pronksesemed. Taipas, et on olnud kolm tähtsat perioodi. Tema süsteemi hakati kohe tunnustama, 1819 rajas ta muuseumi selles süsteemis. 1836 tegi ta ,,Põhjamaiste muististe juhi", millest sai kohe klassika. Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) töötas Thomseniga koos, oli ka taanlane. Teostas ka kaevamisi, kogus leide, rändas palju ringi. Nägi, et tegelikult on leiud erinevates riikide üsna sarnased. Tahtis reisida ja uurida kogu Põhja-Euroopas, raha polnud, palka ta ka ei saanud (talle öeldi, et see on hobi ja rõõm, raha selle eest ei ole õige küsida). Ta ületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid, kirjutas nende põhjal uurimusi, teda nimetatakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) oli Prantsuse uurija, sõjaväelane, tolliametnik, tal oli palju vaba aega. Jalutas kruusaaukudes, turbavõtu kohtades jms. Tegutses
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Eestlaste seas jäi linnaelanike osa aga tagasihoidlikuks moodustades vaid 56%. Seega jäid eeslased nõukogude perioodi lõpuks väga tugevalt seotuks maa ja põllumajandusega. Seetõttu tuleb nõukogude perioodi asustusest Eestis rääkida kui kahest erinevast osast: sisserännanud mitte-eestlased koondusid linnadesse, eestlased jäid aga maaliseks rahvaks. Sageli öeldakse ka tänapäeval, et eestlaste juured on tugevalt kinnitunud maale. Võib-olla tugevamalt kui ühelgi teisel Euroopa rahval. Taasiseseisvunud Eesti Taasiseseisvunud Eestis on jällegi muutunud asustuse arengu suunad. Sarnaselt esimesele iseseisvusperioodile, kadus paljudel ettevõtetel ära senine turg. Uusi turge lääneriikides on aga raske leida. Nii on iseseisvusperioodil kiiresti vähenenud töökohtade arv põllumajanduses ja tööstuses. Suurenenud on aga töökohtade arv teenindussfääris (poed, pangad jne). Teenindusettevõtetel on kõige parem asuda nendes linnades, kus on palju inimesi. Nii on
esitatud seguna mitmes keeles (eesti, saksa, ladina). Eesti keelt on hinnatud üsna tagasihoidlikuks ja selle oskuse vajadust pole eriti kõrgelt hinnatud. Mülleri halb eesti keeles tulenes Tallinnas liikuvate erinevat murret kõnelevate kohalikega – selle tagajärjel pole Müller keeleliselt stabiilne, vaid on mõjutatud ühe või teise murde traditsioonist ja grammatikast. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule 17.saj oli kogu Euroopas levinud komme tähistada olulisi sündmusi luuletustega, nt pulmad, sünnipäev, ristsed. Nendest sündmustest lähtuvalt kirjutati üksikuid tekste – juhuluulet. Ka Eestis juurdus see traditsioon. Ennekõike oli see saksakeelne. Juhuluule materjali hulka kuulub ka nt ladina-, kreeka- ja rootsikeelseid tekste. Pulmaluule traditsioon oli 17.saj algul elav. Tekste on palju, aga 1760ndatest hakkab hääbuma, sest tsensuur keelab (ilmalikud teemad, nt seksuaalsus). Juhuluuletraditsioonis kirjutatakse ka
See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega
Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine. Oma uurimustöös analüüsin ka Tallinna kalmistute hauakivide sümboolikat. Hauakivide graveering on kunst, mis alistub ajale. See muutub samuti ajas nagu näiteks keel, tavad ja mood. Püüan tõlgendada hauaplaatide traditsiooniliste sümbolite tähendust eelkõige mütoloogiliste,
Veel üheks valdkonnaks on imetlemine: milline on ilus naine. Ka püüdlemine eesmärkide poole: mida elus taotleda. Erinevuste tõttu nendes valdkondades tekivadki arusaamatused erinevate kultuuride vahel. 6 Händeli oratooriumi Jefta märgiline tähendus? See on mõjutanud ja inspireerinud loendamatul hulgal klassikalist muusikat ja kunsti. Selle aluseks on üks Vana Testamendi lugu, mis on üks kõige raskesti mõistetavamaid lugusid tänapäeva inimese jaoks(lugu slaidil olemas). Händel kirjutab selle süzee ümber ja lool on õnnelik lõpp. Motiivid on laenatud ühest teisest Piibli loost. 1) maailma tajumine: religioosne, inimene annab tõotuse Jumalale 2) tunded: tütar tagaplaanil 3) imetlemine: seda tütart kummardati 4) käitumine: tänapäeva maailmas täiesti võimatu 5) uskumine: tütre kuulekus oma isale, tütre kuuletus Jumalale 6) eesmärgid, mida taodeldakse? Inimese mõtlemine on väga palju muutunud.
7 dell arte. Paralleelselt sellega tegeles ka kooliteater, mis tegutses tolleagse ainsa vene kõrgkooli juures. Vene õukond kolis Peterburi u 1715. aastal. Siis hakkasid ka seal tekkima teatrid. 1732. aastal asutati Peterburis esimene priviligeeritud sõjaväekool kadetikorpus, kus õpiti lisaks sõjaväedistsipliinidele ka kirjandust, keeli, tantsu, kombeid jmt. Kadetid hakkasid ka omavahel etendama prantsuskeelseid lugusid. 1735. a hakkasid nad juba mängima Voltaire'i tragöödiaid. Selles kadetikorpuses õppis Aleksander Sumarokov. Sealt sai ta esmased kogemused teatrist. 1740ndatel hakas Sumarokov kirjutama teatri jaoks originaalseid näidendeid. Nad olid kirjutatud Pr malli järgi, eeskujuks oli tal Voltaire. Teine tragöödia kandis pealkirja ,,Hamlet", mis oli osaliselt ümber tehtud Shakespeare. Nii said Vene vaatajad mingit aimu Shakespeare'ist
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
sajandil on Maapäeva kompetentsis ka kõikvõimalikud haridusega seotud küsimused. Lõpuks ka rida isikutevahelisi küsimusi, mis tuli läbi arutada. Paljud küsimused anti tagasi kindralkubernerile, kes need välja kuulutas. 15 Rüütelkondadel olid oma vapid. Eestimaa rüütelkonna vapp oli kolm sinist leopardi kollasel taustal (mõned väidavad, et võeti kasutusele 13. sajandil, teised vaidlevad vastu. Uuem arvamus on, et vapp on välja kujunenud 1580. aastatel). Liivimaal on traditsiooniline vapp Sigismund II ajast kroonitud greif punasel väljal, mõõgaga paremas käpas. Saaremaal jääb vapp selliseks, nagu ta ajalooliselt oli. Vapil viis tähte DWGBE. Ei viita üldsegi Saaremaale, vaid hüüdlause, mis tähendab ,,Jumalasõna jääb igaveseks" vms. 23.09.2009 Kohtu- ja õiguskorraldus 18. sajandil Friedrich Georg von Bunge. Õigusteadlane-ajaloolane. Paljude õigusajalooliste
piiskoplikud struktruurid. Ühelgi Ludwigi kolmest pojast ei õnnestunud haarata võimu vendade käest endale, võimule tulid omakorda nende pojad ning ühendava valitseja puudumisel oli Karolingide võim 9. sajandi lõpuks kadumas. 7. Kiriku- ja haridusolud karolingide ajastul. Cluny kloostrireformid. Paavstluse areng 8.10. sajandil. Nii Karl Suur kui ka tema poeg Ludwig Vaga olid kultuuri hindavad valitsejad. Pöörduti taas antiigiaja eesmärkide poole, mis pidi aitama Frangi rahval vaimselt suureks kasvada. Rajati paleekool Aachenisse, mis tegeles ka hariduspoliitika väljatöötamisega. 813. aastal andis Karl korralduse, et iga pereisa peab oma pojad kooli saatma, et õppida kirikliku elu aluseid. Õpetajateks olid mungad või preestrid, kelle teadmisi ka riigi ametnikud kontrollisid, vaatamaks nende sobivust õpetaja ametisse. Nõuti meieisapalva tundmist ka ilmikutelt, kogu usuelu arutamine kirikus pidi toimuma ladina keeles
meieni jõudnud. Kuid tunduvalt mõjutatud ritiusust. Ei ole enam seda ürgset toorust, nagu edda lauludes. Kõige arhailisem just eddas. Varasema keskaja tähtteos. Riimi fenomen tuleb alates ristiusut. Üldine levik alates 9. sajst kuni 11. saj.ni ja hakkab laialt juurduma just romaani rahvaste loomingus. Germaanlased kasutasid varem alliteratsiooni. Romaanlaste mõjul 12. saj hakkab riim levima ja germaanlaste loomingus. Uuem, hiliskeskaja kirjandus algab kangelaslauludest. Savad alguse 11. sajst, aga edasi ka 12. ja 13. saj-l. Vanim prantslaste rolandi laul 11. saj keskelt, hispaanlaste oma 12. saj-st. Sakslaste nibelungid 13. saj algusest. Rolandi laul ei ole eesti keeles tervikuna. Semper on osa tõlkinud blankvärsis (korrapärase pikkusega värsid, ilma riimideta). Looja võiks olla keegi munk, kuna ristiusk on tähtsalt sees. Kristluse võitlus mauride vastu. Prantsuse kangelaslaulu temaatika läks edasi.
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
Rühmitus andis välja ka ajakirja ,,Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. Tarapita hääbumine on seotud rühmituses siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922.a. sügisel. Tunded tagaplaanil. Ajaluule- kujutas tegelikkust ,,Ärgem tappgem inimesi!"- Visnapuu 5. Saaremaa kirjanduselu, ühe teose/autori läbivaatus Saaremaa kirjanduselule on 200 aastane ajalugu. Esimesed inimesed, kes hakkasid lugusid kirjutama olid baltisakslastest kirikutegelased, kuna nad pidid jutlusi pidama. Willmann Kärla pastor. ,,Jutud ja tegud" õpetlikud, manitsevad lood Lutse Pilguse mõisa omanik. ,,Saaremaa juturaamat" kalapüük, röövimisel käimine Peeter Südda (1830 1893) oli Kärla köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883) sisaldab muistendeid
inglaste laevad olid väiksemad ja seetõttu kiiremad ning manööverdusvõimelisemad ning seetõttu hispaanlased justkui kaotasidki. 1588. aasta sõjakäigust säilinud dokumendid seda küll ei kinnita ja nagu juuresoleva tabeli põhjal veenduda võib, kuulusid kõige suurema veeväljasurvega galeoonid just brittide laevastikku. Järjest suuremate sõjalaevade ehitus oli tolleaegne trend, millest ka inglased polnud maha jäänud. Kolm aastat hiljem üritasid britid rünnata Ameerikast naasvat kullalastiga laevastikku, kusjuures nüüd lõi mõlemal poolel kaasa kolm korda rohkem galeoone kui Võitmatu Armaadaga toimunud lahingu ajal. Kuid seekord pöördus sõjaõnn inglastest ära: Briti laevad piirati nende paljukiidetud kiirusest hoolimata ümber ja hispaanlased vallutasid mitu ründajate laeva, sealhulgas Revenge’i, mida peetakse tänini parimaks Suurbritannias ehitatud galeooniks. 17
(ehk võimu) loogikale. Ka turu loogika kehtis ainult oskustööliste osas tööstusaja alguses. Economisation of power conflict. Selleks, et hoida võimustruktuuri samasuguselt ebasümmetrilisena, peab majandus kasvama. Tarbimine on püüd oma vabadust tagasi saada, oma eneseuhkust tõsta. Tarbimine ei ole rõõm kontrollist keha üle, see on rõõm keha kontrollida nii nagu seda vajab võimusüsteem (tooted). Keha treenitakse kauem naudingutele altis olema (seks, muusika, teater jne) Kommenteerib Foucault 1926 1984: Seksuaalsuse ajalugu, Hulluse ajalugu, Vangla sünd - 17-18 sajandil Campbell 1987 The Romantic Ethic and the Spirit of Consumerism Tarbimisele tõmbas romantitsismi mõjutatud uudsuse ja originaalsuse ihalus. Tema jaoks modernismi üks peamine omadus ongi uue otsimine. 18 sajandil uudsuse soov nii suur, et taheti hakata uut moodi pooma. Tänapäeva tarbija on ,,hedonist...kes tõmbub tagasi reaalsusest sama kiiresti kui ta
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega (valeuksega) niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umbes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst lmhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Haudehitise püramidaalne vorm võeti kasutusele umbes 27. sajandil eKr ning selles võis olulist osa etendada päikesejumala Ra kultus - üks Ra sümboleid oli püramidaalne kivi. Põhjus, miks vaaraode hauakambrid nii kõrgeks ehitati, seisnes selles, et egiptlased uskusid, et vaarao kõnnib
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
Tänapäeval väga enam ei kasutata, kuid siiski mõnikord. Sellest ajast on väga palju selliseid huvitavaid kogusid. Nt Swifti ,,Kirjad Stellale", Diderot'i kirjad. Väga populaarne oli ka reisikiri. Need olid populaarsed sellest ajast kui hakati reisima. Oli ka laevade logiraamat. Reisikiri oli selline zanr , millel täpset zanrsimääratlust on väga raske teha. Reisimine muutus tihedamaks ja siis hakati ka üha rohkem reisikirju kirjutama. 18.sajandi reisikirjades on tihtipeale valetatud lugusid. Alguses räägitakse küll, et reisikiri jne, aga hiljem avastatakse, et tegelt on autor valetanud ja kirjutanud hoopis nagu ilukirjanduse. On aga fiktsioone, mis on esitataud nagu reisikirjad, nt Defoe ,,Robinson Crusoe". Ilukirjanduse autorid tihtipeale kõhklevad ja ei julge nimetatada oma teoseid ilukirjanduslikeks. Osalt on see seotud poliitiliste põhjustega. Väga paljud valgustusteosed olid kriitilised. Kritiseeriti üldiselt ja ka konkreetseid isikuid.
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com Silvers, Anita Introduction to Philosophy of Art http://www.aesthetics online.org/teaching/silvers.html http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/saateks.html coperinic http://www.postimees.ee:8080/leht/96/02/19/kultuur.htm Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. Äärmiselt rakse on ennustada, mis toimub kuntis homme, ülehomme, aasta pärast. Kui vaadata meie sajandit, mus muusika, luule ja tants pakuvd niisuguseid teoseid, mida poleks kunstiks peetud, kui nendesarnaseid helide, sõnade või liigutuste jadasid oleks varem esinenud. Kui kunstnik loob teose, mis kujutab tulevikku, siis kuuluks see töö uue ajastu saabudes ometi juba kunstiajalukku, hoolimata sellest, et need hetkel näivad meile ülemoodsad, täpselt samuti, nagu silmapilkselt kuuluvad moeajalukku popid rõivad, millesse tulevikuinimesed end riietavad
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.
säilitamiseni kõige ekstreemsemas geto- ja laagriolukorras. Mitte alati ei võtnud natside ohvrid oma saatust passiivselt vastu. Oluline on näidata, kuidas ohvrid reageerisid, millised olid nende tegevusvabaduse piirid ning vastupanuvormid. 10 Tuleb hoolitseda, et juudi rahvast ei määratletaks üksnes holokausti kaudu Holokaust tuleb asetada ajaloolisse konteksti. Tuleb näidata elu enne ja pärast holokausti, teha selgeks, et juudi rahval on pikk ajalugu ning rikas kultuuripärand, et õpilased ei mõtleks juutidest üksnes kui natside tagakiusatud inimsusest ilmajäetud ja alandatud ohvritest. Noored peaksid teadvustama, et rikaste ja elujõuliste juudi kogukondade hävitamine Euroopas tähendas suurt kaotust maailmakultuurile. Kõik holokausti toimepanijaid ei olnud ebainimlikud koletised Holokaust oli inimeste poolt korda saadetud kuritegu, mille toimumine oli põhjustatud paljudest
ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt. 6) Vanas-Kreekas oli ka harmoonia (kooskõla, mitmekesisuses avalduva ühtsuse) ideaal. Harmoonia (kesktee kahe äärmuse vahel, nende tasakaalustamine) või "õiglus" olid ülimad põhimõtted füüsilise maailma kirjeldamiseks. Pythagoras (580-500 eKr) pidas harmooniat muusika, meditsiini, füüsika ja poliitika peamiseks põhimõtteks. Harmoonia on nii füüsiline (looduses) kui ka eetiline põhimõte (inimloomuses). Pythagorase jaoks oli see peamine alus, kust edasi minna, millest lähtuvalt asju seletada. 7) Inimene on asjade mõõt. Õiglust tuleb otsida asjade loomusest. Inimühiskonna õiglust inimesest (inimese loomusest). Sokratese surmast kuni umbes 17. sajandini polnud looduse
Sellest sai alguse terrakotast esemete valmistamise traditsioon, iseloomulik on terrakotapeade valmistamine, mis võisid olla nii looma- kui ka inimpead. Nendel on groteskne stiil, mis erines kohati. Sellele on lähedane vaid Nigeeria aladel elavate jorubade kunst, kuid nemad hakkasid analoogseid kujusid valmistama alles 1000 aastat hiljem. Paljud Aafrika rahvad usuvad, et pea on hinge asukoht ja selles asub elujõud. Sellest uskumusest on pärit ka osade rahvaste komme eemaldada vastase päid, sest siis ei saa minna nad teise maailma ja elada väärtuslikku elu. Jorubade kultuur laius tänapäeva Nigeeria lähedal. Selle kaks olulisemat linnriiki olid Oyo ja Ife. Jorubade pronksskulptuuride puhul on tegu isikute naturalistliku kujutamisega. Tegemist on 12. sajandi skulptuuriga, mille avastas Leo Frobenius. Ta ei seostanud neid Aafrikaga ja arvas, et tegu on Atlantise põgenike kultuuriga. Etruskid olid samas kuidagi seotud jorubade kultuuriga
ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt. Vanas-Kreekas oli ka harmoonia (kooskõla, mitmekesisuses avalduva ühtsuse) ideaal. Harmoonia (kesktee kahe äärmuse vahel, nende tasakaalustamine) või "õiglus" on ülim põhimõte füüsilise maailma kirjeldamiseks. Pythagorase (580-500 eKr) filosoofia pidas harmooniat muusika, meditsiini, füüsika ja poliitika peamiseks põhimõtteks. Harmoonia on nii füüsiline (looduses) kui eetiline põhimõte (inimloomuses). Pythagorase jaoks oli see alus, kust edasi minna, millest lähtuvalt asju seletada. 3 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010
Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste
nt luuletus "Tädi ja karu" 3. hilisem luule - reguleerimine tuleb välja. 60ndate algul ilmub klassikalist loodusluulet ja tugevat traditsiooni, ühtäkki luule läheb lühemaks, vabavärsiliseks. Luule pikkus võib olla ka 1-2 rida. Killulisus huvitav, sest lüroeepiline alge ei kao ära. See on ilmne vastuolu, kui me midagi jutustame, vajame ruumi ja tekstid pikemad. Ta jutustab lakooniliselt, pigem välksähvatuste kaudu lühikesi lugusid. Minimalism. Selles ajas räägitakse, et Suuman hakkab kirjutama antiluulet. Praeguse pilguga on see jutt liialdatud. Tema enda loomingu taustal on see avangardne. Paradoks: kui selliseid paduavangardiste silmas pidada, siis Suuman on vanemas eas väga kriitiline nende suhtes. Osaleb avangardis, mingis mõttes keeldub sellest avandardisti positsioonist. See on aga Andres Ehinil. Esimene kodumaine sürrealist. Paguluses esimene Laaban
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
