Sõjajärgsetel aastatel Nikolai Karotamm, kes tugines juunikommunistidele ja laskurkorpustest tulnud eestlastele, püüdes arvestada liiduvabariigi vajadustega. Neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas jm. 1950 aastal vabastati Karotamm ametist ja asemele tuli Johannes (Ivan) Käbin. Millega pääsesid võimule Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskva meelne, kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. Mugandas stalismi, sulaaja ja Nõukogude Liidu seisaku poliitiliste oludega. 1978 aastal asendati Käbin Karl Vainoga. Kellega kaasnes Eestis venestamisaeg. Aktiivseks muutus vene keele propaganda. Oli juhi kohal 1988 aastani. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile aktiivne ja passiivne vastupanu. Vägivallapoliitika mitmekesine, mida suunas parteiaparaat. Elluviijaks julgeolekuorganid. 1944 -1953 aastatel vastupanuvormiks metsavendlus.
Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. ∙ ”Rebaseromaan” sai tôlgete ja muganduste kaudu tuntuks pea kôigis Euroopa maades. Näiteks on saksakeelsele tôlkele tagasiviidav 1498. aastal Lübeckis ilmunud värssides rahvaraamat ”Rebane Reineke”, sellest ja mônedest muudest mugandustest lähtub omakorda Goethe samanimeline eepos (1793), mida mugandas Kreutzwald oma ”Reinuvader Rebases” (1850).
loominguperioodi. Too vähemalt 1 näide. Kujutab linna, üliõpilasi, hingeelu, meeste ja naiste suhteid, ,Psühholoogiline ,Impressionistlik,Vabameelne ,Pikaleveninud dialoogid,Ütleb tõde mänglevalt ja pahupidi pööratud viisil Nt ,,Noored hinged", ,,Pikad sammud", ,,Üle piiri" 3) Kuidas on Tammsaare looming seotud Piibliga? Tammsaare on oma loomingus väga palju kasutanud piibli-ainest, nt ,,Juuditi" lugu on Piiblis olemas, mugandas näidendi vormi, muutis tegelased psühholoogiliselt sügavamaks ,,Kuningal on külm" paljud motiivid Piiblist (nt kahe peaga vasikas, kes paneb inimesi usku vahetama) ,,Tõde ja õigus" Indrek arutleb selle üle, kas Jumal on tõepoolest olemas (II osa): Too 3 näidet Tammsaare loomingu autobiograafilisusest. Andres = Tammsaare isa Pearu = Tammsaare isa naabrimees Härra Maurus = Hugo Treffner
Lydia Koidula 1843-1886 Lydia Emilie Florentine Jannsen sai oma kirjaniku nime Koidula Carl Robert Jakobsonilt, kes nägi noores luuletajas ja tema loomingus eesti rahva ärkamise algust koidu aega. Ta sündis Vändras. Õppis isaga kodus. 1854 hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. Sealt on pärit esimesed kirjanduslikud katsetused. Ta tõlkis ja mugandas saksa keelest jutte isa ajalehe ,,Perno Postimees" tarbeks. 1862. sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami (pärast koolilõpetamist). Tema peamiseks tegevus alaks sai isa ajalehe ,, Eesti Postimees" väljaandmine ja kirjanikutöö. 1873. abiellus Koidula sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidula jäi kodumaad igatsema see väljendus ta luuletustes. 1886. suri Koidula ja maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. toodi
1. Kreutzwald oli üks esimesi haritud eestlasi, kes jõudis 1833. aastal Tartu Ülikoolis kõrghariduseni. Ta töötas pensionipõlveni Võru linnaarstina. 2. tegutses aktiivse liikmena Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES); 3. suur osa Kreutzwaldi kirjanduslikust loomingust on rahvavalgustusliku eesmärgiga ta oli ka üks esimesi populaarteaduslike väljaannete asutajaid (almanahh "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"); 4. Kreutzwald oli viljakas kirjanik, kes mugandas saksa keelest eestlaste jaoks õpetlikke jutukesi ("Viinakatk", "Kilplased", "Reinuvader Rebane" jt); 5. Kreutzwald kasutas jutuloomingu alusena eesti muinasjutte, olles selles valdkonnas teerajaja nii sündis muinasjutukogumik "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis sai eestlaste hulgas väga populaarseks ("Vaeslapse käsikivi", "Kullaketrajad" jt); 6. Lydia Koidula talendi avastaja ja kujundaja; 7
Suur põgenemine 80000 inimest. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee iseseisvuse taastamise katse uus valitsus - Uluots. · Ränk kannatus, purustused, 200 000 inimest kadunud/surnud. EESTI NSV, 1944-... · Nikolai Karotamm eestimeelne, natuek arvestas Moskvaga. Süüdistati natsionalismis ja failides. 1950 vabastati ametist. · Johannes Käbin Karotammest kuulekam Moskva nõuete täitja, kuid mitte üdini Moskva-meelne. Mugandas stalinismi, sulaaega ja seisakuaega 1960ndatel. · Karl Vaino umbkeelne imbetsill, Moskva-meelne, venestaja, vene keele propaganda. · 1949 26 märtsi massiküüditamine viidi Siberisse üle 20000 inimese. Edasi vaimne vägivald. · Side Läänemaailmaga raadiokanalid, teadlaste suhted, laevaühendus Soomega: kultuurid ja asjad. · Käsumajandus, industrialiseerimine e tööstuse eelisarendamine,
heades koostöösuhetes eri kirikute ja koguduste esindajatega. Kauaaegne sõprus ühendas teda Harry Haameri, Evald Ilja, Berhard-Johannes Leibi, Edgar Rajandi, Arpad Arderi ja paljude teistega. Peeter Singi eriline tähelepanu kuulus noortetööle. Ta oli 19291932 CE liikumise ajakirja Noorte Elu vastutav toimetaja, andis 1930. aastail välja iga-aastast albumit «Jõuluõhtu», tõlkis ja mugandas välismaa vaimulikke autoreid, vahendas eesti lugejale R. Mof- fati, A. Mackay, T. Kagawa jt elulood. Peeter Sink abiellus 1. juunil 1930 tulevase helilooja Marje Gildemanniga (19101979), kes lõpetas 1938 Tallinna konservatooriumi kompositsiooni ja koorijuhtimise erialal. Marje 4 viisistas oma mehe luulet; ta organiseeris ja juhatas paljudes Eesti paikades laulukoore ja -ansambleid ning koolitas soliste.
Võidab viimaks mulle tootus kallistatud Kaanani? LOOMING Lydia Koidula on kirjutanud proosa- ja luuleteoseid. Ta on tegutsenud tõlkijana ja kirjutanud näidendeid. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Algatas vene kirjanduse eesti keelde tõlkimist. Algul, kui ta alustas proosa kirjutamist, tõlkis ja mugandas seda teistest keeltest, hiljem hakkas aga tegema omaloomingut. Samuti kirjutas ta ka ballade. On antud välja ka kogumikke, kus on kirjavahetused Fr. R. Kreutswaldi, Anna Haava ning samuti tema lähedastega. Tema tähtsamaiks loominguks sai aga luule. Tema luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Luuletajana alustas ta 1866. aastal, andes välja luulekogu "Waino-lilled", mis
Rooma teater ei omanusd roomlaste elus tähtsat rolli. Teatrietendustelt pidi vöimalikult palju nalja saama. Teatris esines 1-3 näitlejat, kuid puudus laulukoor. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli väga madal, mängisid orjad ja hiljem ka naised. Tekstid olid elavad, sageli siivutud zestid. Teatris käisid madala positsiooniga inimesed. Näitlejad kandsid maske. Teatrietendused ei olnud mingi suurema pidustuse osa. Plautus köige kuulsam Rooma näitekirjanik. Ta mugandas kreeka näidendeid lisades kindlaid tegelaskujusid. Cicero oli kuulus oraator, könemees, kes hiilgas kohtukönedega. Samuti eristas ta kolme könestiili: madal stiil on seisukohtade loogiliseks pöhjendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks ja körge kuulajate innustamiseks. Ta kirjutas könekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali ja filosoofia käsitlusi. Vergilius oli silmapaistev poeet augustuse ajal. Tema peateos ,,Aeneis" räägib Rooma rajamisest
toetustest. 7. Kultuur ja teadus Kultuuris on tugevalt Kreeka mõju. Teater oli rahva lõbustamiseks ja oli kreeka omast vähem populaarne. Etendused toimusid vabas õhus, koor puudus, toimusid dialoogid maskidega näitlejate vahel. Näitlejad olid ühiskonnas madalal tasemel ning hiljem liitusid meeste kõrvale ka naised. Plautus oli kuulsaim rooma näitekirjanik, kes kajastas igapäevaelu ja mugandas hellenismiperioodi komöödiaid. Kõnekunstil oli tähtis roll, sest seda oli väga poliitikas vaja. Cicero on väga kuulus oma kõnede poolest. Keiser Augustuse ajal oli tugev kultuuri õitseng. Sel ajal oli pikk rahuperiood ja ta soodustas võimekate autorite loomingulist tegevust. Samuti toetas Maecenas noori kirjamehi ja tema nimest on tulnud sõna metseen, mis tähendab rikast kultuurisoosijat.
Banaan levis kiiresti Põhja- Aafrikas ja Hispaaniasse Hispaanias kasvanud banaane peeti araabiamaades kõige paremateks. Araabiamaades suureneb banaanide tarbimine tänapäevani paatukuu ramadaani ajal märgatavalt.Esimest korda kirjeldas banaani teaduslikult Carl von Linné 1750. Kust pärineb taime teaduslik nimi Musa, ei ole teada. On oletatud, et ta kasutas selleks keiser Augustuse ihuarsti Antonius Musa nime, samuti on arvatud, et ta mugandas banaanide araabiakeelset nimetust mauz.Linné jagas kõik banaanid kahte liiki tarbimise põhjal: M. sapientum, mille vilju süüakse paljalt, ja M. paradisiaca, mida enne söömist küpsetatakse. Niisugune jaotus osutus peatselt ebaadekvaatseks, aga parema puudumisel kasutati seda liigitust mitmete täiendustega paarsada aastat. Alles 1955 võeti ametlikult kasutusele Norman Simmondsi ja Ken Shepherdi väljapakutud nomenklatuur, mis Linné pakutud kaht liiki enam ei sisaldanud
Pauluse vanemad olid diasporaas elavad juudid, siiski hoolitsesid nad selle eest, et nende poeg õpiks teiste keelete kõrval ka heebrea keelt. Iisraeli isa kohus oli õpetada oma poega lugema juba viiendast eluaastast peale. Pauluse suurepärane piiblitundmine pärinebki arvatavasti sellest, et isa oma kohustusi unarusse ei jätnud ja poega pisikesest peale Pühakirja lugema harjutas. Vanematelt sai ta kaasa veel mitmeidki juudi kombeid, mille hiljem kristlusesse mugandas. Õpinguid jätkas ta Jeruusalemmas Gamalieli käe all, kuni algas esimene kristlaste tagakiusamine. Gamaliel tegutses Jeruusalemmas rabide kooli juhatajana ja oli tollal ka variseride juht, samuti kuulus Paulus enne pöördumist variseride hulka. Nende ülesandeks oli jägida, et kõik inimesed ikka ilusti Moosese käske täidaksid. Teoloogiliselt põhinesid variserid Vana Testamendi raamatutele ja oma suulisele traditsioonile mõlemad olid võrdselt autoriteetsed
· augustuse kuldsele ajajärgule järgnes kirjanduses hõbedane ajajärk · kirjandus ei käinud alla · loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid · laialdaselt hakkasid levima epigrammidja satiirid · kujutati tabavalt ja teravmeelselt tolle aja igapäevaelu. · hakkas kujunema romaanianr · antiikromaani 2 silmapaistvaimat esindajat on o Apuleius 2.saj mugandas kreeka jutustusi ,,Muundumised" rohkem tuntud ,,Kuldse eesli" nime all · peategelane nõiakunstist huvitatud mees tahab olla lind kuid moondub eksikombel eesliks kelle röövlid endaga kaasa viivad.ta teab, et ta võib inimeseks tagasi saada kui ta sööb roose... Kreeka kultuur rooma keisririigi ajal
aastal Tartu Ülikoolis kõrghariduseni. Ta töötas pensionipõlveni Võru linnaarstina. · tegutses aktiivse liikmena Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES); · suur osa Kreutzwaldi kirjanduslikust loomingust on rahvavalgustusliku eesmärgiga ta oli ka üks esimesi populaarteaduslike väljaannete asutajaid (almanahh "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"); · Kreutzwald oli viljakas kirjanik, kes mugandas saksa keelest eestlaste jaoks õpetlikke jutukesi ("Viinakatk", "Kilplased", "Reinuvader Rebane" jt); · Kreutzwald kasutas jutuloomingu alusena eesti muinasjutte, olles selles valdkonnas teerajaja nii sündis muinasjutukogumik "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mis sai eestlaste hulgas väga populaarseks ("Vaeslapse käsikivi", "Kullaketrajad" jt); · Lydia Koidula talendi avastaja ja kujundaja;
vähe järvi) 16. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Vanemuine laiemale avalikkusele tuntuks?) Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik
loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. "Rebaseromaan" sai tôlgete ja muganduste kaudu tuntuks pea kôigis Euroopa maades. Näiteks on saksakeelsele tôlkele tagasiviidav 1498. aastal Lübeckis ilmunud värssides rahvaraamat "Rebane Reineke", sellest ja mônedest muudest mugandustest lähtub omakorda Goethe samanimeline eepos (1793), mida mugandas Kreutzwald oma "Reinuvader Rebases" (1850). 10 12. Roosiromaan (prantsuseLe Roman de la Rose) on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisu: Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Head
Seega said vaatajad hästi jälgida näitlejate näoilmet. (Lill,A.2004, lk 210) Kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust (u. a 254184 eKr), ning Terentiust (u. a. 190-159 eKr). Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad. (Lill,A.2004, lk 210) Plautuselt on säilinud 20 näidendit, põhiliselt ta tõlkis ja mugandas. Kirjutas komöödiaid nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma elu ja kommetega. Tegelased olid aredad tüübid: nende hulgas olid hooplev sõdur, ihnur, parasiit. Tema näidendid mõjuvad paremini mängides kui lugedes.(Lill,A.2004, lk 210) Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius. Tal oli parem haridus. Säilinud on 6 komöödiat, mis sisaldavad vähem vihjeid kohalikele oludele
kasutatud maske. Seega said vaatajad hästi jälgida näitlejate näoilmet. (Lill, A.2004, lk 210) Kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust (u. a 254–184 eKr), ning Terentiust (u. a. 190-159 eKr). Sealt võtsid nad oma süžeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad.(Lill, A.2004, lk 210) Plautuselt on säilinud 20 näidendit, põhiliselt ta tõlkis ja mugandas. Kirjutas komöödiaid nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma elu ja kommetega. Tegelased olid aredad tüübid: nende hulgas olid hooplev sõdur, ihnur, parasiit. Tema näidendid mõjuvad paremini mängides kui lugedes.(Lill, A.2004, lk 210) Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius. Tal oli parem haridus. Säilinud on 6 komöödiat, mis sisaldavad vähem vihjeid kohalikele oludele
Kangelaste järeltulijad: Kalevipoeg (Kalevide, ka Sohni); Endel, Ilmarise poeg; Juta, Vanemuise tütar Hiiud: nõid oma kolma lapsega; metsa‐, vee‐, maaja õhuvaimud (algjad, maa‐alused, hännad, jms). Põrgu: kurat oma käsilastega 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset. Faehlman mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmani muistenite eesti keele tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik
Sebestyén Tinódi Lantos rändas Ungaris ringi ja kirjutas värsimõõdulisi jutustusi aktuaalsetest sündmustest, näiteks Egeri kindluse kaitsmisest türklaste vastu , kroonika lauluvormis sündmustest , sündmusi üksikasjalikult kirjeldavad laulud. Péter Bornemisza selle ajastu tüüpiline esindaja, jutlustaja kirjanik, kogus religioosseid laule ühte kogumikku, kirjutas ise kuulsa patriootilise luuletuse: ta on ungari draamakirjanduse teerajaja; tõlkis ungari keelde, õigemini mugandas Sophoklese draama Elektra Bálint Balassi Ungari renessansikirjanduse suurkuju, ungarikeelse luule esimene silmapaistev esindaja Balassi tõlkis seal saksa keelest religioosse mõtiskluse Väike muruaed haigetele hingedele , elu muutus väga vaevaliseks, tal oli kaks pääseteed: esimene oli armastus Anna Losonczy . teine oli sõjaväeteenistus Egeris aastast 1579. elu lõpus sai temast ühiskonna heidik, aastal 1589 kolis taas Poolasse
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 10 Oodides ülistab inimese vaimset jõudu, mõistust, armastust, elurõõmu, sõprust. Pastoraalides arvestab klassikalisi karjuste idülle, olles neist siiski konkreetsem ja maisem, järgides osaliselt eesti rahvalaulu keelt ja stiili. 1819 läheb jalgsi Riiga - Tuule kõrtsis tehtud laul ,,Lugu", tervis läks kehvaks Petersoni loomingulist tegevust mõjutas väliskirjandus, mida ta mugandas, jäädes püsima isamaalikele toonidele. Eluajal oma loomingut trükis ei avaldanud, esimesed näited ilmusid alles 1901. aastal, kogu eestikeelne looming alles 1922. aastal. Sisuliselt lõi aluse meie rahvuslikule ilukirjandusele. Peterson oli liiga noort selleks, et tema maailmavaates oleks kindlaks kujunenud filosoofia, päevaraamatu mõttemõlgutustest järeldub, et oli haarataud 18.sajandi kirjanduslikest ja filosoofilistest hoovustest
isamaa ees). Roomlaste teater sulandus itaalia naljamängust ja kreeka tetrikunstist, kuid jäi siiski gladiaatorite võitlustele ja hobukaarikute võidusõitudele alla. Teatri põhieesmärk oli rahvast naerutada, maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme ei käsitletud. Olid vabaõhutetrid, puidust lava ja istekohtadega (esimesed kivitetrid vabariigi lõpul). Puudus koor. Näitlejad kandsid maske, ning zestikuleerisid dialooge ja aariaid esitades. Kuulsaim näitekirjanik oli Plautus, kes mugandas hellenistliku kreeka komöödiaid. Sealsetes süzeedes kajastusid igapäevaelu koomilised juhtumid. Vabariigi lõpul labasekoeliseks naljaks muutunud teater ei rahuldanud enam nõudlikumat publikut, mis tingid näidendite kirjutamise vaid lugemiseks. Oma positsioon rahva seas võideldi sellega, kui selgelt eóma arusaamu väljendati ning järelikult oli oluline osa kõnekunstil. Oluline oli teiste seisukohti kummutuda ja neid oma seisukohtade õigsuses veenda
ning töötas lava ettevalmistajana, puussepa ametis. Sealt ilmselt ta armuski teatrisse ning ka tema näitleja oskus avastati peagi. Ta õppis oma vabal ajal Kreeka draamat, täpsealt Menanderi komöödiaid. Ta õpingud kandsid vilja ning ta lavastas oma tööd 205-184 a eKr. Plautus saavutas suure populaarsuse publiku hulgas, üksnes tema nimi oli kvaliteet kaubamärgiks teatri edule. Ta kopeeris tihti Kreeka näitekirjandust sõna-sõnalt ning mugandas seda kohalikule Rooma publikule. Tema näidendid mõjusid tuevamalt ja paremini mängides kui lugedes. Tihti sokeeris oma vurlesksustega peenemaitselist publikut. Plautus ja Rooma ühiskonna jumalad Plautust on süüdistatud avaliku jumalate pilkamise eest. Iga karakter keda kujutati oli võrreldav jumalaga. Nii kiidusõnad kui ka laim mingi karakteri vastu peegeldus ka otsejoones mõne jumala pihta. Samuti võrreldi surelikku naist jumalaga ning tihti eelistati naise armastust jumala omale.
1839.aastal esines Faehlmann Õpetatud Eesti liikumise algupoolel. Pärast 1870. a-t astus ta Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai sobingusse mõisnikega ning muutus rahvusliku alguse rahvuseepose koostamise mõte. liikumise võitleva, demokraatliku suuna ja selle Tutvustamaks rahvusvaheliselt eestlase pärimusi, juhi C. R. Jakobsoni avalikuks vaenlaseks. Jannsen avaldas Faehlmann saksa keeles 8 tõlkis-mugandas enam kui 200 juttu. 1880. aastal rahvaluuleainelist müüti: "Emajõe sünd", jäe Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem "Vanemuise laul", "Keelte keetmine", "Koit ja 13. juulil 1890 Tartus. Hämarik", "Loomine", "Vanemuise kosjaskäik", Endla järv ja Juta" ning "Vanemuise lahkumine". 3. Kreutzwald , Friedrich Reinhold Faehlmann on kirjutanud ka luuletusi.
õukonnas"(ränne ajast tagasi). 9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj. Prantsuse kirjanduse suurteos. Loomaeepos: loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. Teost läbib sotsiaalne satiir. Loomades ja nende seiklustes peegeldub ühiskonnasuhteid(sageli humoorikalt). Saksakeelsest tõlkest "Rebane Reineke" mugandas Goethe om eepose, Goethet omakorda Kreutzwald ("Reinuvader Rebane"). Vagantide luule Vagantideks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihtipeale sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppevaheaegadel vaeseid skolaare(üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida
Augustuse rikas sõber Maecenas võttis oma hoole alla noori lootust andvaid kirjamehi. Tema nimest tuleneb metseen ehk rikas kultuuritoetaja. Astronoom Ptolemaios lõi maakeskse maailmapildi. Teater Ei olnud nii populaarne kui Kreekas. Teatri etendused tegelesid peamiselt rahva naerutamise ja lõbustamisega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Näidendites hakati kasutama ka naisnäitlejaid. Kuulsaim Rooma näitekirjanik oli Plautus, kes mugandas Kreeka näidendeid. Esimes ebasündsat kõnepruuki. Kõnekunsti areng Noored Rooma aristokraadid käisid tavaliselt Kreekas kõnemeeste juures õppimas. Rooma vabariigi lõpus tegutses kõnemees Cicero. Ta sai kuulsaks oma hiilgavate kohtukõnedega. Ajaloo kirjutus Roomlased tegid esimesi katseid oma ajalugu üles kirjutada III saj. e.Kr. need teosed pole säilinud. Caesar oli ka tuntud ajaloo kirjutada. ,,Märkmeid Gallia sõjast". Caesar õigustab oma tegusid ja vaikib maha halvad asjad
Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit PLAUTUST ning TERENTIUST. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad. PLAUTUSELT on säilinud 20 näidendit, põhiliselt tõlkis ja mugandas. Kirjutas komöödiaid nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma elu ja kommetega. Tegelased aredad tüübid: Nende hulgas hooplev sõdur, ihnur, parasiit. Tema näidendid mõjuvad paremini mängides kui lugedes. Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori TERENTIUS. Parem haridus. Säilinud 6 komöödiat, sisaldavad vähem vihjeid kohalikele oludele, süzeed ja dialoog universaalsemad 60
Taara omaks, Fahelman üritas isegi tõestada et Taaraga olid muistsed eestlased jõudnud monoteismini. Mõlemad seostasid Taarat Tartuga kui „vana õnnistatud Taara paik“. 19. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik
Humanistidele ei meeldinud ahistavad kirikudogmad ja seisuslikud normid või maise võimu normid. Humanistlikud ideed kajastusid ka selle aja kirjanduses. Reformatsioon Reformatsioonile järgnenud ususõjad 16. sajandil ahistasid renessanssi Prantsusmaal. Protestantlike usupuhastuslik ind tõi kaasa uusi dogmasid ehk jumalikke ettemääratuse ideid, mis inimvabaduse ideaalile ja humanistlikele vaadetele vastandusid. Reformatsiooni tulemusena tõlkis Piibli saksa keelde, mugandas saksa keelde ladinakeelseid kirikulaule ning lõi talupoegade võitluslaule. Lisaks lõi ta veel lauakõnesid. 15. Thomas More ja “Utoopia” Thomas More Thomas More sündis Londonis. Ta polnud vaimulik. Juba noores eas oli seotud poliitikaga, mis sai talle ka saatuslikuks. More'ile ei meeldinud, et Henry VIII ei allu Rooma paavstile, mistõttu vastuolud viisidki ta tapalavale. Thomas More on 15-16. sajandi humanist ja Erasmuse sõber. Utoopia
avaldamata jäänud lõbus sõdurifarss ,,Õlleretk Schleusingenis", Kivi parim täispikk komöödia pärast ,,Nõmmekingseppi". Sama viljaka aasta tulemuseks oli ka kaks ulatuslikku luuletsüklit, millest üks ilmus luulekoguna ,,Kanarbikumaa" ja teine ajakirja ,,Kirjallinen Kuukauslehti" veegudel, need luulesarjad tõstavad Kivi aastakümne kolmandaks suureks lüürikuks Oksase ja Suonio kõrvale ja neist möödagi. Neil on tihe rütm ja enamasti lõppriimita luulevormis, mugandas omapäraselt antiikaja värsiehitust. Tema luules ei esine kuigi palju programmiliselt isamaalisi tekste, erinevalt Suoniost on tal harva puht isiklikku armastusluulet või rahvalaulu laadis salme. Selgelt isamaalisi luuletusi on Kivil vaid üks, ,,Soomemaa" Suurem osa Kivi luulest on jutustav ja kirjeldav. Paljudele luuletustele on andnud ainet kodukandi loodus, sageli kirjeldatakse luuletustes mõnd sündmust, inimsaatust või tervet paikkonda.
Selles loos jagab ikka ka manitsusi, jutu mõte, et talupoeg peab armastama oma isandat, olema töökas, hoiduma joomast. Tegelaskujude kõnepruuk on värvikas - see eristab teda varasematest didaktilistest jutustustest. Ajaviite algusesse paigutatud ka kuus valmi, mis on laenatud. Aasta hiljem ilmub raamat ,,Villem Naavi elupäivad" - karskust propageeriv jutt. Aluseks sellelel Shveitsi kirjanik Zschokke ja tema teos ,,viinakatk". M. mugandas selle eesti oludesse. Sama teos aluseks ka Kreutzwaldil 1840 ilmunud teosele ,,Viinakatk". Omas ajas kirjanikuna (2 põhiteost) saavutas küllalt suure tuntuse. Haritud literaadid tunnustasid igati tema toeseid. Nt Kreutzwad annab 1838 ,,Ajaviite..." kohta väga suurepärase hinnangu, sesades selle lausa esimeseks. Otto Wilhelm Masing 1763-1832 Ema oli aadlisoost, isa eestlane. Sai saksamaal teoloogilise hariduse. Mõistis ka klassikalisi keeli - ladina, kreeka
ta nüüd taaselustas. Sakslaste poolt kästi sel organisatsioonil 1918. aasta märtsis laiali minna, kuid osava nõksuga õnnestus Pitkal Omakaitse säilitada ta võttis sellesse hulga kohalikke sakslasi, nimetas organisatsiooni Bürgerwehr'iks ja laskis selle etteotsa valida sakslase, jäädes ise abiesimeheks. Sama aasta 11. novembril, kui Saksa okupatsioonivõim oli lagunemas, moodustati Burgerwehri eestlastest liikmetesi Eesti Kaitse Liit, milline nimi mugandas peagi ka ametlikus kirjapildis Kaitseliiduks. J. Pitka valiti vastloodud kaitseliidu juhatuse esimeheks ja kindralmajor E. Põdder ülemaks. Juba vabadussõja esimesel päeval, 28. novembril 1918 sõitis Pitka improviseeritud soomusrongiga Narva rindele. Järgnevalt oli ta tegev nii soomusrongide kui ka soomusautode ehitamisel, meeskondadega komplekteerimisel ja rindele saatmisel. J. Pitka põhitööks sai aga EV sõjalaevastiku organiseerimine, mille esialgu väheste
Tsistertslaste ordu esialgne vaimustus hääbus, hakati kasutama talupoegi, jaguneti täismunkadeks ja poolmunkadeks. Üha enam hakati sarnanema benediktiini kloostriga. Lisaks neile kujunes ka mitmeid teisi kloostreid. Kaks tuntumat kerjusmunga ordut olid Frantsisklased ja Dominiiklased. Frantsisklased olid Franciscuse järgijad, tal ei olnud küll ideed oma kloostrit asutada aga ta leidis endale palju järgijaid. Ketserlikest liikumistest ta palju ei erinenud, aga kirik mugandas ta ametlikuks liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad, teised rajasid kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse levitamine paganate ja islamlaste hulgas, 1216a Dominiiklaste ordu sai ametlikuks, neid kutsuti jutustajavendadeks ja mustadeks-vendadeks. Kuna nende põhiline tegevus oli
Caecius III kirjutas üles senatikõnesid ning koostas ka oma vanasõnakogumiku, millest osad on meieni jõudnud ka tänapäeval. Saturnuse värss – roomlaste kahepoolne värss, kummalgi pool kaks või kolm rõhku Atellaan – improvisatsiooniline olustikuteemaline jant Atellast, tegelasteks koomilised tüübid; jättis jälje rooma komöödiale. Varane Rooma kirjandus Arhailine kirjandus algas 3 saj eKr kreeklasest orja Livius Andronicuse tekstidega. Mugandas ja tõlkis Kreeka tekste, nt „Odüsseia“. Triumf – võidulaul, mis on pühendatud väepealikele, olümpiavõitjatele. Esitasid sõdurid, tehti ka võitjate pilkamist. Kontaminatsioon – mitme alusteksti kokkusulatamisel uue teose loomine Rooma teatris kaotati koor ja tantsulava, alguses ei kasutatud maske. Näitlejateks olid orjad ja vabakslastud, esitati liigendatud etendused. Komöödiad, naeruvääristati kreeklasi. Pantomiimid. Lugemisdraamad. Demeter
Vabameelne mõtlemine viis Euroopa 16.saj algul suurte ühiskondlike vapustusteni. Saksamaal kasvas rahulolematus katoliku kirikuga, mis viis reformatsioonini 1517, mille tulemusena tekkis protestantlik kirik. Usuhullus küll kasvas, aga see polnud mingil moel kooskõlas renessansi vabaduse ideaali ja vabameelsusega. Humanistid taunisid fanatismi. Lutherile oli oluline, et igaüks jõuaks otse piibli kaudu jumalaga suhtluseni seega oli vaja emakeelset pühakirja. Luther mugandas saksa keelde ladinakeelseid kirikulaule. Tema luuletustest on kuulsaim ,,Üks kindel linn ja varjupaik", mis sai saksa talupoegade võitluslauluks nende sõjas rõhujate vastu. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja liigseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis tundma seal klassikalist kultuuri. Seejärel õppis usuteadust Pariisis. Nagu enamik humaniste, kirjutas ladina keeles
19. sajandi alguses olid menukad minstrel show'd tahmatud nägudega inimesed esitasid neegrite laule. Veel esitati burleske labased, naerutavad. Sajandi lõpuks said populaarseks vodevillid viisakama maitsega kui eelmised. Need vormid taganesid kino ja raadio mõju ees. Neid teatrivorme iseloomustas kolmevaatuslik vaba ülesehitus, nende järglastena võib näha revüüd ja läbikomponeeritud muusikali. Eksisteeris ka tõsisem teater, see mugandas melodraamasid ja menuromaane Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Tähtsad olid näitlejad, sageli imporditi näitlejaid Inglismaalt ja Iirimaalt. David Belasco (1853 1931) lavastaja, näitleja, dramaturg. Kõige olulisem New Yorgi teatrimees. Kirjutas Brodwayle üle saja näidendi, lõi mitmeid teatreid ja juhtis neid. Tema tähtsus tõi Ameerikasse uut laadi naturalismi, tähtsustas lavastuses pisimaidki detaile. 19
Suure mõjuga, kuigi mitte niivõrd keskne tegelane. Lõpetas ,,Kalevipoja". Oli veel ajalehe ,,Das Inland" tegevuse juurde. Looming Pealmiselt oli see kasvatusliku sisuga, eelkõige arstiteaduse tõttu. Eesmärk lugejaid põllumajanduse, tervishoiu, maailma, loodusnähtuste suhtes harida. Nt väljaanne ,,Sipelgas", ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ,,kodutohter". Siis veel ,,Viinakatk", ,,Kilplased" ja ,,Reinuvader rebane" tõlkis ja mugandas need eesti keelde. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" töödeldud jutud ja muistendid. 1853 valmis algne ,,Kalevipoeg, täiustatud teos koos saksakeelse tõlkega 1857 aastal. Umbes 19000 värsirida. Oli veendunud, et suuliselt oli see eepos olemas olnud. Uurijad seda seisukohta ei jaga. Ühendas oma suva järgi. Ette heidetud, et värsivorm pole sobiv ja sisu poolest lõtv. Kalevipoja tähtsus rahva eneseteadvuse tõus, väärtustas eesti keelt ja kultuuri
annaabi.ee 
