moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti karakter) ,,Don Juan" (jumalasalgaja ja elunautija karakter) Loomingu üldiseloom * kaasaja Prantsusmaa elu ja kombed * kriitiline, satiiriline * humaanne moraal ja filosoofia * karakterite psühholoogia ,,Taruffe" Klassitsistliku komöödia reeglid : * 5-vaatuseline värssteos * meelelahutus + õpetlikkus * taotleti moraalsust Päikese Kuningas MOLIÈRE (1622-1673) juristidiplom asutas teatritrupi komödiograaf, lavastaja, näitleja päikesekuninga soosing suri kopsuhaigusesse Loomingu ülevaade 1659 "Naeruväärsed eputised" 1661 "Meeste kool" 1662 "Naiste kool" 1664 "Tartuffe" 1665 "Don Juan" 1666 "Misantroop" 1668 "Ihnus"
moraali vahekord, tänapäeval eelkõige judaistliku religioosse eetika ja tavamoraali vahekord: • Mil määral peaks kumbki mõjutama juudi toimimist, kuidas saavad juudid säilitada oma eripära, elades koos "paganatega" ja aktsepteerides nende seadusi. Vaesusel pole erilist vaimset tähendust • Varanduse kogumist ei taunita. • Antisemiidid kujutavad juute omakasupüüdlike ja rahaahnetena. • Judaismi eetika ajaloos rõhutatakse isetut ja universaalset moraalsust just perioodidel, kui juutidel on vähe maiseid huvisid, mida kaitsta. • Seevastu, kui juudid on ühiskonnas heal positsioonil ja omavad võimu, kaldutakse õigustama omakasupüüdlikumat käitumist. Hoiakut maise vara suhtes iseloomustavad Talmudis neli vaatenurka • "See, kes ütleb: "minu on minu ja sinu on sinu," mõtleb nagu tavaline inimene. • "Minu on sinu ja sinu on minu," ütleb rumal. • "Minu on sinu ja sinu on sinu," ütleb suuremeelne.
Liisi Rohtsalu Moraalsed väärtused on unustusse vajumas ,, Kui mitte ükski moraalsete ideede kogum ei oleks teistest parem, siis poleks mingit mõtet eelistada tsiviliseeritud moraalsust julmale moraalsusele." (C. S. Lewis) Me kõik usume, et teatud põhimõtted on õiged ja teised mitte. Üha kiireneva elutempoga ühiskonnas ei suuda paljud leida aega, et enda jaoks lahti mõtestada elu sügavamat poolt. Ometi on see äärmiselt oluline, sest need põhitõed, mida me väärtustame, kujundavad meie elu. Saksa filosoofi Immanuel Kandi hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad
21.Kas oled nõus Roberto Michelsi väitega, et kõik demokraatlikud süsteemid muutuvad varem või hiljem oligrahilisteks?Miks? 1)Organisatsioonilised põhjused.2)Massi psühholoogiline.3)Individuaalpsühholoogilised 22.Moraalne absolutism Absoluutsed kõlbelised tõed 23.Moraalne relativism Kõlbelised arusaamad on suhtelised.Sõltuvad erinevatest tegevustest.Nt:usk 24.Tagajärje-eetika Käitutakse nii, mis viib parema tagajärjeni.Teo moraalsust näitab tagajärg 25.Kohuse-eetika Tähtis on teomotiiv, miks seda tahakse 26.Utilitarism ja selle probleemid Käitumisviisidest on moraalseim see, mis suurendab heaolu ja naudingute kogusummat. 27.Mis on "Karuteene", selle seos moraalse käitumisega Me ei saa alati tagajärgi ette näha, kindlaks määrata.Tahtis karu kõrbe ära ajada aga tappis hoopis peremehe ära 28.Kuidas võrrelda naudinguid? Intensiivsus, kestvus, kindlus, lähedus, viljakus, puhtus, ulatus 29
võimalusi? Loomade geneetiline muundamine ja selle moraalsus pole just laialt levinud küsimus meie praeguses ühiskonnas. Teadus on siiski jõudnud nii kaugele, et selle teema uurimisega tuleb tegeleda ja leida vastused küsimustele, millele siiani pole neid leitud. Kui rääkida vaatepunktist, mis avaneb loomade õiguste eest võitlejate ehk loomakaitse seltsi poolt, võib üsna kindlalt väita, et loomade geneetilises muundamises pole mitte raasukestki moraalsust. Esimeseks ebamoraalseks tunnuseks loomade geneetilises muundamises võiks lugeda näiteks seda, et et tihti on meediast läbi käinud artiklid, milles kirjeldatud loomade katsealusteks olemist kosmeetilistes testides on ebaõnnestunud. Tänu sellistele eba- õnnestunud katsetele on sageli saanud kahjustada looma tervis või langenud looma üldine heaolu. Sellest on jäänud inimestele aga mulje, et testides saavadki loomad aina viga ja et testid, mis nende peal läbi viiakse, on ohtlikud
olevat omandanud selle kunsti mida ta ise ülekõige hindas. Konfutsius olevat olnud valmis õpetama igaüht, vaatamata sotsiaalsele positsioonile , peaasi, et õpilased oleksid agarad ja väsimatud. Ta õpetas oma õpilastele moraali, kõnkunsti, valimtsemist ja peeneid kunste. Õpetustes oli tähtis osa ka nn "kuuel kunstil?- tava, muusika, vibulaskmine, sõjavankri juhtimine, kalligraafiat ja arvutamist--- kuid moraalsust pidas ta kõige tähtsamaks. Konfutsiuse pedagoogilised meetodid on tabavad. Ta ei jutlusta aine sügavuti, selle asemel esitab ta küsimusi, tsiteerib lõike klassikute teostest, või kasutab vaimukaid võrdlusi, ja eeldab et õpilased jõuaksid õigete vastusteni. Konfutsius luges teistest hoolimist kutsumuseks ja missiooniks, mille eest peaks olema valmis surema. Poliitiline teooria Konfutsius`e poliitiline teooria tuleneb tema eetilisest teooriast ja parim
(hartman, 1967). Pedagoogilises psühholoogias on levinumaks kõlbelist arengut kirjeldavaks teooriaks saanud kõlbelise arutlusvõime vaatlemine sarnaselt intellekti arenguastmega. J.Piaget oli üks esimesi psühholooge, kes uuris laste kõlbelise arutluse arengut sõltuvalt nende vanusest. Oma uuringute tulemusena selgitas ta välja, et väiksed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest kinnipidamise segi kõlblusega ja hindavad oma käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal. 3.Mis on Kohlbergi kõlbelise arengu astmete teooria lähtealuseks, kuidas need kindlaks tehti ja milline on nende põhiolemus? Piaget traditsiooni laste kõlbelist arengut uurida jätkas Lawrance Kohlberg. Tõi välja inimese kõlbelise arengu kolm taset, mis omakorda jaotuvad kuueks astmeks. Astmed määrati katse isikute intervjueerimisega.
õigused katoliiklastega 20. Millal alanud Suur Prantsuse revolutsiooni olid valgustusfilosoofide teosed ette valmistanud? V: 1789 Immanuel Kant (1724-1804) 1. Mis sajandil ja kus sündis Kant? V: 18. sajandil Königsbergis, Ida-Preisimaal (tänapäeval Venemaale kuuluv Kalingradi oblast) 2. Mis vaimus kasvatas ema Kanti? V: pietismi 3. Mis on pietism? V: rõhutas inimeste sügavat kristlikku religiossust ja moraalsust 4. Mis ülikoolis Kant õppis? V: Königsbergi ülikoolis 5. Mis ülikoolis oli Kant professoriks? Kas Kant nõustus õpetama ka teistes Saksa ülikoolides? V: Königsbergi ülikoolis ja mujal ei nõustunud 6. Kus Kant suri? V: Königsbergis 7. Mis oli Kantil üliõpilaste õpetamise põhimõtteks? V: Lollpäid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad end ise 8. Kelle järgi võisid Könisbergi linnaelanikud oma kellad õigeks panna? Mis loomadele pandi nimeks Immanuel Kant
· Inimese teadlik nõusolek teda puudutavates asjades · Inimesele kasulik, head tegemine · Inimesele kahju vältimine · Õiglus inimeste vahel · Inimarmastus Osalt modernistliku maailmavaate eetikareeglid Postmodernistlik tänapäevane maailm Modernistliku alusega bioeetika, mis põhineb reeglitel ja normidel, käskudel ja keeldudel vastandub mõnes osas postmodernistliku ühiskonnaga, mis .... .... eeldab isikuvabadust ja sellega kaasuvat moraalsust ja kõlbelisust, mitte reegleid. Eeldus on, et inimene ongi moraalne ja ei ole vaja piiravaid ja reguleerivaid käske Postmodernistlikud bioeetilised voorused Humanism - inimese ja inimlikkuse väärtustamine ·Pühendumus ·Usaldus ·Empaatilisus ja kuulamisoskus ·Ausus ja tõe ütlemine ·Suunamine ja juhendamine ·Ravitsemine ja hoolitsemine ·Julgustamine ja toetamine ·Jagamine teistega Üksikisiku vabadus kui väärikuse mõõdupuu
teistega. Moraalsusel on kolm aspekti: 1. Moraalne otsustamine – kuidas indiviidid mõtlevad eetilisest käitumisest ehk kognitiivne komponent 2. Moraalne enesehinnang – kuidas indiviid tunneb ennast käsitledes moraaliküsimusi ehk afektiivne/emotsionaalne komponent 3. Moraalne käitumine – kuidas indiviid käitub, kui puudub kokku moraalidilemmadega ehk käitumuslik komponent Moraalsust võib vaadelda mitmetelt tasanditelt lähtuvalt: a) Moraalsust tagavad ühiskonna sots.institutsioonid, mis kehtestavad inimkäitumise jaoks reeglid b) Moraalsuse juured on inimsuhetes, millel on kolm komponenti: - emotsionaalne- tegeleb psühhoanalüüs - kognitiivne – tegeleb kognitiiv-käitumuslik - käitumuslik – tegeleb käitumuslik Moraalse arengu teooriad Võib jagada kolme fundamentaalse suuna alla: 1. Moraalsuse juured on inimloomuses – bioloogiline perspektiiv
Väärtuste demonstreerimine ainult eraeluliselt loob aga juhi vastu väiksema usalduse, võrreldes sellega, kui selliseid väärtusi demonstreeritakse ainult ametialaselt või nii ametialaselt kui ka eraeluliselt. Juhi rollimudelit loovat käitumist puudutav küsimus oli see, kas juht demonstreerib reeglipäraselt moraalseid väärtusi eraelus, ametialaselt või nii eraeluliselt kui ka ametialaselt (vt joonist 2). Vähem kui 5% küsitletutest vastas, et nende juht demonstreerib moraalsust ainult eraeluliselt, samal ajal kui oluline hulk (38,8%) küsitletutest ütles, et nende juht demonstreerib selliseid väärtusi nii ametialaselt kui ka eraeluliselt. Enamik (57,3%) küsitletutest vastas aga, et nende juht demonstreerib moraalsust ainult ametialaselt, mis on kooskõlas sellega, mida juht enamiku (62,5%) inimeste meelest peaks tegema. ( Akker, L. Heres, L. Lasthuizen, K. Six, F. ETHICAL LEADERSHIP AND TRUST: IT'S ALL ABOUT
Metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, loogika, vaimufilosoofia. Praktiline filosoofia- üldteadmine, mille järgi saab toimida. Eetika, esteetika, sotsiaal-pol filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal ja eetika- moraal=kombelisus; eetika=teoreetiline arutlus moraali üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris; 2)normatiivne-mis õige, mis halb, kuidask äituda; 3)metaeetiline- tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. Emotvism- väidab, et moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 10. Teada erinevust teleoloogiliste ja deontoloogiliste eetikateooriate vahel. Lähemalt tunda Kanti eetika ja utilitarismi seisukohti. Kategoorilise imperatiivi mõiste.
vaid kirjeldavas üksnes inimese tundeid? Vastus: Emotivism Emotivism- moraaliotsustused ei seleta ega kirjelda midagi, nad väljendavad ainult inimese tundeid Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda? Vastus: Normatiivne tasand arutletakse, mis on õige ja hea, kuidas tuleb käituda. Jõutakse reeglite sõnastamiseni. Kirjeldav. Ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris, ajastus Metaeetiline (analüütiline). Tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega, näit. mis on moraal, mida tähendab "hea" jne. Ei ole eetiline uurimus, vaid uurimus eetikast. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu? Vastus: Aktiivsest tahtest sõltumatu eutanaasiaga. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõike ühesemalt surmanuhtlust? Vastus: Retributiivne õigustamine
4 Kierkegaard püstitas ülesande, mida kogu tema kuulsaim teos „Emba-kumba“ püüab lahendad; see ülesanne on kahetine: 1) Hävitada mineviku kahetähenduslikkus, lüües just seda kohta, kus see kahetähenduslikkus arvab olevat oma tugevuse. 2) Kindlustada ja väärtustada religioosset elu viisil, mis viib inimese meeldivalt „poeetilisuses“ ihaldatud ikka, ülistades seda kui poeetilisust, mitte kui moraalsust. 1.2 Kihlus ja loominguline kõrgaeg Soren Kierkegaard kihlus 1840. aastal, Kierkegaardi kihluselugu oli - toppeltkannatus. Suhe oli praktiliselt võimatu, Kierkegaard elas liiga sissepoolepööratult, liiga vaimselt, meeltega tajutav lähedus tüdrukuga oleks olnud talle liiast. Ta kahtles endas ja enda sobivuses abikaasana. Suhe lõppes enne, kui ta jõudis sellest midagi kogeda. Tüdruk oli vaid ärgituseks, suhe tüdrukusse hakkas tegema temast luuletajat s.t
Emotsionaalne väljendumisvõime on aga aluseks headele suhetele omavanustega. Isa roll lapse emotsionaalses arengus on sama tähtis kui ema oma. Isa võime olla lapse algatusele vastutulev on tihedalt seotud lapse populaarsusega. Siin on kõige aluseks vastastikune võta-ja-anna mäng. Kui isa on domineeriv ja kontrolliv, ei õpi laps efektiivseid sotsiaalseid oskusi. Ka lapse moraalses arengus on vanematel oluline osa. Igapäevased perekonnasisesed otsused mõjutavad lapse moraalsust tugevalt. Isa, kes on suure osalusega, soodustab lapse enesekontrolli ja vastutustundlikkust. Oma moraalse käitumisega on isa eeskujuks lapse moraalsele käitumisele. Need inimesed, kellel on olnud hoolitsev isa, on taiskäsvanuna tõenaoliselt tolerantsemad ja mõistvamad kui isata kasvanud inimesed. ISA JA NOORUK Isa ja nooruki suhtel on 5 põhilist iseloomujoont: koos veedetud aeg, suhtlemine, lähedus, konflikt ja võim. Koosveedetud aeg
Ta püüab elada moraalset elu, head elu ja pidevalt kihutab ennast elama, kuidas on tema arvates parim. Kuna Aureliuse tööd polnud kunagi mõeldud avalikule silmale, on ta loobunud kõigist füüsilistest ja ajalistest raskustest, et keskenduda puhtalt ja ainult tähtsale. Seetõttu sai ta avastata ennast ülima aususega ja kirjutada väga selgelt. Iga lehekülg sisaldab lühikesi lõike suurest tarkusest, kõrvuti pikemate paragrahvidega, mis selgitavad moraalsust. Marcus Aureliuse doktriinid mõjutasid hiljem märgatavalt ka uusplatonismi ning mõningaid kirikuisasid, Euroopa mõttemaailma. Filosoofia Vastupidiselt paljude arvamusele, polnud Aurelius üldsegi filosoof vaid vilunud valitseja ja hea riigimees. Kuid siiski oma vabadel hetkedel, mil ta sai oma valitseja rüü seljast visata, kirjutas ta ühed kõige tähtsamad stoistliku filosoofia teosed. Raamatu, kus ta hoiatab ennast valede veenumuste eest ja õhutab end olema parem inimene
olemusest. Metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, loogika, vaimufilosoofia. Praktiline filosoofia- üldteadmine, mille järgi saab toimida. Eetika, esteetika, sotsiaal-pol filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal ja eetika- moraal=kombelisus; eetika=teoreetiline arutlus moraali üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris; 2)normatiivne-mis õige, mis halb, kuidask äituda; 3)metaeetiline- tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. Emotvism- väidab, et moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 24. Teleoloogiline teooria- standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve.
pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus. Platoni (Sokratese õpilane) arvates põhineb moraalne puhtus intellektil, s.o hingelise tasakkalu ja harmoonia võib saavutada intellektuaalse arutluse ja enesearendamise kaudu. Moraali aluseks on objektiivne idee voorustest ja inimese hing on võimeline tunnetama seda sisemise uurimise ja püüdluse kaudu, lülitades välja teda segavad meelelised tajud. Aristoteles (Platoni õpilane) sidus moraalsust vähem intellektiga, rohkem isiksuse iseloomu ja selle kujundamisega. Eetika oli tema jaoks praktiline teadus. Tema väitel on moraalne voorus arendatav pideva harjutamise teel. Lisaks väitis ta, et vooruslik tegu ei ole see, mida me teeme vooruslikuna, vaid kui me käitume vooruslikuna oma sisemise harjumuse (tahte) tõttu (s.t kui inimene vägivaldselt, nt karistuse kartusel, käitub eetiliselt, ei ole ta veel isiksusena eetiline; seevastu aga pidevalt teostatav
gruppidesse. Sokrates (469-399 e.m.a.) pühendus moraalse vooruse loomuse uurimisele: · õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta; · ebaeetiline tegu kahjustab rohkem tegijat kui ohvrit; · moraalne puhtus on hinge tervis; · pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus. Platoni (428-348 e.m.a.) arvates põhineb moraalne puhtus intellektil, hinge tasakaalu ja harmoonia võib saavutada läbi intellektuaalse arutluse ja enese arendamise. Aristoteles (384-322 e.m.a.) sidus moraalsust rohkem isiksuse iseloomu ja selle kujundamisega. Tema filosoofilises süsteemis paiknes eetika psühholoogia ja riigiõpetuse vahel. Inimene on ise tegev loomutäiuse kujundamisel, sest just toimimise käigus luuakse täiuslikkus kommetes. Tegutsemine on praktiline ja sõltub iga kord konkreetsetest tingimustest. Üllas, õige ja hea tegutsemine on "selline nagu peab" nii aja, koha, eesmärgi, objekti, põhjuse kui muude tingimuste suhtes
nende käitumist.(9) Moraalne hindamine hõlmab seega hoiakuid, uskumusi ja väärtusi määramaks kas teatud käitumine on õige ehk kohane. Spordivallas esimesteks moraali küsimuste uurijateks olid Hartshorne ja May, (1928). Nad uurisid kas moraaliga seotud uskumised olid seoses ka tegeliku moraalse käitumisega. (6) 4. Bandura teooria sotsiaalsest õppimisest (1991) See teooria on üheks teoreetiliseks lähtekohaks. Selle teooria kohaselt defineeritakse moraalsust kui kultuurinormidega kooskõlastatud käitumist. Seega see on tingitud ehk põhjustatud keskkonna poolt. (6) Bandura sotsiaalse õppimise teooria postuleerib, et inimesed õpivad vaatluse, imiteerimise ja modelleerimise kaudu. Seda teooriat nimetatakse sageli sillaks käitumuslike ja kognitiivsete õppimisteooriate vahel, sest see hõlmab tähelepanu, mälu ja motivatsiooni. (5) 9
Kohuse mõiste põhineb vabadusel. Inimene vabaduse kandjana on asi iseeneses; · hinge surematust Õiglustunne püsib hinge surematusel; · usku Jumalasse Jumala olemasolul põhineb usk oma kõlbelisse jõudu. Inimeseks olemine tähendab vabadust. Moraalne relativism ja absolutism Moraalse absolutismi (ld absolutus tingimatu, sõltumatu) järgi eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega tegevuse moraalsust hinnata. Mineviku ühiskondades oli ülekaalus moraalne absolutism. Deontoloogiline eetika Moraalse relativismi (ld relativus suhteline) järgi teo moraalsus või ebamoraalsus ei ole sisemiselt determineeritud, vaid sõltub eesmärkidest, olukorrast, tulemustest jms. Teleoloogiline eetika Tänapäeva ühiskonnas muutub valdavaks moraalne relativism. Kompromissid.
(229) Keskaja vaimu tegelikuks saavutuseks oli kogu maailma ja kogu elu liiendamine iseseisvateks ideedeks ning nende ideede korrastamine suurteks ja arvukateks mõistete lääniliitudeks või hierarhiateks. (229) Patu raskust tuleb mõõta7-st vaatepunktist: Jumala, patustaja, aine, asjaolude, eesmärgi, patu enda olemuse ja ta tagajärgede vaatepunktist. (230) Mitte ilmaasjata polnud Thomas öelnud: ,, Ama nesciri" [ Armasta olla tundmatu] (242) Iga asja juures otsitakse ,,moraalsust", nagu ütles keskaja inimene, see tähendab, temas sisalduvat õpetust, kõlbelist tähendust; mis oli kõige olulisem. (244) ... himu sunnib usust taganema, loob reetureid. (246) Vanasõna täidab keskaja mõtlemises väga elavat funktsiooni. Neid on sajakaupa igapäevases ringluses, peaaegu kõik tuumakad ja tabavad. Vanasõnast vastu kõlav tarkus on vahel kaine, vahel kosutav ja sügav; vanasõna toon on tihti irooniline, meeleolu enamasti heatahtlik ja alati resigneeritud
22. Aristoteles eristas: Praktiline filosoofia -üldteadmine, mille järgi saab toimida, norm(eetika, esteetika, sots-poliitiline filo, ajaloofilo) Teoreetiline filosoofia- teadmine, mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest, kirjeldav(metafüüsika, tunnetusteooria, keele-,vaimu-,teadusfilosoofia, loogika) Moraal- kombelisus, Eetika- teoreetiline arutlus moraali üle., kolm võimalikku tasandit: kirjeldav(ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris, ajastus), normatiivne(arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda,sõnastatakse reeglid) metaeetiline. (analüütiline., tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega, nt mis on moraal, mida tähendab hea jne.uurimus eetikast). Emotivism- moraalne hinnang väljendab ainult hindaja emotsioone ja ei saa seetõttu olla ei tõene ega väär.järelikult pole olemas ka moraalset teadmist. 23
Sealjuures väidab võtta. Kuigi eri tasandite juhid peavad oma tegude ja otsuste eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega eest ise vastutama, on samas ka kõrgemate tasandite otsused 4.alluvad kahtlustavad, et ettevõte kahjustab keskkonda ja puidufirma, et tema tegevus aitab kaasa troopikametsade teo moraalsust hinnata. püüab seda varjata säilimisele. Kas tema väide võib olla tõene? Misjuhul? neile kohustuslikud (lisaks on just kõrgemate tasandite Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või otsused tihti kollegiaalsed)
alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega?
alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega?
positiivsete väärtuste levikut. 13. Nimetage põhilised õpilaste vahetut elukeskkonda kujundavad tegurid peale perekonna ja kaaslastega suhete. Televisioon ja ajakirjandus. Virtuaalmaailm. Elupiirkond. 14. Milliseid kõlbelise arengu astmeid eristas Piaget lastel? Heteronoomne moraal – väikesed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest kinnipidamise segi kõlblusega ja hindavad käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal. Autonoomne moraal – vanemad lapsed on vähem enesekesksed ja tajuvad paremini teiste kavatsusi ühe või teise käitumise korral. 15. Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas Kohlberg? Prekonventsionaalne moraal. 1. aste. Naiivne moraalne realism; tegevus peab olema kooskõlas reeglitega; tegevusmotiiviks on karistuse vältimine. 2. aste
alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? Deontoloogiline, kuna leitakse, et tegu iseeneses on moraalne või ebamoraalne ning eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega saab hinnata teo moraalsust. Teleoloogilise lähenemise puhul ei ole moraalsus ning ebamoraalsus sisemiselt determineeritud ja seega suhtelised. 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism on Kanti deontoloogiline moraaliteooria. 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine täiesti võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas tegu on teleoloogilise või deontoloogilise arutlusega?
Põhiidee oluline ei ole süütunne, et kas käitub õigesti või mitte, vaid moraalne baas. I TASE -eelkonventsionaalne karistuse ja hüvituse termin 1. aste -orientatsioon sõnakuulelikkusele - jälgitakse reegleid karisutse vältimise eesmärgil 2. aste -orientatsioon hüvitusele/tasule moraalses lahendis jälgitakse reegleid, et vältida karistust. Kiitus, karistus, autoriteet Vajaduste rahuldamine toimub vastastikuse moraali alusel Lapsed ei mõtle nii, et nad jälgiksid moraalsust teevad täiskasvanu ütlemise järgi. Oluline käsitlusel kuidas seletada lahendust II TASE -konventsionaalne 3. aste -"Hea poisi" moraalsus eesmärk säilitab teise lugupidamise - reeglid, mis ühiskond on kehtestanud -reegleid tuleb alati ja kõikjal täita -selleks, et suhteid mitte rikkuda täidan reegleid -soov olla lugupeetud 4. aste -autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine -peetakse õigeks seda, mida ühiskond peab õigeks
vaprus, mis on hea ja õige. Vooruste eetika kohaselt on peamine hüve, mille suunas inimene peaks liikuma, õnn ja õnnelikuks saamine. Inimesed tahavad elada õnnelikku elu. Kõik algab kasvatusest, sest laps võib olla nii hea kui halb ja kasvatusest oleneb, kas ta on tulevikus hea või halb. Kui last kasvatada maast madalast vooruslikult, kujunevad tal välja harjumused ehk mõistuspärane käitumine ehk ta nii-öelda mõtestab endale erinevate asjade moraalsust ja vooruslikkust läbi. Vooruste eetika kohaselt peab inimene elama mõõdukalt, mitte liialdades, näiteks liigsöömine ja näljutamine on äärmused, aga mõõdukas söömine on kuldne kesktee ja voorus. Vooruste eetika on üks kolmest suuremast eetikateooriate kimbust, mille järgi moraali lahti mõtestatakse. Selle teooria järgi on inimene loomult neutraalne. Vooruste läbi jõutakse õnneni. Näiteks raha pole elueesmärk, vaid vahend
· Eetiline otsustus toetub arutlusele selle üle, kuidas tuleks eetilisis printsiipe konkreetses situatsioonis tõlgendada. EETIKATEOORIATE JAOTUS · Tagajärje-eetika e teleoloogiline tegu hinnatakse selle tagajärje e hüve järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Egoismieetika e eetiline egoism o Utilitarism · Kohuse-eetika e deontoloogiline arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Teo tagajärg ei mõjuta teo moraalsust · Vooruseetika keskmes on inimese iseloom. Ei küsi, mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Moraalidilemma on olukord, kus igal teol on kas halb tagajärg (tuleb valida kahe halva variandi vahel) või leiab aset kahe tunnustatud moraaliprintsiibi sisuline kokkupõrge (tuleb valida kahe hea variandi vahel). RAKENDUSEETIKA e PRAKTILINE EETIKA Rakenduseetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid konkreetsetele
olemusest (kirjeldav): metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, vaimufilosoofia, teadusfilosoofia, loogika. Praktiline filosoofia - üldteadmine, filosoofiliselt üldistatud reegel, mille järgi saab toimida (nt norm): eetika, esteetika, sotsiaal-poliitiline filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal kombelisus. Eetika - teoreetiline arutlus moraali üle. Eetika tasandid: 1) Kirjeldav vaatlus, ajalooline või teaduslik, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris ja ajastus. 2) Normatiivne arutlus, mis õige või hea, kuidas käituda reeglite sõnastamine. 3) Metaeetiline analüüs, tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega (nt mis on moraal, mida tähendab ,,hea"). Absolutism leidub vähemalt üks moraalinorm mis on (p.o.) normatiivselt kehtiv kõigi inimeste jaoks. Objektivism leidub üldkehtivaid moraalinorme, kuid need võivad üksteist olukorrast sõltuvalt üles kaaluda
Nt kuidas määratleda kõige kõrgema elustandardiga kultuuri? Reeglina kipuvad inimesed kõrgemalt hindama/eelistama neid omadusi/saavutusi, mis on enda kultuuris kõrgel tasemel. Lawrence Kohlberg’i moraalse arengu staadiumid (1971) Kõige mõjukam moraalse mõttekäigu mudel on evolutsioonilisest perspektiivist tuletatud ehk siis inimeste moraalse argumenteerituse tase sõltub nende (kultuuri) moraalse arengu staadiumist. 1. Prekonventsionaalne staadium. Inimesed tõlgendavad moraalsust selle alusel, kui palju paremini või halvemini nad ennast teatud viisil käitudes tunneksid. 2. Konventsionaalne staadium. Inimesed identifitseerivad end konkreetse grupi ning sotsiaalse korraga ja on sellele lojaalsed. See staadium dikteerib moraali kui reeglite järgimise ja indiviidid ei peaks nende reeglite kohta küsimusi esitama. 3. Postkonventsionaalne staadium. Heaks käitumiseks peetakse seda, mis on kooskõlas universaalsete
Arengustaadiumid: 1. Imikustaadium, 0-2 aastat kogeb maailma meelte abil, emotsioonide treening 2. Varane lapsepõlv 2-12 laps hakkab endaga rohkem hakkama saama, hakkab taipama põhjuseid; esimeses kahes etapis tuleks treenida vaimu ja keha 3. Hiline lapsepõlv, 12-15 -mõtleb kõrgemal tasemel, puudhb veel teoreetiline mõtlemine; intellekti treenimine 4. Noorus, 15-... - tuleks treenida moraalsust Ütleb, et lapse mõistust tuleb hoida võjmalikult kaua laisana et arendada keha ja vaimu Sigmund Freud (1856-1939): Struktuurne isikuteooria: 1. ID alateadvus, inimese primaarsed vajadused (füsioloogilised) ja tungid, ihad, instinktid - kaasasündinud 2. EGO ei ole kaasasündinud; hakkab kujunema, kui lükatakse edasi id vajaduste rahuldamist; vahendab reaalsust `mina', teadvustatud osa- ratsionaalne 3
Grupimõtlemine - grupi nähtus, mis tekib kui konsensuse saavut. muutub normiks ning see norm takistab tegevusaltern. võrdl. ja arvessevõtmist. Grupimõtlem. sümptomid jagun. 3 kategooriasse: I. Grupi ülehindam. 1. Haavamatuse illusioon - põhjust. ülemäärase riski võtmist ja pimedat optimismi. 2. Uskumus grupi moraali - kujund. grupis hoiaku: vaid neile on isel. moraalsus. Usut. kui otsust. on palju, siis ei ole võimal. eksida. Otsust. võtavad endale ainuõiguse hinnat. otsuse moraalsust. II. Kitsarinnalisus. 1. Kollektiivne ratsionalis. Grupi rumaluse õigustam. üksteise ees. Vähend. riski tähtsust grupiliik- mete silmis ja grupiliikmete moraalinormide eiram. kaasnevat pinget. 2. Stereotüüpne suhtum. teistesse. Nägemus vastasest. Grupp hakkab alahind. oponente. Gruppi mittekuuluvaid in. kujut. ette vaenlastena, viletsate või rumalatena. Reakts. abil juhit. agressiivsust sisesuhetest välissuhetesse ning vähend. grupiliikmete stressi. III. Surve üksmeele saavutam. 1
-12.eluaastat - kõne, motoorne, füüsiline areng (hüppamine, jooksmine) - lapsed saavad ise hakkama ja hakkavad nägema seoseid ning põhjuseid asjade vahel; õpib ära keha arendamise; meelte treening 3 hiline lapsepõlv - 12.-15/16.eluaastat - tegemist on intellekti treeninguga, püüab luua teaduslikku mõtlemist; hakkab mõistma tegevuste sisu ja ka kasulikkust (kus teatud tegemist saab rakendada) 4 noorus - 15/16.eluaastat - treenitakse moraalsust (hea ja halva mõistmine) Rõhutas kehalist arendamist ja seda, et hinnangut tuleb hoida laste arengust eemale. Tuleb arvestada, et suurel määral on keha see, mis on arengu aluseks (emad peaksid rohkem tähelepanu pöörama laste kehalisele arengule). PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria: ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused (söök)
Näiteks kirjanduslik tegelane Robin Hood. Karistusõiguses leiame ka kannatanu eitamist hädakaitseseisundi puhul. 3. Hukkamõistjate hukkamõistmine: Kurjategija mõte liigub nii, et jah käitumine on keelatud ja minu käitumine normi rikub, aga need, kes peaksid ja kes hiljem hakkavad minu käitumist kritiseerima ja süüdi mõistma, need ise rikuvad kas samasuguseid või natukene teistsuguseid norme sugugi mitte vähem. Järelikult neil, kes seda käitumist hukkamõistavad, ei ole mingit moraalsust õigust mulle etteheiteid teha. Sellele baasi leida on raske, aga mingisuguse võib leida. Kohtuniku puhul kindlasti ei kehti. Näiteks spikerdamisel, kui õpilane saab teada, et õppejõud jääb plagiaadiga vahele või on kunagi ise spikerdanud. 4. Pöördumine tähtsamata asjaolude poole: Käitumine on keelatud ja nii käitudes isik keeldu rikub, aga antud situatsioonis ma olin konfliktsete erinevate normide toimesfääris ja ma ei saanud käituda nii, et ma mitteühegagi neist normidest
17. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses Euroopa kultuuri juurde kuulub religion, mis 13.saj algul jõuab Eestisse ka, kui kristlikud misjonärid integreerivad eestlased Euroopasse. Vastuvõtt oli formaalne. Haridus vormib hiliskeskajal ja renessanssis religiooniindiviidi. Luteri kiriku õpetus hakkas Eestis kinnistuma Rootsi ajast alates. 18.–19.saj pidi võitlema aadlikuga ja uute usuvooludega (nt pietism). See kristlusest väljakujunenud usuvool rõhutab kõlbelisust ja tugevat moraalsust, on konservatiivne. See religioosne õhustik on ka raam, milles ilmus 1739. aastal esimene eestikeelne Piibli tõlge. Pietism jõudis Eesti maarahvani hernhuutluse kaudu. Liikumise keelustas 18.saj keskel Vene tsaarinna, kuid 19.saj järgnes uus tõus. Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Propageeriti sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Konkurendid ametlikule kirikule. Vennastekoguduse usuvoolust mõjutatuna sünnib üsna suur
/ ¡ Kujutab lendavaid lin- lale pakutavat kombe- £257 ¢de. Luu- ja pronkskirjas m¨ ark kat ohvrit. t¨ahendas algselt ei esine. T¨ahistab mitte ainult f¨ uu¨silist ilu ja kobedust, hil- lendavaid linde, vaid k~oike, jem moraalsust ja kaunidust mis lendab v~oi kiiresti liigub. u ¨ldisemalt. ¡ H¨a¨aldusosuti on , mis /¡ Vana kuju / , mille- £258 ¢kujutab tupsukestega maagi- £260 ¢st on n¨ aha, kaks osa:rist-
ohvririituseks. M¨arkides 善・美・義 esineb k˜oigis lammas, 善 t¨ahendab p¨uha koh- ようしんはん ぎ かんび tuloomaga 羊神判 o˜ igusem˜oistmist, 義 l¨abi ohverdamise t¨aiuslikuks 完美 saamist, きょうせん 美 aga jumalale pakutavat 供薦 kombekat ohvrit. 美 t¨ahendas algselt f¨uu¨ silist ilu ja kobedust, hiljem moraalsust ja kaunidust u¨ ldisemalt. 121 議類 ⇒善 参考 ⇒微 議類 ⇒媚 参考 ⇒眉 源 ¨ ⇒ 大美 M ARGIS KUJUTAB LAMBA 反対
annaabi.ee 
