· Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist. · Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. · Esiku-teonärv on närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. · Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; · Uitnärv annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. · Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt Peaaju ja seljaaju · Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. · Piklikajus paiknevad südametegevuse ja hingamise reflektoorsed keskused. · Väikeaju koordineerib lihaste tegevuse järjekorda. · Peaaju ülejäänud osad on: vaheaju, keskaju, sild.
novapdf.com) Raamatud Beebisid arendavad raamatud Kognitiivselt arendavad raamatud Raamatutegelaste ja –sündmustiku jäljendamine You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Mänguasjad Vastusevõimelised mänguasjad Motoorselt arendavad mänguasjad You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Kognitiivselt arendavad mänguasjad Taju Mõtlemine Loovus You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Kognitiivselt arendavad mänguasjad (2)
XIX. sajandilt toimusid suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused tekisid vajaduse inimese arenguprotsesside parem tundmaõppimise järele. Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920. aastateks teiste psühholoogia distsipliinide kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin. Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamuste kõrval, käesolevas referaadis käsitletakse Piaget, Gibsoni tajuteooriaid. Samuti Butterworth-Harris'i õpikus olevaid materjaale, mis on antud referaadi jaoks peaallikas. 1. EELARVAMUSED Varase nägemistaju olemuse üle on olnud vaieldused juba ammust ajast. Pikka aega püsis filosoofiline arusaam, mis ilmnes nii prantsuse filoosofi Jean Jeaques Rousseau kui ka 18
rahustamiseks võivad nad intensiivselt pöialt imeda, end küljelt küljele kõigutada, oma pead kiigutada või vastu voodit prõmmida. Ei suuda rahulikult paigal püsida, ta suundub pidevalt ühelt tegevuselt teisele, tema tegevuse eesmärgid vahelduvad ootamatult ja kiiresti, ta ei suuda endale iseseisvalt kestvamat huvitavat tegevust leida. Vaatamata väljendunud motoorsele üliaktiivsusele on need lapsed sageli motoorselt kohmakad, seetõttu esineb suur traumade oht. Liigutuste koordinatsiooni ja kõne areng on sageli hilinenud. Korraharjumuste ja igapäevaste rutiinide harjutamine kulgeb vaevaliselt. Hüperaktiivsele väikelapsele tekitavad igapäevased tegevused nagu söömine, riietumine, magamaminek, lasteaias käimine tihti riidusid. Ent just igapäevaste tegevuste õppimise kaudu laps areneb ning ta saab teadmise, et tuleb tulevikus ise toime.
Refleksikaar Neuraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Autonoomne refleksikaar – mõjutab siseorganeid Somaatiline refleksikaar – mõjutab lihaseid Põlverefleks 1. Ärrituse vastuvõtmine närviraku poolt 2. Erutuse liikumine seljaajju 3. Erutuse ülekanne sensoorselt närvirakult motoorsele närvirakule 4. Erutuse ülekanne motoorselt närvirakult lihasele 5. Lihase kokkutõmme Närvisüsteemi häired Närvisüsteemi kahjustatavateks teguriteks on näiteks alkohol, narkootikumid jt teised mürgid, traumad, pärilikkus, nakkused ja vananemine Kesknärvisüsteemi haigusteks on: entsefaliit .e. ajupõletik, lastehalvatus .e. poliomüeliit, Dementus, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, epilepsia .e. langetõbi, insult, selgroovigastused Piirdenärvisüsteemi haigusteks on ka kaasasündinud ja omandatud
Pereliikmetel vastastikune ülalpidamiskohustus täisealistel esismese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel sugulastel, st ka vanavanematel ja lapselastel. Õigus vanaduspenionile on isikule, kes on saanud 63-aastaseks ning kellel on vähemalt 15.aastat Eestis töötanud pensionistaazi Vanavanemate mõju lapse arengule Koduse kasvukeskkonna mõju uuring o Vanaema tegeleb alpsega- lapsel parem kõne o Vanaisa tegeleb lapsega-laps vaimselt ja motoorselt intelligentsem Vanavanemate stiilid (M.S.Smith'i järgi) Formal style- ametlik ehk formaalne o Järgivad kindlaid piirjooni lapsevanema ja vanavanema vahel o ,,mian olen om alapsed juba suureks kasvatanud" o Ametlikud, kauged, manitsevad didaktilised ning iseenda elukogemust rõhutavad Fun seeker style- rõõmu pärast vanavanem o Vanavanema roll kui tõelise kingituse nautimine
Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi - vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli, töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega. ATH LAPS JA KOOL Nooremas koolieas on ATH-ga lapsed võrreldes teiste eakaaslastega motoorselt tunduvalt aktiivsemad, seda nii struktureeritud kui vabas tegevuses. Nad on vähem orienteeritud tulemusele, neil on suuri raskusi kestvat vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritamisel. Neil on raske keskenduda rohkem kui ühele stiimulile korraga, seetõttu vajavad nad eakaaslastest rohkem välist organiseerivat abi. Suhetes eakaaslastega tekivad sageli konfliktid, kuna ATHga lapsed ei suuda kinni pidada kokkulepitud mängureeglitest, käituvad väga
eesmisi, tagumisi ja külgmisi sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste sarvede vahele, tagumised tagumiste sarvede vahele, külgmised eesmiste ja tagumiste vahele. Need, mis juhivad infot peaajust seljaaju suunas, on alanevad- destsentreeruvad.. Vastupidi on ülenevad astsenteeruvad. Ülenevad juhteteed juhivad tundlikkust seljaaju siseselt alumistelt segmentidelt kõrgemale jäävate suunas. Need paiknevad tagumistes ja osalt ka külgmistes sammastes. Alanevad juhteteed juhivad motoorselt närviipulsse, motoorikat – peaajust seljaajju ja seljaajust allapoole. Nemad paiknevad eesmistes ja osalt külgmistes sammastes. Puutetundlikkus: nahk võtab erutuse vastu, erutus läheb sensoorsetele närvikiududele. Esimese neuroni keha. Tagumiste juurte kaudu siseneb tundlikkus tagumistesse sarvedesse. Teise neuroni keha. Edasi juhitakse tundlikkus mööda ülenevaid juhteteid peaajju, talamusse (nägemiskühmudesse). Kolmanda neuroni jätked lähevad peaajukoorde
· Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal. Suitsetamine I trimestri jooksul suurendab väärarendite esinemist. · Narkootikumide tarvitamine pidurdab loote kasvu. Häirub sotsiaalne koostöövõime lapsega · FAS ja psühhomotoorsed häired: tajumishäired, motoorselt rahutu, kohaneb ühiseluga halvasti, koordinatsioonihäired. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli). Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul 8
huviga. Üllatused ja avastused, mida värvidega mängides kogetakse, võivad olla tervendava mõjuga ning on enamasti emotsionaalselt positiivsed. Antud tegevuses on loomeprotsessil suurem tähtsus kui valmival teosel. Eesmärk on lasta lapsel end tegevuses tunnetada, tegevuse kaudu uusi oskusi kogeda ja leida seda, mis seni varjul olnud. Puuetega lastel on sageli raskusi eneseväljendamisega. Autistid ei kontakteeru õpetajaga, ei taha osaleda tegevuses. Vaimse puudega lapsed on ka motoorselt kohmakad ega taha sellepärast käelistes tegevustes osaleda. Kunstiharjutuste kaudu on võimalik arendada nende loovust; spontaansust, empaatiat, suhtlemisoskust, loomisrõõmu, keskendumisvõimet, enesekindlust. Kunstiharjutused toetavad eneseavastamist, stressi maandamist, esinemisjulgust. Värvimängu võib läbi viia igal ajal. Kui sellega tegeldakse esimest korda, tuleb sellest lastele enne tegeluse algust rääkida: otsida ümbrusest värve, nimetada neid, juhtida
maitsetundlikkust 6 X N vagus Sulcus Foramen jugulare Sensoorsed kiud algavad (samuti kui IX närvil) Nucl ambiguus (branhiomotoorsed 4. ja järgnevate posterolateralis, ganglion superius et inferius'est. Ganglion kiud) innerveerib motoorselt 4. ja vistseraalkaarte närv, IX närvist allpool superius paikneb foramen jugulares, ganglion järgnevate vistseraalkaarte lihaseid millele on arengus inferius 1. ja 2. kaelalüli ristijätke ees ja pehmesuulae, neelu ja KÕIKI kõri lisandunud intestinaalosa, tõenäoliselt kuulub intestinaalosa juurde. lihaseid.
esile kutsunud ärrituse tugevusest Refraktaarsus erutuvuse puudumine või alanemine aktsioonipotentsiaali ajal, seotud membraani Na kanalite inaktivatsiooniga Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis erutuse levik on u 1000x aeglasem kui närvikius, erutuse levik on ühesuunaline närvilt lihasele, erutuse ülekanne tekib keemilise mediaatoraine atsetüülkoliini vahendusel. Erutuse ülekandeprotsessi motoorselt närvikiult skeletilihaskiududele võib kujutada järgmiste elektriliste ja keemiliste nähtuste ahelana: *Elektriline- 1) Närviimpulsi saabumine aksoni terminaali; 2)Atsetüülkoliini vabanemine närvilõpmest sünapsipilusse. *Keemiline- Atestüülkoliini reaktsioon kolinoretseptoritega. *Elektriline a)Postsünaptilise membraani ioonkanalite avanemine; b)Lihaskiu lõpp-plaadi potentsiaali teke;
nahapiirkonda. Alumine haru, alalõuanärv, innerveerib alalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda. VI Eemaldajanärv VII Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. VIII Esiku-teonärv on aferentne närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. IX Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; sensoorselt neeluseina ja suulaemandleid ning keele tagaosa maitsmispungi. X Uitnärv koosneb parasümpaatilistest närvikiududest. Annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni. XI Lisanärv XII Keelealune närv innerveerib keelt motoorselt. Peaaju vaskulaarsed haigused. Ajusiseste veresoonte kahjustused (nt vaskulaarne parkinson, vaskulaarne dementsus…) Teadvusehäired. Dementsus.
· Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal. Suitsetamine I trimestri jooksul suurendab väärarendite esinemist. · Narkootikumide tarvitamine pidurdab loote kasvu. Häirub sotsiaalne koostöövõime lapsega · FAS ja psühhomotoorsed häired: tajumishäired, motoorselt rahutu, kohaneb ühiseluga halvasti, koordinatsioonihäired. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli). Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul
(Haigused ja... 2007). Suuremal osal enneaegsetel või väga väikese sünnikaaluga lastel esineb PCI-d siiski harva. Sagedasemad on kerged motoorsed häired jäme- ja peenmotoorses koordinatsioonis, visuaal- motoorsetes oskustes, neuromtoorsetes võimetes ja psühhomotoorses arengus. Häired avalduvad kohmakuses ja arengulistes koordinatsioonihäiretes, mis võivad siiski mõjutada lapse individuaalset arengut (Utsal, 2006). Vaimse arengu peetusega lapsed arenevad sageli motoorselt normaalselt ja teisalt võib motoorse arengu mahajäämus toimuda neuroloogilistel põhjustel, mis ei puuduta intellekti (Tiko, 2006:9). Edaspidine lapse perioodiliste läbivaatuste sagedus sõltubki tema kasvu ja arengu iseärasustest, kaasuvatest tervisehäiretest ja haigustest, samuti pärilike, pre- ja perinataalsete ning sotsiaalsete riskitegurite olemasolust (Oona 2007). Enneaegse lapse areng võib olla aeglasem, normaalne, kiirenenud või mosaiikne. Tuntud
aita last sotsiaalsete kontaktide loomisel ja hoidmisel. Tee lapsega koos läbi neid sotsiaalseid olukordi. Seleta, kuidas teiste lastega suheldakse; teavita last eelseisvast väljaminekust (nt külla, arsti juurde vms). Katseta ja leia oma lapsele sobiv etteteatamise aeg; varu kõikideks tegevusteks piisavalt aega. Nooremas koolieas on hüperaktiivsed lapsed võrreldes teiste eakaaslastega motoorselt tunduvalt aktiivsemad, seda nii struktureeritud kui vabas tegevuses. Nad on vähem orienteeritud tulemusele, neil on suuri raskusi kestvat vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritamisel. Neil on raske keskenduda rohkem kui ühele stiimulile korraga, seetõttu vajavad nad eakaaslastest rohkem välist organiseerivat abi. Suhetes eakaaslastega tekivad sageli konfliktid, kuna need lapsed ei suuda kinni pidada kokkulepitud mängureeglitest, käituvad
Kiired Võivad avalduda eri elu perioodidel Tingitud refleksid Õpitud, omandatud elujooksul Muutlikud Võivad kaduda Refleksikaar*- neutraalne teekond, mis kontrollib refleksitoimet. 1. Autonoomsed- mõjutavad siseorganeid 2. Somaatilised- mõjutavad lihaseid Nt põlverefleks 1. Ärrituse vastuvõtmine närvirakupoolt 2. Erutuse ülekanne sensoorselt närvirakult motoorsele närvirakule 3. Erutuse liikumine seljaajju 4. Erutuse ülekanne motoorselt närvirakult lihastele 5. Lihase kokkutõmme 3.5 Kesknärvisüsteem juhib kogu keha tööd Infotöötlus toimub närvisüsteemi keskuses Peaaju Kontrollib organismi temp. Vererõhku, südametegevust, hingamist Võtab vastu ja töötleb väliskeskkonnast tulevat infot Reageerib vastavalt infole Võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi Võimaldab õppida, mäletada ja tunda Aju verevarustus
· Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal. Suitsetamine I trimestri jooksul suurendab väärarendite esinemist. · Narkootikumide tarvitamine pidurdab loote kasvu. Häirub sotsiaalne koostöövõime lapsega · FAS ja psühhomotoorsed häired: tajumishäired, motoorselt rahutu, kohaneb ühiseluga halvasti, koordinatsioonihäired. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli). Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul 8
Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi - vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli, töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega. 1.2. Ajaloolised käsitlused 1902. aastal kirjeldas briti pediaater George Still lapsi, kelle käitumist ta iseloomustas kui „käitumise kõlbelise kontrolli puudulikkust”, need lapsed olid motoorselt rahutud, pidurdamatud, ettearvamatud, puuduliku tähelepanuvõimega, tegevusest kiiret rahulolu taotlevad 5 ja kergesti ärrituvad. Still oli veendunud, et sellise käitumise kujunemises omavad rolli nii bioloogilised kui keskkondlikud tegurid. Tema avaldatud publikatsioonid olid esimesteks, mis käsitlesid tähelepanu puudulikkust ja impulsi kontrolli nõrkust iseseisvalt esineva häirena, mitte ajukahjustuse või vaimse alaarengu tagajärjena
Tegurid, mis skisoidsust põhjustavad, on selle eelduseks Nende skisoidsete joonte tekkimisel on olulised ka sünnipärased eeldused. Soodumus on väga tundlikel lastel. Kui lapse tundlikkus on ülikõrge, siis nad vajavad distantsi enda ja maailma vahele. Kõike tuntakse liiga tugevalt, valjult. Selleks, et maailmaga toime tulla, luuakse distants enda ja maailma vahele. See on nagu kaitse ärrituste tulva vastu. Teine kaasasündinud põhjus on see, kui laps on motoorselt aktiivne, agressiivne, liikuv. Seal on põhjus selles, et selliseid lapse keelatakse, käsitakse, noomitatakse, karistatakse keskmisest märksa sagedamini. Nad kohtavad sagedasti tõrjuvat hoiakut. See tekitab umbusalduse maailma vastu. Seetõttu tõmbutakse endasse ja sellest võib kujuneda iseloomujoon. Samuti võivad skisoidsust põhjustada kehalised puuded ja see, kui ei ole tegemist oodatud lapsega. Keskkonnategurid, mis skisoidsust tekitavad, on olulisemad ja need sõltuvad inimesest
asendamine, häälikute vastastikune asendamine, häälikute moonutamine. lapse artikulatsiooniaparaadi arengut silmas pidades on substituutide kasutamine ja nende dünaamika keele häälikusüsteemi suunas seaduspärane nähtus. Normaalse arengu korral on substituudid ja normikohased häälikud akustiliselt küllaltki erinevad, häälduskoha poolest aga lähedased. Hälbelise arengu korral on aga substituudid kõlalt õigele häälikule lähedased,motoorselt aga oluliselt erinevad, nt uvulaarne r, lateraalne s. Eesti laste hääldamist iseloomustab: Häälik ei tule kasutusele sõna kõikides positsioonides. reeglina on hääliku hääldamine kergem lihthäälikuna, raskem häälikuõhendeis, kus ta võib esialgu puududa. Esineb kõla, moodustuskoha ja -viisi poolest sarnaste häälikute asendamist ja segistamist., häälikute järjekorra muutmist, ärajätmist. Väikelaste kõnele on iseloomulik palatalisatsioon ja üldine ebaselgus. sageli
Tegurid, mis skisoidsust põhjustavad, on selle eelduseks Nende skisoidsete joonte tekkimisel on olulised ka sünnipärased eeldused. Soodumus on väga tundlikel lastel. Kui lapse tundlikkus on ülikõrge, siis nad vajavad distantsi enda ja maailma vahele. Kõike tuntakse liiga tugevalt, valjult. Selleks, et maailmaga toime tulla, luuakse distants enda ja maailma vahele. See on nagu kaitse ärrituste tulva vastu. Teine kaasasündinud põhjus on see, kui laps on motoorselt aktiivne, agressiivne, liikuv. Seal on põhjus selles, et selliseid lapse keelatakse, käsitakse, noomitatakse, karistatakse keskmisest märksa sagedamini. Nad kohtavad sagedasti tõrjuvat hoiakut. See tekitab umbusalduse maailma vastu. Seetõttu tõmbutakse endasse ja sellest võib kujuneda iseloomujoon. Samuti võivad skisoidsust põhjustada kehalised puuded ja see, kui ei ole tegemist oodatud lapsega. Keskkonnategurid, mis skisoidsust tekitavad, on olulisemad ja need sõltuvad inimesest
carotis communist alla, ühineb C2-3-st lähtuva radix inferioriga, moodustub kaelasilmus ansa cervicalis, mille harud (4 tk) innerveerivad neid lihaseid. B) M. thyrohyoideus saab XII närvilt otsese haru 3. Ramus geniohyoideus m. geniohyoideusele 4 Hüpoglossusekiududega harud e tõelised hüpoglossuseharud (pärinevad hüpoglossuse tuumast): 1. Rami linguales innerveerivad motoorselt keele lihaseid: m. genioglossus, m. hyoglossus, m. styloglossus, m. longitudinalis superior et inferior, m. transversus linguae, m. verticalis linguae, esineb anastomoos V närvi n. lingualisega, mille kaudu rr. linguales saavad propriotseptiivseid (tunnetuslikud, kuidas keha ruumis paikneb ja mis liigutusi teeb) kiude. XII närvi ühepoolsel kahjustusel kaldub keel nõrgemale poolele, sest kahjustumata poole m. genioglossus töötab tugevamini. M
(Meyer, 1998, lk lk 47) 1.5 Tegevused, mis nõuavad vasakukäelistelt rohkem aega Üldiselt vasakukäeliste puhul valmistab kõige enam raskusi algklassides kirjutama õppimine ning erinevad käsitööga seotud ülesanded. Kirjutamisraskused tulenevad vasakukäeliste laste füsioloogilisest eripärast, sest traditsiooniline kirjutamine ei arvesta vasakukäeliste laste liigutuste sooritamise loomupärasust ja kirjutamise suunda. Vasakukäelised on motoorselt kohmakad ning käelistes tegevustes vajavad individuaalset juhendamist. (Kula, Õpetajateleht, 2007) Üks põhjus, miks kirjatehnika valmistab raskusi on just nimelt see, et kirjutama õpetamisel lähtub õpetaja paremakäeliste kirjutama õpetamise metoodikast. Teiseks ei ole lapse käsi veel 10 piisavalt arenenud (randme-, kämbla-ja sõrmeluude luustumine ei ole lõppenud), seetõttu
Teised kannatavad ja kui tal on see agresiivsus möödas, siis ta ei tunne erilist südametunnistuspiina ka. Tegurid, mis skisoidsust põhjustavad, on selle eelduseks Nende skisoidsete joonte tekkimisel on olulised ka sünnipärased eeldused. Soodumus on väga tundlikel lastel. Kui lapse tundlikkus on ülikõrge, siis nad vajavad distantsi enda ja maailma vahele. Kõike tuntakse liiga tugevalt, valjult. Teine kaasasündinud põhjus on see, kui laps on motoorselt aktiivne, agressiivne, liikuv. Seal on põhjus selles, et selliseid lapse keelatakse, käsitakse, noomitatakse, karistatakse keskmisest märksa sagedamini. Nad kohtavad sagedasti tõrjuvat hoiakut. See tekitab umbusalduse maailma vastu. Seetõttu tõmbutakse endasse. Samuti võivad skisoidsust põhjustada kehalised puuded ja see, kui ei ole tegemist oodatud lapsega. Keskkonnategurid, mis skisoidsust tekitavad, on olulisemad ja need sõltuvad inimesest. Igal
Sellel perioodil võib aktsiooniopotentsiaal tekkida ka alaläviärrituse tingimustes. Positiivse järelpotentsiaaliga langeb kokku erutuvuse langus e subnormaalne faas (motoorses närvikius ~50 ms), kus aktsioonipotentsiaal tekib üleläviärrituse tingimustes. Refraktaarsusperioodi kestus määrab erutuslainete (närvikius närviimpulsside) sageduse, mida lühem on refraktaarsusperiood, seda rohkem erutusimpulsse võib antud rakk juhtida, s.o seda suurem on tema labiilsus. Erutuse ülekanne motoorselt närvilt lihasele toimub neuromuskulaarsete sünapsite (spetsiifilised struktuurid) vahendusel. Sünapsid jagunevad keemilisteks ja elektrilisteks. Neuromuskulaarne sünaps on keemiline sünaps, kus erutuse ülekanne toimub motoorselt värvilt skeletilihaskiududele keemilise vahendusaine (mediaatoraine) atsetüülkoliini vahendusel. Atsetüülkoliini vabanemine toimub eelkõige presünaptilise membraani aktiivsetelt punktidelt
füsioloogilisi, sensoorseid, motoorseid ning tähelepanu ja meeleoluga seotud protsesse. Häire tõttu on lapsel raske saavutada ja säilitada rahulikku, aktiivset ja positiivse meeleoluga seisundit. Jaguneb: ülitundlik regulatsioonihäire- reageerib liiga tugeva hirmu ja ettevaatusega; passiivne regulatsioonihäire- kas endassetõmbunud või enesekeskne käitumine elades vaid oma maailmas, vältides suhtlust välismaailmaga; motoorselt organiseerimata- ei suuda ravisituatsioonides kontrollida oma liigutusi ja käitumist; muud regulatsioonihäired- kolme eelneva segatüüp Unehäire- magamajäämise või une säilitamise raskus. Kaasuvalt võimetus iseseisvalt rahuneda. Söömishäire- ei reguleeri söömist füsioloogilise nälja- ja küllusetunde järgi, võib olla raske omaks võtta regulaarset söömisharjumust, mis tagaks küllaldase ja sobiva toiduhulga. 6-35%väikelastest
arvamustega järgi(ikka modernsed). Põhiseadus ja perekonnaseadus: pereliikmetel vastastikune ülalpidamiskohustus täisealistel esimese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel sugulastel (st ka vanavanaema ja lapselaps) Õigus vanaduspensionie on isikul, kes on saanud 63-aastaseks ning kellel on vähemalt 15 aasta eestis töötanud pensionistaaži. Vanavanemate mõju lapse arengule: *vanaema tegeleb lapselapsega → kõne areneb paremini *vanaisa tegeleb lapselapsega →laps vaimselt ja motoorselt intelligentsem koduse kasvukeskkonna mõju uuring (2001) Vanavanemate stiilid: formaalne ehk ametlik – järgivad kindlaid piirjooni lapsevanema ja vanavanema vahel, „mina olen oma lapsed juba üles kasvatanud“, ametlikud, kauged, manitsevalt, didaktiliselt ning iseenda elukogemusest rõhutavad fun seeker –rõõmu pärast vanavanem: vanavanema rolli kui tõelise kingituse nautimine; tunnevad uhkust ja rõõmu oma lapselapsest, kelle arengut ....
jäeti) ◦ Baillargeoni (1991) – imikud eristavad nähtamatust ja haihtumist ▪ nt kaks mängujänest, üks pikkade, teine lühikeste kõrvadega, pandi majas liikuma, pikka oli aknast näha, lühikest polnud, kui pikk välja tuli teiselt poolt, siis lapsed polnud üllatunud, sest teda oli vahepeal näha, aga lühikese puhul olid üllatunud ◦ lapsed ei otsi peidetud asju, sest see on motoorselt liiga keeruline (raskused haaramisel) ehk on ümber lükkatud Piaget' teooria, et viga on kognitiivses arengus, samuti omab mõju laste mälu piiratus, kuni 12-kuused suudavad meeles pidada kuni 3 sek, üle aastased juba kuni 12 sekundit ◦ Piaget' teooriast peab siiani paika tegevusjadade kordamine ning pidev areng nende tegevusjadade pikkuses ja keerulisuses, objektidega manipuleerimine
VII Näonärv (MS) Valdavalt motoorne, innerveerib miimilisi lihaseid. Selles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest ning parasümp. kiude pisaranäärmesse, lõuaalusesse ja keelealusesse süljenäärmesse. VIII Esiku-teonärv (S) Selle kaudu levib sisekõrvast kuulmis-, asendi- ja motoorseid impulsse. See on peamiselt aferentne närv, ent sisaldab ka eferentseid kiude. IX Keele-neelunärv (MS) Innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid, sensoorselt neeluseina ja suulaemandleid ning keele tagaosa maitsmispungi. Kõrvasüljenäärmesse suudnuvad parasümpaatilised kiud saavad alguse keele-neelunärvist. X Uitnärv (MS) Peamiselt parasümpaatilistest kiududest innerveerivad pea kogu vegetatiivset osa. Motoorsed innerveerivad kõri, neelu alumisi lihaseid. Sensoorsed toovad erutusi välisest kuulmekäigust, neelust, kõrist. XI Lisanärv (M)
Kui tegemist on õpetamatusega, kui 7aastane laps jõuab kooli ja muidu on tubli ja tore ja siiamaani oma arengus kenasti edasi läinud, muud oskused eakohasel tasemel, siis need lapsed on kiiresti õpetatavad. Alguses rohkem vaeva näha ja edasi peaks minema suhteliselt hästi. Kui last ei ole õpetatud, ei ole SÕR. Oluline on see, et õpivilumused on kvalitatiivset laadi. Kvaliteedis on erinevus. Aeglus võib lapse õppimist mõjutada, aga puhtalt aeglus pole SÕR. Ka need lapsed, kes motoorselt kirjutavad väga aeglaselt, kui see on ainus probleem, see ei tähenda SÕR. Peab olema kvaliteedi probleem – lapsel on raske aru saada, mida ja kuidas kirjutama peab, kuidas lugedes sõna kokku saada. Palju lapsi on selliseid, kelle psüühiline tegevus teatud valdkondades võib olla aeglasem, aga see pole SÕR. Oluline on see, et õpivilumusi tuleb õpetada ja õppida, need ei ole bioloogilise küpsemise tagajärjeks
Tegurid, mis skisoidsust põhjustavad, on selle eelduseks Nende skisoidsete joonte tekkimisel on olulised ka sünnipärased eeldused. Soodumus on väga tundlikel lastel. Kui lapse tundlikkus on ülikõrge, siis nad vajavad distantsi enda ja maailma vahele. Kõike tuntakse liiga tugevalt, valjult. Selleks, et maailmaga toime tulla, luuakse distants enda ja maailma vahele. See on nagu kaitse ärrituste tulva vastu. Teine kaasasündinud põhjus on see, kui laps on motoorselt aktiivne, agressiivne, liikuv. Seal on põhjus selles, et selliseid lapse keelatakse, käsitakse, noomitatakse, karistatakse keskmisest märksa sagedamini. Nad kohtavad sagedasti tõrjuvat hoiakut. See tekitab umbusalduse maailma vastu. Seetõttu tõmbutakse endasse ja sellest võib kujuneda iseloomujoon. Samuti võivad skisoidsust põhjustada kehalised puuded ja see, kui ei ole tegemist oodatud lapsega. Keskkonnategurid, mis skisoidsust tekitavad, on olulisemad ja need sõltuvad inimesest
Väljendusvahenditest omandab laps kõigepealt intonatsiooni. Vastavad alged ilmnevad juba lalina ajal. Ka hakkab laps mõistma kõigepealt tooni. Sõnade hääldamist tuleb vaadelda paralleelselt kahes plaanis: 1) rõhulis-rütmiliste struktuuride kui hääldusraamide omandamine; 2) häälikute artikuleerimine ning sõnade häälikkoostise omandamine. Kõne hälbelise arengu puhul on aga substituudid sageli teistsugused. Nad on kõlalt õigele häälikule lähedased, motoorselt aga oluliselt erinevad: eesti keeles näiteks uvulaarne või velaarne r, külgmine (lateraalne) s. Kirjeldatud nähtuste puhul on varajane logopeediline sekkumine igati otstarbekas ja põhjendatud, sest sellistel substituutidel on kalduvus kinnistuda. Oskus hääldada häälikut on küll eelduseks selle kasutamisele sõnades, kuid sõnade häälikkoostise omandamine allub siiski oma seaduspärasustele. Tegelikult omandatakse häälikud sõnades, mitte isoleeritult
sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest Refraktaarsus erutuvuse puudumine või alanemine aktsioonipotentsiaali ajal, seotud membraani Na kanalite inaktivatsiooniga Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis erutuse levik on u 1000x aeglasem kui närvikius, erutuse levik on ühesuunaline närvilt lihasele, erutuse ülekanne tekib keemilise mediaatoraine atsetüülkoliini vahendusel. Erutuse ülekandeprotsessi motoorselt närvikiult skeletilihaskiududele võib kujutada järgmiste elektriliste ja keemiliste nähtuste ahelana: *Elektriline- 1) Närviimpulsi saabumine aksoni terminaali; 2)Atsetüülkoliini vabanemine närvilõpmest sünapsipilusse. *Keemiline- Atestüülkoliini reaktsioon kolinoretseptoritega. *Elektriline a)Postsünaptilise membraani ioonkanalite avanemine; b)Lihaskiu lõpp-plaadi potentsiaali teke;
Kui tegemist on õpetamatusega, kui 7aastane laps jõuab kooli ja muidu on tubli ja tore ja siiamaani oma arengus kenasti edasi läinud, muud oskused eakohasel tasemel, siis need lapsed on kiiresti õpetatavad. Alguses rohkem vaeva näha ja edasi peaks minema suhteliselt hästi. Kui last ei ole õpetatud, ei ole SÕR. Oluline on see, et õpivilumuste on kvalitatiivset laadi. Kvaliteedis on erinevus. Aeglus võib lapse õppimist mõjutada, aga puhtalt aeglus pole SÕR. Ka need lapsed, kes motoorselt kirjutavad väga aeglaselt, kui see on ainus probleem, 22 Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) see ei tähenda SÕR
– akineetiline mutism • Käitumisprobleemid- häiritud nii sotsiaalne kui sex käitumine vasak-poolne kahjustus> • Orbitofrontaalne sdr.=pseudopsühhopaatiline isiksus: FS kahjustus – impulssiivne, Katatoonia – skisodel: kas stuupor (motoorika 0) w just liiga rahutu motoorselt – pidurdamatud instinktid, Lobotomia – emotsionaalselt labiilne, eufooriline, – labane, antisotsiaalne käitumine Raske luua kognitiivseid plaane, starteegiaid, et probleeme lahendada. Perseveratsioonid-
K321 = K123 K322 = K223 K332 = K233 Niisiis, arvestades kuut s¨ ummeetrilist olekut saame kokku 10 erinevat v~oimalikku m¨argiliiki. 1. K111 , kus kandja on ikooniline v~oi asi ise, objekt on f¨ uu ¨siline, t~olgendamine toimub senso-motoorselt, l¨abi otseste aistingute. 2. K121 , kus kandja on ikooniline, objekt kannab endas viidet, t~olgen- damine on endiselt aistinguline. 3. K221 , kus nii kandja ja objekt viitavad millelegi muule, subjekt toimib endiselt aistinguliselt. 4. K222 , kus nii kandja, objekt kui subjekt toimivad viiteliselt. 5. K311 , kus kandja on s¨ umbol, objekt on f¨ uu¨siline ja subjekt toimib sensoorselt
ASH-diagnoosiga lastele meeldib tavatsetakse on rühmiti laudkondades istuda, siis kindlustage, et need lapsed istuksid ennustatavus ja struktuur. vaiksemate, raskemini häiritavate lastega (isegi siis, kui nad lubavad motoorselt ülirahutu klassikaaslase kõrval istudes korralikud olla!). Esimeses ja teises kooliastmes kaasavad • Neil võib samuti esineda obsessiivseid ja paindumatuid kõne-/huvide-/ käitumismustreid. õpetajad vahel mõne vastutustundliku õpilase, kes toimib nagu „õppesemu“, istudes Nagu kõikide diagnoositud häirete puhul, ilmnevad käitumisviiside (näiteks ülalmainitute) mää- erivajadustega õpilase kõrval ja teda toetades
annaabi.ee 
