Juhtimine kunst või teadus Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, selleks et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada liikmete vajadused. Samuti on juhtimine suhe inimeste vahel, näiteks alluva ja ülemuse vahel. Kas juhtimine on siis pigem kunst või teadus? Juhtimise stiile on erinevaid: autokraatlik, demokraatlik ja mittesekkuv. Neis kõigis on oma kindlad reeglid ja tunnused, mida juhid järgivad. Samuti on erinevad ka juhtide ülesanded. Kuid kas juhiks sünnitakse või omandatakse vajalikud teadmised ja omadused koolitustelt? Selles küsimuses peitubki juhtimise olemus. Minu arvates on juhtimine pigem kunst kui teadus. Ta küll järgib teatud reegleid, kuid inimesed on kõik erinevad ja ühest reeglit, mis kõigi peal toimiks ei leidu. Vaja on neid kombineerida ja katsetada. Igale inimesele tuleb
Vanemate roll on olla armastavad, julgustavad, last juhendavad ja selgitavad oma käitumist. Lapsi kiidetakse kui ka laidetakse. Autoritaarne kasvatus- Laste maailma ja vajadusi tunnustatakse vähe. Nõutakse sõnakuulelikkust, on tugev kontroll ja pärsitakse iseseisvust. Kasvatus on külm ja jäik. Lapselt oodatakse vaid allumist ja laps on vanemast sõltuv. Autoritaarset kasvatust iseloomustab lapse kamandamine, kritiseerimine ja halvustamine. Lapsel puudub asjadest oma arvamus. Mittesekkuv kasvatus- Sellist kasvatusvormi iseloomustab mittenõudliku kasvatusu kombineeritus ükskõikse või eemale tõukava käitumisega. Kodus puuduvad reeglid ja kontroll, vanemad on ükskõiksed, emotsinaalselt külmad ja endassetõmbunud. Lapsel tekivad puudujäägid kiindumisvõimes, tunnetuses, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Vabakasvatus- See on kasvatusvorm, kus täiskasvanud ja lapsed kasvavad koos võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist
Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishuvisid, erihuvid ühitatavad kompromisside toel(rahvusvahelised suhted on positiivse/negatiivse summa mäng). Keskne on absoluutne kasu:Riikide põhieesmärk on inimarenguks hea keskkonna pakkumine. Riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks. Sekkuv liberalism: sekkumine teise riigi asjadesse ühishuvi nimel õigustatud. Mittesekkuv liberalism: sekkumine teise riigi asjadesse pole õigustatav, mõjutama peaks kaudselt, nt eeskuju kaudu. Uusliberalism-üheks olulisimaks rahvusvaheliste suhete toimijaks rahvusvahelised lepinguorganisatsioonid-need võimaldavad luua ennustatavama keskkonna ning vähendada nn tehingukulusid(info hankimine) UUEMAID KOOLKONDI Konstruktivism- rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine.
10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide Autokraatlikus juhtimisstiilis on üks juht, kes teeb iseseisvalt otsuseid ega arvesta oluliselt alluvate arvamusega. Selline juht võib tekitada protesti tugevates ja pädevates alluvates, kuna nende otsustusvabadust on liialt piiratud. Sellist juhtimisstiili kasutatakse kriisisituatsioonis, kus aruteluks aega ei ole ning juht vastutab ainuisikuliselt tulemuse eest. Steve Jobs alustas kui mittesekkuv juht ja Apple tõusis tippu. Siis sai temast autokraatlik juht ning Apple juhatus palus tal tagasi astuda. Ta ei hakanud vastu ning tegi seda. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Demokraatlikkus juhtimisstiilis saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja otsused lepitakse kokku häälteenamusega. Suheldakse mõlemas suunas (ülalt alla ja alt üles). Kasutatakse, kui
seaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus. Need kõik erinevad teineteistest väga, ühel juhul antakse lastele suurt vabadust ja teha mida vaid soovitakse, samas kui teine pool neist hoiab lapsed kindla kontrolli all oma reeglite ja normidega. 1.1 Vabakasvatus Vabakasvatus on mõiste, mis sai tuntuks eriti tänu Summerhill-kooli (Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile (1883-1973)
ERLi liikmeskonda kuulub üle 900 inimese, kellest suurema osa moodustavad õpilased ja tudengid. ERL sai alguse 1988. aastal fosforiidisõja ajal, kui mitmed keskkonnaaktivistid koopereerusid, et võidelda fosforiidikaevanduste ehitamise vastu. Esialgu oli tegu pigem poliitilise liikumisega, kuid 1989. aastal eraldus ERList poliitikale keskendunud erakond Eesti Roheline Partei, mis nüüdseks on tegevuse lõpetanud, ja liikumist jätkas poliitikasse mittesekkuv ühendus, kelle tegevusvaldkonnaks sai peaasjalikult keskkonnaprojektidega tegelemine. ERLis saab eristada 7 erinevat rühma: energeetika ja atmosfääri, säästva tarbimise, noorte, transpordi, planeeringute jälgimise ja veekaitse töörühm ning metsatoimkond. Neist igaüks on spetsialiseerunud kitsamatele keskkonna- ja sotsiaalprobleemidele. Lisaks neile osaletakse ka üksikprojektides. Kasutatud materjalid: http://www.thermalstabilitysystems.com/_borders/green-earth2.jpg
Jälgivad uurimused- lisaks tuleb vaatluse komponent, vaadatakse mida erinevad inimesed ühes situatsioonis teevad (näo ilmed), grupikäitumine. Vali neist üks ja kirjelda. 13. Muuseumitöötajad hindavad näituse eksponaatide populaarsust: ühe eksponaadi juures mõõdavad klaasile tekkinud sõrmejälgede kogust ja teise juures mõõdavad vaiba kulumist. Milliste hindamistega on tegemist? Tegemist on vaatlusega: füüsiliste joonte ja parameetrite mittesekkuv registreerimine kulumine ja kuhjumine. 14. Milliste vahenditega saab vaatleja mõju vaatluse puhul vähendada? (loetelu oli) Laboratoorne vaatlus ja naturalistlik vaatlus. Vaatlus annab infot selle kohta, kas inimesed käituvad nii, nagu nad ütlevad. Vaatluse puhul: võib see olla varjatud või avalik; vaatleja saab tegevustes osaleda või mitte; võib see toimuda standardiseeritud vaatlusskeemi järgi või olla paindlik; võib keskkond
• Autokraatlik stiil – ainuvõim, alluvad teevad ainult seda mida kästakse, juhtidel on kogu võim. Alluvatel on range kontroll, kasutatakse karistamismeetodit. Info liigub ainult ülevalt alla. Plussiks on kiirus kriisiolukordades. Tekitab alati konflikte. • Demokraatlik – võim on jaotatud, oodatakse altpoolt infot, oodatakse osalust, alluvaid informeeritakse, liider ja rühm tehutseb ühtse eesmärgi nimel • Vaba ehk mittesekkuv stiil – väldib võimu ja vastutust, rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest, liidri roll on minmaalne ning need on põhjused miks seda ei kasutata domineerivana Piirangud ja ohud osaluse rakendamisel on et alluvad võivad muutuda liiga iseseisvaks, alluvate huvipuudus, juhtide vastuseis. Osalus on edukas, sest inimese loomuses on soov kontrollida temaga seotud asju. Suhtlemine ja suhted
Samuti võiks ettevõtte eesmärkidest rääkida ka koosolekutel. Väga huvitav oleks need punkt-punkt haaval suurele plakatile löövate lausetena kirja panna ning seejärel riputada töötajate kasutatavasse ruumi. Kui ettevõttel on olemas eemärk siis on juhatajal juba lihtsam luua õhkkond kollektiivis, mis soodustaks inimeste arengut ja motiveeriks neid kasutama oma võimeid. Antud hetkel juhi poolne mittesekkuv liidristiil (lk91) tekitab organisatsioonis palju segadust, info ja motivatsiooni puudust, konfliktset õhkkonda. Juhataja kasutab ka autokraatlikut stiili (lk 90) ehk töötajate üle on pidev kontroll. Töötajad peavad olema pideva hirmu all, kartes taas midagi valesti teha. Juhataja peaks oma liidrirollis olema paindlik, natuke autokraatset, osalevat ja mittesekkuvat stiili. Toetavast ehk osaleva stiiliga liidrist oleks kõige rohkem kasu, see oleks selles ettevõttes
Õpilastööde avalamine See, mis me õpimine, on ees, mida kordame, on külje peal, mis ei ole aktuaalne, on taga Emotsionaalne keskkond Vajalikud oskused: Interpersonaalsed oskused – suhtlemisoskus; tehnilised oskused – vahendite kasutamine; kontseptuaalne oskus – klassist lähtumine, õppeainest lähtumine Roll – planeerimine; motiveerimine; organiseerimine; kvaliteedi kindlustamine Maslow püramiid: Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad. Liberaalne, mittesekkuv – vaenulikkus ja iseseisvus Demokraatlik, partnerlus – iseseisvus ja armastus Autoritaarne, sekkuv – armastus ja kontroll Autoritaarne,sekkuv – kontroll ja vaenulikkus Mittesekkuv õpetaja esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilastel on laste vastu lahke ja sõbralik ega sea kindlaid piire usub, et ei ole õige oma soove ja arvamusi õpilastele peale suruda
· Loomulik keskkond · Uurija saab reguleerida oma osaluse määra · Andmeid saab kontrollida tegelikkuses · Saab vaadelda rühmi, kes intervjuudeks hästi ei sobi Struktureerimata vaatluse puudused: · Uurija kohalolek muudab olukorda · Eetilised (eraelulised) probleemid · Uurimisväärsed sündmused pole ette teada · Kõiki olukordi ei saa vaadelda (kas võtab liialt aega või toimub liiga kiiresti) · Uurija subjektiivsus (näeb seda, mida tahab näha) Vaatleja suhe toimuvaga · Mittesekkuv vaatleja registreerib sündmusi, kontakte pole · Vaatleja kui osaleja teatud määral suhtleb uuritava subjektiga, näit. küsimused segaseks jäänud asjade kohta · Osaleja kui vaatleja sekkub igapäevakulgu rohkem, abistab, konsulteerib · Täielik osaleja täisväärtuslik rühma liige, kes osaleb sündmuses, ühtlasi vaatleb ja registreerib, näit. primitiivsete hõimudega kooselu Vaatlusprotsessi korraldamine
· Tunne, et sinu talenti vajatakse ja arendatakse edasi. · Toetav ja kollegiaalne organisatsioonilise käitumise mudel. Kuid paljud juhid kardavad oma õiguste vähenemist, kui need delegeerida alluvatele. Vähenenud õigused aga tähendavad aga vähenenud võimu. SOBIB LAIALDASELT KASUTAMISEKS VABA EHK MITTESEKKUV STIIL( free- rein, lassez- faire) · Juht väldib võimu ja vastutust · Eesmärkide saavutamisel sõltub juht grupist Edukaks osalemiseks on vaja täita kindlad eeltingimused: · Liidri roll on minimaalne 1. Piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel. 2
· mõelge kappide ja riiulite vajadusele ja paigutusele klassis Väljapanekud klassiruumis · teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea jm) · esitamine ja edendamine (lisamaterjal) · arutelu (probleem, sündmus) · võistlemine ja koostöö (rühmatööd) · tähistamine · õpilastööde avaldamine Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad Iseseisvus Liberaalne(mittesekkuv) Demokraatlik, partnerlus Vaenulikkus Armastus Autoritaarne(sekkuv) Autoriteetne(sekkuv) Kontroll Mittesekkuv õpetaja · Esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilasel. Ise teavad, mis teevad. · On laste vastu lahke a sõbralik ega sea kindlaid piiranguid. · Usub, et ei ole õige oma soove ja arvamusi õpilastele peale suruda.
tervikpilti ja leida tähenduslikku infot. Kvalitatiivse lähenemise korral kasutatakse andmete kogumiseks laialdaselt osalusvaatlust. Terminiga struktureerimata vaatlus tähistatakse ilma etteantud kategooriateta sooritatud vaatlusi, milles uurija ei osale vaadeldavas tegevuses. Uurija registreerib igasuguse käitumise või sündmuse, mis on uurimisküsimuste seisukohalt relevantne. Uurimuse algjärgus on uurija mittesekkuv, püüdes mõista, kuidas ta võiks sobituda keskkonda ja saada aktsepteerituks. Hiljem võib osaluse määr kasvada. Uurija vahetu kohalviibimine võib uurimuse algul osalejates ebamugavust tekitada. Aitama peaks uurija asjatundlikkus ja tundlikkus, mis lubab tal muutuda võimalikult vähem märgatavaks. Märkmeid võiks teha üksi jäädes, mitte vahetult subjektide ees. Nende sisu on konfidentsiaalne. Märkmed peavad olema põhjalikud uuritavate vanus, sugu, kehakeel jms.
piirid, kasvatavad kohusetunnet. Leitud seoseid akadeemilise edukusega Lubav- lapsevanem püüab olla nii leplik kui hell kui võimalik. Piiride seadmisel/sõnakuulmatusele reageerimisel passiivne. Pole seatud kindlaid sihte, lastakse lapsel ise otsuseid langetada ja juba selles eas, mil laps veel valmis pole. Teine äärmus- vanemad otsustavad kõike, kartes, et laps teeb valed otsused. Laps võib olla füüsilist tegevust kartev, ootab palju teiste abi. Mittesekkuv- kõikelubavus väljendub pigem vanema ükskõiksusega. Kõikelubavust võib seostada loobumist vanematepoolsest kasvatuskohustustest. Selline kasvatusstiil kaldub produtseerima vaenulikke/agressiivseid ja psühhopaatilisi lapse. Lastel tekivad puudujäägid kiindumusvõimes, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Kasvatusmeetodid on kasvatuse ülesanette ja eesmärkide saavutamiseks rakendatavad kasvatusviisid- ja võtted. Jaotus: Veenmismeetodid(teadvuse mõjutamine)
LIBERALISM Liberalismi (lad liber vaba, sõltumatu) all mõeldakse vabameelsust. Liberaalse maailmavaate kujunemist mõjutasid eeskätt Charles de Montesquieu (kodaniku vabaduste kindlustamiseks tuleb seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim üksteisest lahutada), Adam Smith (majandus areneb kõige kiiremini konkurentsi tingimustes ja riigivõim ei tohi sellesse sekkuda) ning Benjamin Constant (valitsus peab vastutama parlamendi enamuse ees, kuningas olgu päevapoliitikasse mittesekkuv erapooletu riigipea). Liberalismi ideed leidsid esimest korda seadusandlikku rakendust Inglismaal 1688, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse (The Bill of Rights). Selle seadusega tunnistati ebaseaduslikuks kuninga õigus vabastada alamaid teatud juhtudel seaduse täitmisest, samuti kuninga õigus võtta makse ja pidada alalist sõjaväge ilma parlamendi loata. See seadus tagas parlamendi valimise vabaduse ja sõnavabaduse parlamendis selle liikmetele.
+ uurijal siseinfo uuritava kohta; loomulik keskkond; võimalus küsida; kaasatus gruppi - rollikonflikt; objektiivsuse säilitamine raske; vaatleja mõju vaadeldavatele Osalus vaatlejana Liitub grupiga, et vaadelda Uurijal on luba tegevuste juures olla Ei sekku + suurem objektiivsus vaatlejal; ligipääs suurele hulgale infole; küsimuste küsimise võimalus; ei sekku - Neutraalsuse säilitamine võib keeruline olla; konfidentsiaalsus; vaadeldavate reaktiivsus Täielikult mittesekkuv Otsene kontakt puudub Uurija isik on avalikustamata (varjatud vaatlus) Toimub avalikus ruumis või fotode ja videote pealt + reaktiivsuse riski pole vaatleja juuresolek ei mõjuta vaadeldava käitumist - ei jaga kogemust; ligipääs ainult osale infole; eetilisus? 28. Vaatluse aja planeerimine. Aja valik (time sampling) vaadeldakse käitumist mingi perioodi vältel Juhuslik nt kokku 1 tund, 10 minutiste intervallide kaupa juhuslikel aegadel päeva
Alluvate töö käib täpsete reeglite järgi, peetakse ranget kontrolli. Üldjuhul halb stiil. Kriisiolukordades võib kiire otsustamine olla positiivseks küljeks. 2. Demokraatlik stiil – selle stiiliga juht detsentraliseerib võimu. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest teguritest, neilt oodatakse ideid ja soovitusi. Otsuseid on vastu võetud üheskoos, liider ja rühm tegutseb ühtse üksusena. 3. Vaba stiil (mittesekkuv) – juht väldib võimu ja vastutust. Alluvad arendavad end ise ja hoolitsevad oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. Oht on alluvate poolt tegutsed vastus organisatsiooni eesmärkidele. Juht peaks ei peaks kasutama üht konkreetset liidristiili, vaid olema paindlik. Konkreetse stiili valik oleneb töö või probleemi olemusest, alluvate suhtumisest, olukorrast. 15. Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada?
korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend – lepingud. Riikidel palju ühishuvisid, erihuvid ühitatavad kompromisside toel Keskne on absoluutne kasu Riikide põhieesmärk: inimarenguks hea keskkonna pakkumine. Riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks Sekkuv liberalism: sekkumine teise riigi asjadesse ühishuvi nimel õigustatud. Mittesekkuv liberalism: sekkumine teise riigi asjadesse pole õigustatav, mõjutama peaks kaudselt, nt eeskuju kaudu. Uusliberalism: üheks olulisimaks rahvusvaheliste suhete süsteemi toimijaks rahvusvahelised lepinguorganisatsioonid. 15 86. Iseloomusta riikide süsteemi arengut: Westfaali mudel ja ÜRO maailmarahu mudel. Analüüsi, milliseks kujuneb riikide
Autoritaarne ehk võimukas liider- kus juht on orienteeritud ülesannete täitmisele. Otsuste tegemisel lähtub enda seisukohtadest ja huvidest. Grupi liikmetelt nõutakse allumist ja korralduste täitmist, tunnustab vastavalt allumisele. hoiab eemale grupi tegevusest. Demokraatlik liider- orienteeritud grupi suhetele kui ka ülesannete täitmisele. ülesannete täitmisel lepitakse kokku tulemustes- teguviisides on vabadus või kehtivad kokkulepped. Juht käitub grupiliikmena. Mittesekkuv liider- juht ei sekku aktiivselt grupi töösse, väldib seisukohavõtte, lubab toimida töötajatel oma äranägemise järgi. Sobilik spetsialistide juhtimisel, ülesannete korral kus rollid ja panused on selgelt määratletud. Juhi edukuse tagab valitud käitumisstiil, situatsiooni taju ja hindamine kui ka isiksuse omadused. 8. Juhtimist ja juhtimisstiili kujunemist mõjutavad tegurid. Juhtimisstiil- kuidas juht
Osaleva ehk demokraatliku stiiliga juht * Osalust eeldavad küsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab kas juht üksinda või seda tehakse üheskoos. *Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest. Osalemise teel vastuvõetud otsused on alluvatega konsulteerimise või ühise nõupidamise tulemus. *Liider ja rühm tegutsevad ühtse sotsiaalse üksusena. *Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest teguritest ning neilt oodatakse ideid ja soovitusi. Vaba ehk mittesekkuv stiiliga juht *väldib võimu ja vastutust. Oma eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. *Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. *Liidri roll on minimaalne. Sellise liidristiili puhul võib rühm hakata tegutsema risti vastu organisatsiooni eesmärkidele ja viia kaosesse. 15. Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada?
17. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Töötajatel on lubatud lasta oma ideid ja loovust rakendada oma konkreetses valdkonnas. Juht on rohkem mentori kui juhi rollis. Mittevahelesegava juhtimisstiili korral ei sekku juht aktiivselt grupi töösse. Juht on ükskõikne ning väldib seisukohavõtte, keeldub sekkumast, lubab toimida töötajatel oma äranägemise järgi, puududes sageli ka tegevuskohalt. Mittesekkuv juhtimisstiil on sobilik spetsialistide juhtimisel ja ülesannete korral, kus rollid ja panused on selged. Juht ei osale sageli ka otsese kriitika või kiituse jagamise. Näide: Andrew William Mellon shows what a laissez faire leadership looks inside an organization. Throughout his career, he focused on finding the best talent to run his business adventures. Mellon is often considered among the leading creators of the American manufacturing industries, such as oil, steel and aluminium
· Varjatud või avalik kas vaadeldavad on vaatlusest teadlikud; · Loomulikus keskkonnas või eksperimentaalne; · Struktureerituse (formaliseerituse) aste kui detailselt on ette määratud vaatluse kriteeriumid · Vahetu või tehnoloogia poolt vahendatud Osalusvaatlus vaatleja on osaks uuritavast situatsioonist, organisatsioonist (tuleb hoolikalt hinnata vaatleja tegelikku mõju vaadeldavale situatsioonile) Mitteosalev (mittesekkuv) vaatlus uurija on "kõrvaltvaataja" rollis, näiteks avalikud sündmused, aga ka online andmed, tehnoloogia kasutamine (varjatud vaatluse puhul on eriti olulised eetika küsimused) Vaatluse eelised ja piirangud: · Andmete kogumine loomulikus keskkonnas, vahetult (ei ole tegemist retrospektiivsete hinnangutega) · Ei võimalda mõista, mis toimub uuritavate peades · Risk: vaatleja mõju alahindamine
Demokraatliku stiiliga juht jagab võimu. Osalust eeldavad küsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab kas juht üksinda või seda tehakse üheskoos. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest. Osalemise teel vastuvõetud otsused pole ühepoolsed, need on ühise nõupidamise tulemus. Liider ja rühm tegutsevad ühtse sotsiaalse üksusena. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest teguritest ning neilt oodatakse ideid ja soovitusi. Mittesekkuv stiiliga juht väldib võimu ja vastutust. Oma eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Sellise liidristiili puhul võib rühm hakata tegutsema risti vastu organisatsiooni eesmärkidele ja viia kaosesse. Seetõttu ei kasutata seda stiili domineerivana, vaid ainult olukordades, kus liider võib jätta kogu valikuõiguse rühmale
informatsiooni. SOBIB KRIISIOLUKORRAS. 2. osalev (demokraatlik) võim detsentraliseeritud: juhtimisküsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab juht üksinda või koos; alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutatavatest tingimustest; alluvatelt oodatakse ideid ja soovitusi; toetav ja kollegiaalne org, käitumise mudel sobib laialdasel. 10 3. Vaba e. mittesekkuv stiil juht väldib võimu ja vastutust; eesmärkide saavutamisel sõltub juht grupist; liidriroll on minimaalne; eeldab liikmete suurt vastutustunnet; grupi liikmed on tugevalt motiveeritud; otsustab grupp. SOBIB LOOMETÖÖ JUHIKS 15 Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada? Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile. Osalus on üksikisiku vaimne ja emotsionaalne kaasahaaratus rühma olukordade
· Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest. Osalemise teel vastuvõetud otsused on alluvatega konsulteerimise või ühise nõupidamise tulemus. · Liider ja rühm tegutsevad ühtse sotsiaalse üksusena. · Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest teguritest ning neilt oodatakse ideid ja soovitusi. · See stiil sobib laialdaselt. Vaba ehk mittesekkuv stiiliga (Free-rein, laissez-faire) juht · väldib võimu ja vastutust. Oma eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. · Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. · Liidri roll on minimaalne. Sellise liidristiili puhul võib rühm hakata tegutsema risti vastu organisatsiooni eesmärkidele ja viia kaosesse.
Portugalis ( 1933-1974), Ulma Erinevad rangusega (1934-1940) Demokraatiat ei ole, kuigi "valimised" võivad olla Kõikidesse eluvaldkondadesse ei sekku Mittesekkuv rahvas MITTELIBERAALNE Valimised toimuvad, Venezuela (Chavez), Malaisia, DEMOKRAATIA aga mitte päris Venemaa, India, Türgi, (Poola j Vabadused üldiselt sinna poole) piiratud Võimude lahusus väike või olematu
otsustab kas juht üksinda või seda tehakse üheskoos. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest. Osalemise teel vastuvõetud otsused on alluvatega konsulteerimise või ühise nõupidamise tulemus. Liider ja rühm tegutsevad ühtse sotsiaalse üksusena. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest teguritest ning neilt oodatakse ideid ja soovitusi. See stiil sobib laialdaselt. Vaba ehk mittesekkuv stiiliga (Free-rein, laissez-faire) juht väldib võimu ja vastutust. Oma eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. Sellise liidristiili puhul võib rühm hakata tegutsema risti vastu organisatsiooni eesmärkidele ja viia kaosesse. Seda stiili domineerivana, vaid ainult olukordades, kus liider võib jätta kogu
Suuremate gruppide juhtidel on umbisikuli- sem, ametlikum ja sageli ka autoritaarsem juhtimisstiil. 42 Karjäärinõustamine Juhtimisstiil Grupi psühholoogiline kliima oleneb suuresti juhtimisstiilist, millega gruppi väljastpoolt mõ- jutatakse. Tavaliselt tehakse vahet kolme juhtimisvormi vahel. Juhtimisvormid ning nende mõju grupi käitumisele ja grupiliikmetele. Juhtimisvormid AUTORITAARNE DEMOKRAATLIK MITTESEKKUV Grupiorientatsiooniga Liiga palju sekkumist Ei mingeid sekkumisi sekkumine Tunnused Arengule orienteeritud Liiga palju nõudmisi Ei mingeid nõudmisi
Liidritüübid Liidritüübid ja juhitüübid levinud uurimisvaldkond Liidritüübid: Karismaatilised, eesmärgile suunatud liidrid (eestvedajad, teadjad, juhtijad) Suhetele ja grupile orienteeritud liidrid (annavad igaühele midagi, hoolitsevad hea kliima eest) Mittesekkuvad liidrid (laissez-faire, eemalehoidjad, delegeerijad) Sarnased juhtimisstiilid: paternalistlik (suure pere isa), autokraatlik, demokraatlik, mittesekkuv Uurimistulemused liidri- ja juhtimisstiilide tulemuslikkuse kohta: tulemuslikkus sõltub situatsioonist ja ülesandest. Universaalselt "head" liidrit pole olemas Liidrite tootmine Liidrit on võimalik sihipärase treeningu ja õpetuseda luua ja toota. Liidripangad, liidriotsingud... Kultuurierinevused selles osas on suhteliselt ernevad. 1) kultuuridevaheline erinevus on seotud võimudistantsiga kuivõrd liider on üks meie hulgast/meist eraldiseisev.
Juht, kes pole liider; liider, kes pole juht! Liidritüübid Liidritüübid ja juhitüübid levinud uurimisvaldkond Liidritüübid: Karismaatilised, eesmärgile suunatud liidrid (eestvedajad, teadjad, juhtijad) Suhetele ja grupile orienteeritud liidrid (annavad igaühele midagi, hoolitsevad hea kliima eest) Mittesekkuvad liidrid (laissez-faire, eemalehoidjad, delegeerijad) Sarnased juhtimisstiilid: paternalistlik (suure pere isa), autokraatlik, demokraatlik, mittesekkuv Uurimistulemused liidri- ja juhtimisstiilide tulemuslikkuse kohta: tulemuslikkus sõltub situatsioonist ja ülesandest. Universaalselt "head" liidrit pole olemas Liidrite tootmine · Täna (erinevalt Weberist) liidrist sõltub väga palju. Liider võtmeteema poliitikas, äris, hariduses ... · Kust leida tulemuslikke liidreid? · Liidripangad, liidriotsingud, liidritreeningud. · Tulemus: erinevates kultuurikontekstides tulemuslikud erinevad liidritüübid
Liidritüübid Liidritüübid ja juhitüübid levinud uurimisvaldkond Liidritüübid: Karismaatilised, eesmärgile suunatud liidrid (eestvedajad, teadjad, juhtijad) Suhetele ja grupile orienteeritud liidrid (annavad igaühele midagi, hoolitsevad hea kliima eest) Mittesekkuvad liidrid (laissez-faire, eemalehoidjad, delegeerijad) Sarnased juhtimisstiilid: paternalistlik (suure pere isa), autokraatlik, demokraatlik, mittesekkuv Uurimistulemused liidri- ja juhtimisstiilide tulemuslikkuse kohta: tulemuslikkus sõltub situatsioonist ja ülesandest. Universaalselt "head" liidrit pole olemas 46 Universaalset head liidrit ja juhti, mis kõikidesse inimkooslustesse hästi sobiks, ei suudeta leida. Liidriks võib saada, kui inimesel on selline kavatsus või soov. Kui kalmeeste juureks
Liidritüübid ja juhitüübid – levinud uurimisvaldkond Liidritüübid: – Karismaatilised, eesmärgile suunatud liidrid (eestvedajad, teadjad, juhtijad) – Suhetele ja grupile orienteeritud liidrid (annavad igaühele midagi, hoolitsevad hea kliima eest) – Mittesekkuvad liidrid (laissez-faire, eemalehoidjad, delegeerijad) Sarnased juhtimisstiilid: paternalistlik (suure pere isa), autokraatlik, demokraatlik, mittesekkuv Uurimistulemused liidri- ja juhtimisstiilide tulemuslikkuse kohta: tulemuslikkus sõltub situatsioonist ja ülesandest. Universaalselt “head” liidrit pole olemas Liider organisatsioonis Liidriteema tänane fookus: organisatsioonid, firmad, poliitika, kolmas sektor … SP European Perspective (2008): Leadership in organizations: influencing, motivating, enabling others to contribute towards the effectiveness of work units and organizations (280). Mõjutaja, organiseerija, võimaluste looja
organisatsiooni eesmärkide täitmiseks tööle panna, pööratakse suurt tähelepanu juhtimisstiilide uurimisele. Juhtimisstiil on juhi tavapärane juhtimiskäitumine käitumismudel. Juhtimisstiili tulemus on kas efektiivne või ebaefektiivne juhtimisolukorra lahendus. Juhtimisstiili tulemus oleneb osapooltest ja olukorrast. Juhtimisstiilid, mida erinevad autorid tavapäraselt esitavad: autokraatlik, demkraatlik, delegeeriv, osalev, mittesekkuv. Autokraatne stiil juht delegeerib vähe, koondab enda kätte kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt, võtavad endale kogu võimu, täieliku vastutuse määravad aga alluvatele. Alluvate tegevuse üle on täielik kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Ta eeldab, et kõik töötajad on laisad ja püüavad tööst kõrvale hiilida. Lisaks arvukatele puudustele on sel
sügav põhjendamine paljude uurimuste käigus kogutud järelduste üldistamise alusel Tegelikkuse seleta- teadusliku teooria otstarve ja selle loomise eesmärk, mis reeglina avab mine ja ennustamine uurijale uusi nähtusi, mis viivad omakorda uute uurimusteni Psühholoogilise uurimise meetodid Terminite seletused Vaatlus uuritavasse nähtusesse mittesekkuv uurimine, mis toimub reeglina vaatlemise ja vaatluse tulemuste üleskirjutamise kujul Üksikjuhtumi uuring unikaalse juhtumi igakülgne põhjalik uurimine mitmeid erinevaid meetodeid kasutades Arhiiviuuring psühholoogiliste nähtuste uurimine säilitatavate dokumentaalsete tõendite uurimise kaudu Küsitlus inimeste arvamuste, teadmise, suhtumise jms. väljaselgitamine kas kirja
annaabi.ee 
