vana-Liivimaa oli endiselt killustatud. Liivi sõda 1558-1583 a. Algas sellega, kui Venemaa hakkas rääkima Tartu maksust mida sakslased kunagi olid venelastele maksnud aga polnud seda enam 50 aastat teinud. Sõja esimene pool 1558-1560 a Vene-Liivi sõda. Venemaa rüüsteretk Tartu piiskopkonda, 18 juuli langes tartu piiskopkond.1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile.1560 Liiviordu viimane välilahing kus ordu sai lüüa. Sõja teine pool -1563-1583 a. Rootsi pidas lahingut poolakatega kes olid olnud taanlastega liidus,suurem osa Eesti alast läks vene võimu kätte. Sõja lõpp Vene-Poola Jam Zapolski vaherahu ja Vene-Rootsi pljussa vaherahu 12. Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon
14. saj läänimeeste ja linnade suurenev roll Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Liivimaa iga-aastased linnapäevad, kaubaküsimused. 1420 maapäevad maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad. Välissuhted Aktiivseim jõud Saksa ordu Piiskopid kaitsepositsioonil 14. saj lõpp ordu positsiooni halvenemine Kalmari unioon Taani, Norra, Rootsi Krevo unioon Poola ja Leedu (1385 ristiusk) 1481 Vene ühendatud vägede rüüsteretk Liivimaa meister Wolter von Plettenberg jõudude koondamine venelaste vastu 1501 liit Leeduga, sõda Venemaa vastu 1502 Vene vägede löömine Smolina järve ääres 1503 vaherahu Maa-aadel ja talurahvas Eesti asustus ja rahvastik Agraarühiskond, enamuses talupojad; 6-7% aadlikud, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised. Rahvaarvu kasv ja asustuse tihenemine. 13. saj 150000 180000. 3 saj jooksul kasvas 2x. Kasvu pidurdasid näljahädad, taudid, sõjad.
1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders
Talupoegadel kadus igasugune lootus vabaneda pärisorjusest. Neid koheldi veel halvemini kui Rootsi ajal ja nad kaotasid kogu oma vabaduse. Nad igatsesid vana head Rootsi aega, sest siis oli neil suur lootus vabaneda mõisniku võimu alt. 19. tähtsamad lahingud ja tulemused 1700-Põhjasõja algus; saksilased ründasid Riiat 1701 Erastvere lahing (Venemaa ja Rootsi kokkupõrge, kus Rootsi sai lüüa) 1703 Ida- ja Põhja-Eestit tabab põhjalik rüüsteretk 1704-Peeter I piirab Narvat ja Tartut. Tartu alistus, Narva vallutati tormijooksuga. 1708- andis Peeter käsu Tartu linn hävitada ja taanduda; Vinni lahing( venelased võitsid) 1709-Poltaava lahing. Rootsi kaotas ja venelased nõudsid nende alad 1710-Tallinna piiramine. 1721-Põhjasõja lõpp. 1721.aastal Uusikaupunki rahuga 20. millal ja milliste tulemustega sõda lõppes?Miks? Sõda lõppes 1721.aastal Uusikaupunki rahuga, millega seadustati ametlikult Eesti
võimalus riigielus kaasa rääkida. Üheparteisüsteem, tsensuur. Majanduses- sõjatööstuse eelisarendamine, plaanimajandus, erasektori puudumine Ideoloogia ja kultuur- propaganda, riik kontrollib meediat. 1) isikukultus- riigijuhi pime kummardamine, kõigi tema otsuste ainuõigeks pidamine. 2) Gestapo-. oli Saksamaa riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) aastatel 19331945 3) kristalliöö -(purustatud vitriinide ja akende öö), oli 1938. aasta 9.-10. novembri rüüsteretk juutide vastu. Algas öösel ja kestis 24 tundi: natsid lõhkusid mitmeid juutide poekesi ja töökodasid, põletasid Saksamaal ja Austrias maha üle saja sünagoogi, peksid tänaval juute ja tungisid nende kodudesse. Koonduslaagritesse saadeti kohe 30000 juuti. 4) antisemitism- Hitleri arvates olid juudid kõigis Saksamaad osaks saadavates hädades süüdi. ning neid hakati taga kiusama. Juudid ei võinud töötada õpetajatena, kultuuritöötajatena, 1935
trükkima. Esimene eesti keelne raamat katekismus, leiti aastast 1535. Mõisted: katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul. reformatsioon usupuhastus reliikvia kirikus hoitav ja austatav ese pühak oma usulise tegevusega silmapaistnud inimene, keda austatakse ka pärast surma. 14. LIIVI SÕDA Sõja algatas see, et Liivimaa ei soostunud maksma väljamõeldud maksu Tartu linna eest Venemaale. 1558. aasta jaanuaris sai aset Vene rüüsteretk Tartu piiskopkonda. Seejärel vallutasid venelased Narva ja Tartu. Siis ründas Liivi ordu vene väge ja algas ka talupoegade vastuhakk. Pärast seda jagati Eesti Taani, Poola ja Rootsi vahel. Taani sai Saaremaa, Rootsi sai Põhja-Eesti koos Tallinnaga ja Poola sai Lõuna- Eesti koos Lätiga. Venemaa lõi vahepeal lausa Liivimaa kuningriigi, mille pealinn asus Põltsamaal. Kuningas Magnus lahkus valdustest ebaõnnestunud Tallinna piiramise tagajärjel ja Liivi sõda lõppes 1583. aastal.
d) Liivakääpad põletusmatused väheste panustega. e) Aarde- ja peiteleiud ehted, relvad, tööriistad. Põllumaadel, asulates, kalmetes, soistel aladel. Peideti: sõjaohukorral, ohverdamisel, skandinaaviast levinud uskumus esemete kasutamisest surmajärgses elus. f) Naabrid ja suhted nendega (näited) - Läänenaabrid (skandinaavlased) 600 rootslaste kuninga Ingvari rüüsteretk ; norra kuningapoja tapmine ; rootsis ruunikivid tähtsate eestis langenud viikingite mälestuseks. - Lõunanaabrid (balti hõimud) esim linnuseid 8 saj kagu-eestis kaitseks lõunanaabrite vastu - Idanaabrid (idaslaavlased, vana-vene riik) 9-20 saj rahumeelsed suhted (tsuudid - venelaste nimetus eestlastele) ; 1030
3) Läänes tugevnes Taani ja Rootsi riikide huvi Läänemere idakalda alade vastu. 4) Idas tugevnes Moskva Suurvürstiriik, mis soovis laiendada territooriumi ja kõrvaldada takistused spetsialistide läbipääsuks Lääne-Euroopast Venemaale. Ajend: 1) 1503.aasta vaherahu. 2) 1554.aastal sooviti pikendamist Venemaa poolt nõue maksta nn Tartu maks 1 mark aastas iga Tartu piiskopkonna elaniku pealt. Sõja algus 1558.aastal: · Jaanuar Moskva vägede rüüsteretk Tartu piiskopkond · Mais vene vägede pealetung, vallutati Narva. · Juulis vallutati Tartu, see tähistas Tartu piiskopkonna lõppu piiskopi ja sakslastest elanikkonna küüditamine. JÄRELE JÄI 4 VÄIKERIIKI. Sõja käik 1559: · Liivi ordumeister Gotthard Kettler hakkas otsima abi, Poola-Leedu kuningas Sigismund II August võttis ordu alad oma kaitse alla. · Septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa
AARDED, OHVRIANNID Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, esines kullatud v kullast esemeid. väärismetallist ehted maeti maha sõjaohu korral. Ka ohverdused. Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa, langes ka kun. Viikingite sõjakäigud Eestisse. Eestlased suutsid küllalt tugevalt vastu panna ja sooritada vasturetki. ESIMENE VABADUSVÕITLUS 10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid
rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. 1253 Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. 1255 Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis. 1259 Harju-Viru rüütelkonna esmamaining. 1260 Saksa ordu sai Durbe lahingus zemaitidelt ja teistelt balti hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt. 1261 Ordu sai leedulastelt Väina ääres taas lüüa, kuid Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile. 12611262 Leedu suurvürst Mindaugas tungis Liivimaale, lootes liidule Aleksander Nevskiga, kuid too jäi talle appi tulemata.
tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa.... - Ümera lahing jätk Võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. - Viljandi piiramine 1211.a. Sakslased ja Eestlased. Sakslased ei suutnud viljandi linnust 6 päevaga vallutada. Sõlmiti vaherahu. Puhkes katk 1212.a sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Vabadusvõitluse teine periood1215 1220(1) 1215 - Sakslaste rüüsteretk Põhja-Ridalasse. Toimus enne vaherahu lõppu- Sakslaste võit. 1215 rüüsteretk Sakalasse suudeti alistada Sakala maakonnakeskne linnus. Lõhavere.(leole) Eestlaste 3 maleva retk. 1) saarlased Riia linna ründamine 2) Läänemaalased Toreida linnuse ründamine 3) Sakalased ja Ugandlased latkaleid ründama. Vastuseks korraldasid Sakslased retke Ugandisse. 1215 a . lõpuks ristiti ka Sakala. Jõudude vahekord oli muutunud Sakslaste kasuks 1217 veb
Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus. · Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug
Prantsuse väed võitsid ülekaalukalt mamelukke ning prantslaste armee marssis Kairosse. Seal kehtestati diktatuur. 1798. aasta oktoobri lõpus puhkes Kairos ülestõus ja Napoleon ei näinud muud pääsu kui lahkuda linnast. Väljaspool linna avas ta kartetšitule linnale ja vallutas selle tormijooksuga. Toimus suur veresaun ja Bonaparte mõistis, et idamaid saab valitseda ainult hirmuga. Edasi mindi Süüriasse. Võeti külad külade järel, kuid Jaffa ei alistunud. Toimus suur rüüsteretk. 4000 türgi sõdurile oli lubatud anda armu, kuid laevadel ei jätkunud kohti ja peale kolmepäevalist mõtlemist käskis Bonaparte nad randa viia ja maha lasta. Edasi minnes jõuti Arce kindluse juurde. Seal kestis lahing kaks kuud ja mõisteti siis, et ilma piiramissüürtükkideta pole võimalik seda vallutada. Napoleon andis käsu taanduda tagasi Kairosse, kuna kaotused olid olnud juba liiga suured. Teel Kairosse sai ta teada, et türklased on maabunud Niiluse deltas
Suhted venelastega Eestlasi sundisid rahuläbirääkimisteks pinevad vahekorrad ka venelastega. 1210. a olid Novgorodi vürst ja Pihka vürsti väed piiranud 8 päeva Otepää linnust. Eestlased olid vee ja toidumoona puudusel sunnitud rahu taotlema. Makstes 400 marka hõbedat osteti end piiramisest vabaks. Pihkva oli teatud määral sakslaste liitlane, kuna vürst Vladimiri tütar abiellus piiskop Alberti vennaga. Ja samas eestlaste vastu. 25. Võitlused 1215-1217 1215 - sakslaste rüüsteretk Põhja-Ridalasse. Toimus enne vaherahu lõppu- Sakslaste võit. 1215 - rüüsteretk Sakalasse suudeti alistada Sakala maakonnakeskne linnus. Lõhavere.(leole) Eestlaste 3 maleva retk. 1) saarlased Riia linna ründamine 2) Läänemaalased Toreida linnuse ründamine 3)Sakalased ja Ugandlased latkaleid ründama. Vastuseks korraldasid Sakslased retke Ugandisse. 1215 a . lõpuks ristiti ka Sakala. Jõudude vahekord oli muutunud Sakslaste kasuks. 1217.a
Näitamaks, et Riia pole sõlminud liitu Leedu suurvürsti kui paganast valitsejaga, arendati orduvastastes ringkondades intriige-paavstile ja ka mujale saadeti Gediminase nimel kirju, milles avaldas soovi lasta end ristida roomakatoliku usku. Kui paavsti poolt hakkasid selleks ettevalmistused, tuli see lavastus välja. Liivim ordu tühistas vahpeal Gediminasega tehtud rahu ja sõlmis 1323 lõpul tema vastu Novgorodi ja Pihkvaga liidu. Aasta hiljem leedulaste suur rüüsteretk Liivimaale. 1328 suvel riialaste retk Dünamünde alla, põletati orduvendadele kuuluv alevik. Järgnes kummalegi poolele vaheldumisi edukas kodusõda. 1329 sügis ilmusid leedulased, kes tungisid kaugel põhja poole ,Ordu neile vastu ei suutnud panna-eriti said kannatada Karksi, Helme, Paistu, Tarvastu jt. Siis asus Ordumeister (om) EBERHARD von MUNHEIM Riiat piirama, kestis 6 kuud, 1330 märtsis oli nälgiv linn sunnitud alistuma raskil tingimuseil: Riia pidi
1170 u 1177 Piiskop Fulco oletatav teine misjoniretk Eestisse. Paavst Innocentius III kuulutas Vana-Liivimaa ristiusku pööramiseks ristisõja, asutati 1202 Mõõgavendade Ordu. Muistne vabadusvõitlus (1208–27) Mõõgavendade Ordu sõjaretk Ugandisse koos ristitud lätlaste ja liivlastega, Otepää 1208 mahapõletamine; ugalaste ja sakalaste vasturetk lätlaste aladele; lätlaste rüüsteretk Sakalasse; aasta lõpus sõlmiti üheks aastaks rahu. Venelaste retk Ugandisse; ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retk Ugandisse ja Otepää teine põletamine; eestlaste retk Võnnu alla, võit Ümera lahingus sakslaste, lätlaste ja 1210 liivlaste väe üle; aasta lõpus sakslaste, lätlaste, liivlaste ja venelaste retk Soontaganasse. 1210–11 Esimene teadaolev katk Eestis.
anglosaksideks. Kõige varasem Britannia riik-Kent- asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki : Wessex, Sussex, Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki : East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasutusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle. Juhtiv poistisoon pendeldas kuni viikingiaja alguseni. (esimene rüüsteretk 793), mil esivõim oli siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsusas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks. DANELAGH: Alfred Suur sõlmis taanlastega 878 a. kokkuleppe, mille järgi jagati Britannia kaheks osaks. Taani osa on tuntud kui Taani õiguse alana- Danelaw e. Danelagh, seal asusid elama viikingid oma ekspansiooni ajal.
Vaenlased pöördusid tagasi koju. Kartes eestlaste vasturünnakuid tugevdati linnuseid. Eestlased tulidki, nendeks olid ugalased ja sakalased. Tungiti Koiva ülemjooksust lõuna pool asuvasse Trikata piirkonda, mis kuulus Talava maakonda. Võeti vange ja piirati sisse Beverini linnus. Jõust jäi aga puudu ja eestlased olid sunnitud tagasi pöörduma. Vastased aga kutsusid appi ordumeister Venno ja peale kiiret nõupidamist korraldati 5 rüüsteretk Sakalasse. Retk oli ootamatu ja seetõttu oli eestlastest palju ohvreid. Vaenlaste vägi liikus Burtnieki, kus osa väest lahkus, ülejäänud lõpetasid sõjakäigu Beverinis. Sakslasi tollal veel eriti palju seal ei olnud ja kahe vaenupoole vahel otsustati sõlmida vaherahu. See tingis aga selle, et vallutajatel oli aega oma jõude tugevdada ning neid uuteks rünnakuteks ette valmistada. 1209. aastal jõudis
Venelased nn "lubasid" neil tagasi asuda oma maale ning hiljem nõudsid selle eest renti. Tartu maks- maks iga meeskodaniku pealt Tartu piiskopkonnas (iga aasta 1 hõbemark vähemalt 3 aasta jooksul) Venemaa tahtis sadamaid, Vana-Liivimaa linnu kaubalinnadeks (tundusid jõukad). Venemaa tsaar oli sel ajal Ivan IV ning ta teadis, et ei suudeta Tartu maksu tasuda. *22. jaanuar 1558 rüüsteretk venelaste poolt Ida-Liivimaale (hirmutamiseks) *Aprill 1558 sõja tegelik algus Narva vallutamine. Tol ajal oli jõukas ja ilus. Ordu oleks pidanud Venemaale vastu astuma ja algselt ka seda tegi. Sp nimetatakse sõja algust ka Ordu ja Venemaa vaheliseks sõjaks. *Sekkus Poola, sest ei tahtnud Venemaa suurenemist. Kodusõda ka Tartu piiskopkonna ja ordu vahel enne Liivi sõda. Tartu piiskop palus Poolalt abi ning poola lootis Vana-Liivimaa endale saada.
Radamese osatäitja, lähevad haua juurde. Amneris astub vitriinist välja ja laulab, et kõik lood räägivad inimeste ekslikkusest ja armastusest. Lavapilt vahetub. Muuseum on kadunud, laval on ainult taust. Amneris teatab publikule, et see armastuslugu leidis aset Vana-Egiptuses. Muinasegiptlaste jaoks oli Niilus jõu allikas ning see tohtis kuuluda ainult neile. Sellepärast nad laastasid Nuubiat ning orjastasid sealsed sõjavangid. Taustal toimub rüüsteretk Nuubiasse. Amneris lahkub lavalt. Egiptuse kapten Radames on oma laeval, saabudes tagasi rüüsteretkelt Nuubiasse ning olles ühtlasi kaardistamisretkel. Kaardistamine on Radamese jaoks kõige tähtsam asi. Nuubia kuninga tütart printsess Aidat tuuakse koos teiste naisvangidega Radamese laeval Egiptusse. Vangivõtjad ei tea, kes ta on. Püüdes vabastada oma kaasmaalannasid ja iseennast, ründab Aida ühte valvurit. Tema mäss lämmatatakse kiiresti. Radames viib ta laeva sisse oma ruumidesse
annaabi.ee 
