Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohlberg, operatsioonid, operatsioonide, kohlbergi, butterworth, harris, konventsionaalne, lawrence, etappide, staadiumis, moraalsus, psühholoog, moraalsed, prekonventsionaalne, eelne, eelse, moraalne, paratamatus, overview, karistus, inimelu, henry, psühholoogia, järeldamine, ühelt, eeldusel, järjekord, arengutaset, dilemma, developmentPiaget uskus, et teadmiste omandamiseks peavad lapsed lisaks objektidele manipuleerima ka oma mõtetega. Läbiviidud vaatluste, küsitluste ja eksperimentide põhjal otsustas Piaget, et lapse mõtlemine areneb staadiumide kaupa. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele ning iga staadiumi juures toimub mõtlemises kvalitatiivne muutus. Peamised arengustaadiumid Piaget' teoorias on järgmised: sensomotoorne staadium, operatsioonide-eelne staadium, konkreetsete operatsioonide staadium ja formaalsete operatsioonide staadium; staadiumid avalduvad alati nimetatud järjekorras. Arengustaadiumi Vanus Tunnused Kuidas arengut toetada? nimetus (Piaget' järgi) Senso-motoorne 0-2 Laps õpib maailma tundma füüsiliste tegevuste ja Uute objektide tutvustamine- meelte kaudu. mänguasjad (suurused, värvid,
tähenduse. Samal ajal eristab laps ka teatud aspekti oma vaimses representatsioonis hobusest. Võgotski väitis, et esemetega mängus domineerib tähendus objekti füüsiliste tunnuste üle. Lapse mängu reguleerivad reeglid, mis tulenevad rekvisiitobjektile omistatud tähendusest. Puuhobusega tuleb ratsutada ning seda ei tohi kasutada muul otstarbel. Sümboliline mäng loob seega lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad kujutlustes uurida oma arusaamise kaugemaid piire (Butterworth, Harris 2002: 194-195). Lev Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 4 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus:suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem
kasutavad ka täiskasvanud, siis saavad nad suuliselt täpsemalt öelda, mis neid häirib või rõõmustab, kuid laste puhul saab ainult oletada ning teada saada proovimise käigus (andes lapsele süüa, teha massaazi, läheduse vajaduse puhul sülle võttes jne). Piaget' nimetas perioodi sünnist 2-aastaseni sensomotoorseks staadiumiks, mille lõppeesmärgiks on omandada mingil määral kõnelemine, kasutades üksikuid sõnu või lihtsamaid lauseid ning mõtlemisoskus (Butterworth ja Harris, 1994). Järgneval perioodil vanuses 2.-7.aastat, mida Piaget' nimetab operatsioonieelseks staadiumiks kujuneb lapsel välja vaistlik tunnetus ehk siis, lapsel on meelde jäänud juba mingid kogemused (Butterworth ja Harris, 1994), kuid see ei tähenda, et laps kõike teab ning nii ei saa nõuda lapselt arusaamist asjadest, mille kohta tal kogemusi pole. Näiteks võib tuua Pealtnägijas toodud juhtumi, kus kirjeldati vanavanemate ja tütre vahelist kohtulugu, kus
Piaget' staadiumid: 1. Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele. Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng 2. Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele. 4. Formaalsete operatsioonide staadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Lev Võgotski käsitlus: Kuidas sotsiaalsed vahendid (kultuur) väljenduvad indiviidi psüühikas?
tööstusühiskondades · Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng · Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. · Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele · Formaalsete operatsioonide staadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Lev Võgotski (1896-1934) - kognitiivse arengu käsitlus · Kuidas sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas
ema ja lapse varase kiindumussuhte häirimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel · Kohlberg (1966): teadlikkus oma soolisest identiteedist - ,,poisilikud või tüdrukud" objektid ja inimesed Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse Moraalne areng (2) Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused (Carol Gilligan) Seos käitumisega KOGNITIIVNE ARENG
Näiteks mõtted on nagu kõne. Laps arvas, et kui ta mõtles, siis ma peaks seda kuulma. 9. Kes oli Harlow Tegi ahvidega affektiivse kiindumuse süsteemi eksperimente, kus oli "külm" ja "soe" ema. Ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet. 10. Mis erinevus on Kohlbergi ja Cilligani moraalse arengu teooriatel Kohlbergi teooria on ratsionaalne, Cilligani fenomenoloogiline. Operantne õppimine Õpime mingit käitumist sellega kaasas käiva kinnituse või karistuse läbi. Sotsaailne õppimine Õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine. Normaalne autism ja sümbioos Normaalne autism enesesse sulgumus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. Ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab.
Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon
4-7-aastased lapsed mõtlevad peamiselt intuitiivselt, mitte loogiliselt. Neile on iseloomulik realism, milles on raske eraldada tegelikku ja väljamõeldut. Oluliseks eripäraks on egotsentrilisus, võimetus näha asju teise perspektiivist. Selle perioodi tähtsaim saavutus on võime maailma enda jaoks ette kujutada: sümbolid asendavad objekte ning seetõttu saab ette kujutada nii minevikku kui tulevikku. Kriitika Piaget teooriale operatsioonide-eelne staadium Piaget väidab,et selles staadiumis lapsed ei käsita osa-terviku suhteid ja aine jäävust,sest nende loogiline mõtlemine ei ole piisavalt arenenud,et aru saada kompensatsiooni põhimõttest.Teised uurijad on aga leidnud ,et kui esitada ülesanne õiges sõnastuses ja kontekstis,on koolieelikud võimelised lahendama ülesandeid,milleks Piaget´ hinnangul nii väikesed lapsed veel suutelised ei ole Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. Mõtlemisvõime
. . . . 9 5. Struktuuri arengu teooria . . . . . . . 9 5.1. Piaget kognitiivse arengu teooria . . . . . 10 5.1.1. Sensomotoorne staadium . . . . . 10 5.1.2. Tegevuseelne staadium . . . . . 11 5.1.3. Konkreetne tegevuse staadium . . . . 11 5.1.4. Formaalsete tegevuste staadium . . . . 12 5.2. Kohlbergi moraali arengu staadiumid . . . . . 12 5.2.1. I tasand tavapärasele eelneb tasanad. . . . 12 5.2.2. II tasand tavapärane tasand . . . . . 13 2 5.2.3. III tasand tavapärasele järgnev tasand . . . 13 KOKKUVÕTE . . . . . . . . 14
- lõpptulemus: vahendid (means-end analysis) - ülesande ümberstruktueerimine - analoogia leidmine LOOVMÕTLEMINE - probleemidele uudsete lahenduste leidmine - uudne ja funktsionaalne - loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktueerimine või ka analoogiline mõtlemine ARVUTITE JA INIMESTE VÕRDLUS - kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? - Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid ALGORITM – protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult HEURISTIKUD – lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule viinud ARENGUPSÜHHOLOOGIA - algne keskendumine ainult sellele, kuidas lapsest saab täiskasvanu MOTOORNE ARENG - vastsündinu poos - 1 kuu: lõug üleval - 2 kuud: rind üleval - 4 kuud: istumine kui vaja - 7 kuud: ise istumine - 9 kuud: seismine mööbli najal - 10 kuud: roomamine - 11 kuud: toetusega astumine
Intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi. Piaget jõudis järeldusele, et laste arutlusvõimes toimuvad nende arengu käigus astmelised muutused. Iseenesest polnud see idee midagi uut, aga Piaget`mudel erines selle poolest, et see põhineb eksperimentaalsetel tõenditel. Piaget`teooria kohaselt on kognitiivse arengu neli põhiastet: 1) sensomotoorne (sünnist kuni 1,5 -2 a) 2) operatsioonilde-eelne aste (1,5-2 a kuni 7 eluaastani) 3) konkreetsete operatsioonide periood (7-12a) 4) formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) 1) Sensomotoorne periood- vastsündinud tajuvad vaid oma tundmusi eda suuda ühendada neid väliste esemetega. Nad ei seosta isegi oma käsi, mida näevad, tajudega, mis tulenevad käte liikumisest. Katse ja eksimus emeetodi abil avastavad nad järk-järgult, et käega haaratav langeb kokku sellega, mida näevad. Lastel on kaasasündinud instinktiivne
Tegeles mõtlemise arenguga. Vaatas arengu uurijana oma lapsi. Kasutas palju vaatlusmetoodikat. Vaatles lapsi sünnist alates. Intellekt: 1. Sisu- sisu moodustavad skeemid ehk kognitiivsed struktuurid. See kujutab seda, mida teame maailmast, kuidas seda tajume. Organiseeritud teadmine, mida kasutatakse käitumise juhtimiseks. 2. Skeem/struktuur- Esimene skeem on oma keha skeem, mis olen mina ja mis ei ole mina 3. Operatsioonid- kõrgema taseme skeemid. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese nullib.Operatsioonid on pööratavad (NT liitmine ja lahutamie) 4. Funktsioonid: a. Organisatsioon- b. Adaptatsioon- kohanemine c. Assimilatsioon- Suuresti selle abil toimub areng. Algul on assimilatsioon ja akommodatsioon eristumata, eristuvad kahe aasta jooksul. Väliste keskkonna
reaalsust jäljendatakse üha täpsemalt, sümbolilises mängus osalejate sots.rollid täiendavad üksteist rohkem. Neist kujunevad reeglitel põhinevad mängud. Soolise identiteedi areng (Freud): laps omandab soolise identiteedi samasoolise vanemaga identif.des (et saada lahti süü- ja hirmutundest, mis tekivad fantaasiatega kadestatava vanema asendamisest) oidipaalkonflikt. Piaget´aga leidis, et intellekt.d protsessid soolise identiteedi kujunemisel ja mõistmisel on olulisemad. Kohlberg väitis, et teadmised sugudevahelistest erinevustest tekivad pärast arusaama soorollidest ja soolisest identit.st. Fischer ja Lazerson uskusid, et enne 4.a saavad lapsed aru vanusest ja soorollist erandi, mitte aga koos. JOONISTUSED: elemendid, mis aluseks graafilistele sümbolitele või sümboli tähendusega geom.kujundid. Luquet: juhuslik realisem (kritseldused); intellekt.realism (j varane sümboliline periood). Joonistatakse seda, mida teatakse, mitte nähakse. Visuaalne
Jean Piaget Piaget lähtub seisukohast, et laps läbib oma arengus staadiume, milleks ta on eelnevalt ette valmistatud ja mis on vajalikud järgnevale tasemele jõudmiseks. Ta toob välja 3 põhistaadiumi, mis jagunevad omakorda alajaotustesse: 1. Sensomotoorse arengu staadium toimub lapse sensoorsete ja motoorsete võimete areng. Kuid Piaget vaatleb lapse arengut selles staadiumis kuue ajalaotuse kaudu: 1.1 Kaasasündinud reflekside staadium Motoorsed harjumused Tsirkulaarsed reaktsioonid Vahendite ja eesmärkide koordinatsioon Uute vahendite avastamine Uute vahendite leiutamine 2. Konkreetsete operatsioonide staadium 2.1 Operatsioonide-eelne tase Konkreetsete situatsioonide esimene tasand Konkreetsete operatsioonide teine tase 3. Formaalsete operatsioonide staadium laps võib hakata mõtlema ilma konkreetse toeta. Algab abstraktse mõtlemise staadium.
IV alastaadiumis on oluline just võime koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid lõppeesmärgi saavutamiseks Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus. Kognitiivne areng varases lapseeas (2-6 aastat) Piaget operatsioonide eelne staadium- Süstemaatilise loogilise mõtlemise omandamine ülesandeks on mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks. Tegevused, mida laps juba valdab internaliseeritakse.Mõtlemine pole veel täiesti loogiline. Mõtlemist eristavaks jooneks on võime keskenduda korraga vaid probleemi ühele silmatorkavale omadusele. Domineerib see, kuidas asjad vahetult näivad olevat. Sellise mõtlemise näiteks on nii jäävusprobleemide
100 000 ühendust sekundis - Arenguetapid algavad 2, 4, 10, 14 kuu vanuses; iga arenguetapi järel kaalub aju 10% rohkem Tunnetuslik ehk arusaamise ehk kognitiivne areng - Erinevates vanustes on lastel tüüpilised mõtlemisvead. - Staadiumite teooria o 1. sensosomotoorne periood (sünd-teine eluaasta) o 2. Preoperatsionaalne periood (2.-7. eluaasta) o 3. Konkreetsete operatsioonide periood (7.-12. eluaasta) o 4. Formaalsete operatsioonide periood Sensomotoorne periood (0-2) - Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga) - Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest ei otsi vaateväljast kadunud eset - U 8 kuuselt hakkab imik peidetud eset otsima - Vaimsed representatsioonid on jäigad ehk objekti muutust ei saa ette kujutada
prosotsiaalne käitumine võib toimuda ka omakasu põhjustel, kuid altruism mitte. 2. Palun hinda kas järgnev väide on õige või väär: Prosotsiaalse käitumise valmidust kohtab lapse juures alates umbes 4-aasta vanusest. VÄÄR! Mis õige vanus? Õige on et umbes alates 2-aasta vanusest (umbes 20-kuuste ja vanemate seas juba levinud) Piaget’ teoorias oli juttu, et umbes 4-a alates hakkavad reegleid mõistma. 3. Piaget’ ja Kohlberg on mõlemad uurinud kõlbelist/moraalselt arengut ja töötanud välja oma teooria. Nende vahel on siiski mõned erinevused. a) Kohlbergi teooria katab kogu elukaare, kuid Piaget’ teooria räägib vaid lapseeast. d) Kohlbergi uurimus oli longituud-uurimus (samu uuritavaid küsitleti uuesti teatud aja möödudes), Piaget’ oma ühekordne küsitlemine. 4. Kohlbergi kõlbelise/moraalse arengu teooria kohta on tehtud mitmesugust kriitikat. a) sooline aspekt => uuriti vaid mehi.
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus:
Protsess käib läbi kriiside lahendamise. Oluline kogeda positiivseid ja negatiivseid väljundeid , kuid positiivseid peaks olema rohkem. Ei tohi kiirendada ega aeglustada arengut. Kriitika: mõistete ebatäpsus, arengubaas meestekeskus. Puudub sooerinevus. Alfred Adler (18701937) Psühhosotsiaalne arengukäsitlus - Üks Freudi õpilasi, kuid ei olnud nõud Freudi seksuaalse arengu etappide teooriaga. - Toob sisse ego. - 1911.a lõi individuaalpsühholoogia koolkonna - Terviklikkus, vastustunne, eesmärkideni püüdlemine - Psühhopatoloogia aluseks julguse kaotamine. - Inimene saab käsitleda sotsiaalses keskkonnas. - Aristoteles on suur mõjutaja. Alaväärsustunne, mis kujuneb lapsepõlves ja läbi suhete vanematega. Tunnetame oma ebatäiuslikkust. Ülesaamiseks on tarvis võimutahe, mis annab teiste üleolemist ja arendada
Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine muutub eesmärgipäraseks. Hakkavad tegelema jäljendamisega. Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) ekotsentrism väheneb, hakkab kujunema reversiivne mõtlemine, hakkab arenema loogiline mõtlemine Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) laps hakkab mõtlema loogiliselt, abstraktne mõtlemine areneb, mõtlevad nagu täiskasvanud, laps on võimaline seadma hüpoteese ja neid kontrollima. Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem. Vead on olulised viga on õppimise koht, on informatiivne õpetajale.
kujutab teda ennast. 6-9 kuused imikud käituvad lapse või täiskasvanu lähenedes erinevalt ning 9-12 kuused imikud suudavad fotodel eristada täiskasvanu ja imiku nägu. Beebid hakkavad väljendama oma emotsionaalseid seisundeid sünnihetkest alates. Peamine alternatiivne seisukoht on, et imikud õpivad emotsionaalseid väljendusviise teiste vaatluse ja jäljendamise teel. Harris usub, et lapse teadlikkus oma vaimsest seisundist on see, mis võimaldab tal peegeldada vaimseid seisundeid teistele inimestele, kasutades „justku“ – või teesklus-mehhanismi. Kellegi teise mõistmine tekib enda asetamisest nende olukorda. Teesklusvõime tekib kujutlusmänguga 2.eluaastal. Tüdrukud võivad inimeste suhtes rohkem reageerida, jäädes täiskasvanutele lähemale, samas kui poisid võivad stressirohkete
närvisùsteemiareng neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu. imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises III konkreetsete operatsioonide staadium (7-12a) -mõtlemine täiustub, egotsentrism väheneb IV formaalsete operatsioonide staadium (üle 12a) -abstraktne, loogiline mõtlemine -kognitiivse arengu tipp J.Piaget järgi on olulised nii küpsemine kui ka keskkond · Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutsi alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. · Kasvamise all mõeldakse füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või
grupivõimeid ja üldvõimekust. 6. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? Psühhomeetrilised IQ testid teevad järeldusi ülesannete lahendamistulemuste põhjal. Praktilised intelligentsustestid rõhutavad vaimsete operatsioonide ehk toimingute olulisust. 7. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? Vastavad korrelatsioonid jäävad tavaliselt vahemikku 0,2-0,6. 8. Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel? Vaimse ja kronoloogilise vanuse põhjal. 9. Milles seisneb Flynni efekt?
õpioperatsioone saab vaadelda hierarhias. Madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine. Aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamise ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval käsitatakse õpioperatsioone paralleelsena. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine -> tähelepanu koondamine -> tajumine -> teabe vastuvõtt -> teabe mõistmine -> meeldejätmine -> meeldetuletamine -> õpitu kasutamine -> lõplik omandamine. Kognitiivse emotsiooniteooria teeneks on atributsiooni osa rõhutamine tundeelus: tundmuste aluseks peetakse toimuvale tähenduste omistamist ja olukordade lahtimõtestamist, aga ka oma elamusele seletava tõlgenduse otsimist. Ameerika psühholoog Leon Festinger (1919-1990) lõi kognitiivse dissonantsi teooria
Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon.
nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood 7-11a - Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood 12-…a - Kujuneb abstraktne ja loogiline
1 19.10.2017 Kognitiivse arengu staadiumid Kognitiivse arengu staadiumid 2. Operatsioonide-eelne st.(2–7 a.) 3. Konkreetsete operatsioonide st. (7–11a.) • Laste mõtlemisele iseloomulik, et nad ei suuda liikuda • Lapsed võimelised õppima liitmise, lahutamise, mõttes tagasi ega arutleda uuesti mõne protsessi või korrutamise ja jagamise operatsioone. mõiste üle. • Need operatsioonid eeldavad loogilist mõtlemist, mis • Tekib mõttekäigu teadvustamine ja areneb loogilise on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele
B. Kooperatiivsed mängud (kass ja hiir) 10-14 aastat b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad Jean Piaget (1896 – 1980): Neli staadiumi (arengutaset). Piaget eristas nelja suuremat arengutaset. Esimesed kaks taset on ettevalmistuseks järgnevatele. Operatsioonide tasemeid eristab eelnevatest süsteem. Viimastel tasemetel pole tunnetamine enam fragmentaarne – operatsioonid on omavahel seotud. 1)Sensomotoorne tase (0-2a): lihtsad liigutus- või tajuaktid, lapse kohanemine asjadega. Laps sõltub täiesti ümbrusest, sellest, mida tajub Ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes. 2) Operatsiooni – eelne tase (2-7a). Laps suudab opereerida ka kujutlusteda. Lapsel on
püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid operatsioone konkreetsetele objektidele või sündmustele. 4.Formaalsete operatsioonide aste>12 a. Suudavad uurida loogilisi seletusi nii konktreetste kui abstraktste mõistete kohta. Lev Võgotski- Tunnetuslik areng peidetud sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti Informatsioonitöötluse teooriad.
....................... 22 6.5. Intelligents................................................................................................. 23 7. PIAGET’ TEOORIA.............................................................................................. 25 7.1. Sensomotoorne staadium...........................................................................25 7.2. Operatsioonide-eelne staadium..................................................................25 7.3. Konkreetsete operatsioonide staadium......................................................26 7.4. Formaalsete operatsioonide staadium.......................................................26 7.5. Ülevaade Piaget’ teooriast ja mõju haridusele...........................................26 SKEEMID JA MUDELID........................................................................................... 28 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 30
alati eetiliselt parimad variandid olla. Mitmetes olukordades võib just agressioon osutuda tõhusaimaks vahendiks, samas kui sotsiaalselt aktsepteeritav meetod viib sihile hoopis aeglasemalt, kui üldse. Sel põhjusel ei juurdu sotsiaalselt hinnatud käitumine lapse käitumisarsenali iseenesest, vaid kasvataja peab aeg-ajalt jõulist survet avaldama, enne kui lapse käitumine ümbritsevatele inimestele vastuvõetavaks kujuneb. L. Kohlberg peabki just moraalseid norme inimsuhete põhiregulaatoriks ning iseloomustab sotsiaalset arengut lapse arvamuste arenguga moraalist, eristades järgmisi arengutasemeid (1983): eelkonventsionaalne, konventsionaalne ja postkonventsionaalne. Eelkonventsionaalne tase on 0-7 aasta vanuses. Laps on sel perioodil eriti egotsentristlik. Arusaamine moraalsusest või amoraalsusest põhineb peamiselt kasul: hea on see, mis pakub
Piaget kirjeldas palju oma vaatlusi, pani kirja palju vestlusi lastega, kasutas empiirilist materjali, et oma teooriaid kokku panna. Samas on leitud, et mõned ta järeldused pole praeguseks kehtivad. Samas on paljud ta materjalid hindamatu väärtusega. Teda huvitas, kuidas teadmised tekivad ja kujunevad? Teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria: 1. Sensomotoorne periood (0-2.a) 2. (mõtlemis)-operatsioonide-eelne periood (2-6/7.a) 3. Konkreetne operatsioonide periood (6/7-11/12.a) 4. Formaalsete operatsioonide periood Piaget arvas, et need perioodid on inimestele liigiomased, et need toimuvad üle maailma ühte moodi. Tänapäeval arvatakse, et neljas periood pole liigiomane tuleneb sellest, et me käime koolis ja õpime (kui ei õpetata formaal-loogiliselt mõtlema). Teine muutus, perioodid läbitakse varasemas eas, kui Piaget neid on kirjeldanud. Nt kolmas periood algab umbes 5.aastaselt, neljas periood umbes 10.aastaselt.
annaabi.ee 
