Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜÜSIOSAKONNALT TELLITUD UURIN
Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindlat valitsemisvormi v
Kontrolltöö küsimused „Demokraatlik tänapäeva riik“ Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, mis hõivab teatud territooriumi ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim. 2. Kuidas tekkivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? 1. samm Deklareerige iseseisvus. Uue riigi loomiseks peab riik kõigepealt vastama rahvusvahelistele õigusnormidele, mida kõik vabad riigid üldiselt tunnustavad ja järgivad, mis on sätestatud 1933. aastal vastu võetud Montevideo konventsioonis riikide õiguste ja kohustuste kohta. 2. samm Tunnustamise saavutamine Selleks, et uus riik oleks õiguspärane, peavad olemasolevad riigid rahvusvahelist üldsust tunnustama. Iga olemasolev riik annab tunnustuse oma äranägemise järgi ning mitmed üksused
võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav. Nt Iirimaa, Slovakkia, Eesti Nt Venemaa, Eesti 1934-1940 Nt Põhja-Korea, Afganistan 1996-2001 9. Parempoolse ja vasakpoolse ideoloogia võrdlus (erinevus) Parempoolsus Liberalism (vabameelsus) esiplaanil inimene ja tema vabadused; riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe; riik tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu; majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine; ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju; riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega. Sotsiaalliberalism:
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus · Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile · Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadusi · Sundparteistamine-v
feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsus. Parempoolsus. 1.Baasideoloodiaks sotsiaaldemokraatia 1...konservatism, liberalism,kristlik demokraatia (A.Merkeli partei) 2.Esindab vähekindlustatud elanikkonna kihtide huvisid. 2.Esindab jõukamate ettevõtlusega tegelevate inimeste huvisid. 3
Võim võib olla päritav. Nt. Iirimaa, Slovakkia, Eesti Nt. Venemaa Nt. Põhja-Korea 1.5 Poliitilised ideoloogiad Ideoloogiat võime mõista kui maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud vaartusi. Poliitiliste ideoloogiate eristamiseks kasutatakse mõisteid parempoolsus ja vasakpoolsus. Parempoolsus Liberalismi all mõeldakse vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esiplaanid indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik peab suutma tagada avaliku korra ning sõltumatu kohtusüsteemi. Majanduses peavad liberaalid vajalikuks vaba konkurentsi, avatud turge ja võimalikult vähest riigi sekkumist. Ei poolde kõrgeid makse ega rohkeid seadusi ning eeskirju. Tänapäeval saab rääkida ka nn sotsiaalliberaalidest: riik peab
2) Totalitaarne diktatuur (NT: Hitleri 2) • Hirmuvalitsus Saksamaa, Põhja-Korea) • Kontroll kõigi eluvaldkondade üle • Ideoloogiakeskne • Agressiivne Poliitilised ideoloogiad • Korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi • Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade Põhitunnus • Parempoolsus ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad Liberalism • Indiviidi vabadus • Vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine • Inimeste töölemotiveerimine Konservatism • Traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal • Erisuste säilimine
Kõik kommentaarid